Pingekontsentraator ei moondu moonduvad Joonis 15.2 15.1.2. Üksikkoormus kui kohaliku pinge allikas Üksikkoormusena väljendub arvutusskeemil tavaliselt kahe detaili kontaktis üle kantav jõud, kui kontakti pindala on suhteliselt väike (Joon. 15.3). Taapind vastu tasapinda Kõverpind vastu tasapinda Kõverpind vastu kõverpinda F F M Joonis 15.3 Eelnevast: Saint-Venant'i printsiip = Koormuse rakenduskohast küllalt kaugel ei sõltu pingelaotused koormuse rakendamise viisist (Joon. 15.4) PROBLEEM:
vahel tekkiv rõhu erinevus, mida nimatatakse ka kapillaarseks rõhuks. Mida suurem on aine peenestusaste, seda suurem on siserõhk. Veetilgal raadiusega 1 µm on kapillaarrõhk 1,5x105 Pa (umbes 0,1% vee siserõhust), tilkadel raadiusega 10 nm on kapillaarrõhk juba 1.5x107 Pa (umbes 10% vee siserõhust). Vee siserõhk on 2x108 Pa (2000 at). See rõhk on küllaldane selleks, et kindlustada tilga sfääriline kuju. Kui on nõgus kõverpind (näiteks kapillaartorus tekkiv vedeliku menisk), siis rõhu liig p on suunatud meniski raadiuse suunas õhku. Selle tagajärjel tekkiv täiendav rõhk aitab tõsta kapillaaris olevat vedelikku ülespoole (lisaks pindpinevuse jõu mõjul vedelikusamba tõusmisele). Näited tegelikkusest: 1) Puhume seebimulli. Võtame puhumiskõrre otsa suust ja seebimull väheneb kiiresti kuni lõpliku kustumiseni. Seebimulli kõver pind tingib ka suurema rõhu võrreldes välisrõhuga.
e y Sele 16.4. Nukkmehhanismid. a) ketasnukk, b) liugurnukk. Nukiks nimetatakse lüli, mille kõrgpaari elementi moodustav pind (profiil) on muutuva kõverusega. Vedav lüli, nukk, on kas ketasnukk või liugurnukk. Translatoorselt liikuva tõukuri või kiikuva nookuri vastu nukki toetuv ots võib olla kas teravik, rull, tasapind või kõverpind. a) b) c) d) Sele 16.5. Tõukuri või nookuri otsad. a) teravik, b) rull, c) tasapind, d) kõverpind. 100 Teraviktõukurid ja –nookurid on täpsemad, kuid kiiremini kuluvad ja seetõttu kasutatakse neid ainult väikeste jõudude korral (aparaatides).
annaabi.ee 
