löökpaindel) ei tohiks jääda alla detailide materjali omadele. Keevitamisel sulatatakse lisamaterjal (elektrood, traat) põhimaterjali e liidetavate detailide servad kaarleegiga, mida nimetatakse keevituskaareks. Kaare temperatuur võib ulatuda kuni ca 6000°C. Keevisliited jaotatakse olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist järgmiselt: põkkliide (vt joonis 1, a), nurkliide (joonis 1. b), katteliide (joonis1. c ja g), serviliide ja T- liide e vastakliide (joonis 1. d), keevisõmblused jagunevad põkkõmblusteks ja nurkõmblusteks . MIG/MAG keevitus MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse keevitustraadi ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule.
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote konkurentsieelis: sobivam lahendus, lihtsam koostamine, kergem kaal ja pikem tööiga. PUUDUSED 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem 2. Temperatuuri tõustes liimliite tugevus väheneb ning liim deformeerub plastselt 3. Liiml...
4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend tähis PA, (a)
keevitamisel. Kuna nende materjalide soojuspaisumistegurid on suuremad kui näiteks tavaterastel, siis tuleb need keevisliited kavandada selliselt, et soojuspaisumine ei rikuks keevitatava sõlme või detaili üldkuju ja mõõtmeid. Keevisliited vastastikuse asendi järgi: 1.põkkliide liidetavad detailid paiknevad ühes ja samas tasapinnas 2.katteliide üksliidetav katab mingis ulatuses teist 3. Vastakliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega 4. Nurkliide ühe detaili serv on liidetud teise detaili servaga Detailide servade ettevalmistamine keevitamiseks. Keevitatavate servade ettevalmistamisel võtke arvesse nende paksust, ühenduse tüüpi ja keevisõmbluse asukohta ning objekti nõudeid.
Saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikus. Kõige paremini saab lõigata konstruktsiooniteraseid (süsinikusisalduseni kuni 0,7%). 17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: legeer- ja mittelegeerterased, Al, Cu, Ni, Ti- sulamid. TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks. Lisaks sellele peab räbusti joodetavaid pindu märgama. 21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid
jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: ? käsikaarkeevitus ? keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) ? kontaktkeevitus ? plasmakeevitus 3 Elektrikeevitus 1.Põkkliide – kõige levinum keevitusliide. Kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide jm keevitamiseks (joonis 1.a). 2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b). 3.Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c). 4.Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d). Keevitamiseks kasutatakse elektroodi, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Elektrood on kaetud kattega, millest moodustub sulametalli kaitsev räbukiht. Kaarkeevitusel kasutatakse elektrikaare poolt tekitatud soojusliku efekti, mille abil sulatatakse liidetavad detailid ja elektrood
Sulamislaius, läbisualtuse laius Sulamistsooni laius mõõdetuna risti servavahemikuga Segunemistsoon, legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist Keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala Keevisliide kinnisliide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevisõmblusest Keevisliidete põhitüübid: 1)põkkliide 2)nurkliide 3)ots- ehk servliide 4)katteliide 5)T-liide ehk vastakliide Keevisõmbluste põhiliigid: 1)põkkõmblus (BW) 2)nurkõmblus (FW) Keevisliite osad ja tsoonid: 1)põhimetall 2)keevismetall 3)segunemistsoon ehk legeerimistsoon 4)sulamistsoon 5)termomõju tsoon 6)termomõju ala 7)keevitustsoon 8)keevitusjuur (laius 3-5mm, kõrgus 2-3mm) TÄHIS NIMETUS TUNNUSNUMBER KAITSEGAAS E Elektroodkeevitus 111 -
gaaskeevitamisel ei ole katteliidet soovitatav kasutada, sest suurte sisepingete tõttu tekivad märgatavad deformatsioonid, mis jäiga kinnituse korral võivad põhjustada pragusid. 1.8 Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. 1.9 Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. 1.10 Nurkliide Otsliide. Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited, mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel sulatatakse kohakuti asuvad otsad. 1.11 Otsliide
Tugevtiheliited Katteliited · Jõ Jõudude d d ülekandmine ül k d i ühelt üh lt komponendilt teisele; Üks liidetav detail katab mingis · Hermeetilisuse tagamine ulatuses teist Vastakliide Keevitatud gaasiballoon V t kliit d Vastakliited Ühe detaili serv on liidetud teise detaili küljega Nurkliited Nurkliide
2. nurkõmblus, kolmnurkse ristlõikega, tähistatakse lühendiga FW; 3. punktõmblus, korkõmblus. Märkus. Õmbluste tähistus on tulnud inglise keelest: põkkõmblus butt weld; nurkõmblus fillet weld. Olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist jaotatakse keevisliited järgmiselt (vt joon. 2.1.): · põkkliide (a), · nurkliide (b), · katteliide (c, g) · punktliide (e, f ), · servliide, · T-liide ehk vastakliide (d). 10 a b c d e s (3:5)5 f g Joonis 2.1. Keevisõmbluste ja liidete põhitüüpe. Eraldi rühma moodustavad ühelt või mõlemalt poolt faasitud püstplaadiga sügava lähikeevitusega T-lii-
2)Teine liigitus - saamisviisi järgi,lähtutakse liite saamise füüsikalistest aspektidest. Liite saamine: *Aine oleku muutmise teel (joot-, keevis-, liim-, kitt- ja vormliited); *Plastse deformeerimise teel(neet-,valts-,käpp-,vöö-ja teppliited); *Elastse deformeerimise teel (press-,keermes-,tihvt-,klemm-,bajonett- ja lõhisvedruliited); *Geomeetrilise lukustuse teel (profiil-, liist- ja hammasliited,karp- ja sahtelliited jt.) 3.Keevisliited: põkk-, katte- ja vastakliide (teha eskiis). a-põkkliide b-katteliide c-vastakliide d-nurkliide 4.Punktkeevisliide (otstarve, omadused). Punktkeevisliide on keevisliide mis on punkti suurune ja teatud vahemaa tagant. Seda kasutatakse enamasti detaili paika panemiseks ehk edasiseks keevitamiseks või konstrueerimiseks. 5.Garanteeritud pinguga (press)liide (eskiis ja kommentaarid). Pressliide on lihtne ja levinud töökindel liide. Põhineb võlli ja ava mõõtmete erinevusel enne
kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine Kaldhammastega: m = pn/pii; jaotus d=zms= z* m/cosbeeta 13 Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid (skeemid). ……………………… +++ 36 Hammasülekande ülekandearv. Põkkõmblus, nurkõmblus. Tüübid: põkkliide, katteliide, ……………………………………………….. + vastakliide, nurkliide U=w1/w2=dw1/dw2=d2/d1=z2/z1 14 Keevisõmbluste tugevusarvutus. 37 Hammasrataste materjalid ja hammaste põhilised ………………………………..…………….. + tõrked. ……………………. +++
Üle 3 mm paksuste detailide gaaskeevitamisel ei ole katteliidet soovitatav kasutada, sest suurte sisepingete tõttu tekivad märgatavad deformatsioonid, mis jäiga kinnituse korral võivad põhjustada pragusid. Sele 1. 8. Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. Sele 1. 9. Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. Sele 1. 10. Nurkliide Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited, mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel sulatatakse kohakuti asuvad otsad. Sele 1. 11. Otsliide
sulatuskeevitus.2.survekeevitus e kontaktkeevitus.Iseloomustus:+ 1.Metallisäästlik.2.Suur tootlikus.3.Sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega.4.Protsessi hea automatiseerimise võimalus.- 1.Liites metalli struktuuri halvenemise oht.2.Sisepinged liites.Deformeerumise oht.3.Pingete kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine. 13.Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid(skeemid)? Õmbluse liigid:1.Põkkõmblus.2.Nurkõmblus. Liidete tüübid:1.Põkkliide.2.Katteliide.3.Vastakliide.4.Nurkliide 14.Keevisõmbluste tugevusarvutus Põkkõmblusele.=F/L<=[]',F-liitele mõjuv jõud,-liidetava detaili paksus,L- õmbluse pikkus,[]'-õmbluse lubatav normaalpinge. Nurkõmblusele. =F/aL<=[]',F-liitele mõjuv jõud,a-õmbluse ristlõike kõrgus,L- õmbluse pikkus, []'-õmbluse lubatav nihkepinge. 15.Neetliide(skeem) ja selle iseloomustus. Iseloomustus:+ 1.Võimalik ühendada erinevast materjalist detaile.2.Detailid võivad olla mittesulavast materjalist.3
Füüsilise kontakti teke Keemiliste sidemete teke Difusioon Keevisliide moodustub kahe esimese staadiumi jooksul, viimane määrab vaid liite mehaanilised omadused. Keevitust raskendavaks teguriks on materjalide struktuur, oksiide või mustusega kaetud pinnakonarused. Keevisliited Keevisliiteks nimetatakse keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: - põkkliide - nurkliide - ots ehk servliide - katteliide - T ehk vastakliide Keevitamise tulemusel saadakse keevisõmblus, mis iseloomustab keeviskoostu. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põhilised keevisõmbluste tüübid: Üleskeeratud servadega õmblus, korkõmblus, soonõmblus, joonõmblus, pindõmblus, punktõmblus, juureõmblus. Keevisliite tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal keevitatav metall või materjal.
Punktkeevitus 22; Punktkeevitustangid 22; Põkkliide 6; Põrandaõmblus 10; Päripolaarne alalisvool 8; 14; Rutiilkate 13; 14; Räbupesad 24; Sisselõige 25; Statsionaarne punktkeevitus 22; 26 Sulamatu elektrood 13; Slakikirka 11, Tagasivoolujuhe 7; 9; 16; 17; 18; 20; Tagasivoolujuhtme kinnitusklamber 7; TIG keevitus 13; Tsellulooskate 13; 14; Täidistraat 16; 21; Vahelduvvool 8; 12; 20; Vastakliide 6; Vastupolaarne alalisvool 8; 14; 17; ; Vertikaalõmblus 9; 10; 11; 14; 19; Ülekatteliide 6; 27 Kasutatud kirjandus 1. Keevitaja käsiraamat; Stepanov. V. "Valgus", Tallinn 1971 2. Keevitaja käsiraamat; Stepanov. V. "Valgus", Tallinn 1991 3. Elekterkeevitus; Rajasaar G , Sepp E. "Valgus", Tallinn 1982 4. Autode keevitamine MIG/MAG meetodil; Jansson T. 1996 5. Elektrikeevitus, Jansson T. 1996 6
Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused. Sulamistsoon- keevitamise ajal sulanud lisametalli osa. Segunemis- e legeerimistsoon- keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi ja lisametallist.
Al-, Cu- ja Ni sulamid.TIG keevitamisel võib kasutada nii alalis kui ka vahelduvvoolu, võimalik protsessi mehaniseerida- kasutades traadist lisamaterjali. Võimalik keevitada kõiki metalle, kasutatakse õhukeste materjalide keevitamisel al 0,1 mm, enam levinud teraste ja kõrglegeerteraste, Al, Mg, Cu, Ni, Ti ja keevitamiseks materjali paksustel 0,15...6 mm. 47. Millised on keevisliidete põhitüübid? Põkkliide, katteliide, vastakliide, nurkliide, otsliide, 48. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? Jootmine on võimalik siis kui joodise sulamistemp on on liidetava materjali sulamistemp madalam. Liidetavad materjalid peavad märguma sulajoodisega. 49. Millised on räbustite ülesanded jootmisel? Räbusteid kasutatakse joodetava metallipinna oksiididest puhastamiseks ja puhtana hoidmiseks, parandades seeläbi pinna märgamist. 50. Milline on kõvajoodisjootmise ja pehmejoodisjootmise erinevused
skitse)? 113. 7. Kuidas arvutatakse pikkele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? Kuidas arvutatakse lõikele töötavat põkk-keevisliidet (valemid)? 114. 115. 8. Kuidas arvutatakse põikkoormatud lõikele töötavat nurkõmblusega kattekeevisliidet (valemid)? 116. 9. Kuidas arvutatakse pikikoormatud nurkõmblusega katteliidet lõikele? 117. 10. Kuidas arvutatakse põikjõuga ja paindemomendiga koormatud nurkõmblusega vastakliide? 118. 11. Kuidas moodustatakse ja liigitatakse joodiseid? Nimetada jootliidete eelised ja puudused. 119. 12. Kuidas tagatakse jootliidete kvaliteeti? 120. 13. Nimetada liimliidete eelised võrreldes neetliidetega. 121. 14. Nimetada liimliidete puudused. 122. Liimliidete PUUDUSED on: 123. 1. Liimide tugevus on metallide tugevusest väiksem liite tugevuse suurendamiseks suurendatakse liimliite kontaktiala; 124. 2
sobib enamikule tehnikas kasutatavatele metallidele; võib kasutada erinevates keskkondades; suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: põkkliide (butt joint), nurkliide (corner joint), ots- e. servliide (edge joint), katteliide (lap joint), T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: allasend e. põrandaasend tähis PA, (a)
4. võib kasutada erinevates keskkondades; 5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus - keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend - tähis PA, (a)
- ebaühtlasest paisumisest-kokkutõmbumisest tekivad sisepinged; - pingete kontsentratsioon. Lähtuvalt liidetavate elementide vastastikusest asendist jagunevad keevisliited (Sele 13.2.1) nelja alaliiki. a) b) c) d) Sele. 13.2.1. Keevisliidete liigid: a) – põkkliide, b) – katteliide, c) – nurkliide, d) – vastakliide. 13.2.1. Keevisliidete kujundamine kuhjumine a) b) Ruumiliste jääkpingete vältimiseks ei tohi lubada õmbluste kuhjumist (a). Tugevdusribidelt lõigata nurgad (b). Konstruktsioonides, mis alluvad a)
annaabi.ee 
