Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ajalugu läbi aegade (0)

2 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Vabariiklik kord
Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi. roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse
Magistraat - riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud.
Konsul -kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp
Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine.
tSensor -5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori,
diktaator - 6 kuuks piiramatu võimuga juht,
Rahvatribuun- erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele.
Senat - valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist, otsustel oli seaduse jõud.
Rahvakoosolek-kiitsid heaks või lükasid tagasi senati eelnõusid.hääletasid magistraatide valimisel,ise ettepanekuid teha ei saanud.hääletasid elamis piirkondade ja sõjaväeosade kaupa ja igal osal üks hääl. mõjuv riigi asjade otsustamisel oli kreekaga võrreldes väike.
Nobiliteet - kitsas ring tähtsaid perekondi,kelle hulgast pärines enamik kõrgeid riigi ametnikke plvest põlve.
Võim vallutatud maades
Iga riigiga oli kokkulepe eraldi. Erinevad sõltumis tingimused takistasid ühist väljaastumist rooma vastu. Elukorraldus usk kombed ja keel jääti enamasti sammaks.
  • itlaaias-osa maad võeti ära, rooma ühiskondlikus tagavaraks.
  • kolooniad- ei olnud sõltumatud riigid,loodi õjalisteks tugi punktideks. Strateegiliselt tähtsates kohtades.
  • Munitsiipiumid- säilis oma valitsus,ja elanikel oli rooma kodaniku õigused.
  • Liitlased- sõjavägi tuli anda rooma käsutusse.
  • provintisd väljaspool itlaaliat- kogu maa läks rooma omadusse, maksid roomale makse, omavalitsus säilis,rooma võimu säilitas asehaldur .

    Muutused ühiskonnas vabariigi ajal
  • Vallutus tulemustel suurenes varanduslik kihistumine
  • talupajad laostusid,sest pidid olema pidevalt sõjakäikudel,nende maad jäid sööti ja pered nälga
  • laostumise tõttu asus suurem osa talupoegi elama linna, kus neil puudus tegevus ja nad muutusid rahulolematuks alamkihiks.
  • orjade arv suurenes kiiresti, ja tekkisid orja tööl põhinevad suurmaa valdused ,ehk latifundumid.
  • talupoegade laostumine tõi kaasa riigi kaitsevõime nõrgenemise,ja palga sõjaväe tekke,mis ei olnud valitsejatele lojaalne.



    Sõjaväe reformid
  • vennad gracchused – üritasid püdsid läbi suruda seadust maaomandi suuruse ülempiiri kehtestamiseks.Üle normi olev maa tuli jagada talupoegadele,et taastada nende elujõud ja ühtlasi sõjaväe tugevus.senati vastuseidu tõttu läbi ei läinud.
  • maariuse sõjeväe reformiga hakati väkke palkama proletaare.
    Vabariigi languse põhjused
  • kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiorganite tööst,mis eeladas elu paika rooma lähikonnas(ei toimind enam).
  • kodanikud pidid suutma riiki kaitsta,aga tegelik kaitse muutus rohkem rooma liitlaste kohustuseks .
  • Proletaarid hakkasid omandama järjest suuremat tähtsust ühiskonnas.
  • moodustasid enamuse rahva koosolekust.sammas pidi riik muretsema nende igapäevase toidu eest. 2. maariuse sõjaväe reform
  • Riigis puhkesid kodusõjad,senat ei suutnud väepealike ohjelda ja kaotas autoriteedi
    Vajati kedagi kes suudaks segaduse lõpedada ja riigis korra taastada. 30ekr kehtestas octavianus (augustus) sõjaväe toel riigis ainu võimu ja algas keisri riik.













    Keisririigi korraldus 2.
    Väliselt jätkus resbuplica. Igal aastal valiti magistraate ja senati istungid toimusid. Tegelik võim kuulus valitsejale. Augustus võtis endale tähtsad ametid ja au nimetused. Prin ceps- 1. riigi kodanik. imperaator- käskija. caesar - caesari lapsenatud poeg. Pater pariae- isamaaisa . pontifex maximus - ÜlempreesterAja jooksul hakkas nimetus tähendama keisrit .
    Senati roll nõuandva organina säilis ja senaatori amet jäi auväärseks. Keisrid püüdsid senaatoritega häid suhteid hoida,et nad ei takistaks tegevust. Senaatori seisus laienes, ka teiste impeeriumi piirkondada elanikud said võimaluse senatisse kanditeerida.
    Keisririik
    Lk -173/74
    Augustus valitses aastatel 30 ekr-14 pkr. Rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele.Ta hoidis häid suhteid nii rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades märksa hõrenenud nobiliteediga. ( väline laienemine britannia traianus pax romana ) lõpetada !
    Seadused kujunesid välja pika aja jooksul, põhinesid praktilistel kogemustel( võeti arvesse samma probleemi puhul tehtud otsuseid), ning kreeka õpetustel.Seadused kehtisid kõigi suhtes võrdselt. Kõigil oli õigus otsus edasi kaevata. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik . Roomlased panid aluse õigus teadusele, tänapäeva ülikoolides rooma õigus.
    Sõjavägi
    Algul koosnes kodanikest ja liitlastest ja kutsuti kokku vaid vajadustel.
    Pärast mairiuse reformi mindi üle palga sõjaväele. Peamine väe üksus oli leegion . 5000 meest oli ühes leegionis,. Mis koosnes ja ratsa väest. Rivistutti väikeste rist külikutena. Uuendustena kasutasid katapulte ja müüri lühkujaid ja piiramis torne. Enda sõjaväe laagrid kindlustasid nad palkseintega ja muld vallidega. Regulaar vägi koosnes 25 leegionist mis asusid riigi piiridel. Eesmärgiks oli vallutuste asemel riigi kaitse.
    Rooma provintsid
  • idaprovintsid – kreeka,väikeaasia, süüria ja egiptus . Olid jõukamad linnad ja arenenud majandusega maad. Peamine keel seal oli kreekam keel. Kõik püsis rooma võimu all. Seal olid kõige jõukamad alad. Kõrgelt arenenud kultuur. Ladina keel levis seal kandis vähe. See oli kasutusel ainult riigivalitsemises ja õiguse mõistmises. Põlluharimine oli paremini arenenud.
  • lääneprovintid

    seisused
  • Senat aristokraatia - võim oli päritav. Kuulusid suur maaomanikud ja riigi ametnikud. Väliseks tunnuseks oli punase triibuga toogad
  • ratsaniku seisus - Jõukad rooma kodanikud ( kaupmehed ,kohtunkud, rahandus ametnikud) sõjakorral teenisid ratsaväes.
  • proletaarid –vaesed rooma kodanikud,(talupojad,käsitöölised,rentnikud)
  • orjad – moodustasid rooma põhilise tööjõu
    orjandus
    kõige rohkem orje saadi sõja vangidena, kes müüdi oksjoitel maha. Vabariigi aegne rooma õigus lubas ka tava inimest orjaks müüa.(võlgade tõttu, isa võis nad ära müüa,kuritegevuse järel) orje võidi müüa kingida pärandada. Isandal oli õigus otsustada orja surma üle. Kui laps sündis siis see muutus isanda omandusse.
    Augustuse valitsuse ajal lasid osad kodanikud registeerida orjana, et pääseda sõjaväe teenistuseks.
    Orja ülelapidamis kulud viidi min. Aastad ette nähtus üks tuunika ja mantel . Puhke päevi ei olnud,töötasid hommikust õhtuni hoolimatta ilmast.toiduks said 1 ½ kilo leiba raskemate tööde ajal ka hapuks läinud veini ja küige madalama kvaliteediga võid.
    Ebausaldatavad orjad töötasid ahelates. Peremeha tapmise korral mõisteti surma küik majas auvad orjad.
    Orjad jagati maa linna ja riigi orjadeks . 1. põllul ja istandusel 2. teenaia ja kästitöölisena 3. ja riigi ori kirjutaja või arhivar.
    Roomas oli palju haritud kreeklastest orje keda kasutatti arstide ja õpetajatena. Nad võisid käia tööl ja teenida raha. Kuid kuulusid kogu varaga peremehele. Ori vüidi vabaks lasta 1. kuida ostis end välja 2. peremehe heast tahtest 3. pikka ja ustava teenistuse eest
    Perekond.
    Mehe kesknepere .isal oli absoluutne võim ,oma laste ja nende pereda üle,
    Naistel puudusid poliitilised õigused kuid nad võisid osaleda kodustel pidudel ja avalikel üritustel. Naistel oli võmalik saada haridust, ja omada kürget ühiskondliku positsiooni. Abielu sõlmimisel olid olulised poliitlised motiivid ja rahalised asjaolud .
    Abilu naise tähtsaimad kohustused olid truudus ja laste sünnitamine. Sammas oli roomas laialt levinud prostitutsioon roomas. Meeste hulgas oli tavaline et neil olid armukesed. Perekonnas olid laste ja vanemate suhted suht teravad ja lapsed ootasid vanemate surma.
    Aja jooksul saavutasid naised järjest suurema sõltumatuse.said õiguse oma vara ise käsutada. Ja elada iseseisvalt ilma mehe eeskoste all olemast.Lahutused muutusid tavaliseks. Aristokraadid soovisid seadusi karmistada et meeste ainu vüim taastada.augustus üritas kehtestada seadusi perkonna tugevdamiseks.
  • senaatorid olid kohustatud abielluma
  • kehtestati seadused truudusetuse jaoks.
  • mitte abiellunute ja lasteta omandi õigust piirati
  • piirati luksust.
    Haridus
    Oli levinud haritud kreeklastest kodu õpetajate pidamine. Enamus poisse ja küllaltki palju tüdrukuid käisid al 7 eluaastast koolis. Kirjutamine, lugemine arvutamine. 12-16 el a käidi gramatikute koolis(kirjanud ja gramatika) al 16 el a õppisid rikaste lasted retooriikat ja õigus teadust.
    Eluolu
    Juuluse kalender- tänapäeval kasutusel olev kalendri tüüp.
    Tuunika- roomlaste igapäevane alusrõivas.
    Tooga-pidulik pealisrõivas meestel roomas.
    Aatrium - ristkujuline ruum mida piirasid magamis toad, asus keskel.
    Ostia- rooma sadam
    Foorum - linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus, oli pidulik koht.
    Panteon - tempel kõikide jumalate jaoks.
    Cloaca maxima .- suur äravoolu kanal
    Akveddukt- linna varustavad vee juhtmed
    Term- avalikud saunad , erinevad meelelehutus võimalustega koht.
    Circus maximus- Tähtsaim hiotroom kaarikat omavaheline võistlus paik. 4 võistkonda oli. Asus keisrilossi kõrval.
    Colosseum- amfiteater .
    Pompeji
    Asub kampaania maakonnas , 89ekr sai rooma kolooniaks. 63 pkr toimus suur maa värin mis elati seal üle. 79 pkr toimus linna lähedal vesuuvi vulkaani purse , ja linn jäi tuha ja laavakivi alla. 1748a alustatti esimesi välja kaevamisi ja 1860a algasid regulaarsed välja kavamised kestavad siia maani need kaevandused seal. Linn asetses künakal, oli ümbritsetud ring müüriga. Hoonete ehitamis aeg 6-1 saj ekr. Küllaltki hästi on säilinud foorum , jupiteri tempel , turu hone, ja vanim rooma amfiteater ( 80ekr). 20000 hukkus ainult 2000 inimest.
    Kultuur
    Kreeka mõjud
    Nad võtsid kreeklastelt üle nende alg teoseid ja hakkasid nendest oma asju arendama. Puudusid enamasti täiesti originaalsed teosed nende poolt. Teureetiline teadus ja filosoofia oli neil endil täiesti null. Esmased märgid kultuurist oligi tõlegendamisel kreeka raamatutest. Kirjandus oli väga tema mõjul. Kreeklased olid kõik kirjandusege aluseks.

    Kõnekunst
    Kõnekunst oli juba kreekas vägai kõrgel tasemel, poliitikute jaoks oli see vägagi tähtis sest see oli tähtis tema positsioonile seal ja sellega suutis überveenda inimesi oma poolele. Osad käsid kreeklaste juurest õppimas kõnekunsti. Paljusi kõnesi pandi ka sel ajal kirja. Cicero oli üks tähtsaimast oraatoristest. Kiirgavad kohtu kõned. Palju era kirju säilinud ja suur osa kõnes oli olemas.
    Vergilius
    Ta oli augustuse ajal silmapaistev poeet . ( ajalookirjutus ) lk 189
    Ajalookirjutised
    Varasemad teadmised kreeklastelt. Nadkirjutasid oma elust ja kaasajast. Ceaser oli üks põhilisene kirjutaja.

    Centensid
    • dictum,factum- öeldud tehtud
    • in vino veritas ,in aqua sanitas- veinis peitud tõde ja vees tervis ?
    • o-tempora,o mores ! Oh ajad oh kombeid?
    • Per aspera ad astra- läbi raskuste tähtede poole ?
    • Persona nin grata - ebasoovitav isik ?
    • Pro patria -isamaa eest
    • Quo vadis -kuhu lähed
    • Sapienti sat-taragale pisab vähesestki ?
    • A priori- enne kogemust, ette kinnitama jne
    • Ab urbe condita- linna asutamisest ?
    • Alea iacta est- liisk on langenud ( ceasar )
    • Alma mater - toitev emake ?
    • Alter ego- teine mina/lähim müttekaaslane
    • Ars longa ,vita bervis est- kunst on pikk elu on lühike ?
    • Ave, caesar,mortituri te salutant?- tervitust ceasar,surma mõistetavad tervitavad
    • Tabula rasa- puhas leht ?
    • In spe- lootuses
    • Bona fide status quo- heas usus
    • Terra incognita- tundmatu maa ?
    • Status quo-asjade seis
    • Carpe diem- kasuta päeva targale ?
    • Citius,altius,fortius!-kiiremini kürgemale kaugemale ?
    • Cuius regio , eius religio -kelle võim selle usk
    • Deus ex machina- jumal masinast/ olukorra lahendus ?
    • In corpore – täies koosseisus
    • In memorian- mälestuseks ?
    • Dum spiro spero-kuni hingan seni loodan ?
    • Errare humanium est-eksimine on inimlik ?
    • Eo ipso - iseenesest
    • vivat crescat floreat-elagu kasvagu õitsegu ?
    • et tu brute - ka sina brutus ?
    • et cetera- jne ?
    • festina lente-rutta aeglaselt/ tasa sõuad kaugele jõuad
    • homo homini lupus est- inimene on inimesele hunt ?
    • veni vidi vici- tulin nägin võidsin ?

    Teater
    Kreeka komöödia levis roomasse, kuid jäi populaarsuselt alla teistele lübustustele. Rooma rahavs oli loomult lihtne ja harimatu ja labane ning huvitas peamiselt jõhkratest vaatemängudest. Ka teatris mängiti küllaltki madalt ja roppe näidendeid. Igapäevased tegelased olid joodikud prostituudid praalivad sõdurid ihned vanamehed jne.
    Näitleja positsioon ühiskonnas oli külaltki madal, osad olid isegist orjad. Algul olid näidlejad mehed ,hiljem lubati ka naisi lavale. Koor puudus, kasutatti näidlejate dialooge mis vaheldusid laulu partiidega.
    Teadrid ehitatti lagedale maale ja piirati kürge kivi müüriga. Keskne koht oli kürge lava mille eest olid pingi read. 55 ekr ehitas pompeius ehitas marsi väljakule esimese alalise kivist teadri. Peamised autorid olid plautus - ligikaudu 20 näidendit ja tõlkis neid. Terentius- vabaks ostetud ori afrikast temalt on säilinud 6 komöödit. Nende komöödiates on elu peapeale pööratud, nt prostad ja orjad on kõige positiivsemad tegelased. Keiser augustusel oli rikas sõber Maecenas kes toetas andekaid autoreid . Tema roll rooma kultuuris oli nii suur et tema nimest tuleb kultuuri soosija üldnimetus metseen.
    Usk
    Jumalad
    • nuumen-iga looduse asi või olend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu ja seda tähistatti terminiga
    • laar –tähtsaimad maja kaitsevaimud olid need.
    • Geenius – maokujuline vaim,kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist.
    • Janus – antropomorfsedne jumal, ta oli uste, piiride nining lõu ja alguse jumal.

    JUPITER- ZEUS : JUNOHERA : MINERVAATHENA : NEPTUNUS- POSEIDON : VULCANUS - HEPHAISTOS : MERCURIUS - HERMES : APOLLO- APOLLON : VENUS - APHRODITE : DIANA - ARTEMIS .
    Vesta
    Oli kodukolde jumalanna kelle ümara põhipaaniga tempel asus rooma foorumil. Selle juures elasid riiklikud määratud vesta neidsid, kes pidid hoolitsema templi igavese tule eest. Tuli sümboliseeris rooma kestvust. Neitsid valiti suursuguste perede tütarde hulgast 6-10 eluaasta vahel. Teenistus kestis 30 end aastat. Igasugune eraelu oli nendel keelatud. Eksimusi karistati julmalt. Kui tuli kustus siis piitsutatti ja kui olid suhted mõne mehega siis maeti elusalt. Pärast teenistuse lõppu vüisid nad abilelluda. Kuid vähesed tegid seda., olid majanduslikult kindlustatud ja ühiskonnas vägagi austatud naised. Neid peeti pühaks ja kellegil ei olnud nende üle mingit võimu. Osalesid pidussöökidel, võistlustel mängudel etendustel ja neil oli kohad reserveeritud. Väljaspool templeid kandi neid ringi kande toolidel. Konsul pidi talle teed andma. Kurjategijale anti armu kui talle vesta neitsi vastu tuli. Kui keegi kasvõi tedagi tõukas või komistas, mõisteti see isik surma.
    Riik ja religioon
    Olid tihedalt seotud, usuti et riigi olu sõltub sõltub jumalate heatahtlikusest. Seetõttu kontrollis riik pühamuid kultus pidustusi ja jumalate väärislist austamist. Jumalatele annetati toitu ja esemeid ning ohverdatti loomi. Nende toimingute juures esitati jumalatele kindlaid soove. Augustuse ajal hakati keisrit jumaldama ja talle anti ülempreestri ehk pontifex maximuse tiitel . Suur roll oli ennustajatel ehk auguritel. . ennustatti lindude lennu loodus nähtuste kanade söögi isu loomade siseelundite või sibülliraamatute järgi.
    Teiste rahvaste usunditesse suhuti sallivalt ja need segunesid rooma usundiga. Kreekast võeti üle dionysose ehk bacchuse kultus ja egiptusest iisise kultus.
    Usuga seoses olid olemas riiklikud pühamud ehk templid, inimestel kodudes altarid ja needus tahvlid.
    Kristlus
    Rooma võimule allutati ka palestiina , kus oli monoteistlik usund . Juutide usu kommentesse suhteti alguses leebelt ja rooma religiooni peale ei surutud sinna. Sellest hoolimatta olid juudid vaenulikud. Nad ootasid taaveti soos messia tulekut , kes kehtestaks juutide maapeale jumalariigi.
  • sajandi 20ndatel aastatel hakkas tegutsema ränd jutustajuna jeesus , kes kuulutas jumalariigi tulekut, rõhutas et rikkus ei anna jumala riiki eelistuseks, vaid on takistuseks sinna pääsemiseks. Oluline oli vaid siiras usk armastu kui ka inimeste vastu.. palju pooldajaid leidus alamkihtidest, kuid aristokraatia ja vaimulikud olid vaenulikud selles vastu.
    Ligikaudu 30ndal aastal lasi rooma ase valitseja prokuraator pontius pilatus juuda riigid kolgata mäel jeesuse risti lüüa. Kuid tema õpetus levis edasi.
    • Usuti et jeesus oli vanatestamendi messias ehk kristus.
    • Tema keha ja hing tõusid hauast taevasse
    • Ta oli olnud jumala poeg, kes lunastas oma kannatustega inim patte.

    Kristlased ei teinud vahet rikka vaese orja või soo vahel, kõik olid võrdsed. Tekkisid ränd jutustajad ehk apostlid . Apostel preetrus rajas rooma esimese kristliku koguduse. Kujunes tihe koguduste võrk mida juhatasid piiskopid. 1 ja 2 sajandil oli roomas veel vähe kristlasi, kuid nende range monoteism äratas tähelepeanu. Kristlasid põlgasid polütelistlike religioone kui eba jumalata kummardamist. Nad ei austanud ka rooma keisreid jumalatena ega toonud ka neile ohvreid. Roomlaste suhtumises tekkis seetõttu vaen ja umbusk. Kristlasi süüdistatti üaljudes õnnetustest ja probleemdest. Riik nägi kristlastest mässu õhutajaid ja korraldas nende üle mitmeid kohtu protsesse. Kõige suurem tagakiusamine toimus teisel ja kolmandal sajandil. 313 pkr võttis keiser konstatinus vastu usu sallivus idikti , mis lõpetas kristlaste tagakiusamise.

    Piibli kujunemine
    Piibel kujunes 60ndal aastal.Hakatki kirjutama jeesuse elu teemalisi emangeeliume. 4tk on ametlikult kasutusel. Markuse marteuse luuka ja johanese evangeeliumid pluss lood apostlistlikes tegudest moodustavad uue testamendi. Vana testament oli pärit alguse arvamisest. Valmis hiljemalt 2saj. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Vana testament tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Uus testament valmis kreeka keelsena. 4saj tõlkis hieronymus piibli ladina keelde. Nimetatakse vulgata ehk rahvapärane.
    Ketserlus
    Jeesuse õpetust oli võimalik erinevalt tõlgendada ja usu küsimustes tekkisid suured vaidlused. Kujunes välja ortodoksne ehk õigeusu tunnistus ja teised kuulutatti väär õpetusteks ehk ketserlus. 4 saj levis ariaaanlus- kristusel on inimlik mitte jumalik loomus. Kujunes germaanlaste peamiseks usuks . 5saj levis monofüsiitlus – kristus on läbinisti jumalik.
    Ortodokse õpetuse järgi olid kristluses lahutamatult seotud nii inimlik kui ka jumalik.
    Kloostrid

    Jumala teenimisel peeti inimese tavapärast elu takistuseks. Soovitav oli igapäevastest vajadustest vabaneda . Tekkisid liha suretajad ehk askeedid . Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad . Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj. Usu teoreetik ja piiskop. Õigustas askeesi ja nõudis ilmalikust elust hoidumist. Temalt pärineb päris patu õpetus. Aadam ja eeva langesid paradiisi aias pattu mis kandus igaveseks kogu inimkonnale. Kuulsaim teos De civitate Dei ehk jumala riigist. Koosneb 22 raamatust.
    Hiline keisri riik
    3saj oli rooma riigis suur kriis. Toimus palju riigi põõrdeid ja võimu haarasid sõdur keisrid. 284 tuli võimule diocletianus kes kehtestas uuesti korra. Jaotas riigi 2 territooriumiks mülemal oli oma keiser. Ida ja lääne rooma tekkisid.
    Järgmine keiser Constantinus suur kuulutas riigis välja usuvabaduse. 4saj lõpul sai kristlusest üld kohustuslik riigi usund. 395a jagunes impeerium lõplikult 2heks eraldi seisvaks riigiks. Algas suur rahvaste rädamine mille käigus germaanlased tungisid rooma territooriumile ja kukutasid 476a viimase lääne rooma keisri. Seda aastat peetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Keisril oli piiramatu võim. Senati poliitiline tähendus kadus . Asevalitsejate arv suurenes ülesandeks oli maksu kogunemine. Kaubandus käsitöö ja linnad käisid alla. Orjade arv vähenes mindi üle naturaal majandusele. Tekkisid koloonid –suur maa omanike sõltlased, kellel oli keelatud vahetada elukohta. Riigis oli 2 seisust 1. auväärsed (honestoires) 2. madalad (humiliores)

    Sõjavägi
    Lisaks regulaarsele palga sõjaväele loodi reserv vägi. Suurenes raske relvastuse ja ratsaväe tähtsus. Mingi üle sund värbamisele ja sõduite pojad olid kohustaud jätkama isa ametit. Hakatki ka värbama barbareid. Selle tulemusl sõjavägi germaniseerus. Millest sai rooma languse pea põhjus.


    Uus teema !!!!!!
    Keskaeg
    Fesdalism levis lääne kristluse ehk katoliikluse aladel. Peale selle oli osades piirkondades levinud muhameedlus (l hispaania ) ja osades ida-kristlus ehk õigeusk.
    Inimesed olid valdavalt kirja oskamatud aega arvestasid kiriku pühade või valitsejate võimulolekute järgi. Inimeste surma ega sünni kuupäevi ei teatud. Haridust said vaimulikud usulistel eesmärkidel. Kommunikatsioon eri piirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti vee pidi. Palju oli röövleid ja piraate. feodaalid üritasid teenida tee tolli ja sillamaksude kehtestamisega. Kõik mõõda käiad pidid maksma ja siis pakuti neile vastavas piirkonnas liikumiseks kaitset.
    Rooma impeeriumi allakäik
    • Rooma rahu lagunemine
    • Keistrite kiire vahetamine
    • Äärealade suhete vähesust ja rünnakute tegevus vastastelt
    • Kõik vabad inimesed said kodakontsuse
    • Piirikaitsetes olid lüngad mida kasutasid vaenlased ära
    • 4saj oli barbarite suur sisseränne.

    Rooma impeerium jagunes 395
    • lääne-rooma see püsis kuni 476 kuni barbarite sissetungi tagajärjel kukutati viimane rooma keiser ja germaani hõimus rajasid rooma aladele oma riigid
    • ida rooma e. Bütsants- püsis kuni 1453a. Türklaste sissetungi tänu :
      • hästi toimivale riigi aparaadile
      • soodene geograafiline asend
      • materjaalsed võimalused.
      • Suurem rahva arv.
      • Tugev palgasõjavägi.
      • Hea maksusüsteem


    Büntsants
    Nimi tuleb kreeka linnast byzantionist, mille keiser konstantinus suur muutis 330a rooma keisririigi pealinnaks konstatinoopoli nimealla. Territoorium hõlmas balkanit väike aasiat. Kaug aasiat süüriat palestiinat egiptus ja vahemere saari. Palju rahvuseline riik kus riigi keel oli kreeka keel. Riiki juhtis absoluutse võimuga keiser ehk vasileius. Olemas oli ka riigi nõukogu ja deemosed ehk tsirkuse parteid. Prteidel olid olemas kindlad värvid ja usulised vaated sinised- õigeusklikud rohelised monofüsiidid. Avaliku elu keskpunkt oli hipotroom. Seal krooniti ka keisreid kes olid rahava hulgast välja valitud. Keisriks võis saada iga õigeusklik bütsantsi kodanik. Keisri palee asus hipotroomi kõrval. Osa neist avanes kaile sai kohe merele minna kui oli selleks vajadus tekkinud. Keisri väliseks tunnuseks olid purpur värvi riided. Keisri võim oli ülisuur, kuid ta elas pidevas kukutamis ohus. Kukutatud keiser hukati pühitsetti mungaks ja viidi kloostrisse või võeti silmad peast välja. Bütsantsi tipp aeg oli keiser justinjaanus 1. ajal 527-565. arendas välja tugeva sõjalis bürokraatliku riigikorra. Koostas rooma õiguse põhjal tsiviil seaduste kogu ehk justinjaanuse kogu. Pidas edukaid sõdasi barberite vastu. Lasi ehitada keskaja võimsaima katetraali Hagija sophia . Peetakse keskaja ehitus imeks seda asja.
    Vaenlased- bulgaaria
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ajalugu läbi aegade #1 Ajalugu läbi aegade #2 Ajalugu läbi aegade #3 Ajalugu läbi aegade #4 Ajalugu läbi aegade #5 Ajalugu läbi aegade #6 Ajalugu läbi aegade #7 Ajalugu läbi aegade #8 Ajalugu läbi aegade #9 Ajalugu läbi aegade #10 Ajalugu läbi aegade #11 Ajalugu läbi aegade #12 Ajalugu läbi aegade #13 Ajalugu läbi aegade #14 Ajalugu läbi aegade #15 Ajalugu läbi aegade #16 Ajalugu läbi aegade #17 Ajalugu läbi aegade #18 Ajalugu läbi aegade #19 Ajalugu läbi aegade #20 Ajalugu läbi aegade #21 Ajalugu läbi aegade #22 Ajalugu läbi aegade #23 Ajalugu läbi aegade #24 Ajalugu läbi aegade #25 Ajalugu läbi aegade #26 Ajalugu läbi aegade #27 Ajalugu läbi aegade #28 Ajalugu läbi aegade #29 Ajalugu läbi aegade #30 Ajalugu läbi aegade #31 Ajalugu läbi aegade #32 Ajalugu läbi aegade #33 Ajalugu läbi aegade #34 Ajalugu läbi aegade #35 Ajalugu läbi aegade #36 Ajalugu läbi aegade #37 Ajalugu läbi aegade #38 Ajalugu läbi aegade #39 Ajalugu läbi aegade #40
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor chlees Õppematerjali autor

    Mõisted

    res bulica, magistraat, konsul, preetor, tsensor, diktaator, rahvatribuun, senat, nobiliteet, itlaaias, kolooniad, munitsiipiumid, vennad gracchused, caesar, pater pariae, idaprovintsid, ratsaniku seisus, juuluse kalender, aatrium, foorum, panteon, akveddukt, term, circus maximus, terentius, jupiter, tekkisid koloonid, vaated sinised, ajal 527, tugev tsentraliseeritus, 768, saksamaa 2, senjöör, feodaalne hierarhia, domeen, alloos, feood, mõisahärrus, rendihärrus, normannid, konung, kuningriigid, bayeux raip, linal, visitatsioon, kümnis, sakramendid, missa, transsubstantsiooniõpetus, beduiinid, 10saj al, islam, jumala tahtele, jumala tahe, usupõhi dogma, anda almust, jeruusalemm, siiidid, öeldud, sealiha, islami aasta, valitsus aparaadist, investi tuuritüli, aquino thomas, suur skisma, benetiklased, tsistertslased, frantsisklased, dominiiklased, ristisõda 1096, 1553, 1574, 1589, lõnamadalmaad, põhjamadalmaad, ühendatud madalmaad, ulrich zwingh, armulauatüli, johann kalvin, elizabeth i, teadmiseni jõudmiseks, voltaire, rousseau, entsüklopedistid, infot levitades, õiguse postulaat, kübarad, eristused, talurahvas 14, adra talupojad, üksjalad, vabadtalupojad, maavabad talupojad, tsistertslased, frantsisklased, naiskloostrid, tsistertslased, 1525a, 1535a, 1549a, 1539, 1554a, 1556, 1557, 1560a, 1561a, 1569, 1576, 1577, 1579, 1582a, 1590, landrat, 1696a, era, teotööd, rakmetegu, mõisavoor, dorpat, narwa, 1812, kroonu palat, konservatiivid, radikaalid, tapa, enamlane, austra, austra, mobilisatsioonid

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    60
    rtf
    10nda klassi ajaloo konspekt
    176
    pdf
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    88
    rtf
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam
    32
    docx
    10-kl ajaloo üleminekueksam
    22
    doc
    11 klassi konspekt
    39
    odt
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
    29
    odt
    Üldajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun