Ajalugu läbi aegade (0)

Vabariiklik kord
Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi. roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse
Magistraat - riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud.
Konsul -kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp
Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine.
tSensor -5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori,
diktaator - 6 kuuks piiramatu võimuga juht,
Rahvatribuun- erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele.
Senat - valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahvakoosolekule jõudmist, otsustel oli seaduse jõud.
Rahvakoosolek-kiitsid heaks või lükasid tagasi senati eelnõusid.hääletasid magistraatide valimisel,ise ettepanekuid teha ei saanud.hääletasid elamis piirkondade ja sõjaväeosade kaupa ja igal osal üks hääl. mõjuv riigi asjade otsustamisel oli kreekaga võrreldes väike.
Nobiliteet - kitsas ring tähtsaid perekondi,kelle hulgast pärines enamik kõrgeid riigi ametnikke plvest põlve.
Võim vallutatud maades
Iga riigiga oli kokkulepe eraldi. Erinevad sõltumis tingimused takistasid ühist väljaastumist rooma vastu. Elukorraldus usk kombed ja keel jääti enamasti sammaks.

itlaaias-osa maad võeti ära, rooma ühiskondlikus tagavaraks.

kolooniad- ei olnud sõltumatud riigid,loodi õjalisteks tugi punktideks. Strateegiliselt tähtsates kohtades.

Munitsiipiumid- säilis oma valitsus,ja elanikel oli rooma kodaniku õigused.

Liitlased- sõjavägi tuli anda rooma käsutusse.

provintisd väljaspool itlaaliat- kogu maa läks rooma omadusse, maksid roomale makse, omavalitsus säilis,rooma võimu säilitas asehaldur .
Muutused ühiskonnas vabariigi ajal

Vallutus tulemustel suurenes varanduslik kihistumine

talupajad laostusid,sest pidid olema pidevalt sõjakäikudel,nende maad jäid sööti ja pered nälga

laostumise tõttu asus suurem osa talupoegi elama linna, kus neil puudus tegevus ja nad muutusid rahulolematuks alamkihiks.

orjade arv suurenes kiiresti, ja tekkisid orja tööl põhinevad suurmaa valdused ,ehk latifundumid.

talupoegade laostumine tõi kaasa riigi kaitsevõime nõrgenemise,ja palga sõjaväe tekke,mis ei olnud valitsejatele lojaalne.
Sõjaväe reformid

vennad gracchused – üritasid püdsid läbi suruda seadust maaomandi suuruse ülempiiri kehtestamiseks.Üle normi olev maa tuli jagada talupoegadele,et taastada nende elujõud ja ühtlasi sõjaväe tugevus.senati vastuseidu tõttu läbi ei läinud.

maariuse sõjeväe reformiga hakati väkke palkama proletaare.
Vabariigi languse põhjused

kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiorganite tööst,mis eeladas elu paika rooma lähikonnas(ei toimind enam).

kodanikud pidid suutma riiki kaitsta,aga tegelik kaitse muutus rohkem rooma liitlaste kohustuseks .

Proletaarid hakkasid omandama järjest suuremat tähtsust ühiskonnas.

moodustasid enamuse rahva koosolekust.sammas pidi riik muretsema nende igapäevase toidu eest. 2. maariuse sõjaväe reform

Riigis puhkesid kodusõjad,senat ei suutnud väepealike ohjelda ja kaotas autoriteedi
Vajati kedagi kes suudaks segaduse lõpedada ja riigis korra taastada. 30ekr kehtestas octavianus (augustus) sõjaväe toel riigis ainu võimu ja algas keisri riik.
Keisririigi korraldus 2.
Väliselt jätkus resbuplica. Igal aastal valiti magistraate ja senati istungid toimusid. Tegelik võim kuulus valitsejale. Augustus võtis endale tähtsad ametid ja au nimetused. Prin ceps- 1. riigi kodanik. imperaator- käskija. caesar - caesari lapsenatud poeg. Pater pariae- isamaaisa . pontifex maximus - ÜlempreesterAja jooksul hakkas nimetus tähendama keisrit .
Senati roll nõuandva organina säilis ja senaatori amet jäi auväärseks. Keisrid püüdsid senaatoritega häid suhteid hoida,et nad ei takistaks tegevust. Senaatori seisus laienes, ka teiste impeeriumi piirkondada elanikud said võimaluse senatisse kanditeerida.
Keisririik
Lk -173/74
Augustus valitses aastatel 30 ekr-14 pkr. Rahuperioodil arenes tõhusalt majandus ja valitseja sai pühenduda riigi sisekorralduse täiustamisele.Ta hoidis häid suhteid nii rooma lihtrahvaga kui ka kodusõdades märksa hõrenenud nobiliteediga. ( väline laienemine britannia traianus pax romana ) lõpetada !
Seadused kujunesid välja pika aja jooksul, põhinesid praktilistel kogemustel( võeti arvesse samma probleemi puhul tehtud otsuseid), ning kreeka õpetustel.Seadused kehtisid kõigi suhtes võrdselt. Kõigil oli õigus otsus edasi kaevata. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik . Roomlased panid aluse õigus teadusele, tänapäeva ülikoolides rooma õigus.
Sõjavägi
Algul koosnes kodanikest ja liitlastest ja kutsuti kokku vaid vajadustel.
Pärast mairiuse reformi mindi üle palga sõjaväele. Peamine väe üksus oli leegion . 5000 meest oli ühes leegionis,. Mis koosnes ja ratsa väest. Rivistutti väikeste rist külikutena. Uuendustena kasutasid katapulte ja müüri lühkujaid ja piiramis torne. Enda sõjaväe laagrid kindlustasid nad palkseintega ja muld vallidega. Regulaar vägi koosnes 25 leegionist mis asusid riigi piiridel. Eesmärgiks oli vallutuste asemel riigi kaitse.
Rooma provintsid

idaprovintsid – kreeka,väikeaasia, süüria ja egiptus . Olid jõukamad linnad ja arenenud majandusega maad. Peamine keel seal oli kreekam keel. Kõik püsis rooma võimu all. Seal olid kõige jõukamad alad. Kõrgelt arenenud kultuur. Ladina keel levis seal kandis vähe. See oli kasutusel ainult riigivalitsemises ja õiguse mõistmises. Põlluharimine oli paremini arenenud.

lääneprovintid
seisused

Senat aristokraatia - võim oli päritav. Kuulusid suur maaomanikud ja riigi ametnikud. Väliseks tunnuseks oli punase triibuga toogad

ratsaniku seisus - Jõukad rooma kodanikud ( kaupmehed ,kohtunkud, rahandus ametnikud) sõjakorral teenisid ratsaväes.

proletaarid –vaesed rooma kodanikud,(talupojad,käsitöölised,rentnikud)

orjad – moodustasid rooma põhilise tööjõu
orjandus
kõige rohkem orje saadi sõja vangidena, kes müüdi oksjoitel maha. Vabariigi aegne rooma õigus lubas ka tava inimest orjaks müüa.(võlgade tõttu, isa võis nad ära müüa,kuritegevuse järel) orje võidi müüa kingida pärandada. Isandal oli õigus otsustada orja surma üle. Kui laps sündis siis see muutus isanda omandusse.
Augustuse valitsuse ajal lasid osad kodanikud registeerida orjana, et pääseda sõjaväe teenistuseks.
Orja ülelapidamis kulud viidi min. Aastad ette nähtus üks tuunika ja mantel . Puhke päevi ei olnud,töötasid hommikust õhtuni hoolimatta ilmast.toiduks said 1 ½ kilo leiba raskemate tööde ajal ka hapuks läinud veini ja küige madalama kvaliteediga võid.
Ebausaldatavad orjad töötasid ahelates. Peremeha tapmise korral mõisteti surma küik majas auvad orjad.
Orjad jagati maa linna ja riigi orjadeks . 1. põllul ja istandusel 2. teenaia ja kästitöölisena 3. ja riigi ori kirjutaja või arhivar.
Roomas oli palju haritud kreeklastest orje keda kasutatti arstide ja õpetajatena. Nad võisid käia tööl ja teenida raha. Kuid kuulusid kogu varaga peremehele. Ori vüidi vabaks lasta 1. kuida ostis end välja 2. peremehe heast tahtest 3. pikka ja ustava teenistuse eest
Perekond.
Mehe kesknepere .isal oli absoluutne võim ,oma laste ja nende pereda üle,
Naistel puudusid poliitilised õigused kuid nad võisid osaleda kodustel pidudel ja avalikel üritustel. Naistel oli võmalik saada haridust, ja omada kürget ühiskondliku positsiooni. Abielu sõlmimisel olid olulised poliitlised motiivid ja rahalised asjaolud .
Abilu naise tähtsaimad kohustused olid truudus ja laste sünnitamine. Sammas oli roomas laialt levinud prostitutsioon roomas. Meeste hulgas oli tavaline et neil olid armukesed. Perekonnas olid laste ja vanemate suhted suht teravad ja lapsed ootasid vanemate surma.
Aja jooksul saavutasid naised järjest suurema sõltumatuse.said õiguse oma vara ise käsutada. Ja elada iseseisvalt ilma mehe eeskoste all olemast.Lahutused muutusid tavaliseks. Aristokraadid soovisid seadusi karmistada et meeste ainu vüim taastada.augustus üritas kehtestada seadusi perkonna tugevdamiseks.

senaatorid olid kohustatud abielluma

kehtestati seadused truudusetuse jaoks.

mitte abiellunute ja lasteta omandi õigust piirati

piirati luksust.
Haridus
Oli levinud haritud kreeklastest kodu õpetajate pidamine. Enamus poisse ja küllaltki palju tüdrukuid käisid al 7 eluaastast koolis. Kirjutamine, lugemine arvutamine. 12-16 el a käidi gramatikute koolis(kirjanud ja gramatika) al 16 el a õppisid rikaste lasted retooriikat ja õigus teadust.
Eluolu
Juuluse kalender- tänapäeval kasutusel olev kalendri tüüp.
Tuunika- roomlaste igapäevane alusrõivas.
Tooga-pidulik pealisrõivas meestel roomas.
Aatrium - ristkujuline ruum mida piirasid magamis toad, asus keskel.
Ostia- rooma sadam
Foorum - linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus, oli pidulik koht.
Panteon - tempel kõikide jumalate jaoks.
Cloaca maxima .- suur äravoolu kanal
Akveddukt- linna varustavad vee juhtmed
Term- avalikud saunad , erinevad meelelehutus võimalustega koht.
Circus maximus- Tähtsaim hiotroom kaarikat omavaheline võistlus paik. 4 võistkonda oli. Asus keisrilossi kõrval.
Colosseum- amfiteater .
Pompeji
Asub kampaania maakonnas , 89ekr sai rooma kolooniaks. 63 pkr toimus suur maa värin mis elati seal üle. 79 pkr toimus linna lähedal vesuuvi vulkaani purse , ja linn jäi tuha ja laavakivi alla. 1748a alustatti esimesi välja kaevamisi ja 1860a algasid regulaarsed välja kavamised kestavad siia maani need kaevandused seal. Linn asetses künakal, oli ümbritsetud ring müüriga. Hoonete ehitamis aeg 6-1 saj ekr. Küllaltki hästi on säilinud foorum , jupiteri tempel , turu hone, ja vanim rooma amfiteater ( 80ekr). 20000 hukkus ainult 2000 inimest.
Kultuur
Kreeka mõjud
Nad võtsid kreeklastelt üle nende alg teoseid ja hakkasid nendest oma asju arendama. Puudusid enamasti täiesti originaalsed teosed nende poolt. Teureetiline teadus ja filosoofia oli neil endil täiesti null. Esmased märgid kultuurist oligi tõlegendamisel kreeka raamatutest. Kirjandus oli väga tema mõjul. Kreeklased olid kõik kirjandusege aluseks.
Kõnekunst
Kõnekunst oli juba kreekas vägai kõrgel tasemel, poliitikute jaoks oli see vägagi tähtis sest see oli tähtis tema positsioonile seal ja sellega suutis überveenda inimesi oma poolele. Osad käsid kreeklaste juurest õppimas kõnekunsti. Paljusi kõnesi pandi ka sel ajal kirja. Cicero oli üks tähtsaimast oraatoristest. Kiirgavad kohtu kõned. Palju era kirju säilinud ja suur osa kõnes oli olemas.
Vergilius
Ta oli augustuse ajal silmapaistev poeet . ( ajalookirjutus ) lk 189
Ajalookirjutised
Varasemad teadmised kreeklastelt. Nadkirjutasid oma elust ja kaasajast. Ceaser oli üks põhilisene kirjutaja.
Centensid

• dictum,factum- öeldud tehtud
  
• in vino veritas ,in aqua sanitas- veinis peitud tõde ja vees tervis ?
  
• o-tempora,o mores ! Oh ajad oh kombeid?
  
• Per aspera ad astra- läbi raskuste tähtede poole ?
  
• Persona nin grata - ebasoovitav isik ?
  
• Pro patria -isamaa eest
  
• Quo vadis -kuhu lähed
  
• Sapienti sat-taragale pisab vähesestki ?
  
• A priori- enne kogemust, ette kinnitama jne
  
• Ab urbe condita- linna asutamisest ?
  
• Alea iacta est- liisk on langenud ( ceasar )
  
• Alma mater - toitev emake ?
  
• Alter ego- teine mina/lähim müttekaaslane
  
• Ars longa ,vita bervis est- kunst on pikk elu on lühike ?
  
• Ave, caesar,mortituri te salutant?- tervitust ceasar,surma mõistetavad tervitavad
  
• Tabula rasa- puhas leht ?
  
• In spe- lootuses
  
• Bona fide status quo- heas usus
  
• Terra incognita- tundmatu maa ?
  
• Status quo-asjade seis
  
• Carpe diem- kasuta päeva targale ?
  
• Citius,altius,fortius!-kiiremini kürgemale kaugemale ?
  
• Cuius regio , eius religio -kelle võim selle usk
  
• Deus ex machina- jumal masinast/ olukorra lahendus ?
  
• In corpore – täies koosseisus
  
• In memorian- mälestuseks ?
  
• Dum spiro spero-kuni hingan seni loodan ?
  
• Errare humanium est-eksimine on inimlik ?
  
• Eo ipso - iseenesest
  
• vivat crescat floreat-elagu kasvagu õitsegu ?
  
• et tu brute - ka sina brutus ?
  
• et cetera- jne ?
  
• festina lente-rutta aeglaselt/ tasa sõuad kaugele jõuad
  
• homo homini lupus est- inimene on inimesele hunt ?
  
• veni vidi vici- tulin nägin võidsin ?
  

Teater
Kreeka komöödia levis roomasse, kuid jäi populaarsuselt alla teistele lübustustele. Rooma rahavs oli loomult lihtne ja harimatu ja labane ning huvitas peamiselt jõhkratest vaatemängudest. Ka teatris mängiti küllaltki madalt ja roppe näidendeid. Igapäevased tegelased olid joodikud prostituudid praalivad sõdurid ihned vanamehed jne.
Näitleja positsioon ühiskonnas oli külaltki madal, osad olid isegist orjad. Algul olid näidlejad mehed ,hiljem lubati ka naisi lavale. Koor puudus, kasutatti näidlejate dialooge mis vaheldusid laulu partiidega.
Teadrid ehitatti lagedale maale ja piirati kürge kivi müüriga. Keskne koht oli kürge lava mille eest olid pingi read. 55 ekr ehitas pompeius ehitas marsi väljakule esimese alalise kivist teadri. Peamised autorid olid plautus - ligikaudu 20 näidendit ja tõlkis neid. Terentius- vabaks ostetud ori afrikast temalt on säilinud 6 komöödit. Nende komöödiates on elu peapeale pööratud, nt prostad ja orjad on kõige positiivsemad tegelased. Keiser augustusel oli rikas sõber Maecenas kes toetas andekaid autoreid . Tema roll rooma kultuuris oli nii suur et tema nimest tuleb kultuuri soosija üldnimetus metseen.
Usk
Jumalad

• nuumen-iga looduse asi või olend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu ja seda tähistatti terminiga
  
• laar –tähtsaimad maja kaitsevaimud olid need.
  
• Geenius – maokujuline vaim,kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist.
  
• Janus – antropomorfsedne jumal, ta oli uste, piiride nining lõu ja alguse jumal.
  

JUPITER- ZEUS : JUNO – HERA : MINERVA – ATHENA : NEPTUNUS- POSEIDON : VULCANUS - HEPHAISTOS : MERCURIUS - HERMES : APOLLO- APOLLON : VENUS - APHRODITE : DIANA - ARTEMIS .
Vesta
Oli kodukolde jumalanna kelle ümara põhipaaniga tempel asus rooma foorumil. Selle juures elasid riiklikud määratud vesta neidsid, kes pidid hoolitsema templi igavese tule eest. Tuli sümboliseeris rooma kestvust. Neitsid valiti suursuguste perede tütarde hulgast 6-10 eluaasta vahel. Teenistus kestis 30 end aastat. Igasugune eraelu oli nendel keelatud. Eksimusi karistati julmalt. Kui tuli kustus siis piitsutatti ja kui olid suhted mõne mehega siis maeti elusalt. Pärast teenistuse lõppu vüisid nad abilelluda. Kuid vähesed tegid seda., olid majanduslikult kindlustatud ja ühiskonnas vägagi austatud naised. Neid peeti pühaks ja kellegil ei olnud nende üle mingit võimu. Osalesid pidussöökidel, võistlustel mängudel etendustel ja neil oli kohad reserveeritud. Väljaspool templeid kandi neid ringi kande toolidel. Konsul pidi talle teed andma. Kurjategijale anti armu kui talle vesta neitsi vastu tuli. Kui keegi kasvõi tedagi tõukas või komistas, mõisteti see isik surma.
Riik ja religioon
Olid tihedalt seotud, usuti et riigi olu sõltub sõltub jumalate heatahtlikusest. Seetõttu kontrollis riik pühamuid kultus pidustusi ja jumalate väärislist austamist. Jumalatele annetati toitu ja esemeid ning ohverdatti loomi. Nende toimingute juures esitati jumalatele kindlaid soove. Augustuse ajal hakati keisrit jumaldama ja talle anti ülempreestri ehk pontifex maximuse tiitel . Suur roll oli ennustajatel ehk auguritel. . ennustatti lindude lennu loodus nähtuste kanade söögi isu loomade siseelundite või sibülliraamatute järgi.
Teiste rahvaste usunditesse suhuti sallivalt ja need segunesid rooma usundiga. Kreekast võeti üle dionysose ehk bacchuse kultus ja egiptusest iisise kultus.
Usuga seoses olid olemas riiklikud pühamud ehk templid, inimestel kodudes altarid ja needus tahvlid.
Kristlus
Rooma võimule allutati ka palestiina , kus oli monoteistlik usund . Juutide usu kommentesse suhteti alguses leebelt ja rooma religiooni peale ei surutud sinna. Sellest hoolimatta olid juudid vaenulikud. Nad ootasid taaveti soos messia tulekut , kes kehtestaks juutide maapeale jumalariigi.

sajandi 20ndatel aastatel hakkas tegutsema ränd jutustajuna jeesus , kes kuulutas jumalariigi tulekut, rõhutas et rikkus ei anna jumala riiki eelistuseks, vaid on takistuseks sinna pääsemiseks. Oluline oli vaid siiras usk armastu kui ka inimeste vastu.. palju pooldajaid leidus alamkihtidest, kuid aristokraatia ja vaimulikud olid vaenulikud selles vastu.
Ligikaudu 30ndal aastal lasi rooma ase valitseja prokuraator pontius pilatus juuda riigid kolgata mäel jeesuse risti lüüa. Kuid tema õpetus levis edasi.

• Usuti et jeesus oli vanatestamendi messias ehk kristus.
  
• Tema keha ja hing tõusid hauast taevasse
  
• Ta oli olnud jumala poeg, kes lunastas oma kannatustega inim patte.
  

Kristlased ei teinud vahet rikka vaese orja või soo vahel, kõik olid võrdsed. Tekkisid ränd jutustajad ehk apostlid . Apostel preetrus rajas rooma esimese kristliku koguduse. Kujunes tihe koguduste võrk mida juhatasid piiskopid. 1 ja 2 sajandil oli roomas veel vähe kristlasi, kuid nende range monoteism äratas tähelepeanu. Kristlasid põlgasid polütelistlike religioone kui eba jumalata kummardamist. Nad ei austanud ka rooma keisreid jumalatena ega toonud ka neile ohvreid. Roomlaste suhtumises tekkis seetõttu vaen ja umbusk. Kristlasi süüdistatti üaljudes õnnetustest ja probleemdest. Riik nägi kristlastest mässu õhutajaid ja korraldas nende üle mitmeid kohtu protsesse. Kõige suurem tagakiusamine toimus teisel ja kolmandal sajandil. 313 pkr võttis keiser konstatinus vastu usu sallivus idikti , mis lõpetas kristlaste tagakiusamise.
Piibli kujunemine
Piibel kujunes 60ndal aastal.Hakatki kirjutama jeesuse elu teemalisi emangeeliume. 4tk on ametlikult kasutusel. Markuse marteuse luuka ja johanese evangeeliumid pluss lood apostlistlikes tegudest moodustavad uue testamendi. Vana testament oli pärit alguse arvamisest. Valmis hiljemalt 2saj. Uus ja vana testament koos moodustavad piibli. Vana testament tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Uus testament valmis kreeka keelsena. 4saj tõlkis hieronymus piibli ladina keelde. Nimetatakse vulgata ehk rahvapärane.
Ketserlus
Jeesuse õpetust oli võimalik erinevalt tõlgendada ja usu küsimustes tekkisid suured vaidlused. Kujunes välja ortodoksne ehk õigeusu tunnistus ja teised kuulutatti väär õpetusteks ehk ketserlus. 4 saj levis ariaaanlus- kristusel on inimlik mitte jumalik loomus. Kujunes germaanlaste peamiseks usuks . 5saj levis monofüsiitlus – kristus on läbinisti jumalik.
Ortodokse õpetuse järgi olid kristluses lahutamatult seotud nii inimlik kui ka jumalik.
Kloostrid
Jumala teenimisel peeti inimese tavapärast elu takistuseks. Soovitav oli igapäevastest vajadustest vabaneda . Tekkisid liha suretajad ehk askeedid . Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad . Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj. Usu teoreetik ja piiskop. Õigustas askeesi ja nõudis ilmalikust elust hoidumist. Temalt pärineb päris patu õpetus. Aadam ja eeva langesid paradiisi aias pattu mis kandus igaveseks kogu inimkonnale. Kuulsaim teos De civitate Dei ehk jumala riigist. Koosneb 22 raamatust.
Hiline keisri riik
3saj oli rooma riigis suur kriis. Toimus palju riigi põõrdeid ja võimu haarasid sõdur keisrid. 284 tuli võimule diocletianus kes kehtestas uuesti korra. Jaotas riigi 2 territooriumiks mülemal oli oma keiser. Ida ja lääne rooma tekkisid.
Järgmine keiser Constantinus suur kuulutas riigis välja usuvabaduse. 4saj lõpul sai kristlusest üld kohustuslik riigi usund. 395a jagunes impeerium lõplikult 2heks eraldi seisvaks riigiks. Algas suur rahvaste rädamine mille käigus germaanlased tungisid rooma territooriumile ja kukutasid 476a viimase lääne rooma keisri. Seda aastat peetakse vanaaja lõpuks ja keskaja alguseks. Keisril oli piiramatu võim. Senati poliitiline tähendus kadus . Asevalitsejate arv suurenes ülesandeks oli maksu kogunemine. Kaubandus käsitöö ja linnad käisid alla. Orjade arv vähenes mindi üle naturaal majandusele. Tekkisid koloonid –suur maa omanike sõltlased, kellel oli keelatud vahetada elukohta. Riigis oli 2 seisust 1. auväärsed (honestoires) 2. madalad (humiliores)
Sõjavägi
Lisaks regulaarsele palga sõjaväele loodi reserv vägi. Suurenes raske relvastuse ja ratsaväe tähtsus. Mingi üle sund värbamisele ja sõduite pojad olid kohustaud jätkama isa ametit. Hakatki ka värbama barbareid. Selle tulemusl sõjavägi germaniseerus. Millest sai rooma languse pea põhjus.
Uus teema !!!!!!
Keskaeg
Fesdalism levis lääne kristluse ehk katoliikluse aladel. Peale selle oli osades piirkondades levinud muhameedlus (l hispaania ) ja osades ida-kristlus ehk õigeusk.
Inimesed olid valdavalt kirja oskamatud aega arvestasid kiriku pühade või valitsejate võimulolekute järgi. Inimeste surma ega sünni kuupäevi ei teatud. Haridust said vaimulikud usulistel eesmärkidel. Kommunikatsioon eri piirkondade vahel oli halb, teed olid lagunenud ja võimalusel liiguti vee pidi. Palju oli röövleid ja piraate. feodaalid üritasid teenida tee tolli ja sillamaksude kehtestamisega. Kõik mõõda käiad pidid maksma ja siis pakuti neile vastavas piirkonnas liikumiseks kaitset.
Rooma impeeriumi allakäik

• Rooma rahu lagunemine
  
• Keistrite kiire vahetamine
  
• Äärealade suhete vähesust ja rünnakute tegevus vastastelt
  
• Kõik vabad inimesed said kodakontsuse
  
• Piirikaitsetes olid lüngad mida kasutasid vaenlased ära
  
• 4saj oli barbarite suur sisseränne.
  

Rooma impeerium jagunes 395

• lääne-rooma see püsis kuni 476 kuni barbarite sissetungi tagajärjel kukutati viimane rooma keiser ja germaani hõimus rajasid rooma aladele oma riigid
  
• ida rooma e. Bütsants- püsis kuni 1453a. Türklaste sissetungi tänu :
  
  • hästi toimivale riigi aparaadile
    
  • soodene geograafiline asend
    
  • materjaalsed võimalused.
    
  • Suurem rahva arv.
    
  • Tugev palgasõjavägi.
    
  • Hea maksusüsteem
    

Büntsants
Nimi tuleb kreeka linnast byzantionist, mille keiser konstantinus suur muutis 330a rooma keisririigi pealinnaks konstatinoopoli nimealla. Territoorium hõlmas balkanit väike aasiat. Kaug aasiat süüriat palestiinat egiptus ja vahemere saari. Palju rahvuseline riik kus riigi keel oli kreeka keel. Riiki juhtis absoluutse võimuga keiser ehk vasileius. Olemas oli ka riigi nõukogu ja deemosed ehk tsirkuse parteid. Prteidel olid olemas kindlad värvid ja usulised vaated sinised- õigeusklikud rohelised monofüsiidid. Avaliku elu keskpunkt oli hipotroom. Seal krooniti ka keisreid kes olid rahava hulgast välja valitud. Keisriks võis saada iga õigeusklik bütsantsi kodanik. Keisri palee asus hipotroomi kõrval. Osa neist avanes kaile sai kohe merele minna kui oli selleks vajadus tekkinud. Keisri väliseks tunnuseks olid purpur värvi riided. Keisri võim oli ülisuur, kuid ta elas pidevas kukutamis ohus. Kukutatud keiser hukati pühitsetti mungaks ja viidi kloostrisse või võeti silmad peast välja. Bütsantsi tipp aeg oli keiser justinjaanus 1. ajal 527-565. arendas välja tugeva sõjalis bürokraatliku riigikorra. Koostas rooma õiguse põhjal tsiviil seaduste kogu ehk justinjaanuse kogu. Pidas edukaid sõdasi barberite vastu. Lasi ehitada keskaja võimsaima katetraali Hagija sophia . Peetakse keskaja ehitus imeks seda asja.
Vaenlased- bulgaaria kellega võideldi vaheldava eduga järjest 200 aastat. Al 7saj sai araabia büntsanti vaenlaseks. Al 13saj sai türgi kes 1453 lõplikult vallutas büntsantsi. Ühikonna korraldus

tugev tsentraliseeritus- kõik sõltus keisri võimust.

raha hulgas oli valdav osa vabu inimesi,kes tegid tööd ja maksid riigile makse.

ametnikule ja sõduritele maksti palka kullas ja anti maad, see tagas nende rahulolu ja soovi hoida riigis kord.
Vastuolud lääne maailmaga

1054 toimus kiriku lõhe. Katoliku kirik jagunes vaenulikeks poolteks . Idakirikuks konstantinoopol . Lääne pool oli rooma paavst .

prantsusmaalt ja saksamaalt lähtuvad ristisõdurid vallutasid 1240a konstontioopoli ja hävitasid suure osa linnast.

hilis keskajal süvenes sõltuvus lääne kaubalinnadest.
Kultuur

Tähtis osa oli antiik kirjandusel.

kirja oskus oli laialt levinud.

425 asustati esimene kõrgkool

populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafiad.

kirjutati ka maailma kroonikaid ehk kronograafiaid.

misjonäärid kyillor ja methodiuskoostasid 9 saj slaavi tähestiku
Frangi riik
Esimene tugev riik mis tekkis lagunenud rooma alale .

chlodovech pani 5saj aluse frangi riigile ja merovingide dünastiale. Muutis võimu päritavaks ja lasi kinni panna seadused saali õiguse nime all. Tema võimu kindlustas ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis 469a .saavutas sellega kõrgete ristiusu vaimule toetuse ja eelised teiste germaani hõimude eest. Tema surmajärel jagati riik poegade vahel, mis nõrgestas riiki ja tõi kaasa kodusõjad. Kuningate asemel hakkasid valitsema nende pojaülemad majordoomused. 714 sai valitsejaks majordoomus karl martell . Kes võttis endale frangi hertsogi tiitli . Ta oli kuningas kes teadis kuidas saaks olla vägagi võimukas ja et ei tekiks tülisi siseriigis tema vastu, ta leidis lahenduse kuidas kirik ja sõjavägi oleks temaga rahule jäänud. Ta oli väga hea väejuht ked viis frangid võidule poitiersi lahingus , vallutajad araablased valgusid laiali. Ta loos uued tehnikad kuidas saada olla efektiivsem sõjategevuses ja lasi luua uue varustuse ratsaväele. Raske ratsaväe ülalpidamine oli riigile vägagi kulukas aga selle eest ka väga efektiivne. 600a pidasid need uuendused hästi välja.
Pippin lühike päris võimu 741a. Kes aitas nõrkadel paavstidel taastada roomas korra. Alistas langopardid. Võimaldas luua seal paavsti ehk kiriku riigi. Tasuks kroonis paavst pippini frangi riigi kuningaks. Sellega oli merovingide ajastu lõppenud ja võimule tulid karolingid . 4. 768-814 valitses tähtsaim karoling karl suur .

• tema järgi sai dünastia nimetuse.
  
• Ta oli oma elu lõpuni kirjaoskamatu
  
• Ta tegeles paljude valdkondadega.
  
• Ta hakkas laiendama territooriumi igast suunast.
  
• 800a troonis leo 3mas ta rooma keisriks.
  
• Tahtis näidata oma keisrilikke omadusi.
  

Karl suure vallutuste tulemusel suurenes riik 1,2 mil ruut kilometrini (18mil elanikku). Riiki hoiti koos relvajõul ja tugeva valitseva all. Majandus süsteem oli mahajäänud, kuid neine kultuuriline panus oli märkimisväärne. (nim karolingide renesanss ).

antiik ajadega samaväärsete teadmiste saavutamine.

soositi kunstnike , filosoofide ja luuletajaid

rajati ilmalikke õppe asutusi

kloostrid hakkasid täitma ka kultuuri keskuste rolle.
814 päris võimu ludvig 1. vaga
Kes jagas juba 817 a riigi oma poegade vahel ära.
843a sõlmiti verduni leping millegi frangi riik lõplikult jagati kolmeks. 1-ida frangiriik saksamaa 2 –lääne frangi riik prants 3 lõuna frangi riik italy .
Feodaal suhted
Feodalismi tekke põhjusteks olid 1. frangi riik vajas tugevat sõjaväge, et sõjamehed jõuaksid osta raske ratsaväe varustust anti neile maa koos talupoegadega ,kes tegid tööd ja maskid makse neile. Sõjameestest kujunes rüütlite kiht (Feodaalid). 2. vajati kindlat võimu süsteemi kus alluvus suhted oleksid paigas.
Vasall – alam. Vandus senjöörile igavest truudust. (investituur oli selle nim) Teenis senjööri sõjaväes (40 päeva aastas). Vajadusel laenas senjöörile raha. Ostis vajadusel senjööri vanglast välja. Toetas senjööri nõuannetega.
Senjöör – ülem . andis vasallile maad ja kaitses teda kohtus.
Feodaalne hierarhia ehk lääne püramiidid.

kuningas (vlitseja)

suur feodaalid (hertsogid krahvid)

väike feodaalid (rüütlid kellel olid suured maad)

väike rüütlid rüütlid kellel olid väiksed maavaldused.
Kehtis põhimõte minu vasalli vasall pole minu vasall. Kohustused olid ainult selle senjööri ees kellele anti truudus vanne. Kuningas jagas maid ehk lääne suur feodaalidele ja need omakorda endast madalamatele neid maa juppe. Kuninglalt sai ka immuniteedi kirju mis andsid feodaalile kohtu ja maksukogumis õiguse oma maal.
Lääni kord oli mõeldud riigi tugevndamiseks, kuid lõpuks jagati riigi maad laiali ja lojaalsus ja ühtsus kadus. Tekkisid pidevad kodusõjad ja euroopas kujunes äärmine killustatus .
Läänide nimetused ja nende erinevused.
Benefiits - polnud pärandatav
Domeen- kuningate maavaldused
Alloos- Täielikus omanduses olevad maavaldused.
Feood - oli vabalt päritav ja polnud vaja senjööri kinnitust
Ajajooksul laienesid lääni saamise võimalused võidi anda ka nais päriatele. Sõja korral pidid ta palkama endale asendaja.
Talupojad
Eelasid sõltuvuses feodaalidest. Oli 2 majandamis süsteemi. Mõisahärrus- suurema osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks . Talupoeg sai endale kasutamiseks väikese maatüki.
Rendihärrus- feodaal jagas kogu maa talupoegadele kes masksid selle kasutamise eest renti.
Tlupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnimaiseks ehk päris orjadeks.
Viikingid
Normannid – prantslased kutsusid niimoodi neid.
Varjaagid - venelased
Varangid- bütsantsid
Askemannid- sakslased
Dubgallid- soomlased
RETKED
Kesksid 8 saj 2. poolest kuni 11saj 2 pooleni. 1. Põhjuseks- skandinaavia halvad kliima tingimused mis ei võimaldanud rahvast ära toitlustada oli ka pidevalt mingeid nälja hädasi. 2.Sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil. 3. Kaubanduslikud eesmärgid pärimis korraldus kus maa ja vara päris vaid vanem poeg ja teised pidid ennast ise kuidagi ära elatama.
Northumbria ranniku lähedal lindisfarni kloosri rüüstamise ja hävitamisega. Oli olnud oluline euroopa vaimuelu keskus.
Algul korraldati retki röövimise eesmärgil kevadetti ja suvel. Peamiseks sihtmärgiks olid kirikud ja kloostrid seal oli nõrk kaite ja suurem varandus . 9saj teisel poolel retked sagenesid ja jäädi ka talvituma. 9saj lõpuks kujunes olukord kus rööv salgad ühinesid armeedeks mille suurus ulatus 10 000 meheni. Selliste jõudude ja hea laevastikuga suudeti vallutada kuningriike ingl ja france .
Retkede edukus tulenes suurepärastest laeva ehitus ja meresõidu oskustest. Euroopa riikide viikingitele merel midagi vastupanna. Neile tuli ka kasuks euroopa feodaalne kindlustatus. Pidevate kodussõdude tõttu puudusid suured ja tugevad sõjaväed. Olukord hakkas põõrduma viikingite kahjuks 11 saj seoses kuningavõimu tugevnemisega. Mõju avaldasid ka ristiusu misjonäärid kelle tegevuse tulemusel järjest rohkem viikingeid vahetus muinasusu ristiusu vastu.
Ühiskonnakorraldus.
Rootsi taani norra. Välismõjud puudusid neile. Antiik tsivilisatsiooniga kokku nad ei puutunud. Säilitasid kaua sugukondliku korra feodalismi ei tekinud neil seal. Elati suur peredena, mitu põlvkonda koos orjade ja teenijatega ühes majas. Pikk majad umbes 30m pikk. Iga maja juures asus perekonna kalme .kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavia keelt. Ühine oli ka neil kultuur usund mütoloogia matmis kombed õiguslik korraldus jne. Oli neil olemas kolm ühiskonna kihti ülikud vabad talupojad ja orjad. Riikluse alghet tekkisid 9saj alg taanlastel ja saj lõpul norras ja 11saj rootsis. (seoses ristiusu levikuga). Konung - pealik bond -taluperemees ting - rahvakoosolek.
Kiri ja kirjandus.
Ainsaks kirjaks kuni 11saj oli maagiliste tähendustega muinasgermaani märgid ehk ruunid . (run- saladus ) teada on ligi 4000 kirjutist peamised on olemas hauakividel. Runi tähestikku nim futhark. Kirjutatti paremalt vasakule või edasi tagasi. Tekstid on seotud salapäraga. Kasutatti neid ka ennustamisel ja ka ohverdamisel. Mõju oli tugevam kui olid verega punaseks värvitud. Igapäevased asjad ja kokkulepped tuli meelde jättad. Kuni 11saj võeti kasutusele ladina tähestik. Kirjandus teoseid nim saagadeks. Kuni 12saj anti neid edasi suuliselt. Tuntuim on islandi saaga(vanem edda ).
Usund lk43-44
Laevad
Kerged ja kiired.tormi ajal stabiilsuse hoidmiseks kasutatti kiilu . Edasi liiguti vastavalt vajadusele kas aerude või purje abil. Madal süvis võimaldas sõitta jõgedes ja kõikjal randuda. Orjenteeruti päikese tähtede ja algelise kompassi järgi. 3 laeva tüüpi

kalapaadid ranniku ääres liikumiseks.

suuremad madala põhjaga kaubalaevad knarrid.

suurimad ja kiireimad sõjalaevade pikklaevad langskipid. Ligi 40 in mahtus sinna.
Juba 5 saj ekr levisid seal kandis paatmatused. Kus surnule pandi kaasa tarbe esemeid ja relvi surmajärgseks eluks. Leitud on tune gokstadi ja osebergi laev matused. Laevad on ksukil 21-23m pikad, 4-5 m laiad. Üheteist kuni kuueteist paarini. aerud olid 6m pikad.
Sihtpunktid
Rootslased suundusid peamiselt venemaa aladele. Asustasid oluliste kaubapunktidega nokurodi ja kiievi. Musta mere kaudu kauplesid nad bütsantsiga.
Taanlased mõjutasid rohkem lõunamaid. Uk prants frangi jne. Tõid inglise keelde sõnad take die anger hell ugly .
Norralased hõivasid vähe tuntuid piirkondi. Jõudsid soti ja iirimaale. Shetland ja fääri saartele. Asustasid islandi ja gröönimaa, ja tõenäoliselt jõudsid nad 10saj esimeste eurooplastena põhja ameerikasse. Vinland oli see koht kuhu nad saabusid.
SB rahvaste kujunemine
3000ekr jõudsid indo rahvad inglismaa aladele- 10-5sad ekr keltide sisseränne. Belgia aladelt rahvastega. Nende edukas majndus edenes rauatootmises ja selle kasutamine põlluharimises. Leiutasid uusi põllutöö riistu , vikat ader ja ringiaetav käsikivi.- 1saj meie ajajärgi roomlaste vallutus. Britanniast sai rooma provints kuni 5saj tekkis barbarite ründe oht ja rooma lahtkus sealt oma vägedega.
Anglid, saksid ,jüütid, friisid . Nim anglosaksideks

• Rajasid oma kuningriigid
  
• Orjastasid suure osa keltidest
  
• Kuningriigid- essex,sussex, wessex , kent ,northumbria, east anglia
  
• 889a ühentatti neid inglismaa kuningriigiks.
  
• Keldid jäid elama walesi sotimaale ja iirimaale.
  

(Taani) normannide sissetung .

• Inglise kuningas alfred suur sõlmis sõdade tulemusel 876a taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks. Taanlaste riiki hakati nimetama danelawiks ehk taani õiguse alaks
  
• Norralased tungisid sotimaale kuhu rajasid nad oma asundused.
  
• 1016a alistasid taanlased kogu inglismaa ära.
  
• 1042a sai uuesti võimule anglosakside dünastia kuningas edward usutunnistaja.
  
• 1066a normandia prantslaste ehk vanade viikingite kallaletung inlismaale. Alistasid anglosaksid ja kuningaks sai normandia hertsog guillame ehk william vallutaja.
  

Bayeux raip- romaani ajastu kuulsaim tekstiili töö. 70m pikk ja 1,2m kõrge lina mis , millele on tikitud normannide vallutus retk inglismaal. Ja Hastingisi lahing 1066a mis oli otsustava mõjuga. Linal on 623 inimest 202 hobust 46 puud, 52 koera üle 500 muu looma, 37 ehitist,41 laeva, ja 2000 ladina keelset sõna. Valmis 11 saj. Katetraari sisse õnnistamiseks. Tellija oli william vallutaja poolvend piiskop odo.
TV lk 10-11 õ lk 48-50
Ristiusu kiriku kujunemine
Kateeder / katedraal – jumala koda kus oli piiskopi jutustamis tool .
Kaanan/ kanoonik /toomkapiifel- jumalateenistuse tähtsuse uurimine
Visitatsioon- külastuseajad kui piskop käis oma kirikutes ja kloostrites külastusi tegemas, kontrollis et kõik asjad peaksid reglitele.
Kümnis- maa inimeste maksud algselt oli see ükskümnendik saagist.
Sakramendid- rituaalsed toimingud mida võis ainult preester läbi viia. See pidi andma uskilikele edasi armu.
Missa- võis läbi viia vaid preester. Pühitsemise teenistus.
Transsubstantsiooniõpetus-õpetus mille kohaselt toimub altaril aine niisugune muundumine just preestri pühitsuse läbi
Araabia
Beduiinid - Elasid araabia poolsaarel, araba tähendab kõrbe. Olid ränd karjakasvatajad ja nad elasid hõimudes. Peamiseks toiduks oli neil tattel ja kaamel . Elati madalates telkides mis olid vaheriidega jagatud meeste ja naiste pooleks. Mehed ja naised sõid eraldi, ühine sööma aeg oli sündsetu. Lapsed pandi juba tööle juba 5-6aastaselt. Jahvatasid käsikivil teri ja kudusid vaipu. 10a hakkasid kütet koguma ja laagrisse vett tooma . Poisse õpetatti varakult ratsutama ja varastama. Au asjaks oli varastada vaenulike hõimude kariloomi.
Levinud oli vere tasu- tapetu sugulased pidid tapjale sammaväärselt kättemaksma. Keelatud oli tappa unepeale ja sejatagant. Konflike üritatti lahendada ka lunaraha abil.
Levinud komme oli külalise kaitsealla võtmine. Rändur võis minna igasse telki kaitset paluma. Tuli läbitehe kindel rituaal ja maitsa peremehe soola. Kui külaline piirdus vaid joomisega siis ei pidanud teda kaitsma.
Vesi oli haruldane ja sellega pesemist peeti harulduseks. Käsi pesti tavaliselt liivaga. Hommikul ärgatses tehti käed märjaks ja puudutatti nägu. Ka enne sööki tehti käed märjaks. Riideid vahetatti harva ja pesu ei tuntud. Sells tulenevalt levisid laialt nakkushaiguseid.
Teadus. Iskud saavutused teosed ja kirjandus lk58-61
10saj al- horezmi entsüklopeedia teaduse võtmed.
Soositi teaduse arengut mis ei olnud vastuolus koraaniga. Ennamus asju oli seotud koraaniga teaduses . Tehti juba 10-11saj sõnaraamatuid. Ibn mansur tegi esimese entso. Ibn sina sai tuntuks meedikuks. Al- idrisi koostas 1. maailma kaardi.kus oli eesti kirjas. Kirja skus polnud levinud. Hariduse aluseks oli sellel ajal koraan . Tekkisid ka kõrgõppe asutused riigis moseede kõrvale.
Islami kujunemine
Islam tähendab rahu või alistumist ja moslem on see kes alistub jumalale . Alistudes jumala tahtele on võimalik leida enda ja kõigi inimeste vahel. Jumala tahe on et kogu maailmas valitseks islami usk. Moslemid usuvad ühte jumalasse alahhisse. Kelle saadikud on olnud eri aegadel kristus abraham mooses ja teised. Viimane lõplik sõna anti 6saj muhameedile. Muhameedile olevat dikteeritud jumala poolt koraan. Moslemid usuvad et islam juhib inimese elu sammamoodi kui täht ja kuu on tee tähiseks kõrbe rändurile.
Ta oli harimatu kaupmees kes sai jumalalt ilmutuse ja ta hakkas levitama uut usku. Rikkad inimesed nägid tema tegevuses ohtu oma eelisseisundile. Ja ta aeti mekast välja. Ta kogus medinas suure jüngrite armee , kellega ta läks mekasse. Mekas muutis ta usku sealsetel inimestel.
Koraan
Koraanil puudub kindel süsteem, üle 6200värsi jaguneb 114peatükiks ehk suuraks.järjestatud pikkuse järgi. Lugeda tohtis vaid araabia keeles. Koraani juurde kuulub täiendav ja seletav püha pärimus sunna . Koraanil põhinev sariaat õigus ja moraali kogum mis kujunes 5saj jooksul ja kehtib tänaseni araabia riigides. Määrab ära kuidas palvetada, lahutada pärandada,tappa loomi, ajadaäriasju jne. Ta nõuab allumist moslemi isandatele ja vaenu kõigimitte moslemite suhtes. Suurim kuritegu oli islami usust taganemine ja karistuseks oli surm.
Usukombed
Usupõhi dogma on et ei ole jumalat peale alahhi ja muhameed on tema prohvet . Kõik moslemid peavad terve elu täitma 5 islami põhi nõuet.

kuulutada oma usku avalikult. Allahu akbar- alahh on suur.

Palvetada 5 korda päevas meka suunas. Päikese tõusul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangu ajal ja õhtul. palgusele kutustakse minarettidest. Palvetada võib igal pool va wc ja tapamajas, kalmistul . võimaluse korral kogunetakse palgusele moseese. Enne palvetamist pestakse käed. Sisenetakse paljajalu . Tähtsaimad on reedekeskpäevased palmused kus imaamid räägivad ka peale jutluse ka poliitikast . Igal palvetajal peab olema palve vaip , meka suunda näitav kompass ja palve helmed .

anda almust-see ei näita headust ega haledust, vid on iseenesest mõistetav. Lähtu ütlusest andmine on parem kui saamine. Kitsit inimest ootab viimsel päeval karistus .

paastuda pramadani ajal. Islami kalendri 9 kuu. Päikese tõusust kuni loojanguni tuleb hoiduda söögist joogist suitsetamist ja seksuaal suhetest. Paavstu võib katkestada reisil olles. Paastuma ei pea alla 10a lapsed ja haiged inimesed.

palverännakud hadzi ja meka on kõige tähtsaim koht. Palverännakul võib kääia ka jerusalemmas, kuid üks mekaskäik võrdub 10 jerusalemmaga. Mekasse võisid siseneda kui olid pesnud õliga võidnud ja mähkinud valgetesse kangastesse. Hatz toimub aasta viimasel kuul, iga moslem peab seal korra elus ära käima. Vabastatud on vaid haiged ja vaesed. Mekas peab käima 7 korda ümber kaaba templi ja seda suudlema või puudutama. Kohustuslik on loopida kividega saatana sambaid minas 46 kivi in kohta. Hatzi ajal mittemoslemeid linna ei lubata.
Jeruusalemm
Iisreali pealinnaks on see. Mis kuulutatti juutide pühaks linnaks juba enne kristuse sündi. Kuningas salomon ehitas sinna püha templi.
7saj vallutasid linna türklased ja kuulutasid islamistlikuks. Juutide templi mäele rajati uus religioosne keskus moslemitele . Usuti,et just seal tegi prohvet muhameed oma taeva reisi. Jeruusalemm on siiamaani usuliste fanaatikute tüliõunaks. Nii moslemid kui juudid peavad seda oma pühaks linnaks.

kristlaste pühahaua kirik- kristus maeti sinna

juutide pühanutu müür ja templimägi.

moslemite kalju kirik- asub templimäel 7saj rajatud. Meka ja mediina järel moslemitele tähtsuselt 3 pühapaik maailmas. Pühamus hoitakse muhameedi juuksekarva. Usutakse et kohtumõismise päeval tõmmatakse kirikus õlimäele hobusejõhvi milles kõik inimesed peavad ülekõndima. Jeruusalemm oli kõige kaugem punk kuhu muhameed läks.
Usufanatism
Islam seisab kõrgemal kõigist väär uskudest. Maailm jagati 2heks üks on islami maa ja teine on sõjamaa. Sõjamaa kuhu tuli viia islami usk rahulikul teel või relvajõuga. Iga võitlusvõimeline moslem pidi selles pühassõjas osalema (Dzihaad). Islam ei ole ühtne vaid on 1. sunniidi- sunna järgijad kes tunnistavad 4 esimest kaliifi . 2. siiidid- peavad sunnast kinni vaid valikuliselt ja tunnistavad vaid 4 kaliifi . suhtumine alistatud rahvastega olenes kas tegeleti kristlaste-juutide või pärispaganatega. Juutidel ja kristlastel lubati jääda oma usukommete juurde juhul kui maksud on tasutud. Paganad jääti ilma seaduste kaitsest ja heideti ühiskonnast välja. Neile määrati suured maksud millest sai usuvahetusega vabaneda. Vaatamata selle olid araablased palju teiste uskude suhtes leebemad ja kristlastest.
Haridus
Algharidus seisneb lugemise ja kirjutamise õppimises et kergendada koraani pähe õppimist. 6-11a õppisid poisid ja tüdrukud algkoolis mektebes. Lisaks tekstide õppimisele tegeletti ka arikmeetika ja gramatikaga. Õppis enamus poisse mingeid ameteid. Kõrgemat haridust said moseede juures asuvates õppiringides, kus õppekava puudus ja kuulajad vabalt vaheldusid. 10saj tekkisid esimesed ametlikud kõrgkoolid. See finatseeriti riigi poolt. Õpiti koraani õigusteadust, matemaatikat, loogikat. 1065a asutatti suurmedreese, õppetöö kestis oktoobrist kuni aprillini. Peale õpetaja viibis ruumis ka abilie, kes valvas korrajärele ja vajadusel kordas õpetaja sõnu. Kuulajaid võis olla loengus olla kuni 300. vajalikuks peeti et inimene tunneks viisakust vanusõnu lendlauseid etiketti. Oskus maitsekalt riietuda ja käituda hästi igas seltskonnas.
Araabia keel
Tänapäeval räägib seda ligi 200mil inimest. Keeles on palju konsonante. Kirjas tuleb vokaalid ise juurde mõelda. Vaid koraanis kasutatakse 3 vokaali selle lihtusustamiseks. Tänapäeval kasutatakse kirjas vokaalide märkimiseks sõna peal või all punkte. Kirjutatakse paremalt vasakule. Kasutatakse 28 kirjamärki mille kuju oleneb asukohast.
Orjandus
Orje oli palju, kuid tootmises laiemalt neid ei kasutatud. Enamuses olid koduorjad. Koraan kutsus üles neisse leebelt suhtuma , sest halvasti koheldud oli ei ole ustav ja ei taha tööd teha. Orjad olid 1. sõjas vangi langenud mitte moslemid. 2. ida- afrika turgutelt ostetud. 3. orjana sündinud. Orjadel oli mõned õigused nt võtta vastu islami usk , mis võimaldas pääsu orja staatusest . Õigus abielluda ka vaba inimesega. (nende laps sai vabaks inimeseks .). orjade vabastamine oli küllalt levinud, nt mõne süüteo lunastuseks. Kokkuleppel omanikuga võis ori ennast vabaks osta. Vabanenud orjal puudusid moslemi õigused. Ja ta andis end tavaliselt mõne mõjuka araablase kaiste alla. Võisid astuda sõjaväkke või valida mõne ameti omale.
Naiste olukord
Jääti koraani ja sariaadi(islami õigus) alusel jääti täiesti ilma inimlikest vabadustest ja õigustest, kuid tähelepeanu põõrati majanduslikele õigustele. Mees võis pidada kuni 4 naist, tingimusel ta suudab kõigile pakkuda võrdselt head elu. Abielu oli kahe perekonna kokkulepe. Peigmees tohtis näha oma pruuti alles pulmas . Laste rohkust peeti alahhile meelepäraseks. Lapse sünnipuhul õnnitleti isa ja lapse edukus elus sõltus isa positsioonist. Moslem võib abielluda raamatu rahvaga. Mees peab põõrduma islami usku. Abielu tsenemooria oli lihtne ja lühike. Tunnistajate juuresolekul. Järgneb suur pidu mis on avalik. Naised ja mehed olid erali ruumides. Lahutamine on mehe jaoks lihtne. Tuleb avalikus kohas tunnistajate juures olekul kuulutada kolm korda lahutus vormelit. Kui ära öeldud on lõplik. Kui ütleb ükskord siis järgneb 3 kuune oote perjood kuni saab leppida. Lahutanud paar saab uuesti abielluda juhul kui naine vahepeal uuesti abiellub ja lahutab. Pärast lahutust muutub naine mehele võõraks ja peab tema ees nägu looriga varjama. Naisele jäävad pulma kingitused ja kaasavara . Lesk võib uuesti abielluda kui abikaasa surmast on mõõdas 4 kuud ja 10 päeva.
Kombed
Sealiha on keelatud tarbida ja iga teise loomulikult sunud looma liha. Tohib süüa õigete kommete järgi tapetud looma liha, mis on lastud verest tühjaks joosta . Toitu võetakse vaid parema käega. Araabia maades pole wc paberit. Alkohol on rangelt keelatud. Müüakse vaid turistidele seda.
Surevale inimesele loetakse tundide kaupa koraani ette. Surnu pestakse ja mähitakse valgesse linasse. Haua juurde viiakse ilma kirstuta. Maetakse sammal või äärmisel juhul järgmisel päeval. Hauda pannakse paremale küljele ja näoga meka poolele. Surnu leinamist heaks ei kiideta.
Ajaarvamine
Algab kuu aasta 1 kuu muharrani 1 päevast ja see on 16 juuli ja 622a. 632a hakati kasutama ametlikult ilma lisa päevatetta kuu aasta 354 ööpäeva. igas kuus on 29-30 päeva. Islami aasta on 11 päeva lühem päikese kalendrist. Iga kuu algab iga aasta varem. Islami kuud ei vasta aasta aegadele kuid 33a teevad täis ringi. kUud jagunevad 7 päevasteks nädalateks, päevi tähistatakse numbritega. Ööpäeva algust loetakse päikese loojumisest ja reede on nädala algus.
Keskaja riigivõim 11-15saj
Vasallid omandasid palju õigusi nt kohtuvõim maksu kogunemine jne ja muutusid kuningast sõltumatuks. Euroopas kujunes feodaalne killustatus, kus madalamad võimukandjad võitlesid pidevalt alade suurendamise pärast. Killustatust soodustas 1. valduste paiknemine erinevates kohtades. 2. valitseja surmakorral riigi jagamine osadeks . 3. abielude kaudu riikide liitmine ,sest kultuurilised ja õiguslikud erinevused soodustasid sellise riigi lagunemist.
Tugeva keskvõimu suutis säilitada vaid inglismaa, kus feodaalid vandusid truudust otse kuningale . Ja krahvkondade eesotsas oli kuninga poolt määratud sheriffif. Enamasti sõltus riigi saatus 1. otseselt valitseja edukusest 2. valitsus aparaadist ehk suurvasallide nõukogust. Kes otsustasid finants asju ja asendasid kuningat tema äraolekul.
Ka poliitilistest küsimustest sõltus kuningas vasallide toetus kuna vajas nende raha. Välja hakkasid kujunema rahva esindus kogud . Mis olid seisuslikud. Iga seisus tegi otsused eraldi ja omavahel lepiti kokku läbirääkimise teel. Prantsusmaal õnnestus kuningal esinduskogu laiali saata ja kujundada absoluutne kuningavõim ehk absolutism .
Kirik kõrg keskajal

gregorius ja tema reformid – 1073-1085a. Tema reformideks oli see et kirk ei sõltuks enam niiväga riigivõimust ja milmalikust elust. Tõsteti jumalateenistuse tähtsust ja keelati ära simoonia ja perekonna elu. Ka disipliin tugevnes .

konklaav - tuba kamber . Paavsti valimine toimus seal ruumis mis oli suletud ja sealt ei tohtinud kardinalid enne väljuda kuniks oli paavst valitud.

investi tuuritüli – 1075 paavsti nõudmine ta nõudis et paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada, võib kätte anda keisri võimutunnused, keisrilt võimu võtta, keegi ei või paavsti kohtuptsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste kohtuotsuseid. Sisuliselt tahtis paavst lõpetada ilmaliku võimu sekkumist kiriku asjadesse. Ilmalikud valitsejad ei olnud sellest huvitanud.

innoventius 3mas. Temale kuulus suurim paavsti võim ilmaliku elu üle kuna kasutas ta ära vasalle. Ta ajas palju riigi asju. Tema loos ka palju vaimulikke kirjatõid.

aquino thomas - ta oli tähtis teoloog .

suur skisma – katoliku kiriku lõhenemine toimus sel ajal. Oli 2 paavsti ja kumbgi ei tahtnud trooilt lahkuda et liita kirikut. Lõpuks aga valiti uus paavst .
Ketserlus
11saj hakkasid lääne eu levima algkristluse ideaalidele toetuvad rahva liikumised. Põhiline keskus oli prantsusmaal. Albilased olid prantsusmaal rahvaliikujad. Soovisid vaest kirikut ja võrdset vara. Eitasid patukustutus kirju ja reliikviate austamist. Jutlustasid vaesust ja askeetlikku eluviisi. „inimene saab õntsaks üksnes usu ja tegude kaudu,vaimulikke pole vaja”. 1209 kuulutas paavst nende vastu välja ristisõja. Inokentius 3 mas kutsus kokku 1215 keskaja suurima kiriku kogu, et süvendada võitlust ketserite vastu. Iga katoliiklane peab vähemalt korra aastas armulaual ja pihil, vastasel juhul kuulutatakse ketseriks .
Kuna ketserid õigustasid oma vaateid piibli abil, keelas paavst 1231a ilmalikel piibli lugemise.
Suurim ketserite liikumine oli 15saj tsehhis prof jan hus ja tema järgijas hussiidid . Soovisid rahvakeelseid jutlusti, armulaual kõigile veini ja leiba. Kiriku maade jagamist rahvale ja indulkentside müügi hukka mõistmist. 1415 mõisteti jan hus ketserina surma ja põletatti tuleriidal. Järgnes 15a rahva vabadus võitlust kiriku vastu. Algul avalik ketserlus muutus tagakiusamise tõttu salajaseks, et ketseritele jälile saada pani kirik aluse inkvisitsioonile ehk kiriku kohtule. Ketsereid karistatti varac konfiskeerimise piinamise eluaegse vangistuse või surma nuhtlusega.
Munga ordud
Munklus tekkis egiptuses ja süürias ja levis 4ndal saj euroopasse. Mungad ja nunnad elasid kloostri reeglite järgi toimuvates ordudes. Kloostrite reeglite aluse panija on püha penetiktus 5-6saj kes rajas monte cassino kloostri mis oli esimene! Kloostritest said ka põhiline kultuuri ja haridus keskused.
Kloostrite elu korraldus,
Uustulnuk tegi läbi umbes pooleaastase katseaja. Mungaks või nunnaks pühitsemise järel pidi ta jääma kloostrisse elu lõpuni. Isklik elu ja igasugune sutlemine välis ilmaga oli keelatud. Nõutti täielikku kuulekust kloostri ülemale. Abt/ abtiss . 7 korda ööpäevas pidi osalema palvusel. Pidid tegema füüsilist tööd, kirjutada ümeber raamatuid, paavstuma pidid. Ajajooksul hakati rangetest nõuetest kõrvale kalduma , kloostrid muutusid rikkaks. Mungad moraalituks ja laisaks . Seetõttu algatatti 10saj clunys kloostris uuendus liikumine. Benetiklased- ordu rajas benetiktus muulsiast. Monte casinost sai see alguse. Oli domineeruv ordu kuni keskajani karl suur tegi benetiktuse reeglid ohustuslikuks kõgis oma riigi kloostrites. Reeglid nõudsid tagasihoidlikust kõigis elu valdkondades , lihtsat ja vähest toitu , põllutööde tegemist, palvetamist jne. Vväliseks tunnuseks olid mustad rüüd.
Tsistertslased - ordu rajas 11saj robert de molesme. Reeglid olid sarnased benetiktlastele kuid veelgi rangemad. Tuntuks said laialdase maa harimise ja ehitamisega. Kantsid valgeid rüüsi, vastukaaluks benetiktlastele,keda nad pidasid allakäinuteks.
Frantsisklased - rikkas ja haritud assisi franciscus loobus heast elust ja rajas kerjusmunga ordu. Neil ei võinud olla mingit omandit , elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega ringi rännates. Olid lihtsad harimatud ja rahva poolt armastatud . Ajajooksul muutusid sõjaväeliseks korraldatud organisatsiooniks ja loobusid vaesuse jutustamisest. Hallid rüüd olid neil.
Dominiiklased- domini canes ehk issanda koerad . Ordu rajas hispaania munk dominiikius. Mungad olid haritud ja head jutlustajad. Et lihtrahvale lähemale pääsed liikusid ringi kerjusmunkadena. Toonitasid ükskõiksust maise vara suhtes. Rajasid ülikoole õpetasid deoloogiat ja said inkvisitsiooni eestvedajateks. Nõuti rabget disipliini ja täielikku kuulekust ordule. Tlna jõudsid 1229a. Kuhu rajasid kloostri.
Rekonokista
11saj oli jumala nimel sõdimine saanud heaks kiidu. Paljudele noortele feodaalidele euroopas oli sõdimine põhitegevus ja ainus sissetuleku allikas. Feodaal tsivilisatsiooni pidev edasitung tulenes vajadusest nende agresiivsusele rakendust leida. Suund võeti pürenee poolsaare tagasivallutmist moslemite käest. Eurooplased olid kaotanud selle ala araablastele 5aastaga. Tagasi vallutamiseks kulus üle 700a. Viimane linn vabastati moslemite käest 1492a granada . Edasi kandus võitlus uute maailma kus hakkas indeaanlaste hävitamine.
Ristisõdade eesmärgid.
Esiteks suurendada paavsti autoriteeti. Näidata lääne kiriku üleolekut idakirikust. Suunata rüütlid kirikuvaradest eemale. Saada enda kontorlli alla vahemere kaubandus. Saada juurde maid ja privileege. Vabastada türklastekäest jeruusalemm ja vabastada püha haud.

ristisõda 1096 -99a
bütsantsi keiser palus abi paavst hurbanus 2selt ,et lüüa türklased oma riigi aladelt tagasi. 1095a esitas paavst ülekustse euroopa feodaalidele, minna sõtta jumala nimel ja vabastada kristuse haud. Tasuks lubati patud andeks anda ja vara ja pere võtta kiriku kaitse alla, sõja aastateks vabastatti maksudest ja sõjas surres said paradiidi.
Lasteristisõda.
1212a fanaatikute idee jumal on otsustanud viia laste abil jerusalemma päästmise. Prantsusmaalt ja saksamaalt koguti ligikaudu 30t last. Kes pidid laevadega minema pühale maale. Paraku paljud neist hukkusid teekonnal ja paljud eśattusid orjaturgudele.
Keskaja linn
Antiikaja linnad hävitatti barbarite poolt või jäid alles aga kiratsesid. Keskajal omandasid linnasd alles tähenduse 10-11saj it prants seoses käsitöö ja kaubanduse arenguga. Linna tekkel oli oluline soodne asukoht ja turvalisus. Linna keskpunktiteks olid turg , kirikuplats ja raekoda . Keskaja linna tunnuseks oli müür mille sisse mahtus kogu asutus. Linna teine tähtis tunnus oli linna õigus. Paljud suured asulad asusid senjööri maal ja tema ülemvõimu all,kuid võitlesid oma iseseisvuse eest.
Eu 13saj ,suurim linn oli pariis 100 000 elanikku, veneetsia ligi 70tuhat, tallinn ligi 7000in. Ligikaudu 70linna olid ligi 10 000 elanikku ja 200linna kuskil 1000 elanikuga. Alates 14saj hakkas rahvastik katku ja sõdadega veel kahanema .
Linna elanikud koondusid vennaskondadesse, tsunfidesse ja kildidesse vastavalt ametile. Et saada linna kodanikuks pidid pärinema seaduslikust abielust omama toetajaid soovitajaid ja vara. Linnade põhi probleemiks kujunes ülerahvastatus. Käitumis ja moraali probleemid. Vaesed ja tõrjutud inimesed moodustasid omad organisatsioonid . Linna kultuuri väärtus hinnangud erinesid senistest kirikuga seotust. Linna elu toimis läbi kaubanduse ja isikliku kasu saamise eesmärgil. Iseloomusta tsunfiteket 5 punktiga.
Skraa oli põhiseadus. Tsunti moodustasid kindla käsitööga tegelevad inimesed. Tsunnfti eesotsas oli meistrite seast valitud vanem. Juhtis tsunfimeistrid. Õpipoisid pidid olema sündinud kristlikus abielus.
Käsitöösunfituif moodustasid käsitööliste gildi.
Kaubalinnad
Juhtivad kaubandus piirkonnad olid

vahemere piirkonnad nt it

lääne ja põhjamereäärsed hansakaubandused.
1160 moodustati saksa kaupmeeste koondis hanza millest kujunes hanza liit. Tipp aeg oli 14saj teisel poolel kui liitu kuulus ligi 170 linna. Tähtsamateks oli lübeck köln ja novgorod . Idakaubandus käis läbi riia ja tallinna. Hanza kaubandus kaotas oma positsiooni seoses itaalia kaubalinnade arenguga mis laiendasid oma tegevust ka afrikasse ja idamaadesse. Võtsid 1. eus võttsid rahamajanduse ja rajasid pangad .
Ülikoolid
Euroopa vanim ülikool asustatti 1119a bolognas. 12saj kujunes pariisi ülikool mis muutus usuteaduste keskuseks ja oli kiriku mõjuall. 12saj oxfordi ülikool , 13saj cambridge , 14saj praha , 15saj uppsala. Klassikaline ülikool koosnes 4jast teaduskonnast (kunsti arsti õigus ja ususteaduskonndadest). Ülikoolis võisid õppida poisid al 14eluaastast. Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles. Loengute ja dispuutide vormis. Õppetööst osavõtt oli kohustuslik. Üliõpilased olid vägagi erinevad, rikkus ei olnud peamine.

osad kerjasid või elatasid kerjamisest.

osad pidasid teenija ametit

ränd üliõpilased
üliõpilasi võeti vastu kogu aasta jooksul ametlikule vastuvõtule järgnes rebaseks lõõmine, mis oli küllaltki alandav ja mõnitav. Üliõpilaste moraal oli küllaltki madal joodi ja pidutsetti palju.
Inglismaa
16saj oli inglismaa isoleeritud riik. Kuid 17saj juba muutus ta euroopa keskpunktiks. Pärast rooside sõda oli võimule saanud tuudorite dünastija ja valitsema hakkas kuningas henri 7mes. Kehtestas range kokkuhoiu poliitika. Parandas siseriiklike suhteid asutas tähekoja ,kuninga kohus poliitiliste vaenlaste vastu ja tugevndas kuninga võimu. 1. 1509 päris trooni henry 8sas jätkas kuningavõimu tugevndamist on üks olulisemaid inglismaa valitsejaid. Oli äärmiselt karm julm kuid sammas mõjutatud humanismist ja renesansist. Sekkus oma poliitikaga euroopa riikide siseasjadesse. Majanduses soodustas tarastamist ja manufaktuuride arengut. Mis aitas kaasa raha majanduse laiale levikule. 1534a otsustas lahku lüüa rooma kirikust . Inglismaa parlamendi supremaadiakt inglismaa ütles lahti rooma kirikust ja kuningast sai kiriku pea. See reformatsioon ei toimunud mtte usulistel kaalutlustel vaid kuninga isiklikes huvides. Kirikut hakati nim ankiklaani, kasutusele võeti emakeelne piibel, keelati palverännakud. Kaotati seadusega puhastus tuli ja reliikviad . Lõpetati kloostri tegevus ja kirikutel võeti enamus maid ära. 3. 1547 tuli võimule edward 6es sai 9a valitsejaks jätkas isa poliitikat ja 1553a ks oli inglismaa kirk täiesti protestantlik eh täielikult reformeeritud. 4. 1553 -58 oli troonil mary 1. mene kes oli range katoliiklane,eesmärgiks sai inglismaal traditsioonilise katoliikluse taastamine mille käigus hukati tuhandeid anglikaani pooldajaid.
Ususõjad
Prantsusmaa reformatsioon 1572 - toimuseid hugenottide juhil navarra henri ja kuningas charls 9. õe pulmad . Katoliiklaste ja hugenottide lepitamise eesmärgil. Sellest hoolimata lasi charles 9. ema katariina de medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. Järgnes uus hugenottide ülestõus ja lõid lõunaprantsusmaal oma riigi. 1574- kuninkaks sai henri 3mas. Poliitiliselt laveeris 2usu vahel ja tapeti katoliiklaste poolt hetkel kui ta toetas jälle hugenotte. 1589- troon läks navarra henrile. Oli hugenot mistõttu pariis ja suurosa pratnsusmaast ei tunnustanud. 1593 vahetas usku ja hakkas katoliiklaseks et riigis korda saada. 1598 nantesi edikt -valitsevaks usuks jäi katoliiklus , kuid hugenottid võisid väljaspool pariisi ka tegutseda. Lõpetas mõneks ajaks ususõja.
Reformatsioon skandinaavias
1397a Sõlmisid rootsi taani nirra kalmari uniooni e liidu et saaks saksamaa vastu oleks pakkuda midagi kui vaja. Reaalne võim oli taani kuningannal margretel ,sest taani oli kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Järgnes pikaajaline võitlus uniooni riikide vahel kes saab võimu tippu. Lisaks olid pinged ja vastuolud ka rootsi riigi siseselt. Uniooni iseseisvuse või katoliklu kiriku pooldajad . Talupoegade võitlus iseseisvuse ees seisis gustav vasa . Kes 1523a kuulutatti rootsi kuninkaks. Riik iseseisvus jällegist. Sammal ajal hakkasid levima lutteri ideed. Reformatsiooni põhjuseks oli vaimulike allakäik ja kiriku rikastumine. 1527a västeras võeti vastu riikliku reformatsiooni otsused. Kloostrite maad läksid riigile, kuid jäid avatuks. Piiskopide lossid läksid kuningale. Osa kiriku sissetulekuid läks riigile. Rooma paavstile keelduti makse maksmast. Vähendatti vaimulikke kohtupidamis õigusi. 1536 toimus kiriklik usu puhastus. Ja võeti vastu luterlik kiriku korraldus. Reformatsiooni tulemused 1. kuningavõimu tugevnemine 2. tööd väärtustav protestantlik elulaad . 3. aluskoolihariduse levikule. 1593a võeti vastu hausburgi usu tunnistus. Usuvabadus mis tähendas reformatsiooni lõpliku võitu.
Taanis astus rahvas katoliku kiriku vastu et vabaneda maksudest. 1536 võeti vastu uus kiriku korraldus, millega kuningas sai kiriku peaks ja need mad läksid riigile. Norra oli taani ülemvõimuall ja kiriku korraldus jäi taaniga seotuks.
Reformatsioon madal maades.
Koosnesid 17nest provintsist ja olid saksa rooma keisri riigi valduses. Põhja osas amsterdam mis oli vga arenenud kaubandusega. Tegutsesid pangad ja börsid oli kasutusel krediidi süsteem. Lõuna madalmaades oli arenenud kalevitööstus ehk kanga tööstus. Seal oli kaevandusi ja trükokodasid. 16saj keskel läks võim madalmaades hispaaniale. Läbimõtlematta ümberkorraldused tõid kaasa rikka kaubandusmaa allakäigu. Hispaania tõstis makse ja hakkas peale suruma feodalismi. Ja rikkus madalmaa suhted inglismaaga. Rahvas tahtis vöörvõimust vabaneda. Rahva hulgas olid levinud kalvanistlikud ideed mis sobisid hästi varaga kapitalistliku ühiskonda. Rahva võitlus hispaania ülemvõimu vastu hakkas juhtima oranje willem . 1576a võtsid vabadus võitlejad võimu omakätte. Kuid madalmaad jäid köhestunuks 1. lõnamadalmaad- valitsevaks usuks jäi katoliiklus ja hispaania taastas oma ülemvõimu. 2.põhjamadalmaad- 1586a kukutasid lõplikult hispaania kuninga. Ja lõid 7mest provintist Ühendatud Madalmaad ehk holland . Riiki toetasid inglimaa ja prantsusmaa. Hispaania toetas nende iseseisvust 1609a.
Reformatsioon
REFORMATSIOON
- Algas Tšehhis Jan Husiga, kes põletati 1415. a. tuleriidal. 16. saj. toimus Saksamaal esimene võitnud reformatioon. Eestvedajaks oli Martin Luther, kes 1517. a. avaldas oma teesid kiriku uuendamise kohta:
1. Nõudis indulgentside müügi lõpetamist.
2. Munkadele ja nunnadele luba kloostrist lahkuda.
3. Vaimulikele õigust abielluda.
4. Kaotati pühakute ja reliikviate kultus, keelata tasu võtmine kiriklike toimingute eest.
5. Lõpetada vaimulike ametikohtade müük.
6. Tõlkida piibel rahvakeeltesse.
7. Tunnistada tähtsaimateks sakramentideks armulaud ja ristimine .
- Lutheri ideede mõjul toimus Saksamaal 1524 -1526 a. talurahva sõda. Sõja eestvedaja oli Thomas Müntzer: „Selleks, et saavutada maapealne jumalariik, tuleb kõigepealt lahendada rahva majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid.
- 1530 . a. – esitati Augsburgi usutunnistus , mis määratles kristluse põhiseisukohad ja kirikuteenistuse alused:
* lihtne jumalateenistus.
* jutlus kohalikus keeles.
* pühakute kultus kaotati.
* võim kiriku üle läks ilmalikule valitsejale.
- 1555 . a. – Augsburgi usurahu , millega hakkas kehtima põhimõte „Kelle maa(võim), selle usk.” Keiser oli sunnitud seda tunnustama ja luterlus muutus katoliikluse kõrval seaduslikuks.
REFORMATSIOON ŠVEITSIS:
- Elanikke ligikaudu 1 miljon.
- Piirkonniti oli jagatud kantoniteks, mis moodustasid Šveitsi liidu.
- Tähtsamad keskused Genf (kaubandus, käsitöö ja manufaktuur ) ja Basel (transiitkaubanduse keskus ja ülikoolilinn).
- Rahvas oli äärmiselt töökas ja lihtsate kommetega, mistõttu vaimulike kombetus ja kirikute ahnus ei olnud vastuvõetavad.
- 16. saj. tekkisid tugevad taotlused kirikureformideks.
- Kaks tähtsamat eestvedajat olid:
1. Ulrich Zwingh – Taotles lihtsat ja vaest kirikut. 1525 . a. saavutas kirikutest kaunistuste eemaldamise, rahvalähedased jumalateenistused ja kirikumaade äravõtmise. Tema algatusel rajati vaeste hoolekanne, varjupaigad ja kirikukoolid. Zwinghli ja Lutheri vahel oli armulauatüli – Zwinghel arvas , et see on mälestussöömaaeg, Luther aga arvas, et tegemist on kristuse ihu ja vere jagamisega.
2. Johann Kalvin – Temalt pärineb jumaliku ettemääratuse põhimõte: „Jumal on määranud ühed inimesed õndsaks, teised aga hukatusse, saatust muuta ei ole võimalik.” Ta nõudis lihtsat eluviisi, kokkuhoidlikkust, töökust. Õpetust nimetati kalvinismiks. J. Kalvin leidis poolehoidu eelkõige vaesemate seas. 1536. a. avaldas „Ristiusu õpetuse”, mis oli esimene raamat reformitud kiriku ideoloogia kohta.
Kalvinism levis kiirelt üle Euroopa ja muutus inimeste elulaadi. Keelati tantsud, mängud, laulud, meelelahutus , ehted , värvilised riided jne. Kalvinistid muutusid väga äärmuslikuks ja vaenulikuks teiste suhtes. Nad hakkasid sarnanema inkvisitsiooniga, nõudes teisitimõtlejate tuleriidale saatmist.
REFORMATSIOON INGLISMAAL:
16. saj. oli Inglismaa isoleeritud riik, kuid 17. sajandiks muutus juba Euroopa keskpunktiks. Pärast Rooside sõda oli võimule saanud Tudorite dünastia ja valitsema hakkas kuningas Henri VII. Ta kehtestas range kokkuhoiupoliitika, parandas siseriiklikke suhteid, asutas Tähekoja(kuninga kohus poliitiliste vaenlaste vastu), tugevdas kuninga võimu.
- 1509.a. päris trooni Henri VIII – jätkas kuningavõimu tugevdamist, on üks olulisemaid Inglismaa valitsejaid. Oli äärmiselt karm, julm, kuid samas mõjutatud humanismist ja renessansist. Sekkus oma poliitikaga Euroopa riikide siseasjadesse. Majanduses soosis tarastamist ja manufaktuuride arengut, mis aitas kaasa rahamajanduse laiale levikule.
- 1534. a. – Inglismaa parlamendi supremaadiakt – Inglismaa ütles lahti Rooma kirikust ja kuningast sai kiriku pea. See reformatsioon ei toimunud mitte usulistel kaalutlustel, vaid kuninga isiklikes huvides. Kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Kasutusele võeti emakeelne piibel, keelati ära palverännakud, kaotati seadusega puhastustuli ja reliikviad, lõpetati kloostrite tegevus ja kirikutelt võeti enamus maid ära.
- 1547. a. tuli troonile Edvard VI(9-aastane) – Jätkas isa poliitikat ja 1553. aastaks oli Inglismaa kirik täiesti protestantlik ehk reformeeritud.
- 1553 – 1558 a. oli troonil Mary I – Oli range katoliiklane. Eesmärgiks sai Inglismaal traditsioonilise katoliikluse taastamine, mille käigus hukati tuhandeid anglikaani kiriku pooldajaid( verine Mary).
- 1558 – 1603 a. Elizabeth I – Lõpetas sõbralikud suhted katoliikliku Hispaaniaga. Kinnitas protestantismi igaveseks Inglismaa riigiusuks. Hävitas merelahingus Hispaania Armaada (sõjalaevastiku) ja muutis Inglismaa Euroopa tugevaimaks riigiks. Valitsemises toetus tarkadele ministritele ja parlamendile, mis tõstis tema populaarsust. Kultuuris nimetatakse tema valitsusperioodi kuldseks ajastuks („ Shakespeare ”).
USUPROBLEEMID ŠOTIMAAL:
Šoti mägismaal säilisid vanad suhted, mis olid aluseks katoliiklusele, kuid Lõuna-Šotimaal arenes kaubavahetus Euroopa riikidega ning sinna jõudsid ka reformatsiooni mõjud, mis lõhestasid Šotimaad. Elizabeth I lasi tappa Mary Stuarti ning trooni päris Mary poeg.
REFORMATSIOON PRANTSUSMAAL:
- Kuningavõim tugevnes 16. saj. algul. Vähesel määral piirasid võimu Notaablite kogu ja parlament (kohus). Riigikirik oli Roomale alluv, kuid suure iseseisvusega gallikaani kirik. Kuninga suhted paavstiga olid head. Protestantlus hakkas levima eelkõige ühiskonna poliitiliste ja sotsiaalsete pingete tõttu.
- 1520 . a. jõudsid Prantsusmaale Lutheri ideed, kuid kirik võitles teravalt nende vastu. Rohkem poolehoidu leidis kalvinism, mis alates 1540. aastast hakkas Lõuna-Prantsusmaal kiirelt levima. Sealseid kalviniste nimetati hugenottideks(vandeseltslased). Nad jagunesid usulisteks ja poliitilisteks. Poliitilised kasutasid kalvinismi õpetust poliitilistel eesmärkidel ja tahtsid vähendada kuninga võimu. Juhiks oli Navarre Henri(Henri III).
- Katoliiklaste ja protestantide vaheline vaen viis lõpuks ususõdade puhkemiseni(laimasid üksteist, rüüstasid üksteise kirikuid).
- 1562 . a. – Katoliiklased tungisid Vassy´s hugenottide jumalateenistusele, kus tapsid inimesi ja lõhkusid. Selle tulemusel algas üleriigiline hugenottide ülestõus, mida toetas Inglismaa.
- 1570 . a. – sõlmiti vaherahu ja kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Hugenotid said õiguse teatud piirkondades vabalt tegutseda.
- 18. august, 1572. a. – Pärtliöö veresaun – Hugenottide ja katoliiklaste vahel. Toimusid hugenottide juhi Navarra Henri ja kuningas Charles IX õe pulmad katoliiklaste ja hugenottide lepitamise eesmärgil. Sellest hoolimata lasi Charles IX ema Kraina de Medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte.
- Mõne aja pärast järgnes uus hugenottide ülestõus ja nad lõid Lõuna-Prantsusmaal oma riigi.
- 1574. a. sai kuningaks Henri III – poliitiliselt laveeris kahe usu vahel ja tapeti katoliiklaste poolt hetkel, kui ta toetas taas hugenotte.
- 1589. a. – troon läks Navarra IV-le Henri IV nime all. Oli hugenott , mistõttu suur osa Prantsusmaast ning Pariis teda kuningana ei tunnustanud. 1593. a. vahetas usku ja hakkas katoliiklaseks, et riigis kord jalule seada.
- 1598. a. – Nantes ´i edikt - valitsevaks usuks Prantsusmaal jäi katoliiklus, kuid hugenotid võisid väljaspool Pariisi ka tegutseda. See lõpetas mõneks ajaks Prantsusmaal ususõjad.
REFORMATSIOON SKANDINAAVIAS:
- 1397. a. sõlmisid Rootsi, Taani ja Norra Kalmari uniooni ehk liidu, et Saksamaa neid vallutada ei suudaks. Reaalne võim oli Taani kuningannal Margretel, sest Taani oli riiklikult kõige arenenum. Taanlaste eelistamine ja ülemvõim häiris rootslasi. Järgnes pikaajaline võitlus uniooni riikide vahel, lisaks olid pinged ja vastuolud ka Rootsi riigi sisesed (uniooni iseseisvuse või katoliku kiriku võimu pooldajad). Talupoegade võitlust iseseisvuse eest juhtis Gustav Vasa, kes 1523. a. kuulutati Rootsi kuningaks(täielik iseseisvus). Samal ajal hakkasid Rootsis levima Lutheri ideed(Otaus Petri ). Reformatsiooni põhjuseks oli vaimulike allakäik ja kiriku rikastumine. 1527 . a. võeti Vasteräs vastu riikliku reformatsiooni tunnused:
1. Piiskoppide lossid läksid kuningale.
2. Osa kiriku sissetulekuid läksid riigile.
3. Rooma paavstile keelduti makse maksmast.
4. Vähendati vaimulike kohtupidamisõigusi.
- 1536. a. toimus kiriklik usupuhastus ja võeti vastu luterlik kirikukorraldus. Reformatsiooni tulemused:
1. kuningavõimu tugevnemine.
2. tööd väärtustav protestantlik elulaad.
3. alus koolihariduse kirikule.
- 1593. a. võeti Rootsis vastu Augsburgi usutunnistus, mis tähistas reformatsiooni lõplikku võitu.
- Taanis astus rahvas katoliku kiriku vastu, et vabaneda kirikumaksudest. 1536. a. võeti vastu uus kirikukorraldus, millega kuningas sai kirikupeaks ja kirikumaad läksid riigile. Norra oli Taani ülemvõimu all ja kirikukorraldus jäi Taaniga seotuks.
REFORMATSIOON MADALMAADEST:
- Koosnesid 17-st provintsist ja olid Saksa-Rooma keisririigi valduses. Põhja-osa keskus Amsterdam oli kaubanduslikult väga arenenud. Tegutsesid pangad ja börsid, toimis krediidisüsteem. Lõuna-Maades oli arenenud kalevitööstus ehk kangatööstus. Palju oli kaevandusi ja trükikodasid. 16. saj. keskel läks võim Madalmaades Hispaaniale. Läbimõtlemata ümberkorraldused tõid kaasa rikka kaubandusmaa allakäigu. Hispaania tõstis makse ja hakkas peale suruma feodalismi ja rikkus Madalmaade head suhted Inglismaaga. Rahvas tahtis võõrvõimust vabaneda. Rahva hulgas olid levinud kalvinistlikud ideed, mis sobisid hästi varakapitalistlikku ühiskonda. Rahva võitlust Hispaania ülemvõimu vastu hakkas juhtima Oranje Willem. 1576 . a. võtsid võimu enda kätte vabadusvõitlejad, kuid Madalmaad jäid kahestunuks:
• Lõuna-Madalmaad – valitsevaks usuks jäi katoliiklus ja Hispaania taastas ülemvõimu.
• Põhja-Madalmaad – kukutasid 1581 . a. lõplikult Hispaania kuninga ja lõid seitsmest provintsist Ühendatud Madalmaad ehk Hollandi.

• Riiki toetasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Hispaania toetas nende iseseisvust 1609. a.
  

Uusaeg
1453,1492,1517,1640 a.
Puritanid inglismaal.
Soovisid kaotada piiskopi ametikoha ja jagunesid 2hte leeri. 1. ühed arvasid et kogudust peaksid juhtima koguduse vanemad ehk presbrüterid. Ülekaal parlamendis. 2. kogudused peavad olema sõltumatud. Independendid ja neil oli ülekaal sõjaäes.
Inglise revulutsiooni ajal 1640ndatel, muutusid need leerid poliitilisteks parteideks.
Valgustus .
Uue mõteviisi levik algas juba 17saj ja tipp aeg oli 18 saj. Oluliseks teerajajaks oli renesanss ja teaduse areng. Valgustuse mõiste võtis kasutusele immanuel kant . Valgustuste jaoks oli tähtsaim inim mõistus ja mõistuspärane maailma käsitlus. Kujunes nn uus homonism. Kus tähtsustati veel ja rohkem inimese vajadusi ja soove. Enamasti astuti ka välja kiriku idealoogia vastu. Esimeseks nim rene descaratesit. – teadmise ainus allikas on mõistus. Teadmiseni jõudmiseks on vaja kõiges kahelda. Põhi idee cogito ,ergo sum- mõtlen järelikult olen olemas. Voltaire - kirjanik luuletaja filosoof . Tema teosed oli tolleaja valitsejatele vastuvõetamatud. Prantsusmaal need keelati üldsekist ära. Pärast pagendamist, elas ta mõnda aega valgustuste ideede pooldaja preesia kuninga juures. Ja rändas mitu aastat euroopas ringi. 1. pidas üleüldiseks vaenlaseks katoliiklikut kirikut. Leidis et kogu inimkond peab elama loodusseaduste järgi. Rõhutas isiku sõna ja trükivabaduse tähtsust. Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Tugev valitseja koos valgustus filosoofiga suudab ühiskonna ümber kujundada. Rousseau - peateos „ühiskondlik leping” andisülevaate inimeste elu kommetest, enne riikluse tekkimist. Tähtsaks pidas rahva võimu ja ideaalseks riigikorraks vabariiki.
Entsüklopedistid- voltaire ideid hakkas levitama väljaanne entsüklopedia mida toimetas filosoof diderot. Infot levitades on võimalik muuta ühiskonda paremaks. Kirik ja riigi võim keelasid ühiselt ajalehe avaldamise. Kuid didero jätkas illegaalslt, ja saavutas suure populaarsuse. Valgustus ideed jõudsid ka lihtrahva hulka odavate valgustuste väljaannete kaudu. Valgustus mõjutas ka majandust. Arengu kiirendamiseks peeti vajalikuks vabakaubanduse tekkimist. 18sajandiks oli valgustusideed nii laialt levinud et tekkis üldine kriitiline õhkkond kehtiva korra suhtes. Paljudes riikides peeti vajalikuks reformide läbi viimist . Kujundada religioosne sallivus. Võimaldada ribelaarset majandust. Ühtlustada seadused. Luua humaansem karistussüsteem. Lõpetada tsensuur .
Absulutism.
Monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimu organid maha suruda. Kuningate jumaliku õiguse postulaat - ainuvalitsejad rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkust. Nad on jumala poolt välja valitud. Ja täidavad oma poliitikas jumalikke eesmärke. Riigi huvi teooria. Kui riik on kuidagi ohustatud siis ei ole valitseja tegevusel mingeid piiranguid. Oli õigustuseks türanniale
Valgustatud abolotism.
Valgustatud valitsejad otsisid oma tegevusele õigustust oma alamate heaolu parandamises. Põhi idee „monarhh on riigi esimene teener”. Fridrich suur. Katarina 2. venemal carlos 3. hipaanias joseph 2 austrias. Ajasid erinevat poliitikat, kuid tunnistasid valgustuse põhimõtteid. Valitsemise tegevust vabadust takistas tugev aadel . Kes polnud reformidega nõus. Elati rahvusvahelises süsteemis mis oli nõrkadele riikide ohtlik. Vajadus säilitada täielikku kontrolli andis võimaluse vaid väheste järelandmiste tegemisega reaalsuses . Võib öelda et idaeuroopa valgustatud valitsejad ajasid üksteise ja naaberriikide suhtes küllaltki rõõvelliku poliitikat
Prantsusmaa valitsemine.
1610 Henry 4. mõrvati, kuninkaks sai tema 8a poeg louis 13. regendina valitses kuninga ema maria de medici. 1612 abiellus louis austria annaga. Valitsejalt nõuti generaalstaatide kokku kutsumist, et nõrgestada kuninga võimu. Tekkis terav vastaseis aadli ja 3manda seisuse vahel. Lihtrahvas soovis et aadel ja vaimulikud ei saaks mõjutada kuningat. Aadel omakorda nõudis õigusi juurde. regent kuninganna armukeseks ja reaalseks riigivalitsejaks sai richelieu . Tõusis kardinaaliks j rahanduse peakontrolööriks. Piiras aadlike õigusi, keelas duellid , surus maha hugenotid. Tühistas nantes edikti ja määras kohtadele valitsema aadlikes kuberneeride asemele. Intendandid- kuninga ametnikud. Kutsuti teada õiglaseks kuningaks. Ta töötas väga palju, osales lahingus nagu tavaline sõdur. Andis välja seadused uhkete riiete ja luksuste vastu. Oli väga jumalakartlik ja pidas oluliseks kontakti rahvaga.
1643suri loui 13. kuninkas sai tema 4a poeg. „päikese kuningas”. Regendina valitses tema ema austria anna.
Abiellus austria maria theresiaga. Reaalseks valitsejaks sai jälle kuninga ema armuke kardinal jules mazaran. Kuninga võim nõrgenes ja tekkis fronde. – parlamendia ja lihtrahva ja aadlike võitlus kuningavõimu vastu. Suruti maha ja fronde juhtidele anti tasuks kõrged ametikohad. 1661 suri mazaran ja loui 14nes hakkas valitsema absolutistlikult. „ Riik see olen mina” .
Andis välja seadusi ainuisikuliselt. Karistas kohtuta. Määras riigi ametnikud. Parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üleskirjutama. Pidas ametlikke armukesi. Tätsaimaks riigi ametnikus sai rahandusepeakontrolöör jean- baptiste - tema tahtsaim ülessenne oli lahendada riigi raha probleeme. Asutas riiklikke manufaktuure. Rajas kolooniaid . Esmakordselt viis sisse riigieelarve . Otsis kuninga sohilastele häid kodusi.
1715a sai troonile louis 15. ta oli 5a kui sai troonile. Abiellus poola aadli daamiga. Regendina valitses hertsog philippe - korraldas orgiaid ja nudsilikke pidusi. Kuningas riigi asjade vastu huvi ei tundnud . Täiselaliseks saades lasi valitseda oma armukestel. Nt madam de pompadour . Tegeles välispoliitikaga, määras ametnikke ja koondas õukonda, teadlasi ja haritlasi. Algas kuninga võimu allakäik ja tugevnes parlament. Pärast mind tulgu või veeuputus .
1774 louis 16nes. Abiellus austria marie-antoinette. Riigi kassa oli tühi, kuid kuningpaaril olid ülisuured väljaminekud. Seega vajati reforme. Rahanduse pea kontrolööriks määrati jacques tugot. Olid teadmistelt oma ajast ees, ja tahtis riigi toimimist tõsiselt reformida. Soovis kaotada kõrgklassi maksuvabastuse. Pidas vajalikuks viljakaubanduse vabadust. Et motiveerida inimesi vilja kasvatama. Nõudis riigi poolt rahvale leiva karanteerimist. Soosis turumajandust , kuid feodaal suhted ja kõrgkihi vastupanu takistasid teda.
Venemaa!
Peeter1. 1682-1725 esindas absulutismi. Reformisriigi asutuste süsteemi. Asutas senati ja koleegiumid(ministeeruim). Kehtas teenistus astmete tabeli(14astet, et motiveerida karjääri tegema).kehtestas kubermangude süsteemi. Üritas kehtestada võimude lahusust. 1721a võtis endale kesri tiitli. Ja esmakordselt kehtestas pärimis õiguse nais liinis .
Katariina 1. peeter 1. lesena korraldas palee põõrde valitses koos aleksandr mensikov. Asutas uue kõrgema riigivõimu organi- ülemsalanõukogu.
Peeter 2. oli peeter 1.mese pojapoeg. Päris võimus 1727 pärast katariina surma. 12a kui sai vimule. Reaalselt valitses ivan dolgorukov.
Anna oli peeter 1.mese vennatütar. Elasterve elu kuramaal ja isegi ei käinud kordagi elus venemaal.
Jelizaveta 1741-1761a valitses. Peeter 1. tütar. Riigi asjadega tegeles siis kui tal tuju tuli. Kaotas surmanuhtluse ära ja tõrjus saklased õukonnast välja. Ühesküljest oli vaga ja usklik. Ohjaldamatu ja moraalilage. Impeeriumi pärandas õepojale.
Peter ulrich Valgustatud absulutism. Peeter 3.mas. oli saklane kes venekeelt ei osanud ega ei õppinud. Jäi luterlaseks ka pärast õigeusku ümber ristimist. Soovis venemaal läbiviia luterlikke reforme. Kuulutas välja ususallivuse. Kuid lasi õigeusklikke tagakiusata. Andis välja aadli privileege. 15a abiellus sakslannaga sophia federicke auguste figcheniga. Kes õppis ära venekeele ja põõrdus vene usku ja võtis usku katariina. 1762 korraldas katariina riigipõõrde omasõjaväelaste armukeste abil. Võttis valitseja nimeks katariina 2. oli 1.mene valgustustatud valitseja venemaal. Asutas rahvakoole ja kõrgkoole. Alustas üle venemaalse seadustiku koostamist. Soovis asutada parlamendi ja kegendada lihtrahva elu. Aadli vastuseisu tõttu oma plaane teostada ta ei saanud ja talurahva olukord valvenes veelgi.
Austria
Olulisemad valitsejad keisrinna mariatheresia ja tema poeg joseph 2. valitsus asutuseks sai riigi kantselei . Loodi välisministeerium ja tugevndati sõjaväge. Asutati sõjaväe akateemia kehtestati sõjeväe maks ja tulumaks . Keelati piinamised, laiendati rahvakoolide võrku ,asutati kutsekoolid. Kuulutati välja usuvabadus va juudid ja moslemid. Vähendati teotöö kolmele päevale nädalas ja kaotati suures osas riigis pärisorjus.
Rootsi
Kuningavõim oli nõrk. Võimutsesid 2 õukondliku parteid. 1. kübarad- kõrgaadel vanelaste suhtes vaenulikud. 2. mütsid alamaadel soovis venega sõbralike suhteid. Valgustatud absolutism hakkas levima gustav 3manda ajal 18saj lõpul. Oli hea haridusega elas kaua prantsusmaal, pariisis elades sai teada et on kuningaks saanud, pidas kirjavahetust voltairega. Kohtus korduvalt katariina 2se ja fridrich suurega. Pidas end vabarahva 1meseks kodanikuks. Nimetas ja tagandas ministreid. Juhatas sõjaväge ja merelaevastiku. Õukonnas kehtestas prantsuse etiketi . Toetas põllumajanduse vabaarengut lasi vabaks viljakaubanduse. Vähendas talurahva maksukoormust. Kehtestas usuvabaduse. Keelas piinamised. Soodustas kultuuri ja teaduse arengut. Suured vabadused tekitasid kõrgkihis opositsiooni. Ka rahva hulgas hakkas kuninga populaarsus langema (nt: liiga suured kulutused õukonnale ja armukestele. Viina monopol . 1792a tulistas üks aadlik maskiballil kuningat selga .
Hispaania
Valgustatud absulutismi esindas carlos 3.mas. oluline roll oli tema nõunikul pedro aranda. Levis idee edt protestantliku usuga riik areneb katoliiklikust kiiremini. Seega alustati võitlust katoliku kiriku ja jesuiitide vastu. Rahvameelsuse murdmiseks hakati tasuta suppi jagama . Loodi riiklik hoolekanne. Lõpetati nõiaprotsessid. Rajati manufaktuurid ja head teed kaubanduse arenguks. Kuridegevuse vähendamiseks keelati pikad mantlid , ja kohustati linntänavaid valgustama. Sellest hoolimata soovis rahvas jesuiite tagasi.
Uus aasta!
Wolter von plettenberg - kes suutis ajutiselt liivima ajutiselt sõjaliselt ühendada ja soovis anda venelastele lõpliku hoobi.
1501. 1. odu kogus liivimaa suurima armee (80 000) lahing venelastega toimus pihkva juures ja venelased taganesid.
2. venelased vastasid rüüste retkega läbi liivimaa.
1502 . suur lahind smolino järve ääres. Kus vene väed said lüüa.
1503. venelastega sõlmiti vaherahu mida pikendatti kuni 1558.
1507 . plettenberg keelas eesti ja läti talupoegadel relva kandmise. Eestlased lakkasid olemas relvastatud rahavas. Oli samm päris orjuse kehtestamise suunas.
Linnad
Linna õiguslikuks aluseks oli maa isanda linna õigus. Mis eristas linna kodanikke ümbritsevast keskkonnast. Eristused- Kodaniku isiklik vabadus. Eraomandi ja pärimis õiguse kaitse. Tallinn rakvere ja narva- taani kuningalt saadud lüübecki õigus. Tartu uuspärnu haapsalu ja paide ja viljandi- riia õigus kehtis seal.
Kodanikuks sai inimene mis elas püsivalt linna ja maksis makse. Kui põgenik elas linnas 1a ja 1 päev sai ta vabaks ja võis linna jääda. Kohustused – 1. maksude maksmine . Sõjalises kaitses osalemine.
Tähtsamad hooned oli kirikud ja raekoda. Ehtitati tavaliselt kivist. 15 saj tekkisid linna müüride taha maapuuduse tõttu ees linnad ehk agulid . Kus olid puit ehitised ja eestlastest elanikud. Agulitega sarnanesid kalevid mida 16saj oli 14tk. (kuresaare,valga,otepää, pirita ,keila, lihula , ja mõned väksemad kohad). Linnade ja alevite koguarv 16 saj oli 20000see tähendab ligikaudu 8 sat % elanikonnast. Tallinnas 7000 elanikku ja tartus 4000 ja stocholmi s 6500 in.
Kaubandus
Rikkuse allikaks oli ida-lääne transiit kaubandus. tallin tartu uus-pärnu ja viljandi kuulusid hansaliitu. Mille tähtsaim kauba kontor asus novgorodis. Kauplemine oli täpselt reglementeeritud. 1346a said tallin riia ja pärnu hansaliidult lao koha õiguse. Ükski kaupmees ei võinud sõita novgorodi ilma peatumata ühes neis linnades ja oma kaubad tuli seal maksueest ümberlaadida. Liivimaa kaupadest olid tähtsamad väljaveo artiklid lina paekivi puit ja teravili. Hansaliit kujunes mõjukaks poliitiliseks jõuks(13-17saj ühendas 170linna). Mis kehtestas makse ja tolli soodustusi ja pidas sõdu omaliikmete huvide kaitsmiseks. Tähtsaim meretee novgorod,tallinn, lübeck, hamburg, brügge, london.
Talurahvas 14-16saj.
Pärast jüriöö ülestõusu hakati eestlastesse halvemini suhtuma. Aadel rajas järjest uusi mõisaid(16saj 500 mõisa) ja soovis arendada teravilja kasvatust. Talurahvale tähendas see koormiste suurenemist . 1. esikohale tõusis teo töö. Igas talust üks inimene 6 päeva mõisas. 2. loomusrent, kõigist omatoodetud protuktidest ja karjalt iga 10nes osa mõisale. 3. järjest rohkem tuli maksta raha renti( adra ja vaku raha ja isikumaks). Talupojad üritasid leida uusi ja paremaid elukohti venemaal rootsis ja soomes. 14saaj hakkasid mõisnikud lahkunud talupoegi trahvidega karistama . 15 saj hakkas kehtima põhimõte mees või võlg. Uus mõisnik pidi talupoja tagasi saatma või maksma tema koormised . 16saj alguseks olid talupojad kaotanud isiklikud vabadused neid võis müüa kinkida pärandada jne. See tähendab et oli tekkinud päris orjus ehk sunnis maisus. Talupojad jagunesid 1. adra talupojad- neid oli kõige rohkem maksid andamit ja tegid teo tööd. Jõukamad võisid omada kuni 5te sulast ja teenijat . 2. üksjalad- adratalupoegade nooremad pojad, kes said asutada väikesed talud ääre maadele. Teo töö kohustus 1 päev nädalas. 3. vabadtalupojad- olid ennast raha eest adra talupoegade koormise eest vabaks ostnud, ei pidanud teo tööd tegema. 4. maavabad talupojad- kõige kõrgem kiht, üksikud muinasülikute järglased, kes omasid maad lääni kirja alusel.
Vaimuelu
Liivimaa kiriklikuks keskuseks võib pidada riiat. Piiskopkonna keskuseks oli toomkirik mida juhtisid kõrgemad vaimulikud ehk toomhärrad. Juhtorganina moodustasid toom kapiitli. (12 toomhärrat nim ka kanoonik eesotsas praostiga. Toomahärrad moodustasid ka liivimaa haridusliku eliidi. Enamasti olid õppinud ülikoolides. Toomkiriku juures tegutses toomkool mida juhatas üks toomhärradest ehk skolastik .
Piiskopkonnad jagunesid kiriku kihelkondadeks kus teenisid koguduse preestrid . Kihelkonna kirikutes toimusid missad mis olid ladina keelsed . Kiriku elu takistas poliitilne ebastabiilsus ja piiskopide võimuvõitlus orduga. 15saj esimesed reformi püüded

hakati rõhutama emakeelse jutluse olulisust

vaimulikelt hakati nõudma rangemaid elukombeid.
16saj algul hakati korraldama sinodeid. (vaimulike kogunemised, kus jagati juhtnööre maarahva õpetamiseks. Katekismust hakati õpetama eestikeeles alates 1517a.
Ordud

tsistertslased- osalesid aktiivselt liivimaa missjoni tegevuses. Oli aristokraatlik ordu mis võttis oma liikmes ainult aadlike. Rajasid kloostri eraldatud paikadesse. Eestis padise ja kärkna. Mingad pidid ise töötama ja ennast elatama.

dominiiklased- kerjusmunga ordud. Tallinna ja tartu. Nõudis oma munkadelt head haridust ja kohalikue keele oskust.

frantsisklased- viljandi tartu rakvere. Põhitegevus jutlustamine ja rahva vaimulik harimine. 2-3 kohta. Kloostrite juurde tehti avarad kirikud linna rahvale. Mungad rändasid ka väheasustatud paikades ja saavutasid hea kontakti talurahvaga.
Kerjusmunga odrdud pidasid end ülal annetustest.
Naiskloostrid ehk nunnad.
Täitsid hooldus asutuse funktsiooni.

tsistertslased- tallinnas tartus ja lihulas .

frantsisklased- tartus.

püha brigitta ordu klooster pirital.
Maarahvas ja usk
Loodi kristlik keskkond ja pühakojad eeldades ,et maarahvas muutub nende keskel ise kristlikuks. 16saj suurenes klootrite arv ja süvenes pühakute austamine. Populaarsed palverännu kohad eestis olid pirita klooster, pärnu nikolai kirik ja virunigula maarja kabel . Sammas austas rahvas ka vanu jumalaid edasi salaja ja ka haldjaid .
Reformatsioon.
Algataja oli martin luther 1517a saksamaal. Tekis vastuseisuks kirikute rikastumisele ja vaimulike moraalsele allakäigule. Sooviti kiriku võimu piiramist ja rahva keelset kirikut. Lutheri usu levitajad jõudsid liivimaale 1523a ja leidsid linnades paljusi poolehoidjaid. 2 tähtsat argumendti olid 1. õntsaks saab ainult enda usus läbi. 2. ristiusus ainsaks aluseks on piibel.
Tartus olid esimene protestantlik jutlustaja lutheri õpilane Hermann Marsow . Kellest said hiljem tallinnas usu uuenduste põhi kuulutaja. Maa piirkondades astus vanameelne aadel lutherluse vastu välja. Suurimad katoliku kiriku kaitsjad olid riia piiskopid ja walter von bletenberg. Kes saatis tallinna raele karmini kirja protestantliku vastu. Selle tulemusel vallandus 14sep 1524 pildi rüüste, rahvas tungis kirikutesse ja hävitas seal pilte, altareid reliikviaid jne.
Tartus toimus relvastatud kokkupõrge rahva ja piiskopkonna vahel jan 1525a . Rahva juht oli saksa jutlustaja Melchior Hoffmann, rüüstati põhjalikult kirikuid ja vaimulike maju. Pildi rüüste toimus ka viljandis narvas ja pärnus.
Lihtrahvas ei seostanud toimunut lutheriga. Nad leisid usupuhastuse mõtte selles, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Liivimaal sälitas katoliiklus suures osas oma positsiooni ka pärast reformatsiooni. 1525a läks saksa ordu kõrgmeister üle lutheri usku ja müüs liivi ordu valdused wolter von blettenbergile. Sellega jäi liivi ordu ilma tähtsast sõjalisest liitlasest ja seisis üksi suureneva ida ohu ees. Toom koolide ja kloostri koolide kõrval hakkas tegutsema ka linna ehk ladina koolid. Kus õpisid peamiselt kaupmeeste lapsed. Õpetati kirjutamist lugemist arvutamist ladina keelt ja vähem kiriklike aineid. Edasi õppida soovijatel tuli suunduda euroopa ülikoolidesse. Tüdrukutele haridust ei antud.
KIRJANDUS
Seoses reformatsiooniga tekkis vajadus eestikeelse kirjasõna järgi.
1525a- lüübeckis trükiti jumala teenistuse käsiraamat eesti liivi ja lätikeelsete selgitustega. Ei ole säilinud kuid peetakse esimeseks eestikeelseks trükiseks.
1535a- lutherlik katekismus mille koostas niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja tõlikis eesti keelde Johann Koell . Säilinud on 11lehte.
1549a- hakkas piiblit eesti keelde tõlkima hans susi . Käsikiri ei ole säilinud. Esimene teade eestikeelsest aabitsast.
Liivi sõda.
16saj tugevnes võitlus ülemvõimu pärast läänemerel.(Taani,rootsi,poola-leedu, moskva ). Kõik olid huvitatud oma mõju suurendamisest Baltikas(head sadamalinnad). 1539 - keelati liivimaal venemlaste otsene kauplemine välismaalastega. Tehti ka takistusi oluliste kaupade ja isikute venemaale pääsule. Kõik see tekitas moskvaga terava konflikti. Liivimaa oli läänemereäärsete
1554a- oli vaja pikendada rahu. Venelased seadsid tingimusteks 1. täieliku kauplemise vabaduse saamine. 2. maksta vene tsaarile tartu maksu. 1 hõbe mark aastas ühe elaniku kohta. Tingimustega nõustuti kuna alternatiiviks oli sõda. Rahu sõlmiti 15neks aastaks.
1556 -1557a- sõdis ordu riia pea piiskopiga ja poolaga. Olid liidus. Tulemuseks oli posvoli rahu millega al 1562 pidi kehtima hakkama liivi ordu liit, poola leeduga venemaa vastu.
1557 - jäeti ivan julmale tartu maks maksmata . Ja see sai liivi sõja aiendiks.
1558- jaanuaris korraldasid moska väed tartu piiskopkonda esimese sõjaretke, mis piirdus rüüstega. Kevadel algas otsene rünnak liivimaa vallutamiseks. Esimesena alistati narva. Ja järgmisene tartu piiskopkond. Sõlmiti pooleks aastaks vaherahu, mille ajal alustasid liivi võimud välis abi otsima . Liivi ordu andis end poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks sai Gotthard kettler. Saare lääne piiskop müüs oma alad taani kuningale. Kes andis need valitseda oma vennale hertsog rahnusele. Ostis lisaks ka kuramaa. Ja kavatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad.
1560a- venelased alustasid uut pealetungi. Ja võitsid ülekaalukalt ordut Härgmäe ehk põhjalätis. Jäi ordu viimaseks väli lahinguks. Venelastele anti viljandi linnus.
Talupoegade ülestõus
Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamise, sõjaväkke võtmise ja uued koormised. Eestlased kasutasid segast olukorda sakslastele kätte maksmiseks. Tapeti ja põletati mõisasid. 1560 algas harjumaal ülestõus. Peeti tulutuid läbirääkimisi tallinna raega et saada nende toetus. Suurem lahing toimus koluvere lossi juures. Kus talupojad said läänemaa aadlitelt lüüa.
Sõjategevuse jätk.
1561a- tlna linn harju-viru ja järvamaa andsid end rootslaste võimu alla. eErik 14nes. Liivi ordu lakkas olemast koos riia pea piiskopkonnaga, anti enda poola kuninga sigismund 2. valitsemis alla. Andis liivimaa aadlile privileegid . Usuvabadus laiendas lääni õigust. Andis ainu õiguse riigi ametitele. Saare lääne piiskopkond liideti lõplikult taaniga.
Sellega oli vana liivimaa eksisteerimise lõpetanud. Ordu ja riia peapiiskopkond – poola. Tln ja põja eesi- rootsi. Tartu piiskopkond ja alad viljandist narvani- venemaale. Saare lääne piiskopkond- taanile .
Liivi sõda muutus rahvusvaheliseks konfliktiks kus kõik tahtsid valduseid saada. Erinevad kaubandus huvid rootsi- tahtis koguvenemaa kaubanuduse suunata läbi tlna. Taani- tahtis kaubelda ainult läbi narva. Poola- püüdis takistada üldse igasugust kauplemist venega.
1569-. Sõlmisid poola leedu lublini uniooni millega loodi rzezcpospolita aadle vabariik.venemaa sekkus uuesti liivi sõtta aktiivselt. Ivan julm asutas hertsog magnuse abiga moskva vasall riigina liivimaa kuningriigi. Keskuseks sai põltsamaa ja magnusest liivima kuningas. Magnus alustas koos vene vägedega tlna piiramist. Mis lõppes 1571.
1576- tlna talupoegadest ja linna rahvast moodustati 400 liikmest partisani salk , ivo shenkenbergi juhtimisel. 1577 - ivan julm saabus vägedega liivimaale ja algas tlna teist piiramist. Kestis 7 nädalat ja ei õnnestunud. Hävitati pirita klooster. Venelased hõivasid põltsamaa ja magnus põgenes kuramaale. Venelaste võim kehtis mandri eesti kindlustatud punktides va tln. Ja teistes kohtades sõda vms.
1579- algas sõja lõpu etapp sõtta sekkus poola uus kuningas stefan batory ja valutas osa venelaste linna ja riia. Sammal ajal alustasid pealetungi rootsi väed. Vallutasid hhapsalu rakvere paide ja narva.
1582a- poola ja vene vahel sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Vene valdused liivimaal läksid poolale.
1583- rootsi ja venevahel sõlmiti Pljussa vaherahu. Millega venemaa tunnustas rootsi võimu põhja eestis. 1
1590-95- rootsi ja vene vahel uus sõda. Täyssina rahuga. Rootsi ja vene piir hakkas minema mõõda narva jõge. Rootsi loobus venemaa kasuks oma valdustest ingneri maal. Liivi sõda lüppes eesti jagamise kolme kuninga vahel. Saremaa jäi taanile. Läti ala tervikuna ja lõuna eesti läks poolale. liivimaa hakkas tähistama ainult poola valduses olevaid alasid. ja põhja eesti rootsile. Rootsi käes olevat põhja eestit nim eestimaaks.
Poola aeg lõuna eestis. Kõrgemaks isikuks oli poola asehaldur. Maa jagati tartu pärnu võnnu presitentkondadeks/ rojevoodkond. Mis omakorda jagunenis starostkondateks. Kohaliku aadli esindus organiks jäi maapäev. Aadlikud säilitasid oma privileegi. Maavaldused jäid alles. Lutheri usk säilis. Ameti kohad jäid aadlikele. Talupoegade pärisorjus kinnitati. Mõisnike hulgas suurenes poola ja leedu feodaalide osa. 1584 anti valgale linna õigused , pärnu muutus ühtseks ja tähtsaks sadama linnaks.
Katoliiklik poola hakkas vastu reformatsiooni tegema. Hakkas tartus tegutsema jasuiitide ordu. Rajasid jusiitide koleegiumi ja selle juurde ladinakeelse gümn. Lisaks asutati tõlkide seminaar. Jesuiitide tegevus ja katoliku aeg lõppes 1625a.
Nim eesti hertsogkonaks kohalike aadlite suur mõju säilis. Kuningat asendas tlnas kubernäär. Keda aitasid nõunikud. Maa jagati 7 linnuse lääniks. Tln paide rakvere lihula haapsalu koluvere narva. Riigi maale asutati riigi mõisid kus valitsesid hoogtit. Kindlustati rootsi alal kindlad maskud ja koormisi vähendati. Eram mõisates jäi mõisniku võimu piirid suureks, aadlikud moodustasid eesti rüütel konna mille kõrgeim organ oli maapäev.
Saaremaa taani võimu all
Kannatas sõjas kõige vähem. Aadel moodustas saaremaa rüütelkonna ja säilitas oma eesõigused. Riigile kuulus rohkem maid kui aadlile. Ja aadlilt nõuti rohkem ratsa teenistust . Kui rootsi ja poola alal. Riik teostas reduktsiooni- võttis osadelt mõisnikelt mõisad ja maad riigile. Riiki esindas kohapeal kuninga asehaldur. Maa jagati ametkondadeks mis jagunesid vakusteks. 1563 sai kuresaare linna õigused. Talupoega õigused olid suuremad kui mandril .
Poola rootsi jätku sõda. Poola ja rootsi olid sõlminud venega rahu aga omavahel olid veel tülis. 1587 sai poola troonile sigismund 3mas. Rootsi kuninga õepoeg. Pärast isa surma sai temast ka temast kunn . Kunn oli tugevalt katoliiklane mis lutherlikus rootsis tekitas protesti. Kuninga onu kasutas olukorda ära ja haaras rootsis võimu. 1604 krooniti ta karl 9 nimeall rootsi kunniks. 1600 kuulutas poola sein eestimaa poola valduseks. Sellele järgnes sõjategevus mis vaheaegadega kestis kuni 1628. 1617 rootsi ja vene vahel stolbovi rahu. Ingeri maa tagasi rootsile. Piir nihkus itta ja lükkas venemaa läänemerest täielikult ära. 1629 poola ja rootsi vahel altmargi vaherahu. Kogu eesti mandri ala läks rootsile ja ka läti põhjaosa. 1645a rootsi ja taani vahel brömsebo rahu. Ka saaremaa läks rootsile. 17saj keskapaigaks oli rootsi muutunud läänemere võimsaimaks riigiks. Sellest hoolimata sõjad jätkusid kuni 1660 rootsi ja poola vahel oliva rahu poola tunnustas lõplikult rootsi õigusi liivimaal. 1661 rootsi ja venemaa vahel kärde rahu. Venelased lubasid eesti ala igaveseks rootsile.
Rootsi aeg.
Asustus: Pärast liivi sõda oli rahvastik vähenenud poole võrra. 130 000inimest. 17saj algul oli 75% taludest mahajäätud. 17saj lõpuks taastus rahva arv ligi 400 000 inimeseni. Võimalik valida sootsam elukoht, eesti mehi ei võetud sundkorras rootsi sõjaväkke. Oli mitukümmend aastat rahu aega. Toimus sisemigratsioon , aga tuli ka palju sisse rändajaid venemaalt soomest ja lätist.
1696-1697- oli seni ajaloo kõige suurim nälja häda. Hiline kevad ja laus vihmane suvi tõi kaasa täieliku ikalduse. Järgnes pikk ja külm talv ning haiguste epiteemiad. Sammas vedasid rootsi võimud eestist vilja välja. Kohalikud mõisnikud tavaliselt ei abistanud lihtrahvast.
Valitsemis korraldus.
Uus haldus korraldus- oli eestimaa kubermand ja teine oli liivimaa kubermang . Harju lääne viru ja järvamaa. Livimaa kubermang, lõuna eesti põja läti ja saaremaa. Kõrgemad valitsus ametnikud olid kuninga määratud kindral kubernerid tlnas ja riias. Koha peal teostasid võimu ka eestimaa liivimaa saaremaa rüütelkonnad mis koondasid aadlike. Tähtsaimaid asju otsustasid nad maa päevadel. Ligi 3 aasta tagant oli maapäev. Muul ajal otsustasid rüütelkonna asju maanõunike koleegiumid. Landrat- sinna kuulus 12/12/6 amet oli eluaegne. Igapäevaseid probleeme lahendas maa marshal / rüütelkonna pealik. Seega oli 17saj keskpaigaks tekkinud nn baltimaa riik landesstaat. Aadli ees õiguste ja omavalitsuse süsteem. Jäi püsima mitmeks sajandiks.
Balti aadel.
Rootslastel ei õnnestunud siinseid aadlike vallutada keskvõimule kuni 1680 a ni. Siis hakkas valitsema absolutsitlikult karl 11nes. Mis tõi kaasa suure põõrde balti aadlike ja rootsi kuningavõimu suhetes. Karl 11 alustas reduktsiooni. Eelmiste valitsejate poolt era kätesse antud mõisate tagasi võtmine. Tõi kaasa aadlike suure vastuhaku eriti liivimaal. Majanduslike huvide kahjustamine. Seaduslike õiguste rikkumine . Rootsi riigipäeva otsused ei kehti siin ilma maapäeva kinnituseta. 1682a andis rootsi riigipäev kõik volitused reduktsiooniks kunningale. Mõisadest liivimaal 80 eestimaal 54 ja saaremaal 30% . tagasivõetud mõisad anti tavaliselt rendile endistele omanikele. Maksid rootsile rendi masku. Johan reinhold patkul – maa nõunik kes tõusis reduktsiooni ajal liivimaa aadli juhiks. 1694 andis stokholmis mässu õhutamise pärast kohtusse. Mõisteti surma kuid põgenes välismaale ja tegutses elulõpuni rootsi võimu õõnestamisega.
Talurahva olukord.
Erinevalt rootsi talupoegadest kes olid vabad ja isegist riigipäeval esindatud . Säilis eestis sunnismaisus . 1645 kinnitas eestimaa kuberner . Gustav oxenstierna põhja eesti pärisorjuse.mõisniku maale elama asunud vaba talupoeg. Muutus pärisorjaks. Kui oli sinna oma kodu rajanud. Tegi samma liivimaa kuberner.pärisorjade järeltulijad on ja jäävad orjadeks.
Koormiste suurus olenes mõisniku suvast. Talupoegade üldine olukord muutus raskemaks. Sammas riigi mõisate talupojad allusid otse rootsi kuningale. Nendes mõisates tehti vaku raamatud, kus olid kirjas kõik talupoegade kohustused. Maad ja talud hinnati ja maksud määrati olenevalt talu reaalsest majandus võimest ja pere suurusest . Mõisnikest silla kohtunike asemel määrati riigi poolt politsei tööd tegema kreisifoogtid. Talupojad said õiguse kaevata isegist kuningale. 1696a- liivi ja eestimaa reglementidega määrati seaduslikult kroonu ehk riigimõisade talupoegade õigulik seisund. Keelati taluperemeeste karistamine ja talupoeg sai päritava talu kasutus õiguse. Era ehk rüütli mõisades seisund ei muutunud.
Põllumajandus.
17saj oli eestis üle 1000 mõisa. Põhiline sisse tuleku allikas mõisnikule oli rukkis ja 3 väljasüsteem. Kivikoristus põldudel oli raske. Loomapidamisega tegelesid rohkem talupojad. Selles tulenevalt oli nende saagikus suurem. Mõisad omakorda suurendasid tulu saamiseks külvi pindasid. Mis tõi talupoegadele koormisi juurde. Teotööd ehk käidi mõisas tööl. Rakmetegu – 3-6 päeva nädalas 1 mees koos hobuse või härjaga mõisas tööl. Jala tegu. Abitegu (hooaja tööd)- käidi siis tegemas kui vaja oli. Mõisavoor- talvine viljavedu hansa linnadesse. Loonus andav. Osa oma saagist ja käsitööst. Mõisnikule. Olla ajaja jahtidel.
Linnad ja kaubandus.
Reval - tallinn. Dorpat - tartu . fellin - viljandi. Pernau- pärnu liigid. Hapsal- haapsalu. Weibenstein- paide. Wesenberg- rakvere. Narwa-narva. Valk-valga. Aarensburg- kuressaare.
16saj lõpul oli kokku 10 linna. Vanapärnu purustati liivi sõjas ja kaotas linna õigused 1599. majandus arenes edasi peamiselt sadama linnades ja eriti tlnas ja narvas. Sisemaa linna kiratsesid. Linnade õigusi piirati. Iseseisvuse endisel kujul säilitas vaid tallinn. Pärnu ja tartu allutati kindralkuberneri järelvale alla. Narva seoti otse rootsi kesk võimuga. Õitsengu aeg. Väikelinnad läänistati tähtsatele aadli peredele (viljandi paide rakvere valga. ). Mõis nim elanikele nn ülemuse. Enamasti säilitasid linnad ja selle elanikud vabaduse. Kuid pidid nt viljandis käima mõisas teotööl.
Uus töö
Vene võim 19saj.
Valitsus korraldus.
Balti erikord- 1710a kui eesti linna kapituleerusid. Aadlitel olid omad privileegid jne. Ei muudetud seaduseid. Katariina 2 kaotas erikorra ja tuli asemele asehalduskord.
Katariina 2 poolt kehtestatud 2 asehaldus kord ja tühistatud aadli privileegid. Taastatati paul 1. poolt peale keisrinna surma. Alustasid tööd vanad kohtuorganid, maanõunike koleegiumid, aadli martiklid jne. Uue nõudena lisandus 1796a negruti kohustus (25a). Algul nekruti püüdmisega hiljem liisu heitmisega. Koostati balti provitsiaal seadustik (1845-1864) mis kinnistas veelgi balti erikorda. Nii venemaal kui eestlaste hulgas hakkas baltisakslaste privileegide vastane kampaania. Sooviti õigluste ühtlustamist ja baltikumi tihedamat liitumist venega. Kiser ignoreeris seda.
Eesti valitsemine kindralkuberneri all säilis. Kõrgeimaks riigivõimu esindajaks jäi kindral kuberner. 1812 -29a oli selles ametis Filippo paulucci. Kes viis läbi uuendusi ja soovis vähendada privileege. Aitas kaasa uute talurahva seaduste kehtestamisele. Tähtsamad asutused kubermangus olid 1. kubermangu valitsus mida juhtis kuberner. Igapäeva asjade korraldamine. Kroonu palat- mida juhtis viitse kuberner. Majandus alaste ja rahandus funktsioonidega asutus. Tähtsaim ül maksude kogumine. Hoolekande valitsused. Tegelesid hariduse ja arsti abi korraldamisega. Haldasid ka nn töö majasid. Pool vanglad kerjustele või probleemsetele lastele.
1811a loodi venemaal 8 sisekaitse ringkonda ja sisekaitse üksused. Ül oli korra kaitse, vastupanu mahasurumine, nekrutite värbamine, põgenike püüdmine jne.
Venemaad sõjad.
Vene-rootsi sõda. 1808-1809 ja napoleoni sõjad 1812-15a. Eestlased puutusid rannikul kokku briti rootsi ja parantsuse sõjalaevadega kuid mandrile see sõjategevus ei jõudnud. Jäädi tagala rolli. 1. talupoegadele lisandus koormisi 2. tugevntati tlna kindlustusi, üldmobilisatsiooniga võeti mehi maakaitse väkke.
Barclay de tolly- balti sakslaste tähtsus vene armees oli 19saj väga suur. Bt oli sõjaminister ja valmistas venemaad sõjaks ette prantsusmaaga . Sõja algul oli tähtsaim väejuht. Tänu tema oskuslikule tegevusele saavutas venemaa edu. Algul pidi vastu võtma ebameeldivaid otsuseid ja langes avalikkuse põlguse alla. Hiljem nati teenete eest felgmarsali auaste ja vürsti tiitelel.
Talurahvas
19saj alguseks oli mõisamajanduses tekkinud kriis ületarbimise tõttu. Mõisatel suured laenud ja väiksesed sissetulekud, talupoegadel liiga suured koormised. 1801a sai keisriks aleksander 1. kes alustas baltikumis põllumajanduse ümber korraldamist vaatamata mõisnike vastuseisule. Riik lubas mõisadele laenu anda juhul kui nad leevendavad talupoegade seisukorda. Nii öelda katse projekt läänele näitamaks. 1802 eesti talurahva regulatiiv” iggaüks...” igaüks, see oli ainult eestis.

• Talupoeg sai õiguse vallas varale.
  
• Keelati koormiste tõstmine.
  
• Piirati talupoegade müüki.
  
• Koormised täitnud talupojalt ei võinud talu ära võtta.
  
• Hästi majandav talupoeg sai õiguse talu edasi pärandada.
  

Sarnane sedus võeti vastu liivimaal 1804a. Erinevused:

• keelati talupoega müük.
  

• Keelati taluperemeeste karistamine
  
• Igale talule määrati kindlad koormised vastavalt võimekusele mis kirjutati vaku raamatusse.
  
• Mõisnike kodukari õigust piirati. 2 aresti kuni 15 kepi hoopi.
  
• Talupojad jäid pärisorjadeks kuid mõisnike omavoli vähenes.
  

Need seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Rahvas ootas enamat ja mõisnikud pidasid neid liiga piiravaks. Järgnesid talurahva rahutused , mis suruti maha sõjaväe poolt. Keiser jätkas aadlile surve avaldamist. Järgmised talurahvas seadused võeti vastu eestimaal 1816 ja liivimaal 1819a. Pärisorjus kaotati. ! kuid....

• Maa kuulutati mõisniku ainu omandiks ja seda tuli rentida.
  
• Talupoeg pidi jääma põllu harijaks ja elukutset muuta ei tohtinud. Talupoja liikumus vabadus oli piiratud.
  

Seega oli talupoeg vaba aga elujätkus sammas viisis.
Talupojad said endale perekonna nimed ehk prii nimed. Pandi umbes nimesi .
Tänu talurahva rahulolematusele, aadlike mõttemaailma muutusele ja keskvalitsuse survele jagunesid mõisnikud 2hte leeri. 1. konservatiivid - soovisid taastada sunnismaisuse. Et kindlustada mõisad töö jõuga. 2. radikaalid- nägid lahendust üleminekut kapitalismile. (1. raha rent 2. mõisas palga tööjõud 3. talude päris ostmine .). 1849a kinnitati liivimaa talurahva seadus mis korraldas majandamise ümber. Talupoeg vabastati mõisa töölt. Talumaade piirid fikseeriti. Nim krunti ajamiseks. Soodustati üleminekut raha rendile ja võimaltati talu välja osta. Maa jäi mõisniku omandis kuid talumaad mõisamaad ei võinud. Talupoeg pidi hakkama talutäiesti iseseisvalt majandama. Eestimaal hakkas kehtima sarnane korraldus kehtima 1856a ja saaremaal 1865a.
Reformid jätkusid 1860ndatel kui keelati mõisnike kodukari õigus. Lõpetati talurentimine teotöö eest ja vabastati talurahva omavalitsus mõisnike alt.
Talurahva omavalitsus.
19saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus. Nim valla kogukond . Selle keskseks insitutsiooniks sai valla kohus. Kuhukoondusid admini funktsioonid ja õiguse omad. Kohus koosned 3 liikmsest kelles 1nim mõisnik, sulas ja talupoeg. Lahendada tülisid määrata karistusi,valvata korrajärele. Valvata magasiaitu.( külatalupojad varusid ühiselt nn magasi vilja et elada rasketel aegadel. Tegelda vaestega külakorda või vaesemaja
Paljud põõrdusid varsti tagasi, sest paremat elu enamasti eest ei leidnud. Kolonistidele oli lubatud tasuta maad, külvi vilja ja mitmeaastast maksuvabastust. Tegelt vajas riik rahvast ääremaade asustamiseks ja venestamiseks. 19saj lõpuks oli eestist lahkunud 100 000 inimest. 60 000 vahetas ka usku sellel ajal nendest kes läksid venemaale. Probleemiks kujunes asjaolu, et tagasipõõrdumine lutheri usku oli seadusega keelatud.
1858 a mahtra sõda
1856a talurahva seaduste tagajärjel toimunud kõige tuntuim talurahva vastuhakk . Sedustest oli loodetud elu kergendamist, eriti abiteo kaotamist. Harjumaal keeldusid talupojad kevadel sõnnikuveole minekust ja tekkis kokkupõrge sõjaväe üksustega. Mahtra mõisa kogunes üle 1000 talupoja kes lõid sõdurid minema ja põletasid mõisa maha. Rahutused kestsid terve suve ja hääbusid iseenesest.
Talude päriseks ostmine
1861-65a ameerikas kodusõda. Maailma turul tekkis puuvilja puudus ja hinda läks lina. See said eelduseks eestis rahvusliku ärkamise tekkele. 1860ndatel lõuna eestis ja viljandimaal talupoegade jõukus suurenes tänu lina kasvatusele ja nad said hakata ostma talusid. Jõukad pered ostsid talusi kokku ka naabermaakondades. Enamasti toikmus ostmine järel maksuga, kuid pärast esimest sissemakset loeti talu omanikuks.põhjaeestis oli talude otmine aeglasem ja hilisem. 19saj lõpuks lõunaeestis ostetud 80% ja põhjaeestis 50% ostetud taludest. Küladesse jäi alles ka maata rahvas, kes teenis elatist palga töölistena, mõistates taludes või vabrikutes . 1868a said mitte aadlikud õiguse mõisaid osta. Ja 3a osaleda ka maapäevadel. Uue kultuurina levis kartuli kasvatus mis lõpetas näljahädad. Ja tegi viina tootmise odavamaks.
Raudtee
Majanduse arengu oluliseks mõjutajaks kujunes raudteede rajamine. 1870a avati balti raudtee. Liinid : paldistki tln narva peterburi. Tapa -tartu-valga-riia. Valga-võru-pihkva. 20saj algul avati tln-haapsalu liin. Ehitati nii laia kui ka kitsarööpalisi teid. Omasid kõik mandri eesti linnad mingit rongi ühendust. Avaldusid kaubavaheldus võimalused ja suurenes transiit kaubanduse tähtsus.
Linnastumine.
Tekkis tänu tööstuse kiirele arengule ja sotsiaalsele kihistumisele. 1862a elas eesti linnades 62000 inimest. Sajandi lõpuks kasvas see arv 181 000deni. Suurimad linnad olid tln tartu narva pärnu valga. Kiiresti kasvasid asulad mis olid rajatud tööstus ettevõtete või raudtee jaamade ümber ( sindi türi tapa jõhvi.). linnaelanike hulgas saavutasid 19saj 2. poolel eestlased ülekaalu linnades. Sammas jäid neile endiselt viletsamad töökohad. 1877 hakkas kehtima uus vene linna seadus. Millega linna hakkasid juhtima valitav volikogu ja linnavalitsus . Eesotsas oli linnapea . Valida sai varandusliku tsensuse alusel. Healjärjel eestlased häbenesid oma päritolu ja püüdsid näida sakslastena(nim: kadaka sakslased ).
VAIMU ELU 19SAJ 2. poolel
(rahva esindus) kodaniku õigused. Kuid see ei rahuldanud enam rahvast. Nov toimus uu üle-venemaaline üld streik . Tlnas loodi esimesed ametiühingud ja tööliste saadikute nõukogu. Tartus asutas tõnisson eesti rahvameelse edu erakonna, kuni 1917 ainus legaalne partei eestis. Nõudsid eestile poliitilist autonoomsust ja lihtrahvale maa müüki.
27. nov kutsus tõnn tartus kokku rahva asemiku koosoleku. Enemik revulutsioonilisi saadikuid pidasid koosolekut tartu ülikooli aulas. Eesmärgid- demokraatlike vabaduste kehtestamine. Mõisnike privileegide kaotamine. Emakeelne haridus. Omavalitsused . Maa jagamine rahvale. Nim radikaalideks ja pooldajad tööliste hulgas.
2. mõõdukas vähemus pidas koosolekut. „bürgermusse” saalis. Eesmärgiks konsitutsiooniline parlament ja monarhia , demo valimised, rahvuslik autonoomia .
Detsembris kuulutati välja sõja seisukord . Ringi liikusid relvastatud talupojad ja töölised kes rüüstasid ja põletasid mõisasid. Kujunes stihiline talurahva sõda. (organiseerimata). Valitsus alustas ülestõusu mahasurumist moskvast. Eestis hakkasid tegutsema karistus salgad, kes hukkasid kohtuta sadu inimesi. Keelati ajalehtede ilmumine ja inimeste kogunemised. Tegemist oli esimese demokraatlike püüetega revulutsiooniga.
2 revulutsiooni vaheline aeg.
Sõjaseisukord tühistati 1908ndal aastal. Tsensuur ja koosoleku keelud jätkusid. Põrandaalust poliitilist tegevust hakkasid juhtima enamlastest äärmuslased. Enamlane on samma mis punane, kommunist, bloshevik.
Venemaal kutsuti esimest korda kokku valitav rahva esindus ehk riigi duuma . Riigi duumasi oli 4 koosseisu.

RD. – 4 eestlast 2.- 5 eestlast 3. – 2, 4-2 sisuliselt polnud mingit abi. Eestlased toetasid üldiselt vene konstitutsioonilisi demokraate ja rahvusküsimustest hoidsid kokku teiste vähemustega.
Rahvus kultuur.
Poliitilise tegevuse keeld tõi kaasa suurema tähelepanu rahvus kultuurile . Loodi haridus seltsid mis hakkasid tegelema eestikeelsete erakoolide asutamise ja ülalpidamisega, nt miinahärma. 1906-13a saadi osaliselt luba õppida emakeeles. Moodustati esimene kirjanduslik rühmitus noor eesti. Seltsidest kujunesid välja kutselised teatrid vanemuine estonia ja endla. Asustati eesti rahva muuseum .
Majandus.
Tln muudeti venesõjalaevastiku pea paasiks. See mõjus hästi tööstuse arengule. Suurimad olid tekstiili ja masina tööstus. Areng toimus venemaa huvidest eesti olusid arvestamata. Sisse veeti nii toorainet kui tööjõudu. Sammas jäi eesti põllumajandus maaks, ülekaalus oli mõisa majandus. Põhiliselt tegeleti piimakarja kasvatamisega . 1916a olid 83% taludest päriseks ostetud. Suurenes maata kehvikute hulk. Maapuuduse leevendamiseks jagas riik vaestele mõningal määral väike kohti ja õhutas välja rändamist venemaa teistesse piirkondadesse(1906- 1914a lahkus ligi 20 000 talupoega. Linnaelanike arv oli 1914a ületanud 250 000 piiri

MS
1914-18a. Aiend oli, balkanil tugevnes serbia , kes soovis seal rajada suur serbia riigi. Sammal ajal soovis austria-ungari keisririik, osa balkanist enda võimu alla. Serbia korraldas atendaadi austra -ungari troonipärijale. Austra-ungari kuulutasid serbiale sõja. Austria-ungari, saksa, itaalia ingl prants, venemaa, serbia, (antant). Eestlased ei tundnud venemaa eest sõtta minna ja sammas oli see võimalus astuda välja saksamaa, kui ajaloolise vaenlase vastu. Otsene sõjategevus puudutas eestit kuni 1917 vähe. Sammas inimesed olid hirmul ja raskustest tüdinenud. Valitsusringkonnad kaalusid korduvalt totaalset evakueerimist. Eesti rahvuslike ringkondade vastuseisu tõttu ellu ei viidud . Sõjaga kaasnes 1. mobilisatsioonid- armeesse ligi 100 000 eestlast ja 10% sai surma. 2. majanduse halvamine, tooraine puuduse ja kaubavedude katkemise tõtt lääne merel. Hävisid paljud suurettevõtted. Ülikiire inflatsioon . 3. põllumajandust kahjustas hobuste kariloomade ja saagi rekvireerimine. 4. rahvusliku liikumise elavnemine .
1917a alguseks oli venemaa sõjast kurnatud . Majandus kriitilises seisus. Rahvas toidu ja tarbekaupade puuduses. Raskest ja segasest olukorrast tulenevalt tekkisid sootsad tuleviku väljavaated väike rahvastele. Poolas soomes ja baltimaades hakkasid levima iseseisva riigi taastamis mõtted. Veebuari revulutsioon 1917a. Verine pühapäev. Sai alguse peterburis, ehk petrogradis puhkenud toitlus rahutustest. Rahvast mahasuruma saaetud sõjavägi läks üle rahva poolele ja keiser nikolai 2 oli lõpuks sunnitud troonist loobuma . Venemaast sai vabariik ja võim läks ajutisele valitsusele.