Ehitustöid juhatas Giovanno de Dolci. Sixtuse kabeli kavandas Baccio Pontelli. Peale kabeli valmimist kaunistasid paljud tolle aja kuulsaimad kõrgrenessanssikunstnikud selle oma freskodega. Nende kunstnike hulka kuulusid ja Michelangelo, Raffael, Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja teised.(1) Esimene missa Sixtuse kabelis peeti 9. augustil 1483, kus kabel pühendati Neitsi Maarjale. (1) Sixtuse kabelisse koguneb Konklaav peale paavsti surma, et valida uus paavst. (1) Seinad on kaunistatud vastavalt maailma ajaloo jagamisele kolmeks: 1. Ajastu enne Kümne Käsu jagamist Moosesele 2. Ajastu Moosese ja Kristuse sünni vahel 3. Ajastu peale Kristuse sündi(1) Paavst Sixtus IV Sixtuse kabel eksterjöör 4 2.MICHELANGELO
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
Simoonia-vaimuliku koha omandamine raha eest.Konklaav-paavsti valimine kinnises ruumis. Rooma paavst-rooma katolikiu kiriku pea.Konstantinoopoli patriarh-kreeka katoliku kiriku pea. Ketser-inimene,kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega.Katarite liikumine-lõuna-prantsusmaal levinud ketserite liikumine.Inkvisitsioon-katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle,eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada.Investituuritüli-paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolu.Suur skisma-katoliku kiriku lõhenemine.Oikumeeniline kirikukogu-kirikukogu,millel peaks olema esindatud terve kristlik maailm.Abt;abtiss-munga kloostri juht;nunna kloostri juht.Benediktlased-vaimulikud,kes lähtusid Benedictuse reeglist ja pidid oma elu jaotama töö ja palve vahel.Tsistertslased-vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd...
Lääne-Rooma keisririigi langemine: Tekkisid Barbari kuningriigid: (Gallia- >Frangi riik; Hispaania -> Läänegoodi; Itaalia-> Idagoodi); Igal kuningriigil oma kuningas, kadus ühtsus, segasüsteem; Maa jagamine kuninga lähikondlastele, sõjaline ja kohtuvõim (valitsejate läänisuhted (senjöör-vasall) käes);sunnismaised talupojad, pärisorjus; kaubanduslik allakäik, teedevõrgu lagunemine, ühtse raha kadumine; Ladina keele ja barbarite keele segunemine, kristlus, piibli tõlkimine Keskaja perioodid: Lääne-Rooma riigi lagunemine 476 I Varakeskaeg (5.-10. saj) II Kõrgkeskaeg (11.-13. saj) III Hiliskeskaeg (14.-16. saj) 1453 Bütsantsi langemine türklaste kätte 1492 Kolumbuse merereis 1517 Reformatsioon Saksamaal Feodaalühiskonna seisused: I Vaimulikud- palvetajad -tegeleti jumalateenimisega -kõrgeimal kohal Rooma paavst -kõrgvaimulikud: kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, kloostriülemad -lihtvaimulikud: maa- ja linnapreestrid -haridus oli kohustuli...
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
Need funktsioonid on erinevad tema primaarsest kohustusest olla Rooma peapiiskopkonna piiskop. Termin Püha Tool vihjab pigem paavsti spirituaalsele ja pastoraalsele valitsemisele, mitte Vatikani riigile. Püha Tooli poliitikat viiakse läbi eelkõige just Rooma Kuuria kaudu. Tema ametlik nimetus, mis puudutab Vatikani Linnriiki on ,,suveräänne Vatikani Linnriigist". Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse ametisse eluks ajaks kardinalide konklaavi poolt ning ta peab olema alla 80 aasta vanune. Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani Linna eest, on Paavstliku Komisjoni President Vatikani Linnriigis, kes aastast 1952 kätkeb endas funktsioone, mis varem kuulusid Vatikani Linna kubernerile. Aastast
saj., nõudes vaimuliku võimu sõltuumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Cluny kloostrist sai alguse liikumine – mis nõudis kõigilt vaimulikelt häid kombeid, haridust, tsölibaati. Olid vastu ka simooniale (kirikuametite müümisele). Cluny liikumist asus toetama paavst. Gregorius VII (1073-1085) reformid pidid hõlmama kogu kirikut alustades paavstikuuriast lõpetades kogudustega. Sätestamist vajas ka paavsti valimise kord (13. saj. lõpust võeti kasutusele konklaav (suletud kamber), kust kardinalid ei tohtinud enne väljuda kui paavst valitud). 1075 ilmus paavsti diktaat, mis keelas ilmalikel valitsejatel piiskoppide ametisse määramise (investituuritüli), see ainult paavsti võimuses. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja ühtlasi tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Investituuritüli: Saksa-Rooma keiser Heinrich IV keeldus paavstile kuuletumast, paavst pani ta kirikuvande alla.
Need funktsioonid on erinevad tema primaarsest kohustusest olla Rooma peapiiskopkonna piiskop. Termin Püha Tool vihjab pigem paavsti spirituaalsele ja pastoraalsele valitsemisele, mitte Vatikani riigile. Püha Tooli poliitikat viiakse läbi eelkõige just Rooma Kuuria kaudu. Tema ametlik nimetus, mis puudutab Vatikani Linnriiki on ,,suveräänne Vatikani Linnriigist". Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium ehk konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse ametisse eluks ajaks kardinalide konklaavi poolt ning ta peab olema alla 80 aasta vanune. Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani Linna eest, on Paavstliku Komisjoni President Vatikani Linnriigis, kes aastast 1952 kätkeb endas funktsioone, mis varem kuulusid Vatikani Linna kubernerile
kandsid stoola peal ja mis voltides alla langedes ülakeha kattis, halva ilmaga aga kaeti sellega ka pea. · Patriitsid (lk 61) valitsev klass Vana-Roomas. Kui tekkis Rooma vabariik, haarasid nad kogu poliitlise võimu ülejäänud rahvamassi üle. Pleibeide võitlus etulemusel kaotasid patriitsid järk-järgul oma eesõigused. V peatükk Catilina trikliinium ja Valeria konklaav Riietatud valgeisse söögitoogadesse, peas roosipärjad, astusid orja saatel Catilina juurde Spartacus ja Cirxus. Natukene aega hiljem, juba söögilaua taga, lõi Spartacus rusikaga lauale, tõusis ägedalt püsti ning pidas maha kõne. Raske on edasi anda muljet, mille jättis Spartacuse kõne, kes oli ju külaliste arvates barbar ja seejuures põlatuim. Ühed panid imeks tema kõneosavust, teised tema mõtete üllust, kolmandad tema poliitiliste ideede sügavust
§9 Lääne Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Ristiusukiriku teke ja levik - APOSTLID rändjutlustajad - Euroopa ristiusustamine võttis aega üle 1000 a., viimastena ristiti XIV saj. lõpus leedulased 2. Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikud - Kiriku pea e. PAAVST (Rooma peapiiskop), on olnud 264 paavsti praegu Johannes Paulus II - KARDINAL paavsti poolt nimetatud lähemad nõuandjad, kes paavsti surma järel valivad uue paavsti - KONKLAAV kardinalide koosolek paavsti valimiseks - Paavst Kardinalid Peapiiskopid suure piirkonna katoliku kiriku juht Piiskopid ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine, vaimulike ordineerimine vaimulike töö kontrollimine (SINOD kirikukoosolek, VISITATSIOON kiriku külastus preestri töö kontrollimiseks)
- Kardinal muutu ajapikku tiitliks - Esialgu oli kardinalide arv piiratud - Ilmikvaimulikkond ja regulaarvaimulikkond - Regulaarvaimulikkond mungad, ehk ordusse kuuluvad - Mungad peavad alluma ordu distsipliinile - Mungad ei ole preestrid, nad pyhendavad end askeesile, palvetamisele jne. Nad ei pea reaalselt preestri tööd tegema. - Tänapäeval enamus munkasid on preestirid - Kuuria paavsti õukond - Paavstik saamine valijaks rooma rahvas e. Ylikkond - Konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse, kuni nad paavsti valinud on - 12. Sajandistalates valis piiskoppi toomkapiitel - Toomkapiitel kogu, mis koosnes toomhärradest. Need aitavad piiskoppi ja nõustavad
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
ülemvõimu kreekakatoliku kiriku üle. Uuendati paavsti valimise korda: 11. sajandi keskpaigani valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas(see oli üldine valijaskonna, ilmalikud võimukandjad said tulemusi mõjutada) 1059. aastal Lateraani kirikukogu: edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. Sellel lahendusel ilmnes nõrk külg- ei suudetud üksmeelele jõuda. 13.sajandil võeti kasutusele konklaav (tuba, kamber). Valimine toimus suletud ruumis, kust kardinalid ei tohtinud enne väljuda, kui paavst oli valitud. KREEKAKATOLIKU KIRIKU ALLUTAMISE TAOTLUS Paavstide võimu laienedes Euroopas, tugevnes püüd allutada kreekakatoliku kirik, mida juhtis Konstantinoopoli patriarh, siis oleks saavutatud kreekakatoliku maades poliitiline jõud. Ristiusu kiriku lõhenemine 1054.aastal lõppes sellega, et paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteise
Mungad võivad olla preestrid ja preestrid võivad olla mungad, aga kumbki variant ei pea kehtima. Sekulaarid elavad väljaspool kloostrit, aga on vaimulikud, sealjuures ka tsölibaadikohustusega. Varasel ajal valiti paavst ülikute poolt, kindel kord puudus ja see tekitas palju segadusi. Al 11. saj (1059) reegel, et paavsti valivad kardinalid. Puudus enamusprintsiip valimised said olla ainult ühehäälsed. 1079. a rakendati 2/3 enamuse printsiip. 1274. a seati sisse konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid otsuse tegemise ajaks sisse müüritakse ja kus nad järjest vähem toitu saavad piirab otsuse tegemise aega. Al 13. saj on paavstil ainuõigus kanoniseerida uusi pühakuid ja tema kätte koondub sakraalpattude üle kohtumõistmine. Arhiiv on olemas al 15. saj see avaldati 1980. aastate alguses. Paavsti õukoda kutsuti kuuriaks ja tähtis osa sellel on kantselei ehk kardinalide kollegium
Paavsti õukonnas (kuuria) tähtis osa kantseleil. Paavstiks valiti, valijaks on kohalik (Rooma) ülikkond. Kui keisrid nimetasid vatsupaavsti, tekkis vajadus valimisreegleid korrastada. Valimistulemus võis juhuslik olla, millise esindajad parasjagu Roomas olid jne. Valimised võisid kesta aastaid, nii on ajapikku kehtestatud reeglid ja nõuded. 1059 valimistest võisid osavõtta ainult kardinalid. 1179 valituks saamisel2/vaja 3 kohalolijate häältest. 1274 konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse valimise ajaks, et poleks välissurvet ja kiirendada valimist, siis sel ajal ei saada palka, ajapikku vähendati toiduportsjoneid. Valitakse sedelitega, peale valimist põletatakse spetsiaalses kaminas, kui suits on must, siis ei jõutud otsusele aga kui valge )märjad õled), siis valitud. Paavst valitakse kardinalide seast. Ka teised piiskopid valis algselt piiskopkond ja rahvas. 12. sajandil sai reegliks, et piiskopi valib toomkapiitel.
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
doodzina, selle peerkonna kuningana, selle konklaavi paavstina... Ümarlaud -- keskaegses rüütliluules esineva keldi kuninga Arthuri (VI s.) õukonnas moodustasid 12 teenekamat rüütlit ümarlaua (istuti ümmarguse laua ümber, et kfllelgi poleks olnud vaja asetuda vähem väärikale paigale laua tagumises otsas). Peerkond -- peeride kogu; keskajal nimetati peerideks suurvasalle, XIX sajandil aga riigi esinduskogu ülemkoja liikmeid. Konklaav -- kardinalide kogu, kes ka paavsti valib. Lk. 86 Marcus Valerius Martialis (43--104) -- rooma luuletaja, satiiriliste epigrammide autor. 500 Lk. 88 Burington, John (1743--1827) -- inglise ajaloolane, keskaja uurija. Lk. 93 Despréaux -- Boileau-Despréaux, Nicolás (1636--1711) -- prantsuse kriitik ning luuletaja. Lk. 94 ... raudkahvli pöörast klõbinat... -- Ilmne anakronism, sest kahvel oli veel XVI sajandil haruldane luksusese. Lk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
