Eesti Piirivalve 85. aastapäeva kontserti retsensioon Töö ülesanne: Avaldan arvamust kontserdi kohta, mida käisin kuulamas ning vaatamas 25. oktoobril Tallinna Rahvusraamatukogus ja mis oli pühendatud Eesti Piirivalve 85. aastapäeva auks. Sisu kokkuvõte: Kokku sai kuulda Piirivalve orkestri Big Bandi poolt 10 lugu, millest pooled olid esitatud koos solisti Eve Pärnsaluga. Esitatute hulgas mainiks ära Roosa Pantri, Pika Ingliska, Kurjuselaulu ning Okay, Alright, You Win' i. Enamus lugudest olid dzass- stiilis ja need olid suuremjaolt dirigent Siim Aimla enda aranzeeritud. Orkestris oli 12 puhkpilli, 2 elektrikitarri, ühed trummid ning dirigent ja solist. Orkestrist tooksin esile eriti Jaak Vasara trompetiga. Arvamus: Nautisin seda kontserti täiel rinnal. Algas dzassilikult, kuid lõpp meenutas juba vägagi rock'n'rolli. Kõige parem oli minu arvates Pikk Ingliska, mis algas väga mõnusalt sellise o...
*töökohustus-linnuste,kirikute ehitus, teede rajamine. mõisates teotöö kohustus- *talupojad vabadeks, neil oli oma maa ja kasutamiseks ühisvaldus. lubatud kaubitsemine. *Suurim oli Harju-Viru vasallide omavolu talupoegade suhtes *1297 Vana-Liivimaa kodusõda (ordu vastu Riia linn + peapiiskop+Tartu ja SaarL) *1304 konföderatsioon (liit) ordu juhtimisel Paides Riia linna ja peapsk vastu *1238.a suudeti tüli lahendada Taani ja Liivi ordu vahel Stensby lepinguga. (Taani kun. sai tagasi Tlna koos Viru- ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule, loodi sõjaline liit, tulevikus ühiselt vallutatud aladest pidi kun saama 2/3 ja ordu 1/3. Kindlustas Taani seisundit Eestis, takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutmist ja alus rooma- katoliku kiriku edasitungimisele itta. *1241.a Taani hindamisraamat (Est kohta 3 mõisat, 10% mainitud isikutest eestlased) *1260. Durbe lahing- leedulased lõid orduväe täielikult puruks *1242
Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased lubasid Eesti ,,igaveseks ajaks" Rootsile *Ivan IV(julm)-pakkus Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, 1572 tuli lisavägedega Liivimaale, suudeti vallutada enamus mandri-Eestit. *Hertsog Magnus-endine Saaremaa asevalitseja. Taani hertsog, sai Liivimaa kuninga tiitli.1570 hakkas koos venelastega Tlna piidama, ebaõnnestus 1571a. Teine tlna piiramine 1577 ebaõnnestus samuti. Magnus põgenes Poola kuninga valdustele. *Ivo Schenkenberg-tlna käsitööline, kaitses tlna. Tema retked ulatusid tartuni välja. Suri Rakvere all vaenlase kätte vangi langedes. *Stefan Batory-valiti 1576 Poola kuningaks. 1578 alustas pealetungi venelaste vastu, jõudis Pihkvasse. *Jam Zapolski-1582 sõlmiti pihkvamaal Jam Zapolskis Vene-Poola vaherahu, Vene vallutatud alad läksid Poolale.
· Tööd olid seotud eesti kultuuriga · Tööd: linda kuju,kalevipoeg kuulsaim on koit ja hämarik Amadeus heinrich adamson · Õppis peterburis.välismaal õppinud kujur,kes töötas eestis · Looming eeskujuks oli pr realistlik skulptuur · Sündis 1855al paldiski lähedal,meremehe peres · Juba õppides õnnestus tal oma töid müüa,õppides tlna toomvaeste koolis,pani õp tähele tema nikerdusi · Õpinguid jätkas tlnas ühe tisleri juures · 1876-79 õppis peterburi kunstiakadeemias · Õppis,elas peterburis,pariisis itaalias · Tema õpilane oli K magi · 1907 aal sai peterburi kunstide akadeemia akadeemikuks · 1918 asus elama paldiskisse · Loomingus saab välja tuua: · REALISTLIKEKALURIELUKUJUTISI:HÜLJEKÜTT PAKRI SAREL,ÄREVAL OOTEL · MÜTOLOOGILISE KOMPOSITSIOONE "KOIT JA
Eesti 20. saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !
Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. o Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi vägi Tlna kaudu Rakverre. Edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Seremetjevi ratsaväega. Venelased löödi kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000lise Vene väe vastu. Päev enne lahingut
1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa.
Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude
Hinnanguliselt suri tol Verisel Pühapäeval ca 1000 inimest ja haavata sai ca 5000. See oli nagu põleva tiku viskamine püssirohukeldrisse, mitmel pool toimusid kokkupõrked, ohrvrite arv suurenes ja rev oli sellega alanud. Eestisse jõudsid teated Peterburi sündmustest väga kiiresti (10.01). Tartus levisid lendlehed. 12. jaanuarist aga aktiveerus Tallinna tööliskond. Dvigateli töölised lasid auru kateldest välja, algas streik, nendega ühinesid ka teised Tlna suurimad tööstusev-d. Tallinna streigis hinnanguliselt ca 12000 inimest. Streikivad töölised kogunesid 12.01 õhtupoole Kalamaja kandis ja arutasid edasist tegevuskava. Kohal olid ka Peterburist saabunud Sotsiaaldem komitee liikmed, kes olid Ve sündmusi pealt näinud ja üritasid üritusele poliitilist värvingut anda. Valiti 80-liikmeline esindus, kes pidid tööliste puhtmajanduslikud nõudmised üle andma. (8-tunniste tööpäevade kehtestamine, ületunnitasude eest teistsugune
vabatants. Mood: naistel: poisilik stiil-pikad püksid, sviitrid, trikootooted. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Lühemad ja lokkis juuksed. Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H.Tammsaare, August Mälk, Hugo Raudsepp Kunstnikud: Jaan Koort, Eduard Viiralt, Anton Starkopf luuletajad:Marie Under, Betti Alver, Heiti Talvik, Henrik Visnapuu Sportlased: Paul Keres, Kristjan Palusalu.
vabadussõjalaste organisatsiooni liikmed. Polliitika ja majandus(1920-1230): *venemaa sulges turu *põllumajandus olukord raske *kergekäeliselt anti laene *maade jagamine *loodi asendustalud *maapanga loomine *valitsuse sekkumine majandusse *võeti vastu reforme. Kultuur(1920-1930): *kultuurkapital *laulupeod *Eesti Mägud *olgem eestlased ja saagem eurooplasteks. Haridus ja teadus: *rahvusteadustes edu saavutamine *kutseharidus *vähe lektoreid *kõrgkoolid:Tartu ülikool, TTÜ, Tlna ja Tartu kõrgemad kunstikoolid. Tegelased: J.Poska- (24. jaan 18667. märts 1920) oli Eesti riigimees. J.Soots- (12. märts 18806. veeb 1942) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik. J.Kuperjanov- (11. okt 1894- 2. veeb 1919) oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane, Auastmelt oli ta ülemleitnant. J.Pitka- (19. veeb 1872sept 1944) oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. A.Sirk- (25
osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemisest jõuab Tlna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid; Nõudmised valitsusele- esialgu proovitakse siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada, kooli-ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist; tulemused eestile- eeldused poliitiliseks organiseerimiseks esimene partei, karistussalgad eestisse, kultuuriväärtuste hävitamine, koolid eesti k. Iseseisvumine:maanõukogu otsus 15.nov, deklaratsiooniga saadeti lääne euroopasse, siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks;
ning rahvuskeelele. Reformatsiooniaegsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat (luterlik katekismus). Juba 16. sajandil tehti esimesed katsed ka piibli ja lauluraamatu tölkimiseks. Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures). Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Loobuti oma kõrgjumalatest ning hakati austama kristlaste Jumalat. Kunst ja arhitektuur: Tallinna kiviarhitektuur-Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Sm., hiljem ka Madalmaad. Usk: Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis? Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna
Sõjategevus 1261 Läänemerele, kus asusid sõdima Taani ja Rootsi. Iga riik sõdis enda eesmärkide nimel seega ei saa neid phm liitlasteks nimetada. Põltsamaa kuningriik- Venemaa vallutatud ala, mida asus valitsema Magnus, lodi 1569.Magnus aga ei täitnud oma ül korralikult ja Ivan IV sai vihaseks, lubas tal pea maha võtta.Magnud lasi jalga ja asus hoopis Poola liitlaseks. 1571 Venemaa suurem pealtung. 70.ndatel oli Venemaa väga edukas. 1577 piirasid venelased Tlna, mis kukkus aga läbi. Venemaale tõi ebaõnnestumise see, et puudusid sadamad ja seega Rootsi tõi Läänemere kaud Tlna süüa jne ja ei tekkinud nälga, tänu sellel ka ebaõnnestus. Lisaks välisriikidele oli sõjas mõju ka talupoegadel.Nad olid vihased, kuna kui oli sõda siis eelkõige toimusid ju ka rüüstamised, mille käigus põletati, tapeti ja vägistati nende maid. Taheti ju vähendada vaenlase ressursse ja kohaliku elanikkonna vaimu. Sõja puhkedes tulid ka kõrgemad
rootsi ülemvõim läänemerel. Laiendada oma territooriumi. Eesti alade vallutamine venelaste poolt: 1704 vallutati tartu ja narva. 1708 viidi läbi suur küüditamine tartus, narvas ja valgas. Sealsed saksa linnakodanikud veeti venemaale. 1709 poltaava lahin, mis tõi põhjasõtta pöörde. Karl 12. sai purustavalt lüüa ja see võimaldas venemaal baltikumi vallutamise lõpule viia.1710 alguses kapituleerus riia. 29sept kapituleerus tln. eestimaa vallutamise tegi lihtsamaks katk. Pärast tlna kapituleerumist kestis põhjasõda veel 11 aastat, kuid lahingutegevust eesti aladel enam polnud. 1721 uusikapunki rahu: venemaa sai eesti, liivi ja ingerimaa ja osa kagu soomest. Venemaa maksis rootsile kahjutasu, kinnitati baltikumi valitskuskorra põhijooned. Säilitati baltisakslaste privileegid. Asjaajamiskeelena saksa keel, kohalikud õigused, luteri kirik. Sõjategevus 1700-1701: sõda algas 12veebruaril 1700 kui saksi väed ründasin riia linna,
majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustöölised tlna ja üliõpl tartu. Erakondlik tegevus oli venes keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirj. Algul kuulusid eesti sots internatsionaalsesse ülevenemaalisse parteisse- tartus hakkas ilmuma ajaleht uudised. 1905- 1904-1905 vene/jaapani sõda. 16okt1905-veretöö. 17okt- nikolai2 kirj alla manifestile, milles lubas anda venemaale parlamendi(riigiduuma),põhiseaduse ja kodanikuõigused
Milliste sündmustega said alguse Eestimaal protestiliikumised ja miks ? Loodi interliikumine, sest rahvale ei meeldinud, et EKP järelandmisi ei teinud. Kodanike komiteede liikumine, selle eesmärk oli eest iseseisvuse taastamine. Baltiketi eesmärk oli nõuda baltikumile vabadust. Millist ajajärku kutsutakse laulvaks revolutsiooniks ja miks ? 1988 mai . tartu 10ndad levimuusikapäevad, kuhu tullakse sinimustvalgete lippudega. Juuni 1988 tehake tlna öölaulupidu ning rahvaseas levib kiirelt et õhtul lauluväljakule. Kokku tuli umbes 100 000 in, kes laulsid eesti lugusid. Ning antakse kontserte tuntud lauljate poolt ( nt ivo linna ) Paar kuud hiljem teeb rahvarinne oma korraldatud laulupeo, tänu rahvarindele julgesid inimesed interrindlastega kaaasa minna. 11sept 1988 "eestimaa laul " rahvarinde poolt korraldatud massiline meeleavaldus. Iseloomusta IME-projekti.
ka kätlin & reena lahkusid järgmisel päeval. äkitselt ilmusid uksest sisse rita vend koos oma sõpradega. peale seda nad ainult jõid ja suitsetasid ka narkotsi. ühel päeval tundis ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. sauna väiksest kõrvaltoast tuli suitsu. villem tõmbas sealt kerli välja & hakkas suitsu kustutama. tuld polnud õnneks veel kuskil. helistati 112-le & sealt paluti, et keegi tuleks suure teepeale vastu. reena & kätlin läksid vastu. kiirabi viis kerli tlna haiglasse & peale seda ei nähtud ega kuuldud kerlist midagi. ühel päeval sai ann arturi peale väga vihaseks & jooksis metsa. kaugemal metsas jäi ta magama. kuna ta polnud tagasi tulnud tunni möödudes, hakkasid villem & teised teda otsima. kui ta umbes 3 tunni pärast ärkas, kuulis ta ema hüüdmas: "ann kus sa oled! annu". ta arvas, et kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka villemi häält. villem läks talle lähemale & karjus teistele ka, et leidis anni üles. hommikul oli ann
Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. Peeter I juhtimisel alustati linna ägedat pommitamist. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi vägi Tlna kaudu Rakverre. Edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Seremetjevi ratsaväega. Venelased löödi kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000-lise Vene väe vastu. Päev enne lahingut lahkus Peeter I teadmata põhjustel oma sõjameeste juurest,
vajati tööjõudu ja musta töö tegijaid. Tallinnas olid olemas agulid, aga need ei olnud Lõuna pool , vaid mere ääres (Kalamaja). 16 saj 16 saj algus tõis kaasa, eelkõige euroopas muutused. 1517 Lutheri põhimõtted, algas usupuhastus ehk reformatsioon. Algasid suured muudatused, mis ka Vana-Liivimaale jõudsid. 1522-1523 jõudsid need Vana-Liivimaale. Esmalt Tartusse ja Tlna, need kujunesid keskusteks. Euroopast evangelistid, kes hakkasid seda jutustama. Siin, keegi nime Luther ei teadnud ja luterlusest seega rääkida ei saa. Toimusid pigem reformatsioonist tulenevad muudatused. Evangelistid olid suhteliselt rahumeelsed, aga mida rohkem pooldajaid nad said, seda radikaalsemaks nad läksid. Inimestele läksid need phmted peale, sest katoliku kirik ei meeldinud rahvale ja muudatust taheti. Sellega seoses 1524 jõudis Vana-Liivimaale, eelkõige Tallinnasse
Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt kaasa toodud rändekivimidena igal pool. PAAS · Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). · Värvus hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tlna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad) · Kardab happeid, sellepärast laguneb paas pikkamööda happevihmade, pae müüril kasvavate sammalde ja samblike toimel, mis tekitavad happeid. · Tekkis u 400milj aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. · Paekivis on näha teokodasi, koralle ja jt kivistisi. · Tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena. GRANIIT
Järvamaa 1346 taani müüs oma valdused saksa ordule o Tartu piiskopkond o Saare-Lääne piiskopkond o Kuramaa piiskopkond o Riia piiskopkond 6 maahärrat o Maahärra on vastava haldusüksuse kõrgeim juht -> peapiiskop o Taani aladel Taani kuningas o Ordu aladel kõrgordumeister Piiskopkonnad o Piiskoppidel ilmalik ja vaimulik võim o Tlna piiskopil ainult vaimulik (taani kuningal ilmalik võim) o Piiskopi määras toom kapiitel e. Toomhärrade kogu o Piiskopkonna peakirik katedraal e. Toomkirik SAKSA ORDU o Loodi 12.saj Palestiinas o 14.sajandist keskus Preisimaal, algselt Jeruusalemmas o Ordu kõrgeim juht kõrgmeister o Liivimaa haru juht Liivimaa meister o Liivimaa keskus Riia, 15. sajandist Võnnu (Cesis) o Ordu jaotatud komtuur- ja foogtkondadeks
07.1989 21.08.1991 10.09.1991 Venemaa 12.06.1990 12.12.1991 06.11.1991 (Terve tabel lk 87) PTK 44 Eesti Vabariigi taaiseseisvumine • 1986a lõpp-fosforiidikampaania • 1987a august-loodi esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. a-l Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele • 23.08.1987-Tlna Hirvepargi meeleavaldus (MRP-AEG korraldas) • 1987. a lõpp-loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) • 1988-moodustati esimene poolitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) • 1988. a aprill-toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati tähelepanu rahvuskultuuri
Sajad in. said haavata. Viimase katsena NSVLi koos hoida soostus Gorbatsov ümberkorraldusega, mille tagajärjel NSVList sai pooleldi iseseisvate riikide ühendus, millel oli ühine valitsus ja sõjavägi. Gorbatsov vahistati.Riigipööre Moskvas. NSVL väeüksused ületasid Eesti piiri, et suruda maha iseseisvuslaste vastupanu. Inimesed olid hirmul, eestlased põlgavad sõjaväe rünnakut. Kaks noort Eesti militsionääri kutsuti kaitsma Tlna Teletorni, takistamaks Nõukogude armeel hõivata tele-ja raadiokanaleid. Kui nende missioon oleks luhtunud, oleks vaikinud Eesti ainus infoallikas. Selle oleks vahetanud välja padukommunistlik propaganda. Militsionäärid pidasid vahti Teletornis. Toompeal kutsuti kokku erakorraline istung. Võeti vastu otsus, et Eestil on vaja iseseisvuda. Koidikul jõudsid Nõukogude tankid Teletorni peasissepääsu juurde. Eestlased tulid tänavale, et kaitsta telemaja. Kõik olid valmis võitlema.
Isa oli karm, sünge ja ihne.Kokkuhoiu pärast õpetas isa lapsi ise ja iga eksimuse korral karistas karmilt. Ema seevastu oli väga hoolitsev ja hell. Pärast kodukoolitust saadeti Fjodor koos venna Mihhailiga pansioni, sealt sai Fjodor lugemiskire. Kui ema suri saadeti vennad isa käsul sõjaväe inseneride kooli. Fjodor lõpetas selle kuid läks kohe erru, kuna tahtis tegeleda kirjutamisega. Fjodor käis Tln-as külas oma vennal, kes teenis Tlna inseneriväeosas. Linna keskaegne struktuur avaldas talle sügavat muljet. Dostojevski määrati alguses Peeter-Pauli kindlusse vangi ja talle määrati surmaotsus, kui ta pääses sellest ja oli Siberis Omski vanglas 4 aastat, seal tuli taluda rasket sunnitööd. Ahelatest ei vabastatud isegi mitte saunas ega haiglas, elas külmas ja haisvas puumajakeses. Asumisel abiellus ta kauni kuid raskelt haige naisega, kes suri hiljem tuberkuloosi. 46 aastaselt abiellus
Üheks selle loomise initsaatoriks peetakse theoderichi kes oli hilisem eestimaa piiskop ja meinhardi hea abiline. Vana-Liivimaa-ks nimetatakse läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regiooni, mis piirnes idas õigeusklike vürstiriikidega ja lõunas paganlike leedu hõimudega. Stensby leping-1238 aastal tehtud leping, millega otsustati ära põhja-.eesti saatus. Paavsti nõudmisel pidi saksa ordu liivimaa haru tagastama taani kunnile tlna, rävala, harjumaa, järvamaa, virumaa. Tekkis eestimaa hertsogkond keskusega tln. Järvamaa kll anti tagasi tingimusega et ei ehitata linnuseid. Liivi ordu-mõõgavendade ordu + saksa ordu Läänimees- pandi elama linnustesse rüütlitest läänimehed, kelle ül oli maa kaitse Kümnis- viljakümnis pioli protsentuaalne andam Hinnus- kindla suurusega andam Kirikukihelkond- igasse kihelkonda ehitati kirik, mille asupaigaks valiti tavaliselt kihelkonna keskpunkt või pühapaiga lähedus.
· Kunda tsemenditehasest hakkas tulema kvaliteetset tsementi. · Eriti arenes sisekaubandus, milles peegeldub maarahva ostujõu kasv · Ostujõu kasvuga kaasnes mitmete linnaesemete kodusamine talutubades, nagu nt pommiga kell või petrooliumlamp. · Odav vabrikutehas tõrjus välja rahvarõiva, mille kandmise komme pidas kauem vastu vaid Setumaal, Mulgimaal ja saartel · 1870.a rajatud raudtee Peterburi-Tlna vahel oli Tln-st hoobilt taas tähtsa samalinna teinud. Tartu renessanss · 1896.a pani Karl August Hermann maha ,,Postimehe" toimetaja ameti. · Uueks toimetajaks sai uus jurist Viljandimaalt pärit Jaan Tõnisson. · Tõnissonil õnnestus lubatu ja lubamatu piiril balanseerides asuda õhtutama mõtet, et ka väike rahvas on lõpuks ikkagi rahvas, kellel pealegi on võimalus saada suureks kui mitte arvu, siis vähemalt vaimu läbi
Ajajooksul muutusid sõjaväeliseks korraldatud organisatsiooniks ja loobusid vaesuse jutustamisest. Hallid rüüd olid neil. Dominiiklased- domini canes ehk issanda koerad. Ordu rajas hispaania munk dominiikius. Mungad olid haritud ja head jutlustajad. Et lihtrahvale lähemale pääsed liikusid ringi kerjusmunkadena. Toonitasid ükskõiksust maise vara suhtes. Rajasid ülikoole õpetasid deoloogiat ja said inkvisitsiooni eestvedajateks. Nõuti rabget disipliini ja täielikku kuulekust ordule. Tlna jõudsid 1229a. Kuhu rajasid kloostri. Rekonokista 11saj oli jumala nimel sõdimine saanud heaks kiidu. Paljudele noortele feodaalidele euroopas oli sõdimine põhitegevus ja ainus sissetuleku allikas. Feodaal tsivilisatsiooni pidev edasitung tulenes vajadusest nende agresiivsusele rakendust leida. Suund võeti pürenee poolsaare tagasivallutmist moslemite käest. Eurooplased olid kaotanud selle ala araablastele 5aastaga. Tagasi vallutamiseks kulus üle 700a
küladega ning neid kõikki põhi- ja tugimaanteedega.) 4. Eratee(tee, mis paikneb juriidilises või füüsilise isiku kinnisasjal, võib kasutada ainult kinnisasja omaniku 9. loal)Nimeta põhimaanteed mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku (vähemalt 5) Tee nr 1 (Tln-Narva); nr 3 (Jõhvi, Tartu, Valga); nr 4 (Tallinn-Pärnu-Iklal); nr 8 (Tallinn- Paldiski); nr 11 (Tlna ringtee) Tallinn-Narva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Jõhvi-Tartu-Valga Tallinn-Pärnu-Ikla Pärnu-Rakvere-Sõmeru Valga-Uulu Riia-Pihkva Tallinn-Paldiski Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla Tallinna ringtee Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme 10. Nimeta planeeringute liigid ning kirjelda neid (5)
19saj IIp kiirenes areng. Tekstiilitööstuse kõrvale masina-ja metallitööstus (Tln). Balti puuvillamanufaktuur. 20saj alguseks Tallinnast peamine tööstuslinn. Kujunes paberitootmiskeskus, 19saj lõpul toodeti 70%kogu Venes vajaminevast paberist. Ettevõtteid rajati koguni maale-tsemenditehased, tellise-ja lubjatehased, villa-jahu- ja saeveskid. Peeti silmas eelkõige Vene impeeriumi kui terviku vajadust. Raudteed-1870rajati Balti raudtee-ühendas Paldiskit Tlna ja Narva kaudu Peterburiga. Üüed ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ja valga-Võru-Pihkva. 20saj algul Haapsalu- Tln. Laia-ja kitsarööpalised liinid. 20saj algul kõigil linnadel(va Kuressaare) raudtee ühendus. Kiirenes uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine. Kaubavahetus avardus, transiidiveokid sadamatest. Peamine sisseveo sadam tln-masinad, keemia,kivisüsi), väljavedu Pärnu-vili, lina, puit. Sisekaubanduse areng.
Ta eksib ühe fakti osas. Me ei saa midagi järeldada tema uskumuste kooskõlalisuse kohta, need võivad olla kooskõlas. b. Selgita, miks loogika üldjuhul ei suuda kindlaks teha, millised kehtivatest arutlustest on korrektsed. Millistel tingimustel saaksime puhtalt loogikale toetudes öelda, et arutlus on korrektne? – peab olema kehtivus ja kõigi eelduste tõesus. 1)Loogika ei ütle midagi eelduste tõesuse kohta. (tlna loodeosas..näide),kehtiv arutlus, järeldus tuleneb eeldustest – seda ütleb loogika, aga kas konkreetsed eeldused ka tõesed on, peame ise teada saama, seda loogika ei ütle. 2)Eeldused peavad kõik olema loogikaliselt tõesed (tautoloogilised), järeldus ilmselt ka, muidu kaob kehtivus ära, kehtiv peab nkn olema, eeldused peavad olema kõik loogikaliselt tõesed (tautoloogia) c. Oletame, et arutlus kehtib, aga selle järeldus on väär
Kõige vanemad muistsed põllud oli kasutusel Tallinna lähedal, siiani kasutusel. Põllunduses oli probleemiks P-poolsetel aladel vilja mitte küpsemine ja seega olid rehielamud järelkuivatamiseks. Muinaseestlastel suuri nakkuishaigusi ja parasiite ei esinenud, kuna rehielamus olnud suits tappis ära bakterid. See-eest aga pea kõik muinaseestlased surid pimedatena. Muinasaegne kaubavahetus: Umb alates 10. saj. Väga tihedad kaubasuhted Soome,Rootsiga ja ka Venemaale. Tänapäeva tlna kohale kerkis keskus Revala.Enne muistset vabadusvõitlust elasid inimesed paremini, põllumajandus oli parem. Muinaseestlaste uskumused: Paljude loodusrahvuste kohta võime kasutada mõistet ANIMISM-e loodususk, kus on loodusega kooskõlas ja sõltuvuses kogu elu. Usutakse eelkõige seda, et kõigil elusolenditel on hing. Hinge austamine on kõige olulisem, sest usutakse, et hing rändab.(Ka puudel ja taimedel oli hing) Animismiga käis kaasas ka uskumus väesse. Kõigil, kõigel oli vägi
poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi. *Üle 500 in tapeti, mitu tuhat küüditati. Eriti ulatuslik veretöö pandi toime Rkv-s. Pööre sõja käigus *Dets möödus sellegipoolest punaväe pideva pealetungi tähe all. *üksteise järel langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu ja Tapa. *17.dets oli koolipoiste patrull sunnitud Raekoja platsil rahvahulga pihta tule avama *1919.a esimesetel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma. * aastavahetusel olid Tlna-sse saabunud Soome abiväed, hiljem tuli vabatahtlikke ka Rootsist ja Taanist. *vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius Kuperjanovi partisanide pataljon *oluline osa oli arvukatel vabatahlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. *Eesti sõjaväe juhtumises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis kindralmajor Johan Laidoner *soomusrongid hakkasid jõudude tasakaalu kallutama Eesti vägede poole *7
Ordu oli aga nõrk ja andis alla. *1559sekkus Taani: huvitatud Saaremaast, ostis ära ja pidi Venemaa vastu seda ka kaitsma. Hertsog Magnus taani kuninga vend. Ta oli salakaval ja petis ning hiljem ka Ivan Julma kaasosaline. *1560a. 2. august- Härgmäe lahing (ordu vs venemaa). Sellega purustati Ordu täielikult! Sellega oli lõppenud Vana Liivima e Ordu aeg. Ning puudus ka nüüd sisepoliitika, kõik olenes võõrvõimust ja välisriikidest. *1560 sekkus Rootsi, sest Tln palus abi. Tlna raehärrad eelistasid iga võimu Venemaale. Rootsi sekkus, sest : 1.Tahtis suurendada oma alasid (ka soome oli sel ajal rootsil) 2.Tahtis venemaa võimu vähendada. Kõik rigid olid selle poolt, et venemaa ei tohi saada sadamaid ja veel enam tugevneda. *1560-61 hoogu juurde sõjale. (Liivi sõja jooksul oli ka aastaseid v veel pikemaid pause, nt 1559 a. aprillis vaherahu pooleks aastaks) *1561- Lõuna-Eesti oli Poola huviorbiidis, Põhja-eestit tahtis Rootsi
vihmad, pori, märg, Venemaa ühendusteed olid viletsad seetõttu. Venemaa puudus ka see, et ohvitserid mitte venelased vaid eeskätt sakslased, sõdurid venelased, aga need ei usaldanud oma sakslastest juhte. Oktoobris 1700 jõudis kohale Karl XII oma peavägedega Pärnusse, sest alguses oli tal plaan appi minna Riiale, kui kohale jõudis oli Poola Riia piiramisele vaheaja teinud (talv tulemas ju). Tahtis hoopis Narva appi minna, sinna mindi Tlna kaudu, sest seal olid korralikud teed. Otustav lahing Narva all toimus 19.novembril 1700. Vägesid oli Rootsil 10 500 ja venelastel 24 200. Rootsi vägesid juhtis kuningas, vene omi hertsog Croy, kes oli jäetud ülemjuhatajaks. Lahingus tuli rootslastele kasuks lumetorm, mis oli nende seljatagant ja venelastele näkku. Rootslastel õnnestus vene kaitseliinid läbi murda ja venelased taganesid, aga ajutised sillad üle Narva jõe selle ajal varisesid kokku, Vene armee välismaalastest
Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud elama asuda mujale ilma oma mõisniku loata. Maamiilits- eesti talupoegadest koosnev maakaitsevägi Bastion- viisnurkne põhiplaaniga mullast kaitseehitis, ülesanne oli kahuritule andmise võimaldamine. Kapitulatsioon- alistumine. 22.ISIKUD: Gustav II Adolf-Rootsi valitseja Kristiina-Rootsi valitseja Clas Tott- kindralkuberner; Johann Reinhold Patkul- Liivimaa aadlik. Johan Skytte-Gustav Adolfi nõuandja ja õpetaja Christian Ackermann- Tlna Toomkiriku baroksete puunikerduste autor. Bengt Gottfried Forselius- õpetajate õpetaja Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak- Forseliuse andekaimad õpilased Andreas Virginius-Kambja pastor Andrian Virgilius-Kambja pastori poeg. Oma isaga koostasid nad "Vastne Testamendi" H. Stahl- kirjutas jutlustekogu ning kodu- ja käsiraamatu, avaldas eesti keele grammatika. J. Hornung- avaldas Hornungi grammatika, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust. Karl XI-Rootsi valitseja
Erinevused: o Genotsiid o Külm sõda o I MS kadunud põlvkond 10. Eesti iseseisvuse kaotuse põhjused ja käik 19391940. Eesti okupeerimine ja sovetiseerimine 1940.- 41.a. Küüditamine. *EESTI 1939a SÜGISEL Rahvusvaheline olukord: 23aug1939 MRP 1sept Smaa kallaletung Poolale Eesti raskes välispoliitilises olukorras Sept keskel EV & NSVL läbirääkimised 15sept 1939 Tlna sadamasse Poola allveelaev Orzel Interneerimine neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade ära võtmine Baaside lepingu sõlmimine: 17sept 1939 NSVL Poolale kallale, Orzel põgenes NSVL süüdistused, et Eesti ei suuda end kaitsta Moskvasse nõuti kaubanduslepingut allkirjastama Selter (välisminister), nõuti vastastikuse abistamise pakti allkirjastamist
(toodete disainimine külmkapid jne) Ülo Vooglaid uurimus teie kodud, küsitleti umbes 2000 perekonda üle Eesti, nii suurtes küades kui ka linnades ja ka metsataludes. Selle käigus joonistati üles leibkonna koduplaan(kodumasinad ja muud esemed, kus nad piknesid) ja küsiti ka inimeste suhtumist neisse. Mammutuurimus üks intervjuu võis kesta isegi kuni 5 tundi, lepinguline uurimus, raha tuli kuskilt väljaspoolt (Mati Heidmets ja Jüri Kruusvall kolisid üle Tlna Maaehitusprojekt ja hakkasid seda uurimust jätkama, TLÜ-s pakuti välja ruum, kus see seltskond võis tegutseda, 1979 kujunes välja seltskond, lisaks neile Jaak Tamm, Ardo Aasmäe. 70 aastate lõpul liitus ka NIIT - korraldasid empiirilisi uurimusi vaatlusuurimus, mis toimub linna ja linnaosade keskustes, sinna haarati ka kaasa enamik tlna keskusi Viru väljak, Võiduväljak, Mustaka ja Õismäe supermarketite ümbrusi käidi ringi ja pandi
Kubermangu Ajutise Maanõukogu, ka maakondlikud maanõukogud moodustati. Maanõukogu valimised; I etapp – valimiskoosolekud valdades 23. maiks – valdadest valijameeste valimised. I etapp toimus ettenähtud ajal. Enamikus valdades oli esindatud ainult 1 valimisnimekiri, kuna poliitiline opositsioon ja erakonnad ei olnud täielikult välja arenenud. Kus oli mitu inimest nimekirjas, toimus võistlus maaomanike ja maata meeste vahel. Aktiivsus oli üsna madal. 26.05 otsustas Tlna Nõukogu Poska kumermangu komissari kohalt tagandada, tema koha võtab 5-liikmeline Tlna Nõukogu esindus. Sellega ei nõustunud Venemaa AV, kuid Nõukogu ei kuulanud AV sõna, ning teatas 5.06, et arreteerib Poska. AV kutsus Poska Petrogradi konsultatsioonile ning teda ei arreteeritud. Samuti säilitas oma koha. Juunis 1917 konflikt ka AV ja Kohaliku Vasakpoolse Nõukogu vahel Tartus. Toidukauplustes hakati korraldama omavolilisi läbiotsimisi ja osa toidust konfiskeeriti, pm rööviti
Pärast kodusõda tekkisid Taanil raskused oma alade haldamisega ja kolleegium. otsustas need müüa Liivi ordule. Tekkinud võimuvaakumit ja asjaolu, et orduväed olid 1343 kevadel Pihkvas, otsustasid ära kasutada eestlased. Taheti alustada kevadisi põllutöid juba vabana. Algas 23. Aprillil 1343 märgutulede süütamisega. Mai alguseks oli kogu Harju (peale Tlna) võõrvõimust vabastatud Tallinna vallutamiseks paluti abi Turu foogtilt. Tagasi saabusid ka ordu väed ordumeister Dreilebeni juhtimisel. 1343 4. Mai ordu ja eestlaste nelja kuninga kohtumine Paides. Ordu väed löövad eestlasi mandril. 24. juulil puhkeb ülestõus Saaremaal, kus see suruti maha alles 1345 aasta alul. Tulemused: põlisrahva pärisorjastamine ja mitmeid aastaid tehti Põhja-Eestis karistusretkesid.
Novg huvides, et saksa kaupmehed ei rändaks edasi ida poole. Oldi oma vahendaja monopolist huvitatud. Suurel määral Novg iseolemise grantiks vastasseis Moskva ja Leedu vahel (see kuidas nad üksteist tasakaalustasid). Novg ise ka piisavalt võimas 15.saj; hiljem Novg sõjaline potentsiaal jääb eelnevale kahele alla. Fjodor Strjati-Late kirik- nende freskod, kreeka tegijate freskod. Tüüpiline hiliskeskaj. kirik. Eeskujuks mitmetele hilisematele Novg kirikutele, gooti mõju, nähtud ka Tlna eeskuju. Lunastaja kirik Novg teravkaare motiiv, petikaknad. Novg-s 5 linnaosa. Novg ainuke gooti ehitis peapiiskopi palee (Evfiini- E poolt rajatud). Teooria, et mingi Liivim meister võis ehitada (tõestamata). Levi suurvürstiriik (1247-1485) potensiaal väike. Sõltus palju Leedu toetusest, balansseerida Leedu-Moskva vahel. Rjazani vürstiriik Piiriala.Ei loetud Moskva riigi juurde kuuluvaks, aga tegelikult iseseisvat rolli ei mänginud. Jäi kauemaks püsima. Kuj 12-13
30. Mis on talitee Külmunud maa või veekogu rajatav tee, ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Kasutusaeg on piiratud. 31. Nimeta riigimaanteed, mis kantakse riigimaanteede nimekirja ning iseloomusta neid (vähemalt 4) ? 32. Nimeta põhimaanteed mis kuuluvad TEN-T teedevõrgustikku (vähemalt 5) Tee nr 1 (Tln-Narva); nr 3 (Jõhvi, Tartu, Valga); nr 4 (Tallinn-Pärnu-Iklal); nr 8 (Tallinn-Paldiski); nr 11 (Tlna ringtee) 33. Nimeta riigi põhimanteed (vähemalt 10) Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Jõhvi-Tartu-Valga, Tallinn-Pärnu-Ikla, Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Valga-Uulu, Riia-Pihkva, Tallinn- Paldiski, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla, Tallinna ringtee 34. Mitu silda on riigimanteedel, mis on nende kogupikkus ning millises maakonnas on enim sildu 926 silda, 21 342 m kogupikkusega, Harjumaakonnas kõige rohkem 142. 35. Kirjelda maantehoiu rahastamist
(sunnitöölaagrid) Natside Ostland 22.06.41 Sks ründas NSVL-i, Eestisse jõudis septembris. Baltlaste sissisalgad. Leedu aktivistide Rinne (LAF) ,mille ees Leedu Berliini suursaadik Kazys Skirpa, hiljem Juozas Ambrazevicius seega Saksamaa tegi Leeduga koostööd ja lubas omavalitsust. Balti riigid + Valgevene moodustasid riigikomissariaadi Ostland, mida valitses Riias riigikomissar Hinrich Lohse. Ostland allus okupeeritud idaalade riigiministeeriumile, mida juhtis Tlna baltisakslane Alfred Rosenberg. Iga riik sai oma kindralkomissariaadi, mida juhtisid kindralkomissarid + kohalik omavalitsus, mida juhtisid direktoraadid: Hjalmar Mäe, Oskars Dankers, Petras Kubiliunas. III Reich võttis üle natsionaliseeritud vara, eesmärk Balti ressursside max kasutus sõja tarbeks. Põrandaalused rahvuslikud opositsioonirühmed, mille eest Est viimane PM Jüri Uluots, Lät sotsdem juht Puls Kalnins hoidsid sidet Stockholmi kaudu välismaailmaga.
Tms kolis Tlnsse, järgnevad 20 at elas Tlns erinevates üürikorterites. Elu lõpuaastail kolis Koidula tänavale. Üksikutel perdel üüris oma pisikese töötoa, kus kirjutas. Tlns hoidis Tms avalikest piduõhtutest (nt Estonia) eemale, oli väga tubase eluviisiga. 1921 sündis tütar, 1928 poeg (äärmiselt kohusetundlik isa, perepea). Läbi abielu 2 kohustust: 1)puud ja küte, 2) armastas ise turul käia ja sealt kraami tuua. Tlna perioodi langevad vähesed üksikud lähedased suvised puhkusereisid (Võsul, NarvaJõesuus). Raha lõpuks niipalju, et 2 teenijat. Tms ei ilmunud ta enda auks korraldatud aktusele (kui 50 ja 60 a juubel). 60 a.se juubeli aegu, kui ta sõitis üle pika aja Trtsse, siis ilmmub nendele üritustele, mis ta auks korraldet. Pärast T&Õ 5.nda raamatu ilmumist Tms Eesti kirjanik nr 1, sai raha kultuurkapitalilt (abiraha). Honoraridest ja kult.kapi rahast perele vähe, sest proua
annaabi.ee 
