Veneetsia diplomaat 16 sajandil kirjeldab püha Thomas Becketi hauda järgmiselt: ,,Cantenbury peapiiskop, märter püha Thomase haud on uskumatult oivaline. Haud on hiigelsuur, kuid üleni kaetud puhtast kullast plaatidega; aga kulda on vaevalt näha, sest seda katavad hinnalised vääriskivid, nagu safiirid teemandid, rubiinid ja smaragdid; kuhu silm ka ei vaataks, ikka märkate midagi veel kaunimat." Usu nimel võeti ette palverännakuid kohtadesse, kus asusid mingi pühaku reliikviad. Keskaegses kristlikus maailmas olid kuulsad palverändurite teed, mille ääres asus palju kohalikke pühamuid, kuhu mehed ja naised siirdusid usus, et tegelik kontakt õndsate kadunute säilmetega kinnitab nende vaimulikku heaolu. Samas hakkas ettekujutus pühakutest alates 12. sajandist aeglaselt muutuma seoses läänemaailma kultuuriliste ja religioossete arenguga. Reliikviate kultuse kõrval, mis ei vaibunud enne
Paastust võis olla vabastatud haiguse, vaesuse vms tõttu, s.t. olukorras, kus polnud võimalik toitu valida. Paast tähendas loobumist lihatoitudest, lubades ainult ühte söögikorda päevas. Tavalised paastutoidud olid kala- ja taimeroad. 7.Innocentius III valitsusajal kuulutati välja ristisõda, võideldi ketserlusega, sekuti teiste riikide siseasjadesse, täiustati kirikukorraldusi. Sellel ajal oli kirikuvõim väga tugev ja sellesse usuti kindlalt. 8.Reliikviad andsid inimesele usku, inimesed arvasid, et reliikviad kannavad jumalikku väge. 9.Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naiste- ja majapidamistöid tehes. Nad pidid kodu eest hoolitsema. Tüdrukute käest ei küsitud nõusolekut abieluks. 10.Pojad lahkusid kodust varakult, mõned lahkusid jäädavalt. Kaheksa või kümneaastaselt lahutati nad emast, õdedest ja oma suguvõsa naistest (ühesõnaga kodust). Poisid kasvasid üles rüütlite kambas
vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu paradiis- taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid reliikviad- pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati kardinalid- kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti kirikukümnis- kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist kirikulõhe- kiriku jagunimine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile allvateks õigeusu kirikuks
● T-tähe kujuline Romaani stiil ● Ümarkaared ● Silindervõlv ● Ehitiste täiendamine tornidega ● Kaks torni läänefassadil kummalgi pool portaali, üks piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil ● Kitsas haritorn nelitise kohal ● Teravkaar ● Roidvõlvid ● Üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse Gooti stiil ● Tugipiilarid ● Tugikaared
arvatavasti Püha Lawrence. Siin on kolm sarkofaagi, millest üks pidi kuuluma Galla placidiale, teine keiser Valentinian III või Galla Placidia vennale ja kolmas Galla Placidia abikaasale keiser Constantius III-le. Ravenna Sant'Apollinare Nouvo 6. saj I veerandil Theodorichu ehitatud basiilika tüüpi kirik. See ariaanlik kirik oli algselt pühendatud Lunastaja Kristusele. Hiljem pühendas Justinianus kiriku Pühale Martinile, ariaanluse vastasele. 9. saj toodi siia püha Apollinare reliikviad ja kirik sai oma praeguse nime. Selle aatrium ja apsiid on aja jooksul umber kujundatud (liiga ariaanlik temaatika või vale keisri ülistamine), ent alles on mosaiigid seintel ja 24 sammast lihtsustatud korintose kapiteeliga. Osades kohtades on veel näha Theodorichu aegsete figuuride palvetavaid käsi. Akende kohal jookseb riba 13 väikese mosaiigiga kummalgi pool, ühel pool kujutamas Kristuse imesid ja teine ristilöömist ja ülestõusmist
Dominiiklaste ordu, mille rajas hispaania päritolu munk Dominicus. · Dominiiklasi tunti kui jutlustaja vendi ning nende kuubede järgi ka kui musti vendi. · Nad panid suurt rõhku haridusele. Pühakud · Jumala armust said inimesed osa läbi pühakute. · Pühaku staatuse oli andnud neile tugev usk jumalasse. · Kuulsaimad pühakud olid Apostlid, Peetrus, Paulus, Benediktus, Franciscus ja Dominicus. · Arvati, et pühakutega seotud esemed, reliikviad, omavad jumalikku väge. · Neid hoiti kloostrites ja kirikutes. · Tähtsamate reliikviate juurde võeti ette palverännakuid. http://en.wikipedia.org/wiki/File:St._Yves.JPG Ketserid · Keskajal leidus ka usuvoole, mis olid kriitilised kiriku suhtes. · Selle usu kandjaid kutsuti katariteks ehk ketseriteks. · Väga populaarsed olid nende vaated Lõuna-Prantsusmaal. · Katoliku kirikule ei meeldinud ketserite väljaütlemised.
Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip. Ta on villasest materjalist vaip mõõtudes 0,5m x 70m, kuhu peale on kootud Inglismaa vallutamine normannide poolt. Legendi järgi tikkis selle kuninganna Matilde, William Vallutaja naine. Maalikunst on suunitluselt skulptuuriga analoogne. Miniatuurmaalides hakkab pildi sisu olema teksti selgitav.
Kõigil olid omad kohustused ja ülesanded: palvetamine, sõdimine, töötamine. Peale selle uskus keskaja inimene, et maailmas toimub pidevalt võitlus hea ja kurja vahel. Hea on pärit Jumalast, kuid halb aga saatanast. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse. Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallutussõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus
KORDAMISKÜSIMUSED romaani ja gooti stiil 1. Millised on romaani stiili põhitunnused? Tunnuseks oli ümarkaar(ukse,akna ja muud avad olid ümarkaarsed). Kirikud massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega. Ehitati kivivõlve, torne,skulptuure.Seinad kaeti maalidega, tehti vitraaze. 2. Millistest peamistest osadest koosneb romaani basiilika? Pilaarid, portaalid,kooriruum, apsiid,kabelitepärg,kooriümbriskäik,reliikviad ja krüpt. 3. Nimeta mõni kuulsam romaani stiilis ehitis. Kas see on profaanehitis? Püha Markuse kirik. Jah see on profaanehitis,sest see on seotud religiooniga. 4. Miks ei ole romaani siil Eestis eriti levinud? Kui ristirüütlid 13.saj. siia saabusid oli see Lääne-Euroopas juba moest läinud. 5. Millised teemad olid levinud keskaegses skulptuuris ja maalikunstis? Tol ajal oli maalikunstis oluline elamusi väljendada.Vitraazid olid justkui peatükid
motett XIII 5 noodijoont, motett keelati XIV kirikus INIMENE Ühised mõttestruktuurid, uskumused, fantaasiad PAHED Kummitas patt 12. sajandil 7 surmapattu: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus, laskus INIMENE NäHTAV JA NÄHTAMATU Pidevad ilmutused Puudus piir maailma ja teispoolsuse vahel TEISPOOLSUS Igavik kahe sammu kaugusel Pühakud paradiisis Hukatusse määratud põrgus INIMENE IME Neitsi Maarja kultus Reliikviad MÄLU Kirjaoskamatus Jutlused jäeti meelde Pika mälua nimesed hinnas (kohtuprotsessidel) INIMENE SÜMBOOLNE MÕTTELAAD Sümbolid kõikjal: piiblis, kunstis, arhitektuuris, poliitikas... KUJUNDID JA VÄRVID Avaldasid suurt mõju inimese vaimule Kirik kasutas seda teadlikult GREGORIUSE KORAAL Roomakatoliku kiriku laul Gregoriuse laul KEEL ladinakeelne proosatekst ESITUSLAAD retsiteeriv RÜTMIKA tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt MELOODIKA laused algavad
1227 Saaremaa vaenlastele, muistse vabadusvõitluse lõpp Liivi ordu, ordumeistrid, Tartu ja Saare-Lääne piiskop, Põhja-Eesti Taani kuningale Feodaalid, vasallid 1242 Jäälahing, Vene võit 1343 Jüriöö ülestõus, kaotus Orduaeg 1227 1561 Liivi ordu Kirikud, kloostrid, linnused, mõisad Mõisas kümnis, teopäevad, sunnismaisus, pärisorjus Ristiusk ja paganausk Linnas tsunftid, gildid Linnarahvastiku kasv Hansa Liit Katoliku kirik, pühakud, ikoonid, reliikviad 16. saj usu-puhastus, luterlik kirik 1535 1. eestikeelne trükitud Wanradt-Koelli katekismus Rootsi aeg Pärast Liivi sõda Eesti jaotatud Poola, Rootsi, Taani vahel 1629Rootsi valduses Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Talupoegade pärisorjastamine Ikaldus, näljahäda Katoliku, luteri usk ja jesuiidid Hariduse arendamine Koolide rajamine 1632 Gustav II Adolf rajas Tartu Ülikooli 1684 kooliõpetajate Forseliuse seminar Eestikeelne aabits, eesti kirjaviisi parandamine Vene aeg
Hiline Periood XXI- XXVI dünastia umbes 1075- 525 eKr. Hakkas Egiptuses olema ka võõrmaiseid valitsejaid, aga see ei muutnud eriti elukorda. Egiptuses oli väga kindel religioon ning valitsemiskord. Egiptuses oli Polüteislik usund, ehk usuti jumalaid ning neid oli umbes 800. Egiptuse kõige tähtsam jumal oli Ra päikesejumal, egiptlased arvasid et Ra oli maailma looja ning ta oli 1. mees ültse. Egiptuses oli ka kindlad reliikviad/ püha loomad nendeks olid Härg, Mardikas ning Kass. Egiptlased uskusid ültse veel hauatagusesse ellu sellepärast ka oli palsameerimine ning selle kaudu ka egiptlased oskasid autonoomiat mida keegi sel ajal polnud kuulnudki. Egiptuses oli ainuvalitsejaks Vaarao, kellel oli oma saatkond või nagu tänapäeva riigikogu. Vaaraol oli piiramatu võim, ta oli jumalik ning tema ise pidi austama Ra-d, Osirist ja Horost.
valget puhtus ja rikkumatus. haridusele. Tööle võeti ilmikvendi. Kuulsaim tsistertslane Bernard Clairvaux. Jumala armu vahendasid veel elavad inimesed, kelle elus v surmas ilmnes pühadus. Tugev usk oli neile jõudu andnud vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmadeks. Neis nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid, lootes, et nad aitavad pääseda taevariiki. Nt Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuks kuulutamine kanoniseerimine. Pühakutega seostuvad esemed reliikviad. Nende ja pühakute matmispaikadesse tehti palverännakuid. Levis ka usuvoole, mida ei kiidetud heaks ja kirik ketserlike väärõpetustena hukka mõistis. Üks liikumine pidas kirikut saatana kätetööks, selle pooldajad olid katarid. Nad uskusid, et Jumal ja saatan lõid maailma, ei tunnistanud Kristuse sündimist inimesena. Nende eesmärk oli päästa hingi katoliku kiriku ja saatana käest. Jagunesid täiuslikeks e kes kutsuti hingi päästma
o 13 kuplit Novgorodi Sofia katedraal o Ehitatud 11. sajandi I poolel o Viiskuppelkirik Enamused Pihkva kirikud on väikesed [ühetänava kirikud] Petseri klooster Mõned kirikud Irboskas o Pihkva-pärases stiilis o Pihkva-pärases stiili o Suur klooster o Reliikviad Vladimir-Suzdalimaa [arhitektuuri õitseng - 12.sajandi lõpp kuni mongolite kallaletung] o Kirikute fassaadidel kujutati erandlikult reljeefseid kaunistusi Enamasti levis üheksaosaliseks jaotatud ruumi ja keskse ümarskulptuuriga kiriku tüüp. Neist kõige kuulsamad on Dimitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1240 Kiiev langeb mongolite kätte
Tsõlubaat-abiellumiskeeld Alamvaimulikel abielu lubatud Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Ladina keel Kohalikud keeled Ikoonid pole usulised - Paavst Ikoonide kultus - patriarh 529, Monte Cassinno klooster( 1 Klooste ), Püha Benedictus Inimesed astusid Kloostrisse : Et pühendada elu jumalale Tagada seisuskohane elu Sunniviisiliselt Lapsi 11.-12. Sajandil munkluse kriis Kloostrite rikastumine kloostrireegite rikkumine, loobuti tsõlibaadist.!!!!!! uute murgaordude tekkimine. Reliikviad Pühakutega seotud esemed ! Indulgents- Patulunastuskiri ! Ristisõjad: 8 ristisõda 1096-1270 Vabastada Püha maa moslemite käest!!!!!!!! NNNBBB! Eesmärki täitis vaid 1.ristisõda(ainuke edukas) ->Bütsantsi riigi allakäik 1204 Konstantinoopoli rüüstamine ->Euroopasse oskused,uuendused Idamaadest Püssirohi,araablaste teadusesaavutused numbrid,paber... ->Kaubanduse kasv Itaalia kaubalinnade õitseng ->Usuline vaimustus Euroopas Kristlaste ja mkoslemite vastuolude suurenemine
Pühakud olid keskaja inimesele äärmiselt olulised. Nende imettegevasst väesse jagasid usku nii õpetatud vaimulikud, ilmalikud valitsejad kui ka harimatud talupojad. Nende kultus tegi usu mõistetavaks. Nende elulood (vaimuliku seisuse poolt) innustasid ja kasvatasid keskaegset inimest. Pühakuid mälestati enamasti nende surmapäeval. Ka nende haudu külastati lootuses pühakute imeväest osa saada. Lisaks pidavat erilist väge omama ka pühakute säilmed ehk reliikviad, mis kaunistati äärmiselt uhkelt ning rikkalikult. Neid viidi ühest kohast teise ning sageli ka varastati. Sellise liikumise tagajärjel ei saa enam tänapäeval kindel olla, milline reliikvia on ehe ja milline võlts. Euroopa oli killustunud ja seega ka haavatav. Meid ründasid araablased, viikingid ja ka normannid, kuid nad rahunesid, kui võeti üle ristiusk. Läänekristluse piiride laiendamise soovi tõttu hakkavad toimuma ristisõjad
Peeter-Pauli kirikus. · Eislebeni linnas on Püha Peeter-Pauli ristimiskirik, ehtne Lutheri kantsliga Püha Andrease turukirik, Euroopas ainulaadse kivist Piibliga Püha Anna kirik ja muuseum, mis meenutab Lutheri surma 18. veebruaril 1546. Reformatsioon Eestis · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal · 1524. aastal toimus Tallinnas pildirüüste: purustati vana usu sümboleid (pühapildid, kujud, altarid, reliikviad) · 1533. aastal loodi side Wittenbergiga ja Tallinnas, Riias ja Tartus kehtestati luterlik kirikukorraldus · 1535. aastal ilmus esimene eestikeelne raamat luterlik katekismus Martin Lutheri mälestusmärk · 1862 aastal püstitati Martin Lutheri mälestusmärk Harjumaal Kumna kirikumõisa lähistel Keila külje alla · Tegemist oli esimese mälestusmärgiga millel eestikeelsed kirjad · Ausammas oli ainus Martin Lutherile
- Initsiaal üks täht ühel lehel. (BOOK OF KELLS). Raamatud tehtud pärgaendi peale (sündinud vasika nahk) Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud) - Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea - Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms) Romaani stiil - Põhitunnus: ÜMAR KAAR - Kirik endiselt basiilika - Krüpt ehk hauakamber altari ja kooriruumi all - Kirik on alati suunaga läänest itta (altar on idas). Nelitise kohal on torn, vahest ka lääne fassaadil. - Itaalia kirikutel seisid kellatornid eraldi (pisa torn)
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 262 Pühakute kultus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 272 Kirikukalender . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 Palverännakud ja reliikviad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 279 Katoliku kirik ja talurahvas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 281 Reformatsioon ja kirikuelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine), Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias
kaare mood. arhivoldid, mis ümbritsesid tümpanoni (kaarevälju); altar idas; pikihoone jaotub löövideks (löövid erineva katuse all basiilika); põikilööv eendub tugevalt; risekoht mood. nelitise e transepti, mille kohal torn; idas ümar apsiid(altari asupaik), mida ümbritses kooriümbrikäik; nelitise ja apsiidi vahel kooriruum(koht koorile ja vaimulikele); koori all krüpt (maa-alunekabel-varandus, reliikviad, matmine); sisearh. alumine korrus- kaared e. arkaadid; külglöövide peal galeriid e. empoorid; kõige peal valgmik(kesklöövi akende osa); trifoorium pasku müüri sees olev kitsas käik, avaneb kesklöövi suunas(vahel galerii asemel); triumfikaar ühendab transepti ja pikihoonet; ristikäik hendas kirikut teiste hoonetega; sagendane motiiv petikkaar(ümarkaareline niss); vahel tähtsad eradiasetsevad tornid
Inkvisitsioon- spetsiaalne kohus ketserite vastu võitlemiseks. Vaimulikud ordud: benediktlased, tsisterlased, tegevuseks palvetamine ja töötegemine Kerjusmungaordud: frantsisklaste, dominiiklaste ordud *Ordud hoidsid alal kultuuri ning levitasid jumalasõna rahva seas. Avignoni vangipõlv: Üheksa paavsti Avignonis, vähendas kiriku autoriteeti, kirikulõhe ehk Suur Skisma, kaks paavsti korraga, lõhestab Euroopa. *Pühakud ja reliikviad- pühakute teod olid inspiratsiooniks, reliikviate juurde tehti palverännakuid. Islami olulisemad mõisted ja põhimõtted. Meka- islamiusuliste pühalinn mosee- pühakoda Koraan- islami pühakiri Allah- jumal Islamiusuliste kaks peamsit voolu: sunniidid, siidid 622- moslemite ajaarvamise algusaasta, Muhameed sunniti lahkuma Mekast Medinasse. Mis alasid hõlmas kalifaat: Põhja-Aafrika, Hispaania, Kaukaasia, Kesk-Aasia, Süüria, Egiptus, Pärsia
Igal juhul nad säilitavad tema püha keha, et ta ei kõduneks. Egiptlased uskusid, et keha tuleb säilitada, et hing elaks edasi surmajärgselt. Seepärast nad ei lasknudki kehal mädaneda, kasutades keerukat palsameerimist ja riideribade sisse mässimist. Püramiid olid kuninga muumiale, ja tema keha viidi selle kivimäe keskele ja pandi kivist kirstu. Igale poole hauakambri lähiümbrusesse kirjutati loitse ja nõiasõnu kuningale aitamaks teda teekonnal teise ilma. Need vanimad reliikviad inimarhitektuurist, mis näitavad uskumuste rolli kunstiajaloos, ei ole ainukesed. Egiptlased uskusid, et keha säilitamisest ei aita. Kui säilitati ka kuju temast, oldi kahekordselt kindel, et kuningas kestab igavesti. Seega tellisid nad skulptori, kes vormiks kõvast hävimatust graniidist kuninga pea ja paneks selle hauda, kus keegi seda ei näe, et hoida hinge elus läbi pildi. Ühe egiptlase nimetuse skulptori kohta oligi ,,see-kes-hoiab-elus"
nad jagasid Martin Lutheri usku.Toimus reformatsioon. Rahvas muutus mässumeelseks.nad mõistis uue õpetuse valguses,ee Jeesus Kristus on ka nende eest oma verd valanud,neid vabaks ostnud,et vasallidel pole õigust nende maale ega neid orjadena pidada. Samal ajal oli Agathe kloostrist ära põgenenud ja plaanis abielluda. Jutud levisid,et Riias oli uute jutustajate poolt ülesässitatud rahvas kloostritesse ja kirikutesse tunginud ning pühakujud,lipu ja reliikviad purustanud ja väärtuslikud asjad ära röövinud. Munkadel oli hirm ,et rahvas ka nende kloostrit rüüstama tuleb.Kõik väärtuslikud asjad viidi kloostrist välja.Asjad anti tuttavatele hoiule.Kui raad sellest teada sai ,kästi neid asjad kloostrisse tagasi viia.Mungad pidid kõik asjad kirja panema ja siis see nimekiri raekotta viima.Aga mungad jätkasid asjade välja viimist.Raehärrad olid vihased ja hoiatasid veel neid ja nõudsid nimekirja
usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Miks lõhenes ristiusu kirik Suure skisma (1054) käigus? Mille poolest erineb katoliku kirik õigeusu kirikust. Milline oli katoliku kiriku hierarhia, Rooma paavsti staatus. Miks olid tähtsad paavstid Gregorius Suur, Gregorius VII, Innocentius III. Mis olid 7 sakramenti, palverännakud, pühad reliikviad, inkvisitsioon, kirikukümnis. Lõhenes sest Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid üksteist kirikuvade alla. Hakati teineteiselt allumist nõudma, õigeusu kirik ei soovinud alluda ega oma usutunnistust muuta. Taheti teineteise üle võimu saavutada. Katoliku kirikut juhib paavst, õigeusu patriarh ja Bütsantsi keiser. Õigeusu kirikus piibel ja jumalateenistus kreeka ja slaavi keeltes, katoliku kirikus ladina.
Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid) o albilased · Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis · Katarid uskusid et maailma pole loonud Jumal üksinda, nagu õpetas katoliku kirik, vaid Jumal ja saatan koos · Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid.
6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 1) Talupojad andsid end ise suurmaavaldajate alla selleks, et saada kaitset majandusliku kitsikuse ning sõja- ja röövretkede eest 2) Läänistatud maadega läksid kaasa seal elanud talupojad 3) Feodaalkorra paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna teke 4) Talupoegade tööta oli maa väärtusetu 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 1) Kirikukümnis 2) Annetused 3) Sakramendid 4) Reliikviad 5) Kiriku ametikohtadele müük simoonia 6) Indulgentsid patulunastuskirjad 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? Põhjused: 1) Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusi 2) Tuli suunata kodusõdades võitevate rüütlite jõud elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele 3) Itaalia soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust Tagajärjed 1) Jeruusalemm jäi muhameedlaste valdusesse
Seisuslik kord: 1seisus vaimulikud- palvetasid 2seisus aadlikud- sõdisid 3seisus talupojad ja linnakodanikud- töötasid Külaühiskond ehk enamus elanikkonnast elas maa, kirjaoskamatud, suuline pärimus 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? Kaitse röövretkede eest ja läänistatud maad vajasid harimist 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? Kirikukümnis, annetused, sakramendid, kiriku ametikohtade müük, reliikviad- pühakute säilmed, patukustutuskirjad- paavsti poolt antud kirjalikud tõendid 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? Põhjused: 1) Paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusi 2) Suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele 3) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere äärset kaubandust Tagajärjed:
1509 a päris trooni Henry VIII sekkus oma poliitikaga Euroopa riikide siseasjadesse. Oli tugev valitseja.1534 a Inglismaa parlament võttis vastu kuninga survel supremaadiedikti, millega Inglismaa ütles lahti Rooma kirikust ja kuningast sai uue kiriku pea. Kiriku reformeerimine ei toimunud usu vaid kuninga isikliku soovi ja kasu pärast. Uus kirik: 1) kiriku nimeks sai anglikaani kirik. 2) Kasutusele võeti emakeelne piibel 3) Kaotati seadusega puhastus tuli ja reliikviad 4) Keelati palverännakud 5) Lõpetati kloostrite tegevused 6) Kirikult võeti suurem osa maid ära Edward VI sai troonile 1547 (9 aastane) 1553 a oli Inglismaa kirik täiesti reformeeritud e protestantlik Mary I sai troonile 1553 (-1558) oli range katoliiklane. Tema eesmärgiks sai Inglismaal traditsioonilise katoliikluse taastamine, mille käigus hukati palju anglikaani kiriku pooldajaid. Elisabeth I tuli võimule 1558.
Katoliiklus hakkab koos ristisõjaga (algab 1227) ja lõppeb (1523), kui luterlus linadesse jõuab- 1517 Saksamaal. Pildirüüste- barbaarne kultuuri hävitamine, võimuvõitlus. KATOLIIKLUS- kirik vahendas ristiusku LUTERLUS ehk reformatsioon inimestele Üks jumal emakeeles Pühakud 1525 esimene eesti keelne katekismus (1535) Reliikviad e. Pühad säilmed- tööl ei 2 sakramenti (ristimine, leer, abielu) käidud Kloostrid Ladina keeles Missa, liturgia 7 sakramenti- toimingud, mida pidid tegema kõik kristlased. Katoliiklus ühendas Eesti ala L-Euroopa kristliku ilmaruumiga. Ülikool: filosoofia, usu, õigus, arsti teadus= almamater Eesti ala pöördepunktid 1. Ristisõjad- uus usk, kaotati maa ja vabadus. Linnade asutamine. 2. Jüriöö ülestõus- muutus haldusjaotus, 200 aastat ei olnud ülestõuse. 3
Ajalugu §19-19 Mõisted ja isikud Patt Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased. Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist.
ajajooksul tekkisid neilgi kloostrid ja nad pöörasid röhku haridusele Dominiiiklaste ordu – rajas Dominicus, peamine ülesanne oli jutustada õige usu kaitseks, kandsid musta kuube, panid suurt rõhku haridusele, nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud Pühakute kultus Jumala armu vahendasi surnud kui ka elavad, pühakud olid surelikud kaitsjad ja eestkostjad elusalt ja surnuna Pühakutega seostatavad esemed ehk reliikviad, arvati et neid on jumalik vägi, reliikvia võis olla Kristuse ristipuu arvatavad tükid, pühakute kehaosad, hambad ja luud, Pühakute hauale ja reliikviate juurde tehti palverännakuid, kindlam oli omada reliikviat, neid müüdi, vahetati kui ka varastati Ketserid Kõrgkeskajal levis Lääne – Euroopas usuvoole mida peeti ketserlikeks väärõpetusteks katoliku kiriku poolt, enamsti olid need kiriku suhtes kriitilised
Charles Südi: Hertsog, Louis XI vastane, kes pidi ta võitmiseks koondama kogu oma jõu. Hertsogi vägi löödi puruks, ta langes lahingus. Patt - halb, Jumalale mittemeelepärane tegu Paradiis taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlasedPõrgu kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused, paganad Pühakud eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid Reliikviad pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, astuvad Jumala kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki, kes põrgusse. Kardinalid kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti Kirikukümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas u. kümnendiku saagist Kirikulõhe kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 a
· Frantsisklased levitasid jumalasõna lihtrahva seas, lihtsad ja vähenõudlikud · Dominiiklased jutlustasid usu kaitseks, panid suurt rõhku haridusele · Kerjusmungaordud rajati linnadesse, tsistertslased rajasid kloostrid maale · Kõik pidasid oluliseks ustavust ja alandlikkust · 25.3 · Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises elus kui pärast surma · Pühakud vahendasid Jumala armu ja pühadust · Pühakutega seotud esemed (reliikviad) arvati kandvat jumalikku väge, neid hoiti kloostrites ja kirikutes · Pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde sooritati palverännakuid · 25.4 · Katarite liikumine pidas katoliku kirikut saatana kätetööks · Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidega Innocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209- 1229) mille käigus rüüstati Lõuna-
6 - 5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus. Rajaja - Sakjamuni (e. Gautama, Siddhartha, Buddha)sünd. Nepaalis, arvatakse elanud aastail 560- 480 e.m.a. (vt. kronoloogia) Pühakirjad (kanoonilised tekstid) - Tipitaka, Kandzur Ainestik - budism, filosoofilised ja teaduslikud teemad. Jumal - puudub, algolemus on üks (dharma), mingit kindlat tunnust kehastav informatsioonikvant. Stuupa - (kupliga) kaetud koda milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused. Kujult meenutab istuvat Buddhat. Stuupasid on 8 põhivormi, igaüks kujutab mingit järku Õpetaja elus. Algselt olid stuupat lihtsalt kivihunnikud v. kuhjad mis moodustusid (pühaku kalmule) kantud kividest. Hiljem arenesid nad omaette (sümbolistlikeks) ehitisteks. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päikesega samas suunas. Budism - sisu On olemas 4 õilsat tõde a) on olemas kannatus (dukha, tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse
Mõisted: raad linnavalitsus keskajal raehärra linnavalitsuse liige keskajal tsunft käsitööliste ühendus 13. EESTLASED JA RISTIUSK. USUPUHASTUS Ristiusk jäi rahvale kauaks võõraks ning ei tahetud oma vana haldjate usku unustada. Selleks oli mitu põhjust. Esiteks peeti kogu asja ladina keeles, millest lihtrahvas aru ei saanud ja vaimulikud olid võõra päritoluga, keda eestlased ei usaldanud. Usus olid tähtsal kohal reliikviad, näiteks Kristuse veretilgad, pühakute luud, rõivatükid jms. Neid hoiti kirikutes. Eestlastele saabus ristiusk pikkamööda, alguses segamini, hiljem üha rohkem kristliku usu moodi. 1517. aastal hakkas Martin Luther katoliku kiriku pahede vastu võitlema. Ta algatas liikumise, mida kutsuti reformatsiooniks shk usupuhastuseks. Ta tõlkis ka piibli eesti keelde ja lihtsustas igati ristiusku. Lutheri nimest sai Lutherlus ja see aitas kaasa ka hariduse arengule. Kui Euroopas leiutati XV saj
keeltes. Peakirik Hagia Sophia katedraalKonstantinoopolis.Kirikutes imettegevad ikoonid, ikonostaas, mosaiikkaunistused.Vaimulikel oli lubatud abielluda.8. 10. s ristiusustati Serbia, Bulgaaria, Rumeenia, Venemaa Katoliku usk Juht Rooma paavst, kes oli liidus kristlike monarhidega. Piibel ja jumalateenistus ladina keeles. Peakirik Püha Peetruse katedraal Roomas.16.s rajati indulgentside müügist saadud rahaga uus katedraal.Kirikuid kaunistasid freskod, reliikviad ,altar. Vaimulike abielukeeld (tsölibaat). Kirik korraldas 11.- 13.saj ristisõdasid paganate ja moslemite vastu. 8. Milles seisnes katoliku kiriku positiiv ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas? Katoliku kiriku positiivne ja negatiivne roll keskaegses ühiskonnas seisnes selles, et kirik muutus mõttevabaduse ja teaduste arengu takistajaks, kirku ettekirjutised ja dogmad pidurdasid teaduse arengut, piibel muutus
arusaadavad keeles. · Reformatsiooni algatas 1517.aastal Martin Luther Wittenbergis. See oli ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad juba 1523.aastal Saksamaalt Riia kaudu. Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid). 2) Indulgentside müük. 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus. Martin Luther rõhutas: 1) Ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda. 2) Sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud. · 1524.a pildirüüsteliikumine Tallinnas, siis Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus. · Eriti terav olukord oli Tartus, liikumise juhiks M. Hoffmann, algatas 1525.a pildirüüsteliikumise. Tulemused:
Kulda ihaldavad jumalad, inimesed, kääbused, hiiglased. Lõpuks viiakse kuld tagasi Reini jõkke, kuid jumalate riik hävib. Tetraloogiat kanti Bayreuthis ette antiiktragöödiate eeskujul nelja päeva jooksul. Viimase ooperi "Parsifal"1882 sisu aluseks on keskaegse kirjaniku Wolfram von Eschenbachi poeem. Ooperi idee on - ainult see võib tuua lunastuse, kes on võimeline loobuma maistest hüvedest. Tegevus toimub Graali rüütlite keskel, kelle valduses on pühad reliikviad: Kristuse karikas ja püha oda. Parsifal hävitab pahelise Klingsori lossi ja tervendab püha oda abil kuningas Amfortase haavad. Parsifalist saab uus Graali kuningas. Kristlik müsteerium kulgeb staatiliselt, selles on palju sümboolikat, polüfoonilisi koore ja meisterlikku orkestrikäsitlust. Elu viimastel aastatel tegeles Wagner usuküsimustega. Ta oli veendunud, et ainult religiooniga seotult võib muusika saada tõeliseks kunstiks ("Kunst ja religioon"1880). Lehekülg 8
1346- Taani müüs oma valdused maha Saksa ordule. Muinasusundi, ktoliikluse ja lutherluse võrdlus Muinasusun tekkis eesti ala asustusega ning oli siin kuni ristiusustamiseni. Katoliiklus algab koos ristisõdadega u 1208 ja on kuni 16. Sajandini. 1517. Algab Saksamaal Lutherlus.Eestisse jõuab 1523. Põhiliselt jõudis linnadesse. Sakslastest linnakodanikud võyavad lutherluse kõigepealt omaks. Katoliikluses oli üks jumal, pühakud, pühakute päevad, pühakute kalender, kloostrid, reliikviad, missa, teenistus toimus ladina keeles, 7 sakramenti, surnuaiad olid linnades sees. Lutherlus oli emakeeles, kolm sakramenti. 1525 ja 1535- esimesed eestikeelsed raamatud – wanradt ja Koelle. Niguliste pühavaimust. Pöördepunktid Eestis: 1) Ristisõjad- uus usk, kaotati maa ja vabadus 2) Jüriöö ülestõus – muutushaldusjaotus, Taani kaotas oma ala. 3) Reformatsioon – esimene eestikeelne kirjasõna, 17. Sajandi lõpul lähevad eestlased esimest korda kooli
Feodaalid olid elukutselised sõjaväelased ega oleks saanud ilma talupoegade tööta eksisteerida. Seetõttu keelati talupoegadel maalt lahkuda ja muudeti nad sunnismaiseks. Eesti keeles tavatsetakse sunnismaiseid talupoegi nimetada pärisorjadeks. 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? Kirikukümnis Annetused Sakramendid- rituaalsed toimingud, mille käigus jagatakse usklikele jumala armu Simoonia- kiriku ametikohtade müük Reliikviad- pühakute säilmed Indulgentsid- patukustutuskirjad, paavsti poolt antud kirjalikud tõendid 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? Põhjused: 1) paavstide soov laiendada oma mõju all olevaid valdusid 2) suunata kodusõdades võitlevate rüütlite jõud oma elujärje parandamiseks kristliku maailma välistele aladele
Kasutati glasuuritud tellistest müürimustreid, sagedased olid suured petikutega liigendatud muidu dekoreerimata müüripinnad. uusgootika--gooti vormi kõnet taaselustada püüdev (gooti stiili järele ahviv) stiilisuund sise-ja välisarhitektuuris Euroopas ja Ameerikas, algusega Inglismaal 18.saj.lõpul. Uusgootika (neogootika) hiilgeaeg oli 19.saj. keskel, püsis mõnedes maades 20.sajandini. Selles stiilis loodi õeliselt ilusaid romantilisi ehitisi. Ristiusu kiriku üldsõnu. Reliikviad ja altar. reliikvia--Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed,mida hoitakse kirikuis ja kloostrites ja millele omistatakse imettegevat jõudu. krüpt--kiriku kooriruumi kelder reliikviate hoidmiseks ja kasutati ka matuseruumina. Krüptides hoiti vahel ka armulauaveini tagavarasid. Hilisemas kultuuris on kujunenud õudse hauakambri võrdkujuks. urikivi--altari algvorm suure lameda kivi näol, kuhu viidi ohvriande, säilis kristliku
Sedööver meistritöö Vasta dokumendi küsimused 1-3! Hansakaubandus Kujutlege end keskaegse kaupmehena: Milliseid kaupu viite: 1) Novgorodisse, milliseid saate vastu? 2) Lüübekisse, milliseid saate vastu, vt. õpik lk. 73 REFORMATSIOON EESTIS Mõiste ja põhjused Reformatsioon e. usupuhastus ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest Põhjused: 1) Katoliku kiriku liigne rikkus (kümnis, reliikviad, sakramendid) 2) Indulgentside müük 3) Vaimulike ilmalik eluviis, harimatus Reformatsiooni algus 1517.a. Saksamaal Wittenbergi Ülikooli teoloogia professori Martin Lutheri väljaastumine Rõhutas: 1) ainuke vaieldamatu usualane autoriteet on Piibel igaühel peab olema võimalus lugeda 2) sakramentidest alles jätta vaid ristimine ja armulaud Reformatsiooni levik Eestisse Saksamaalt Riia kaudu Vana-Liivimaale 1524.a
põgenesid majadest metsa, osad veetsid aega mõttetu prassimisega. Rännati kõrtsist kõrtsi ning kulutati kogu oma raha ja varandus. Katku eest polnud pääsu. Levinumad ravivõtted olid klistiir ja aadrilaskmine. Mürgituse puhul soovitati inimene jalgupidi üles riputada, et mürk saaks suust, ninast, silmadest ja kõrvadest välja valguda. Palju oli silmahaigusi, tuberkuloosi ja leeprat ehk pidalitõbe. Kogu arstiabi tugines aga tegelikult usul ja ebausul. Reliikviad, pühapildid ja nende puudutamine pidid parandama haavu, ravima haigusi ja leevendama õnnetut armastust. Kergendust pidid tooma ka paberil nõiasõnad, mis tuli haigel alla neelata. TEATER JA MÜSTEERIUMID Peale selle, et linnad mängisid tähtsat rolli hariduses ja olid koduks ülikoolidele, olid nad ka keskaegse teatri edendajad. Katolik kirik oli lõbustuste ja teatri vastu, kuid ometi võeti kasutusele vaimulik draama, mida
Must kuub. · Aquino Thomas keskaja tuntuim teoloog, dominikaani ordu liige; "Summa Theologiae" - usutõdede ja loogika vahekorda käsitlev teos. · Bernard Clairvaux keskaja mõjukaim teoloog, vaimuinimene; tsisterlane, õhutas ristiretki. · Pühakud inimesed, kelle elus või surmas ilmnes Jumala pühadus. Tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmaks. Kaitsjad ja eestkostjad ka pärast surma. · Reliikviad pühakutega seostatavad esemed/luud, arvati olevat jumaliku väega. · Ketser - "usust taganeja", inimene kes kritiseerib katoliku kiriku õpetust/rikkust · Inkvisitsioon katoliku kiriku poolt loodud spetsiaalne kohus võitluseks ketserite vastu. (ketsereid karistati: piinamisega, trahvide, palvete/paastumise, kirikust väljaheitmisega, varanduse konfiskeerimisega, eluaegse vangistusega, surmanuhtlusega, tuleriidal põlemisega) Ülikoolid ja teadus
Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip. Ta on villasest materjalist vaip mõõtudes 0,5m x 70m, kuhu peale on kootud Inglismaa vallutamine normannide poolt. Legendi järgi tikkis selle kuninganna Matilde, William Vallutaja naine. Maalikunst on suunitluselt skulptuuriga analoogne. Miniatuurmaalides hakkab pildi sisu olema teksti selgitav. Gooti stiil:
Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip. Ta on villasest materjalist vaip mõõtudes 0,5m x 70m, kuhu peale on kootud Inglismaa vallutamine normannide poolt. Legendi järgi tikkis selle kuninganna Matilde, William Vallutaja naine. Maalikunst on suunitluselt skulptuuriga analoogne. Miniatuurmaalides hakkab pildi sisu olema teksti selgitav. Gooti stiil:
endiselt tulu teenidatemplite märkimisväärselt ressurssidelt mitmesugustelt maksudelt. Egiptuse arhitektuur Püramiidid "Nelikümmend sajandit vaatavad teie peale." Napoleon Vaaraode ajastu Egiptuse arhitektuuri levinuim kuvand on templid ja hauad. Need arhioloogilised reliikviad on kivist - vastupidavast materjalist, et nad püsiksid kogu igaviku ja pakuksid kaitset rüüstajate eest. Ometi tuleb meeles pidada, et nad moodustavad vaid ühetänaseni ainsana nähtava poole Egiptuse arhitektuurist. Vanimad mastabad pärinevad 1. dünastia ajast. Lõpliku kuju sai mastaba 2. dünastia ajal. Siis koosnes see kahest maa-alusest kambrist (hauakamber ja hauapanuste kamber) ning maapealsest osast. Viimane
Olulisim meditatsioon. Peamine pühade tekstide kogu Tripitaka kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna- Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Sümboleid: · Stuupa - (kupliga) kaetud koda milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused. Kujult meenutab istuvat Buddhat. Stuupasid on 8 põhivormi, igaüks kujutab mingit järku Õpetaja elus. Algselt olid stuupat lihtsalt kivihunnikud v. kuhjad mis moodustusid (pühaku kalmule) kantud kividest. Hiljem arenesid nad 9 omaette (sümbolistlikeks) ehitisteks. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päikesega samas suunas.
tema oma. Martin Luther jättis ära teise käsu (elusa kujutamine), sest see ei olnud enam reaalne, ja tegi viimase käsu pooleks. Juudid ei kujutanud üldse, neil oli ainult ornament. Araablastel on see veidi leebem, 16 saj. miniatuurmaalid. 9. Siinai mägi e Hoorebi mägi Katariina kloostrikompleks. Justinianus I Õiglane laseb ehitada. Bütsants. 6. saj. Mosaiigid hävitamata. Inglid tõid siia Katarina surnukeha. See on kristlik kirik. Reliikviad on Katariina käsi ja pealuu. Tegev kloostrikompleks. Põlev põõsas. Diktamnus. Eeterlikud aurud. Jumal ütleb Moosesele, et ta tooks oma rahva Egiptusest välja, varustab ta uskmatute vastu võluväega. Siin on põleva põõsa kabel. Mooses saab siin ka käsulauad. Siin on ka araablaste pühamu. Mingi kabel või asi. 10. Ester Ester oli juuditar, kellest sai Pärsia kuninganna. Ester oli orb, kelle kasvatas üles tema nõbu Mordekai Susas, Pärsia pealinnas
annaabi.ee 
