Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat: Kõnekunst Roomas Tallinn 2007 Roomasse jõudis retoorika ehk kõnekunst esimesel sajandil eKr. Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat ehk kõnekunsti. Poliitikute edu sõltus oluliselt selles kuidas nad suutsid vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus
o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju
teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika tähendas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et probleemi sügavamalt mõista. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks otsida tõde vestluses ja vaidluses. Platon Oli Sokratese õpilane. Tema kirjatööd on säilinud tänu sellele, et ta rajas Ateena lähedale filosoofiakooli. Kõnekunsti puhul rõhutas Platon tõe tunnetamise vajalikkust. Platoni arvates peab kõnekunst teenima ühiskondlikke huvisid ning kõneleja eesmärk on otsida tõde. Aristoteles Kreeka suurim mõtleja, filosoof ja teadlane- entsüklopedist, kes oli omakorda Platoni õpilane. Ta koostas 355. a eKR teose ,,Retoorika". Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja ülesehitust, rõhutades eriti kõne selgust. Aristoteles seadis kõneleja eesmärgiks tõe otsimise, kindlatele loogikareeglitele tuginev vaidlus peab olema eelkõige tõe tunnetamise vahend. Demosthenest
Apollon – valgusejumal Artemis – looduse-ja metsloomade kaitsja Hermes – jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja Aphrodite – ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Dionysos – viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Kreeklased teenisid oma jumalaid iga päev, nt korraldati usupidustusi, tehti ohvreid. 14) Iseloomustage Vana-Kreeka kultuuri järgmiste valdkondade kaudu: kirjandus, ajalookirjutus, kõnekunst, teater, filosoofia (lühiiseloomustus, tähtsamad esindajad ja tähtsus). Kultuuriala Esindajad Saavutused Kirjandus Homeros Eeposed „Ilias” ja „Odüsseia”, algab Euroopa kirjanduslugu
Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
(veidi pejoratiivselt) avaliku kõneleja või poliitiku – reetori esinemistehnikat. Üldiselt tähendas retoorika antiigis veenmise kunsti ehk Aristotelese järgi “võimet näha igas olukorras kasutada olevaid veenmisvahendeid”. Laiemas tähenduses on retoorika kõigil indiviididel – sealhulgas loomariigis – esinev universaalne kalduvus püüda veenda või kallutada teisi indiviide midagi tegema või tegemata jätma või midagi uskuma või mitte uskuma. (Kennedy 1998) Kõnekunst on sama vana kui keel. Retoorika mõiste on kujunenud koos retoorika ajalooga. 1 Retoorika ajalugu 1.1 Retoorika Vana-Kreekas Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu. Kuna kõikide oluliste eluvaldkondade jaoks oli oma eestkostja, siis oli ka oraatoritel oma jumalad, kelle poole pöörduti
teatrimajades või kultuurimajades, maksab rohkem, kutseliste näitlejate vastu pole midagi, dekoratsioon parem ja tehnika arenenum. Antiikteatris oli kõik vastupidi. Atellaan- Ateena linna järgi nime saanud olustikujant. mantlikomöödia - Kreeka komöödia alused tehtud komöödia, kus kantakse kreeka rõivaid. toogakomöödia - Tooga alusel põhinev komöödia, mis rajanev jälle Kreeka komöödial. koturn - kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde. reetor - kõnemees retoorika - kõnekunst sofistia - targad mehed, kes õpetasid reetoreid mõtlema ja kõnelema
Rooma oraatorite kunstiline retoorika Retoorika saanud suuri mõjutusi Kreekast, kus tegelased pidasid üsna pikki kõnesid, dialooge. Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma.
AURELIUS AUGUSTINUS ELULUGU • 13. november 354 a. • Alžeeria, Põhja- Aafrika • Vanemad Püha Monica ja Fabricius HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„
Need, kes suudavad hästi rääkida, on ühiskonna jaoks nõudlikud ja alati saavad tööd leida. Selliseid inimesi on vähe, kuid on nad tihti erinevatel aladel silma paistavad. Nad on edukad poliitikud, juhid, ärimehed, õpetajad. Paljudes kutsealades, retoorika roll on otsustav. Kaasaegne inimene suhtleb palju, ta peab oskama rääkima suure publiku ees. Tema ülesanne on muuta oma kõne huvitavaks, veenvaks, erksaks, selleks et kuulajad said aru ja oleksid haaratud. Kõnekunst on sama vana kui keel. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Alates iidsetest aegadest on inimesed püüdnud mõista sõna mõju. Selles valdkonnas on tehtud palju avastusi. Vanaaegsed teadlased tegid suur töö ja selle töövilja kasutatakse ja rakendatakse ka tänapäeval. Aristotelel andis järgmise näite. Mõnes linnas vajatakse arsti ja rahvas valib kõneleja ja eduka arsti vahel. Inimesed
· Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat · Eesmärk oli koolitada vaimulike · Ülikooli struktuur on sama mis praegu · Ülikoolidel vahel ei tehtud, oluline oli inimene kes pidas loengut · Tudengid elasid kogukondades 7 VABA KUNSTI Õpetus põhines antiikajast üle võetud seitsmel vabakunstil, mis jagunesid kaheks astmeks. · TRIVIUM oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile: 1.Grammatika (ladina keel, kirjutamine ja sorav lugemine) 2.Retoorika (kõnekunst) 3.Dialektika (loogika ja vaidluskunst) QUADRIVIUM oli suunatud loodusteaduste tundmisele: 4.Astronoomia (tähtede järgi ennustamine ja teadmised taevakehadest) 5.Geomeetria (maamõõtmine ja geograafia) 6.Muusika (kirikulaulude laulmisoskused) 7. Aritmeetika (arvutamine) ÜLIKOOLI 4 TEADUSKONDA · Kunstide teaduskond · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond AITÄH KUULAMAST!
Rauno Laht 10b b-rühm Retoorika Antiik-Kreekas Rhetor- kõnemees. Rhetorike- kõnekunst. Vana-Kreekas orjandusliku demokraatia ajal oli vaba kodaniku kõnel oluline tähtsus, sest see võimaldas tolle aja aristokraatial saavutada avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Alates 5.saj. eKr kujunesid välja avaliku kõne põhimõtted. Avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist elamust. Kõnekunsti tähtsus ja õitseng Vana Kreeka tulenes: 1
Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir. Orjandus: saadi vallutussõdade tulemusena, võlgadest, piraatide tõttu. Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid. Vabastati tänulikkusest, kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik, akvedukt-pikk veetrass, termid-saunad, augur-tuleviku ennustamisega, nibiliteet-jõukas kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad
Rooma kõnekunst 1.saj ekr hakkas rooma kirjandusest kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses valitsesid proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitika ja riigitegelased. Sellel ajajärgul loodi ka klassikaline kirjanduskeel ehk kuldne ladina keel. Silmapaistvamad kõnemehed olid sellel ajal Caesar ja Cicero. Rooma kirjandus Rooma kirjanduse keeleks oli ladina keel. Roomlaste algupärane kirjandus kasvaas sellel alusel, mille kreeka kirjandus oli rajanud, ja sai ühtlasi vanakreeka ja Lääne- Euroopa kirjanduse vahelüliks. Rooma rahvaluules olid esindatud kõik folkloori põhizanrid. Rooma kirjanduseelses perioodis oli üks levinumaid näidendiliike atellaan. Arhailises ajajärgus võeti rooma poolt üle kreeka jumalad. Kreeka jumalad võeti omaks põhjusel, et rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud. Roomlastele pakkusid 3.saj ekr huvi vanad zanrid nagu eepos, tragöödia ja komöödia Rooma kirjanduse rajajaks oli endisest orjast kirik...
teemakohaseid uusi teadmisi, tekitab sisemisi kujundeid kuulajate erinevates meelekanalites ja mõjutab nende käitumist edaspidi. Esinemisel mängib olulist osa mulje, mida tekitab esineja see annab tähenduse sõnadele, esinejale ja tootele / teenusele, mida ta tutvustab. Väliselt tajutav osa Esmamulje Kehakeel/Esinemislaad Kontakt Mõjutamiskunst(kõnekunst,esinemisoskus,imidz) Väliselt tajumatud Meeleolu Sisemised kujutlused Uskumused/Väärtused Enesetundmine ja identiteet Üks võimalik esinemise mudel. Esinemise alustamine. Struktuur: Algusele tasub 1. Paus planeerida vähemalt 2. Tähelepanu tekitav 10% esinemise algus üldmahust. 3. Paus
Kui poisid said täisealiseks, anti neile relvad-kilbid ja kui nad neid ei kandnud, võeti poisilt kodanikuõigused. Tüdrukuid kooli ei saadetud.Neile õpetati kodus õmblemist, ketramist, leiva küpsetamist jne. Naised allusid isale või abikaasale. Hellenitel olid üle keha heidetud riidetükid, jalas sandaalid. Söödi puu- ja köögivilju, kala, küüslauku, liha söödi harva. 3.Mütoloogia ja religioon. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Olümpiamängud. -*Mütoloogia e. müütide kogum. Platon mõtles välja sõna mythologia. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, jumalate sekkumisi jne. Kreeklastel oli polüteism, ehk usk mitme jumala vastu. Inimeste käekäik sõltus kreeklaste arvates jumalate heatahtlikkusest ning inimeste läbisaamisest jumalatega. Usuti ka, et riik on jumalate võimu all. Kreeka jumalad olid inimeste moodi. *Homeros oli pime laulik
Efeebiteenistus (18-20) Kasvas ema või hoidjate valve all Kasvatamine ja õppimine käis läbi mängu Mitteavalik haridus- ja spordirajatis See oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks Anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkama saamise täieõiguslike linnakodanikena Õpetati: lugemist, kirjutamist, arvutamist, muusikat, võimlemist Avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis Gümnaasiumis sai kõrgema üldhariduse Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. seitsme vaba kunsti aineid Sõjaline ettevalmistus; tegelesid üheskoos kehaliste harjutustega ja valvasid Atika piire Kui noormees sai 20-aastaseks, siis tunnistati ta kodanikuks Talle anti pidulikult oda ja kilp, ning ta pidi oma isamaale truudust vanduma Ei saadetud kooli, hariduse said kodust Harjutati noorelt majapidamise eest hoolitsema, ema aitama ja kõiki teisi perenaiseoskusi Lastekasvatamine jäi Ateenas vanemate hooleks.
3) heloodid (orjad) Et hoida suuremat osa elanikkonnast kontrolli all, selleks oligi vaja sõjaväestatud ühiskonda. Umbes 7-aastaselt algas poistel erikasvatus Sparta valitsemine: rahvakoosolek valis 30-liikmelise geruusia (liige pidi olema vähemalt 60- aastane) Gerontokraatia 5 efoori (riigiametnikud) [seal oli 2 päritava võimuga kuningat] Võimukorraldus oli aristokraatlik Agõge kasvatus Spartas b) Ateena riik Kasvatus oli palju mitmekülgsem, paideia, retoorika (kõnekunst), grammatika, ajalugu, loodusteadused, füüsiline kasvatus, gymnasion (spordi tegemise koht). Ei toimunud laste selekteerimist. Ateenas on demokraatia. Kuidas valitseti? Ametnikud valiti liisku tõmmates. Kõrgeim võimuorgan oli rahvakoosolek. Seal osalesid täiskasvanud meeskodanikud. Rahvakoosolek ekleesia (6000 inimest) Liisku tõmmates valiti 10 strateegi (riigi ametnikud) Liisku tõmmates valiti ka vandekohtunikud 500-nõukogu tegeles kontrolliga (peamiselt ametnike tegevuse)
tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste loomisel tugineti pretsedendile(varem sarnase juhtumi puhul langetatud otsus). Keisririigi ajal hakati seadusi ühtlustama ja süstematiseerima. Välja kujunes juriidiline terminoloogia. Rooma kodanikke ei tohtinud kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kohtuotsust sai edasi kaevata. Küsimused 1
Rooma proosa kuulsamaid esindajaid- Cicero ja Caesar Marcus Tullius Cicero Pärit Väikesest latiini linnaosakesest Arpinumist Õppis Roomas ning sai Kreeka haritlaste käe all mitmekülgse hariduse Olulise täienduse tema haridusele andis viibimine Atenas ja Rhodosel, kus ta Kreeka kõnemeeste juhtimisel kõnekunsti lihvis Saavutas Roomas varakult kõik valitavad riigiametid Tema kohta kuulsad märksõnad: Poliitilised kõned, kohtukõned arutlused, kõnekunst. Tema meisterlikke kõnesid iseloomustavad: elav kujutlusvõime, teravmeelsus, improviseerimine, sõnavara rikkus, ilmekus. Elas (106-43 e.m.a) Julius Caesar Oli silmapaistev kõnemees Riigitedlane, teostas rohkesti reforme Juba keskajal märgati Caesari `` keele imetlusväärset elegantsi`` Caesarilt on säilinud kaks teost ``Märkmeid Galia sõjast``, mis koosneb 7 raamatust ning on pühendatud Gallia alistamisele, Caesari tegevusele Gallias
ametisse dekaanid. Üliõpilaste ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord võis eri ülikoolides olla erinev. Üliõpilased olid enamasti pärit eri piirkondadest või eri maadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondlikesse ühendusse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Õppetöö ülikoolis Ülikooli studium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1. grammatika- kirjutamine 2. retoorika- kõnekunst 3. dialektika- arutluskunst Neli järgmist aga ülemastme: 4. aritmeeika- arvutamisõpetus 5. geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru 6. astronoomia- täheteadus 7. muusika- hõlmas ka kirjandust Õppetöö ülikoolis Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirja pandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette.
Kultuur. Kultuuri aluseks Kreeka kultuur: 1. Usk 2. Kirjandus-eeskujuks Homeros (rahvuseepose loomisel) 3. kunst 4. teater 5. filosoofia 6. teadus Roomlastele meeldis proosa, eelkõige ajalooline proosa: 1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3. Suetonius 4. Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid sõjaväes), viis läbi haldusreformis ( ida- ja lääneprovintsid)
Caesar(100-44eKr)Kõnemees,kirjanik,väejuht,riigitegelane,kes teostas reforme.Teosed-,,Märkmeid Gallia sõjast";"Märkmeid kodusõjast" Nendes on rohkesti teavet tollasest olustikust,tavadest,lahingupidamisviisidest ja relvastusest.Pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero(106-43eKr)suurim Rooma kõnemees,riigitegelaneja kirjanik.Säilinud temalt 58 kõne,traktaate retoorika ja filosoofia alalt ning hulgaliselt kirju.Väitis:täiuslik kõnekunst seisneb oskuses kasutada kõiki traditsioonilisi kõnestiile .Peale eristiilide kasutas ta ka kõnedes toonimuutust Hesiodod.(7 saj.eKr)Vanim nimepidi tuntud Euroopa luuletaja,kelle autorsuses ei kahelda . Poeem ,,Tööd ja päevad" Sappho(6saj.eKr.)Esim. Naisluuletaja, Antiikajal kõige kuulsampoetess,elades Lesbose saarel.
K.r Heeros-jumala sarnane kangelane,pooljumal kreeka mütoloogias Müüt-jutustav pärimus mis räägib maailma loomisest Ood-pidulik ülistus Eleegia-kurvatooniline luuletus kindla süsteemi järgi Jamb-kahesilbiline värsijalg;statiiriline luuletus Meelika-antiikkirjanduse üks tähtsamaid vorme Epitaaf-epigrammi alaliik Epigramm-pealiik,mälestuskiri hauakivile,lühiluuletus Sofistid-vana kreeka mõtlejad,palgalised filosoofi ja kõnekunsti mõtlejad Retoorika-kõnekunst,suulise ja kirjaliku kõne loomise ja edastamise teooria Moirad-vana kreeka mütoloogia 3 saatuse jumalannat(1.ketras elulõnga. 2 pani kirja saatuse 3 lõikas kääridega elulõnga läbi) Achilleuse kand-tänasel päeval inimese ainus nõrk koht Antiikkirjandus-vanakreeka ja vanarooma kirjandus,mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused Sofist vana kreeka mõtlejad, palgalised filosoofi ja kõnekunsti õpetajad Sentents- mõte tera või üld arusaadav tõdemus
tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst), ülemise astme aga geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid
õpetamise keskus. Samal ajal ka matemaatika ja loodusteaduste Oxford. Cambridge asutati 13.sajandil. Hispaania arstiteaduse keskus Salamanca ülikool. Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 14.sajandil. Põhja-Euroopas veel kauem, esimene ülikool oli Uppsala ülikool Rootsis. Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vabakunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme: 1)grammatika kirjutamine 2)retoorika- kõnekunst 3)dialektika- arutluskunst. Nelijärgmist ülemastme ehk quadriviumi : 1)aritmeetika arvutamisõpetus 2)geomeetria- ruumili kujundeid käsitlev matemaatika haru 3)Astronoomia- tähetadus 4)muusika hõlmas ka kirjandus. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatutes kirjapandut, vahel ka luges lihtsalt raamatut ette. Raamatud ei olnud kättesaadavad, sest neid kirjutati käsitsi ümber, seega oli vähe koopiaid ja olid kallid.
teos ,,Poeetika", paljud ta seisukohad said klassitsismi teoreetikute lähtepunktiks), Herodotos (ajaloo isa, kes jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo), Cicero (kõnekunsti sümbol, suurim rooma kõnemees) Rooma kirjandus - keeleks ladina keel, looja endisest orjast kirikuõpetaja Livius Andronicus, rahvaluules esindatud kõik folkloori põhizanrid, võeti üle kreeka jumalad (kuna rooma usundis polnud jumalad veel kuigi karakteriseeritud) Rooma kõnekunst - 1saj eKr kadus võõramaine ainestik, valitsesid proosavormid, kirjanikeks poliitika ja riigitegelased, sel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel e. kuldne ladina keel, silmapaistvamad Caesar ja Cicero
Fourth level kuppelehitisi, mida kaunistasid Fifth level imekaunid antiiksed sambad. Humanistid Kes olid humanistid? Renessansiaaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks. Neid huvitas rohkem grammatika, Click to edit Master text styles kõnekunst, ajalugu, luulekunst ja Second level eetika. Third level Nad olid keskaja õpetlaste vastandid. Fourth level
5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine) 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus KONTROLLTÖÖ 1. Linnade teke ja areng - pani aluse kapitalistlikule majandusviisile - käsitöö- ja kaubanduskeskused - üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik - naturaalmajanduse lõpp - areng sai alguse Vahemere ääres - asukoht: paiknemine soodsas kauplemisalas (jõesuudmed, sillad, sadamad) 2. Linna senjööri suhted
leksikonid, smaldi leiutamine (hõõguvate värvidega klaasisegu), õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu, Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasi arendamine, kõrgelt arenenud kõnekunst, Geograafias olid hästi tuntud Idamaad, looduskirjeldused Läänisüsteemi positiivsed ja negatiivsed jooned : pos: soodustas tootlike jõudude arengut, õigus mõningaid
Aristoteles demokraatiat ei pooldanud. Demokraatlikke riike juhivad demagoogid, kes selle asemel, et nõuda vanade seaduste täitmist, loovad ajutise ja suvalise seadusandluse kaudu uue õiguse, mis toob kaasa õiguskorra puudumise ja diktatuuri. Loomuõigus on Aristotelese kohaselt iga õigus, mis kehtib igal pool ega sõltu sellest, kas inimesed teda kehtivaks tunnistavad või mitte. Aristoteles ja retoorika (Kõnekunst) Aristoteles koostas 355. a eKr teose "Retoorika", kus ta formuleeris kõnekunsti olemuse - kõne sisu peab avalduma ka selle vormis. Kõne eesmärk on esitada oma ainest uskumisväärselt. Ta käsitles avaliku kõne keelt, stiili ja ülesehitust, pannes erilise rõhu kõne selgusele. Aristoteles arvas, et väitlus-ja kõnekunsti ülesanne on iga kõnealuse asja suhtes veendumuse kujundamine. Ta seadis kõneleja eesmärgiks tõe
riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. 4. Kaart 5. Ateenas pandi poisid 7 aastaselt tasulistesse erakoolidesse, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning tähtsamaid kirjandusteoseid. Kesksel kohal oli Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“, mida õpiti pikkade lõikudena pähe. Õpetuses oli tähtsal kohal ka retoorika (kõnekunst), kuna kodanikud pidid suutma ennast rahvakoosolekul selgelt ning arusaadavalt väljendada. 6. Spartas õpetati spartiaatide lapsi alates 7 eluaastast riiklikes koolides, kus põhiline tähelepanu pöörati poiste sõjalisele ettevalmistamisele. Poisse harjutati taluma külma ja nälga ning põhirõhk pandi nende kehalisele arendamisele. Hariduse vaimsele küljele pöörati suhteliselt vähe tähelepanu. Tulevased sõdurid pidid küll oskama lugeda ja
koosolekutel piirduti senati ja magistraatide ettepanekute Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad heakskiitmisega. tänapäevani. Ateena vabariigi valitsemine: võim riigis kuulus rahvale Rooma kasvatus oli praktiline ja sõjalise suunitlusega, õpiti demokraatia; regulaarne rahvakoosolek(iga 10 päeva tagant), rooma kirjanudst ja ajalugu, kõnekunst. kreeka eeskujul pöörati otsustati tähtsamaid riigiasju, rahval õigus esineda oma tähelepanu vaimsele haridusele, eesmärgiks kasvatada poegadest ettepanekutega. silmapaistavd tegelased, õpetamine kestis kaua, õpiti kreeka keelt Sarnasused: kõigil õigus osaleda rahvakoosolekutel, kõik ja kultuuri. kodanikud seaduse ees võrdsed
Kaubanduse areng tõi kaasa vajaduse raha järele. Raha omasid eelkõige kuningad, aga ka mõned suurfeodaalid ja linnad. Mündi väärtus sõltus tema väärismetallisisaldusest ja kaalust. Üha tähtsamaks muutus inimeste seas haridus. Õpetust jagati peamiselt kloostri ja kirikukoolides. Ning tänu sellle moodustasidki enamiku haritlastest vaimulikud. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Õpetus jagunes seitsmeks vaba kunstiks: grammatika (kirjutamine),retoorika(kõnekunst) ,dialektika (vaidluskunst), geomeetria, aritmeetika,astronoomia ja muusika. Esimeseks ülikooliks peetakse 119. aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes iilikoolides oli neli teaduskonda: kunstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid
8. hades allmaailm , surnute riik 9. ambroosia surematuks tegev jumalate toit,ka healõhnaline salv,õli vms. 10. prometheus - ..lõi savist inimese ja pettis ohverdamisel sellega Zeusi. Karistuseks jättis peajumal inimesed ilma tulest. Varastas taevast tule,tehes võimalikuks käsitöö ja kunstid. Ta aheldati Kaukasusse kalju külge ja kotkas nokkis päeval ta maksa, mis öösel asemele kasvas 11. retoorika kõnekunst,sõnaseadmisanne,eneseväljendamislust. 12. aischylos esimene teoste järgi tuntud näitekirjanik maailmakirjanduses vanim kolmest kreeka klassikalisest tragöödiakirjanikust 13. sapho- ...naislüürik, kes elas üliklikku päritolu tütarlastest kaaskonnaga Lesbose saarel. 14. arkaadia raskest läbipääsetav mägismaa Peloponnesose keskosas,kirjanduses, eriti luule-ja paradiislik karjuste maa. 15
hingi saatana küüsist. Loodust peeti oliluseks vaid kui jumala loomingut.Tähtsamad olid teadmised Jumalast,neid saadi pealmiselt piiblist. Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vailmulike hoole all.Kloostri- ja kirikukoolides oli eesmärgiks valmistada haritud preestreid ja munki.Enam talupoegi olid kirjaoskamatud.Õpetus toimus ladina keeles.Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetria, astronoomia ja muusika Ajajooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele.Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest.See sundis linnakoole täiustama ja järk järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimene ülikool oli Bologna mis rajati aastal 1119. Tuntuimad ülikooli olid Pariisi ülikool, Oxford ja Cambridge. Ülikooli juhtis rektor.Ülikoolides oli neli teaduskonda:
Kirjandusteadus ja teised teadused Kirjandusteadus ja lingvistika kirjandus kui sõnakunst Kirjandus ja ajalugu Kirjandus ja kunst Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana-Kreekas demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid.
Guido Arezzost - itaalia muusikateoreetik ja - pedagoog .ta võttis kasutusele helide silpnimed (ut, re, mi, fa, sol ja la. Si-d algul ei olnud). Keskaegne kool Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetust jagati peamiselt kloostrikoolides ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Valdava enamiku keskaegsest haritlaskonnast moodustasid vaimuliku. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Kui tekkisid linnad, loodi sinna linnakoolid. Õpetajaks oli kohalik preester. Heliloojad - Guillaume de Machaut, Dufay, Gidles Binchois, Palestrina, Pierquin de Therache, Gilles Binchois, Hildegard Bingenist, Guillaume Du Fay jne. Kaks tähtsat keskaja muusikut olid Ambrosius ja paavst Gregorius Suur.
Lääne-Euroopa vahel. Bütsantsi õpetlased elustasid huvi aniitkultuuri ja kreeka keele vastu. - Bütsants süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Populaarsed olid pühakute elulood ehk hagiograafia - Raamatukogud jõukamatel bütsantslastel, koolidel, kloostritel, kirkutel - kirjutati papüürusele, peale 7. sajandit pärgamendile, 11. saj kaltsupaberile - raamatute ümberkirjutajateks mungad - Kõnekunst oli kõrgelt arenenud - Riigi ametlik keel oli kreeka keel, aga äärealadel lubati kohalikke keeli - Kirjaoskus oli levinud kõrgkihi seas - 425 a. asutatakse Konstantinoopolisse esimene ülikool - Bütsants suhtus kultuuriliselt mahajäänud Lääne- Euroopasse üleolevalt ja vaenuga - Slaavi aladele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa) avaldas Bütsants eriti mõju. Nad võtsid üle õigeusu, slaavi tähestiku, mille koostajateks on 9. saj kreeka misjonärid Kyrillos ja
need inimesed kellega ta koos elas ei olnud tema päris vanemad. Oidipus päästab Teeba ja abiellub enda teadmata oma emaga. Lõpuks saab aru et ta oli kogemata oma isa tapnud. Ränk saatus asuale mehele. Proosa; Herodotos- ajaloo isa Demosthenes- suurepärane kõnemees Filosoofid. Sokrates: ,,ma tean, et ma midagi ei tea" Platon" Pidusöök" AristotelesPoeetika Rooma Kirjandus: Plantus: Hooplev sõjamees Proosa: Cicero Retoorika- kõnekunst Caecar Bubico- piir mille ületamisel tuleb edasi minna Tacitus: Germaania- eesti Luule: Vergilius- Bucolica, Georgica Rahvuseepose autor Aeneis Õpetaja küsis: Achilleus: Kreeka kangelane Antigone: Oidipuse tütar, Sophoklese teose peategelane Ariadne lõng- juhtnöör Echo- kaja Kassandra- Priamose tütar, Hektori, Parise õde, selgeltnägija, teda ei usuta Kreon- Iokaste vend Oidipus- kuningas Orester- Agamemnoni ja Klytaimestra poeg Orpheus- käis põrgus Athena- tarkusejumalanna
· keisri kohaloleku korral kuulus talle viimne sõnaõigus · ka gladiaatorid olid enamasti orjad · nii mõnelegi orjale anti võidu puhul vabadus §26Kirjasõna ja kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris · varajasest kultuurist poole teada peaaegu mitte midagi · tõeline kirjandus kujunes välja 3. saj eKr kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul · esimesed rooma arutorid piirdusid teoste tõlkimise ja mugandamisega · ka teatrer kõnekunst ja ajalookirjutised on välja kujunenud kreeka mõjutustest · neis valdkondades pole roomal originaalseid teoseid peaaegu üldse. · püüdsid leida kreeklaste kirjutistele konkreetseid elu-ja käitumisjuhendeid Teater · roomlaste silmis polnud teater nii tähtis kui kreekas · populaarsuselt jäi hipodroomisõidule ja gladiaatorivõitlustele alla · teatriettendused piirdusid rahva naerutamise ja lõbustamisega
On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae- seinamaal,kus värv on kohaldatud krohvile seina või lakke.Buon fresco- Tehnoloogia seisneb maalikunstis kus pigment segatakse vee õhuke kiht kuiv, värske, lubi uhmris või kipsist 2.Nimeta kunstiliike ja too näiteid- Maalikunst, "mis kujutab meeltepaistvust kunstiliselt [künstlich] ideedega seotuna", jaguneb looduse kauni kirjeldamise kunstiks ja looduse saaduste kauni kokkupanemise kunstiks (maalikunst ja iluaiandus). Kõnekunst on kunst tegelda aru tegevusega [Geschäft] kui kujutlusvõime vaba mänguga; luulekunst on [kunst] sooritada kujutlusvõime vaba mängu aru tegevusena." "Kõnekunstnik kuulutab niisiis tegevust ja sooritab seda nii, just nagu see oleks vaid mäng ideedega kuulajate meele lahutamiseks. Luulekunstnik kuulutab vaid meeltlahutavat mängu ideedega, ja aru jaoks tuleb ometi nii palju välja, nagu tema kavatsuseks oleks olnud tegelda ainult aru tegevusega."
6Reformatsiooniaegsed koolisüteemid: Rahvakool (mis oli esimene aste üldises koolihariduses) õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja kirikulaule. Üldiselt käisid seal vaesame pere lapsed. Ladina ehk triviaalkool ( mis jaotati kolmeks astmeks. Esimeses astmes oli ladina keel, lugemine ja kirjutamine. Teises astmes oli ladina keel, muusika ja usuõpetus ning kolmandas astmes oli ladina keel, dialektika (vastav tunnetusmeetod, väitlusoskus), retoorika (kõnekunst), kreeka ja heebrea keel. Selles koolis käisid rohkem arukamad lapsed. Gümnaasium õpetati matemaatikat, dialektikat, retoorikat ja kreeka keelt. Ülikool 2 aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus-või usuteaduskonnas. Ülikooli jõudsid ainult targematest targimad. Kuid usupuhastus jätkus. 1530. aasta Augsburgi riigipäevale esitati luterlaste usutunnistus, mis kinnitas ühtsust püha, katoolse ja apostelliku usuga. Luther juhtis
· Haridus Aleksandrikooli peakommitee president ~ koguti 10000 rubla. Andis eestlastele esimese tõese ajalookäsitluse · Usk 1872. a läks kirikuõpetajaks Otepääle ~ ärkamisaja keskus III Carl Robert Jakobson (1841-1882) · Haridus Tegutses eraõpetajana 1867 andis välja koolilugemise raamatu · Põllumajandus Asutas Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsid · Ajakirjandus 1878. ,,Sakala" loomine · Kõnekunst 1868. pidas 3 isamaa kõnet Eesti 20.saj. alguses Sajandivahetusel tekkis 2 poliitilist liikumist: 1) Tartu Rahvuslased: · Liider Jaan Tõnisson · Toetasid rikkad, haritud lõuna-eestlased · Rõhuti rahvuslikku eneseteadvust ja eesti keele rolli 2) Tallinna radikaalid: · Liider Konstantin Päts · Rõhutasid rikastumise vajadust (Venemaa ja Saksamaa kapital välja · Toetasid keskklassi intelligents Põhja-Eestist 9
Mis iganes see siis kellegi jaoks tähendab. Aristoteles jaotab hüvede saavutamise poole tegutsevad inimesed kolme rühma: lihtsameelsed inimesed, kes ei mõtle ega arutle loogiliselt, kellele meeldib nautlev elu ja keda Aristoteles võrdleb kariloomadega; poliitikaeluga seotud inimesed, keda hinnatakse suhteliselt kõrgelt, sest poliitika kuulub Aristotelese järgi mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka ning poliitikule omistab ta ka enim austusväärivad võimed, nagu kõnekunst ja majandamine; mõttetööga seotud inimesed sh ka filosoofid. Aristoteles tõstatab oma arutluses küsimuse, kas õnn tuleb õppimisega, harjutamisega või mingit muud moodi pingutades või tuleb see mingist jumalikust ettemääratusest ehk juhuse läbi? Õnn on igaühe jaoks erinev ning sõltub inimese haritusest ja tema olukorrast, eluolustikust. Aristoteles on seisukohal, et kes pole oma loomutäiust päris ära moonutanud,
lapsesaatja Muusade kool · LUGEMINE, KIRJUTAMINE õpetas kirjatark e. grammatist · MUUSIKAÕPINGUD õpetas kitarrist flööti, lüürat ja viimase saatel laulma · VÕIMLEMINE PALESTRAS õpetas paidotribes elegantset kehahoidu ja kõnnakut, tantsimist. Gümnasion (gymnos kr. k. alasti) · Andis kõrgemat üldharidust, mida nimetati enkyklios paideia. · Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. Seitsme vaba kunsti ained Efeebiteenistus · Vanuses 18-20 · Sõjaline ettevalmistus Homoseksuaalne armastus kui osa Kreeka kasvatusest · Loomulik osa aristokraatliku helleni kasvatusest noor ülik sai õpetust vanemalt mehelt · Antiiktraditsioon seob meestevahelist armastust eelkõige julguse ja vapruse edasiandmisega · Seotud meheliku alge liialdamisega Kreeka kultuuris (naiste meeste eraldatus, isaduse aseaine) Sparta kasvatus
raamatute lugemine. Raamatukogust raamatute laenutamine on tasuta ja seega igaühele kättesaadav. Raamatuid on erinevatele maitsetele: reisikirjad, romaanid, noorsooromaanid, elulood, ajaloolised romaanid, romantilised naistekad, ulme- ja kriminaalromaanid jne. Tuleb lihtsalt minna raamatukokku ja leida see sobiv. Samal nõul oli ka inglise filosoof Francis Bacon: ,,Ajalooraamatud teevad targaks, luule vaimukaks, matemaatika nutikaks, loodusfilosoofia põhjalikuks, loogika ja kõnekunst osavaks väitlejaks." Kui valida ei oska, siis saab töötaja käest küsida ning üheskoos lõpuks ka raamatu välja valida. Lugemine on iseenesest väga lihtne aga samas ka väga lõõgastav. Hea on ju sukelduda kellegi teise probleemidesse ja muredesse ning vaadata, kuidas ta nendega toime tuleb, mis siis, et tegelane on välja mõeldud, raamatu probleemid on ikkagi võetud igapäevaelust. Kui teos on kaasahaarav, siis pole paremat meelelahutust vajagi
Nad võlusid ja hukutasid oma peibutava lauluga mööda seilavaid meremehi, kes unustasid laevajuhtimise ja sõitsid karidele. 5. Kes oli Herodotos, millega on ajalukku läinud? Herodotos tegeles ajaloo uurimisega ning mängis ajaloo uurimisel suurt rolli. Kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest raamatu, nimega „Historia“. 6. Mis oli retoorika, miks oli vajalik, kes oli tuntuim esindaja, millega on ajalukku läinud? Retoorika oli kõnekunst, mis oli ühtlasi ka teadus. Retoorika oli valjalik, sest majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel arvamusliidrite veenmisoskuse mõjul. Tuntuim esindaja oli Demosthenes. Läks ajalukku sellega, et veenis kõhklevaid kreeklasi makedoonlaste sissetungile vastu hakkama. 7. Võrrelge Vana - Kreeka ja tänapäeva teatrit, leidke 3 sarnasust ja 3 erisust! Sarnasused: 1) Nii Vana-Kreekas kui ka tänapäeval kasutati laval dekoratsioone. Vana-
Colosseum suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus Samal tasemel: ajalookirjutus, kõnekunst Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad Varane keisririik Hiline keisririik
Hermes jumalate käskjalg Apollon - valgusejumal Ateena tarkuse jumalanna,sõjavarustuses Dyonysos veini ja pidustusejumal 8. kirjandus nagu meie seda näeme, liigid: 1) luule 2) proosa 3) draama Proosa: kujuneb välja 3 liiki proosakirjandust 1) kreeka ajaloo proosa. 6 saj ekr alustati kirjutamist, Herodotos kirjutas sõdadest pärslastega ning läheb ajaloos tagasi kuni Trooja sõjani. Teda peetakse ajaloo isaks. 2) retooriline proosa. 6.7 saj hakkab arenema kõnekunst, mis pärandus hilisemale tsivilisatsioonile. Algne kõnelemiskomme saab alguse tseremooniliste sündmustega. Tihti sõltus kohtuotsus kõnelemisoskusest. Ateenas kujunes demokraatlikul perioodil algeliseks vormiks poliitiline kõne. 3) filosoofiline proosa mõjutas maailma palju. 9. Sokrates sündis Ateenas,kõrgajal,isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Peale kiviraiduriks õppimist saab temast sõdur,3lahingut, peale seda leidis uue naise Xantippe. meieni jõuavad tema
annaabi.ee 
