Vana-Liivimaa kujunemine (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister ?
Millised riigid kujunesid keskaja alul Eesti alal ?
Kes olid Vana-Liivimaal maaisandateks ?
Mis jäi endiseks, mis muutus ?
Millised olid Jüriöö ülestõusu tagajärjed ?
Millised olid siiani talupoegade põhilised koormised ?
Millised sarnasused, millised muutused ?
Miks kujunesid Eesti alal linnad ?
Kuhu kujunesid linnad ?
Mis on linnaõigus ?
Millise linnaõiguse Eesti linnad said ?
Kes said linna kodanikuks ?
Kes sai olla raehärraks ?
Millise suurusjärgu linnade hulka kuulusid Eesti linnad ?
Milliseid saate vastu ?
Millal ja kuidas likvideeriti Tartu piiskopkond ?
Millal ja kuidas likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond ?
Millal ja milliste tulemustega piirasid vene väed Tallinna ?

VANA- LIIVIMAA KUJUNEMINE
VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE

VANA-LIIVIMAA – eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala , mille ristisõdijad vallutasid
Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud
Miks?
1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel
1237 .a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust – Liivi ordu
1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel:

1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa , Virumaa
2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu
LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE

MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR – väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu
LÄÄN e. FEOOD – maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta

LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE

Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister ?
LÄÄNIMEES e. VASALL – sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest
LÄÄNIKORD e. FEODAALKORD e. FEODALISM – ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi

AADEL – keskaegne maaomanike

seisus, kelle põhiline ülesanne oli
teisi kaitsta

AADLIK – aadli seisusse kuuluja
LINNUS – kaitse otstarbel ehitatud

aadliku elupaik

VAKUS – vasalli ühine söömaaeg talupoegadega, mille käigus võeti vastu andameid
MÕIS – aadliku majapidamine, mis koosnes mõisa hoonetest ja seda ümbritsevatest põldudest ja küladest
1241.a. Liber Census Daniae – Taani hindamisraamat – Eestis 3 mõisat ja 115 vasalli
Täitke tööleht: Üleminek muinasajast keskaega.

Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõja eeldused, huvigruppide eesmärgid

EELDUSED

Drang nach Osten
1143 .a. rajati Läänemere lõunakaldale Lübecki linn, millest sai edasitungi keskus
koged

PÕHJUSED

Saksa rüütlid – pattude lunastamine, sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisusekohaseid valdusi hankida
Saksa kaupmehed ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega
Rooma paavstid oli huvitatud Läänemere idakalda hõimude pööramisest rooma -katoliku usku, sest taheti laiendada oma ülemvõimu, saada juurde maksumaksjaid
Taani ja Rootsi kuningad nägid ristisõjas võimalust oma võimupiiride laiendamiseks
Novgorodi ja Pihkva vürstid olid samuti huvitatud oma võimu all olevate alade laiendamisest pöörates paganad õigeusku.

Liivimaa ristisõja tähtsamad sündmused

1201.a. Riia linna asutamine
1202.a. Mõõgavendade ordu asutamine
1206 -1207.a. liivlaste ja latgalite alistamine
1208.a. esimesed ristisõdijate retked Ugandisse ja Sakalasse, eestlaste vabadusvõitluse algus
1210 .a. Ümera lahing
1217.a. Madisepäeva lahing
1219.a. taanlased vallutavad Lindanise linnuse
1220 .a. Rootslaste sissetung Läänemaale, Lihula linnuse rajamine
1222- 1223 .a. eestlaste ülestõus
1224.a. Tartu langemine
1227.a. Muhu ja Valjala linnuse alistumine, muistse vabadusvõitluse lõpp

Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses

Sõjaline ülekaal vastaste poolel. Ordurüütlid olid elukutselised, väljaõppinud sõjamehed. Rüütlite relvastusse kuulusid ammud, kaheteralised mõõgad, kiviheitemasinad, neil oli korralik turvis – rõngassärgid, metallist kilbid ja mõõgad.
Puudusid liitlased. Võidelda tuli sakslastega, Taani ja Rootsi vägedega, lisaks veel Vene vürstide retked.
Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud - Rooma katoliku kirik eesotsas paavstidega. Paavstide patukustutuslubadus meelitas Liivimaale aina uusi ristisõdijaid.
Vallutajad olid head diplomaadid. Alistati liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval, kasutati ära nende vahelisi vastuolusid

Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses

Eestlaste sõjaväekorraldus oli mõeldud üksikute sõjakäikude tagasitõrjumiseks, mitte plaanipärase vallutuse vastu.
Puudu jäi elavjõust. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ja lõpuks ei jätkunud enam võitlejaid. Vaenlane sai pidevalt täiendust mere

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merilin Õppematerjali autor

Lae alla .docx

Lisainfo

VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE
 VANA-LIIVIMAA – eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid
 Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud
 Miks?
 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel
 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust – Liivi ordu
 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel:
1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa
2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu

LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE
Ajalugu , Vana-liivimaa , Keskaeg , Eesti ajalugu , Keskkool , Vana-Liivimaa kujunemine , LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE