.......................................................15 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................18 Sissejuhatus Üle maailma on Auschwitzi koonduslaagrist saanud terrori, genotsiidi ja holokausti sümbol. Laager asus Lõuna Poolas ja oma nime sai ta Poola linna Oswiecimi järgi. Auschwitz rajati 1940 aastal sakslaste poolt. Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid. Laagrid Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest. Auschwitzis oli kokku 48 laagrit. Kolm põhi laagrit olid Auschwitz I, Auschwitz II ( tuntud ka Brikenau nime all) ja Auschwitz III ( tuntud ka Monowitzi nime all). Auschwitz I oli juhtimis keskus, kus hukati umbes 70 000 inimest, peamiselt poolakaid ja nõukogude sõjavange
Sagenenud on juhtumid, kus organiseeritud kuritegevus kasutab jälitustegevuse meetodeid. Nii tegeles ühes Vladivostoki kuritegelikus grupeeringus luure- ja vastuluurega endine eriteenistuse ohvitser (, 2003, 56, 179). Karistuspoliitika Reeglina hoitakse eeluurimist ja politseilist tegevust ning kohtupidamist ja karistuse elluviimist eraldi, et repressiivne võim ei koonuduks ühe isiku st ministri kätte. Venemaal see paraku nii ei ole, vanglad alluvad Siseministeeriumile (MVD). Samuti on MVD alluvuses kriminaaluurimine, avaliku korra tagamine (politsei) ja juriidiline peakontor. See tähendab, et võim on koondunud ühe minstri kätte. Vastupidiselt Lääne ühiskonnale, kus toimub vanglate rahastamine riigi poolt maksumaksjate rahaga, on Venemaal vanglad tootmisüksused, mis peavad üleval ennast ja riiki. 1990 alguses oli vanglate kogutoodang umbes 1 miljon USA dollarit ja metsandusel
võimekaid töötajaid. Lähiaastail ongi tähelepanu keskmes arenemisvõimaluste kujundamine töötajatele ja selliste inimeste värbamine, kel on võimed ja tahtmine teha tänapäevast vanglatööd. Suuresti tänu sisekaitseakadeemia justiitskolledzile on neid ka üha enam. Et vanglatöötajad oleksid terved nii kehalt kui vaimult, oleme kehtestanud vanglateenistuja eetikakoodeksi ja kehalised katsed. Nüüdisaegseks vanglatööks ei sobi vanad ühiselamutüüpi vanglad, kus ka parimail vanglatöötajail on keeruline vange õigele teele aidata ja vältida vanglakultuuri edasikandumist vanadelt noortele. Sestap on vanglateenistuse uuendamise üks nurgakive üleminek kambervanglatele, kus piiratakse vangide omavahelist suhtlust, et hoida ära kuritegelike teadmiste levimist ja suunata vangi õiguskuulekale käitumisele. Võimaluse korral paigutatakse ta karistust kandma oma elukoha lähedale, et ka
ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS — TÕE ja TEADMISE avaldumiseks VÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju — TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISI VÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA, SEKSUAALSUSE, PEREKONNA, TEHNOLOOGIA, TEADMISTE, TOOTMISVIISI jne. kaudu. VABADUST EI TAGA TEADMISTE KASV. Ei ole iseenesest vabastavat või represseerivat DISKURSUST. LÕPLIKKU VALGUSTUST KANTI TÄISEALISEKS saamise mõttes ei ole, sest pole lõplikku sihti. VALGUSTATUSE, st. VÕIMEKUSE ja KOMPETENTSUSE kasv tuleb lahus hoida võimusuhete intensiivistumisest
sportlased, näitlejad, teleinimesed. Meedial on oluline roll sportlaste, ekraani- ja lavatähtede tuntuks tegemisel. Meedia on staaride looja, ent samas võib ta olla nende hukutaja. Poolavalikud ruumid On kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, baarid, restoranid, muuseumid jm. Neis ruumides võivad filmimisel, pildistamisel kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned ja vanglad. Privaatne elusfäär On pere- ja eraelu. Perekonna ja eraelu puutumatust sätestab nii inimõiguse konvensioon kui ka EV põhiseadus. Teiste inimeste pere- või eraellu saab sekkuda vaid nende õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, seega üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Inimeste erinev staatus Ajakirjanduses on inimestel järgmine staatus: · Avaliku elu tegelased · Eksperdid · Tavalised inimesed
korrastanud ja täiendanud. Mis puutub subkultuurilistesse trendidesse, siis tavaliselt pole need sündinud Eestis, vaid on üle võetud mujalt. Millised on siis üldistades kuritegeliku subkultuuri elemendid ja normid Läänelikus kultuuriruumis? Esimene ja kõige üldisem nõue on: ära sega end teise vangi tegevustesse! Ela oma elu! See kohustus teenib eesmärki, et vähendada vanglasiseselt probleemsete situatsioonide teket. See omakorda loob rahulikuma vangla argirutiini. Kuivõrd Eesti vanglad on pikalt kuulunud slaavi kuritegeliku subkultuuri mõjusfääri, siis on ka vanglaasukad sellest subkultuuris oluliselt mõjutatud. Kuritegelikus subkultuuris algab tätoveerimine juba varases nooruses - tihti näiteks erikoolis olles. Väljakujunemata väärtussüsteem, tung iseseisvusele ja enese maksmapanemisele on olulise tähtsusega isiksuse kujunemisel ja tätoveeringute valikul. Tänapäeval on tätoveerimine vanglates muutunud
) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne elusfäär Pere- ja eraelu Pere- ja eraelu puutumatuse sätestab nii inimõiguste konventsioon kui ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Teiste inimeste pere- või eraellu saab sekkuda vaid nende õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, seega üksnes seadusega sätestatud juhtudel. Inimeste erinev staatus
on rahuldatud ja konkurents kõrvaldatud." (Elbert Hubbard) Vangla, kui karistusasutus, ei toimi paljude inimeste arvates nii, kui see tegelikult toimima peaks. Seal toimuv on nagu sotsialism: kõik inimesed on võrdsed ja neile antakse nii materjaalne, kui ka vaimne heaolu. Kas selline karistusviis muudab inimese tulevikku ja on seda ka võimalik efektiivsemaks muuta? Praegult saab öelda, et paljude arenenud riikide vanglad on seal olevatele vangidele peaaegu paradiis. Nad ei pea tööd tegema, et endaga toime tulla, rahuldatakse kõik inimesele elementaarsed vajadused ning pakutakse isegi samu võimalusi, mis tavainimestele. Selle hulka kuuluvad ka näiteks kommunikatsioon välismaailmaga televiisori või interneti kaudu. Näiteks hiljuti avati Norras vangla, milles vangide elamistingimused võivad ületada väga paljude tavainimese oma:
Tallinnas ja kogu Harjumaal Venemaaga koostööd teha, baltisakslased kehtestati sõjaseisukord. Sellega loodeti välja tõrjuda. Arreteeriti 30jul 1940, 1952 rahva rahunemist, kui see hoopis halvenes. mõisteti sundravile, suri psüh.haiglas. Karistussalgad. Kohtuta hukati üle 300 1903-Tartus alustas ilmumist ajaleht inimese, sõjakohtutes 500 süüdimõistetut ,,Uudised'' lehe asutajaks olid Peeter hukati. 2) Sunnitöö,vanglad,avalik Speek, Karl Ast, Mihkel Martna. Seda ihunuhtlus 3) kohtuvõim läks sõjaväelaste pooldasid radikaalseöt meelestatud kätte. noorte,illegentsi ja tööliste hulgas. Järgnevad aastad(pärast rev-i)- Mõisate Rev. Põhjused- 1)Rahva otsustusõigusi põletamisega oli see küll läbi kuid kärbiti oluliselt.2) Puudusid peamised vastuhakke toimus väga palju edasi (Eestis kodaniku õigused ( sõna,trüki,usu-vabadus)
2.juunil 1793. aastal said võimule jakobiinid. Nad moodustasid diktatuuri, mille tähtsaim oragan oli Rahvapäästekomitee. See loodi, et vältida isikudiktatuuri. Kuid 12 liikmelises komitees oli juhtiv roll Maximilien Robespierre´il. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi tapmisest, läksid jakobiinid üle terrorile. Kehtestati surmanuhtlus, spekulatsiooni, kaupade kokkuostu ja nende varjamise eest. Kohtupidamisel kaotati tunnistajate ülekuulamine, sest see hoidis aega kokku. Vanglad täitusid inimestega ja tapetuid oli umbes 40000 inimest, kellest enamus kuulus vanasse kolmandasse seisusse. Selline asi omas suurt mõju rahvale, lõpuks läks asi üle igasuguse piiri. Lähimas minevikus on kasutatud sarnaseid manöövreid diktatuuriga riikide poolt. See on väga jõhker tegu. Tähtsat rolli Prantsuse revoltusioonis omas Napoleon Bonaparte. Ta oli algselt tavaline kindral, kes kogus kuulsust oma võitudega võõrvägede üle. 1799.aastal korradas ta
ostulubade põhjal. Ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada ja puhkes spekulatsioon. Sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatnuid. Varustati toiduainetega, seemneviljaga, küttepuudega jms. Saksa okupatsiooni ajal hukati u 7800 Eesti elanikku,enamik olid eestlased. Repressioonid said tõelise hoo sisse pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Vanglad täitusid poliitiliste vangidega. Aga terroriohvreid oli vähem võrreldes Nõukogude okupatsiooniga. Natside rassiteooria nõudis juutide täielikku hävitamist. Põhjuseta hukati kõik juudid. Eesti hukati kokku umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlasi. Nad tapeti täielikult ja see etniline grupp lakkas olemast. Kõige rohkem hukati sõjavange, 15000. enamik nendest suri vangilaagris nälja, haiguste ja halbade elutingimuste tõttu.
ähvardanud või vigastanud, ja see tegu oli enesekaitseks. Kuid kõik selle selgitab muidugi välja juba politsei. On väga palju põhjuseid , miks mina olen surmanuhtluse poolt. Aga selle poolt olen ma ainult siis kui tegu on mõrva või piinamisega, väärkohtlemise või ärakasutamisega, ühe sõnaga öeldes kuriteoga. Nagu eelnevalt juba nimetasin siis kurjategija saab õiglase karistuse, selle, mille ta on ära teeninud. Aga on veel põhjuseid. Vanglad on ju niigi ülerahavastatud. Paljud inimesed ootavad oma karistusaega juba piemat aega, et vabaneks mõni kohta vangalas. Tänu ülerahvastatusele ka lastakse kurjategijaid varem vanglast välja. Kui kriminaalkuriteo toimepannutele määrata surmanuhtlus, siis meie ühiskond muutub palju paremaks. Inimestel on kindlustunne, et ta ei saa kunagi enam ühtki kuritegu toime panna. Keegi ei pea enam tema tegude tagajärjel kannatama . Siin kohal saavad muidugi paljud vastu väita, et on ju ka
Näidisloetelu riigi ja KOV organitest Riigi haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). 1) Riigi haldusorganid vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, päästeseadusele, prokuratuuriseadusele, arhiiviseadusele ja vangistusseadusele on: Vabariigi Valitsus Valitsusasutused: Ministeerium Riiklik amet, inspektsioon + nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Maavalitsus Kaitsevägi Riigikantselei Prokuratuur Häirekeskus Rahvusarhiiv vanglad Valitsusasutuse hallatav riigiasutus (näiteks Sisekaitseakadeemia) 2) Täidesaatva võimu põhiseadusorganid (nimetatud ja omistatud pädevus põhiseaduses) on peale ülaltoodud Vabariigi Valitsuse veel: Vabariigi President õiguskantsler Riigikontroll 3) Peale ülaltoodud valitsusasutuste ja Riigikontrolli on ATS-i järgi riigi ametiasutusteks 1 veel: Riigikogu Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei Õiguskantsleri Kantselei kohus
kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Sellest tulenevalt on tööd, mille eest saab ta minimaalse töötasu. Kinnipidamiskohas teenitud raha on vanglast kriminaalmenetluses ka kohtueelne staadium, mil toimub materjalide kogumine. Kogutud tõendid vabanemisel suureks abiks oma elu sisseseadmisel. saadetakse prokuratuuri, kus otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui selline otsus on Vanglad ja kuritegude eest vangi mõistetud inimene on koormaks kogu ühiskonnale. tehtud, suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium Kinnipidamiskohtadele kuluvat raha võiks hoopis haridusele, noorsoopoliitikale või kohtumenetlus. elamumajandusele kulutada. Seepärast on oluline kuritegevust ennetada ning teha kõik võimalik selleks, et kord süüdi mõistetud inimene uuesti süüpinki ei satuks.
Mõnikord paluvad kannatanult andeks või siis annavad ennast üles ja lasevad õiglaselt enda üle kohut mõista ning lepivad karistusega.Selline inimene oli ka F.Dostojevski Raskolnikov, kes kahestses juhtunut ning andis veidi teiste mõjutustel end ka üles.See näitas üles humaansust ning soovi saada andeks teistelt oma tehtu pärast.Südamest kahetsejatele oleks õiglane määrata kergem karistus ja tasuks kaaluda andestamist nende tegude eest. Tänapäeva vanglad on üle rahvastatud.See on vanemate armastamatuse ja tähelepanumatuse, harimatuse ja ühiskondliku surve tagajärg.Inimesed ei ole raudmehed, kes kõike suudaksid taluda ning lähevad kergema vastupanu teed.Vanglasse sattudes võid olla pisipätt, kes on sooritatud mõne väiksema rikkumise, kuid vanglast välja tulles ollakse juba suurema järgu kurjategija, kus kinnipidamisasutus koolitab inimest selliseks.Müüride taga toimub pidev võimu
noore inimese edasine elu täielikult temaga tegelema hakkavate politseitöötajate professionaalsusest. Kui noor inimene saadetakse kergekäeliselt vangalsse „paranema”, võivad tagajärjed olla hoopis vastupidised. Kuriteoennetuse Sihtasutuse nõukogu esimees ja Harju maavalitsuse alaealiste komisjoni esimees Janno Rässa on oma artiklis „SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISELT NOORSOO KURITEGEVUSEST. GRUPIMÕJUD JA KONFORMISM DELIKVENTIDEL NING NOORTEVANGLA SISEELU” maininud, et vanglad ei vähenda kuritegevust: neid võib laiendada, juurde ehitada ja ümber ehitada, ent kuritegude ja kurjategijate arv kas jääb stabiilseks või koguni tõuseb. Vangistus põhjustab retsidiivsust: seal korra juba olnud on üsna tõenäoliselt peatselt tagasi. Vangla lihtsalt toodab kurjategijaid. Niisiis ei saagi kindlalt väita, et politseisse teatamine iga kord on õigem kui mitte teatamine. Kogu maailmas ja kogu elus pole midagi tähtsamat kui selle kindlaks määramine, mis on õige.
asutus), KOV asutus (halduse või linna halduse kandja), Valitsusasutus. 19. Nimeta ametiasutusi valitsusasutused, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, kohus,Õiguskantsleri Kantselei, KOV üksuse ametiasutus(nt Volikogu Kantselei), MUPO jne. 20. Millised on Täidesaatva riigivõimu asutused? Valitsusasutused (nt. ministeeriumid, maavalitsused, riiglikud ametid ja inspektsioonid, kaitsevägi, riigikantselei, prokuratuur, vanglad, rahvusarhiiv, häirekeskus jne). Tegelevad inimeste õiguste ja kohustuste üle otsustamisega ning riiklikult tähtsate küsimustega. RIIK FINANTSEERIB. On põhimäärus ja eelarve + pitsat väikese riigivapiga.Korraldavad seaduste täitmist. Vajalike rakendusaktide koostamist ja nende täitmise kontrollimist. Uute seaduste eelnõude ettevalmistamist. Avalik teenistus. Valitsusasutuste hallatavad asutused - RIIK FINANTSEERIB. Põhiülesandeks ei ole
Aasta 1917 Tunnikonspekt § 27 Eesti ajalugu II I Autonoomia saavutamine Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st.
-rahvas -territoorium -valitsus -riik teostab võimu -ainult riigil on õigus välja anda seadusi -ainult riik saab seaduserikkumise eest rikkujat karistada -riigi võim on ülimuslik -riigil on üks riigivõimukeskus 3. Mis on avalik haldus? Poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitusinstitutsioonide poolt. Nt: sotsiaalkindlsutusamet, maksuamet, sõjavägi, politsei, vanglad. 4. Mis on avalik-õiguslikud institustioonid? + näited Asutused, mis ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Kuid riik säilitab nende üle kontrolli, eraldades neile selleks raha ning tellides neilt teenust. Nt: koolitustellimus ülikoolidele, raviasutused, ülikoolid, avalik-õiguslik ringhääling, TV. 5. Iseloomusta Friedmani ja Keynes'i majandusteooriaid.
· Sõja võitja oreool · 11-milj. armee Ida-Euroopas · Peaülesanne majanduse ülesehitamine · Rasketööstuse arendamine · 1947 kaotati kaardisüsteem · Tööstuses sõjaeelne tase 1950 · Põllumajanduses sõjaeelne tase 1952 · Reparatsioonid Saksamaalt · Ranged sunnimeetodid, töökohustus, halvad elamistingimused · Ideoloogiline surutis · Rahuleer ja imperialismileer · Raudne eesriie · Stalini isikukultus · Sisepoliitiline eesmärk elanike hirmu all hoidmine · NRVD vanglad, laagrid · GULAG-i arhipelaag · Terror · Stalin kogu võimutäius KP juht ja Ministrite Nõukogu esimees · Ülemnõukogu dekoratiivne roll · ÜK(b)P Poliitbüroo · Kohtuprotsessid, arstide süüasi · 5. Märts 1953 Stalini surm Lavrenti Beria · Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · Parteiaparaat Nikita Hrustsov · Üllatavad reformid
kaotas võitlusvõimet, kasvas sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu, kujunesid äärmuslikud meeleolud Käik: veebruari lõpus Petrogradis toidurahutused kasvasid kiiresti üle kiiresti revolutsiooniks. Mässu maha surujad liitusid rahvaga, Keiser – vabariik, võim ajutiselt valitsuse käes, üritati suunata demokraatlikuks, Petrogradi nõukogu muutus mõjukaks, millest kujunes tõsine vastukaal keskvõimule. 2. märtsil jõudis mässu uudised eestisse, tallnas streigid vanglad põlema. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinike. Märtsis taaskehtestas ajutine Soome valitsus põhiseaduse, Poola iseseisvus, ja alustas läbirääkimisi ukraina autonoomia andmiseks. 30 märts autonoomia seadus ja omavalitsus 4) Oktoobripööre Käik: hulk erakondi liitusid üksteisega, enamlased olid rahvuslikult eitaval seisukohal Tagajärg: enamlaste nõukogu, partei diktatuur 5) Venemaast lahkulöömine ja iseseisvuse väljakuulutamine.
varadega vastutustundlikult ja rahva huve arvestades ringi käivad. Üheks raha säästmise võimaluseks oleks vähendada riigi juhtimisele tehtavaid kulutusi. Kui arvutada kokku kõik ühe ministri peale tehtavad kulutused kuus, tuleb see ikka päris suur summa. Ja kui nüüd mõelda sellele, kui palju neid ministreid ja ametnikke on, siis võiks sealt saada päris suure kokkuhoiu. Samuti võiksid vanglad tegeleda millegi tootmisega, et siis kasvõi osaliselt katta need tohutud summad, mis maksumaksja rahast lähevad kurjategijate ülalpidamiseks. Kui see raha siis lõpuks riigi rahakotti on jõudnud, tuleks sellega ka midagi ette võtta. Kellele ja kui palju seda eraldada? Tihti juhtub ka nii, et see, kes kõige kõvemat häält teeb, saab rohkem raha. Arvan minagi, et kes palju tahab - vähe saab, aga kes vähe tahab - midagi ei saa.
· Koguneti küladesse · Lähedal asuvad külad moodustasid kihelkonnad. Viikingi aeg 7 8 saj. Eestlased muinasaja lõpul 12 13 saj. 1. Elanikkond muinasaja lõpuks 12 13 saj. oli kogu eesti ala asutatud. · Enamik elanikest eestlased · Ida Eestis eesti ja vadja segurahvas · Lõuna Eestis eesti liivi segurahvas · Elanikkonda ~150 200 000 · Sõjaretkedelt toodud vanglad ja orjad, nende järglased · Muinas eestlased olid kehaehituselt jässakad · Eluiga väga lühike ~30 a. · Rehielamu (kodu). Elatusalad · Põllumajandus (talivili, suvivili, kesa) · Adramaa (mõõtmisvahend)(jura, millega mõõdeti maad) · Raskemad tööd tehti talgute korras · Kogukonnast lahkulöönud talusid kutsuti mõisadeks · Toodi luksuskaubad
jaoks on see vajalik või ei. Argumendid, mis on seotus majandusega. Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida, sest see toob riigile lisa raha, see on ju loogiline, et kui meie riigis hakkatakse legaalselt narkootikumid müüma, tuleb osa sellest rahast käibemaksuga riigile tagasi. Kergete narkootikumide legaliseerimine vähendab raha, mida riik kuulutab õiguskaitseorganitele. Kegete narkootikumide keeld vajav palju raha politsei, kohus, vanglad, aparatuur, meditsiin abi jne. Kui osa narkootikudest on legaliseeritud, siis selles valdkonnas on vähem õiguserikkumist, riik tegeleb sellega vähem ning kuulutab selle peale vähem raha. Keregete narkootikumide legaliseerimine toob kaasa turismi kasvu, mis omapoolt toob ka tulude kasvu.Norkoturism on levinud paljudes riikides ja see toob seal lisa raha. Kerged narkootikumid on lubatud Australias, Argentinas, Hollandis, Tsehhis ja teistes riikides.
eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku reziimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid. REPRESSIOONID JA GENOTSIID Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Sõja eel Eestis elanud juutide enamik oli põgenenud koos
1980. aastatel hakati vene keelt õpetama juba lastaaias ja I klassis. Rahvas hakkas ’’üles ärkama’’ venestamise tõttu, toimusid noorsoorahutused ja haritlased koostasid’’Avaliku kirja Eesti NSV-st’’. See kiri levis ka mujal maailmas ja tänu sellele suurenes välismaa tähelepanu Eesti vastu. 1944.-45. aastal arreteeriti Eestis hinnanguliselt 10 000 inimest, kellest pooled surid kahe esimese aasta jooksul. Massilised arreteerimised täitsid lühikese ajaga kõik Eesti vanglad ja kuni 1953. aastani saadeti Eestist sunnitöö- ja vangilaagritesse kokku kuni 30 000 inimest. Vägivald aina kasvas aastatega. 15. augustil 1945 küüditati Eestist Permi oblastisse 407 sakslast. Kuna eestlased polnud aktiivsed kolhoosi minejad, siis otsustati neid hirmuga kolhoosidesse saata. 25.märtsil 1949 algas Eesti ajaloo suurim küüditamine - märtsiküüditamine. Selle käigus deporteeriti üle 20 000 inimese, enamasti naised ja lapsed
1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma
1944-1945 vähendati Eesti territooriumi (Petseri jaNarva tagune ala). 1950 kaotati maakonnad (13), asemele tulid rajoonid (39) Repressioonid okupatsioonide ajal 14.juuni 1941 massiküüditamine, mis toimus kõigis kolmes Balti riigis. Küüditati ligi 10 000 inimest poliitikud, haritlased, sõjaväelased, ettevõtjad. Saksa okupatsiooni aastail hukutati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui algselt olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, angofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid palju vähem. Juudid põgenesid Eestist koos Punaarmeega NSVL, kuid maha jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last hukati. Hiljem hakkasid sakslased Eestisse tooma
Norm on seotud sotsiaalse kontrolliga. Sotsiaalne kontroll: mehhanismid ja tegurid grupis, mille ülesanne on grupi liikmete mõjutamine konformselt käituma. Kontrolli elluviimise vahendid on sanktsioonid: negatiivsed ja positiivsed tagajärjed. Kontrolli teostavad erinevad institutsioonid: pere, kool, sõpruskond jne. Karistusõigusliku sotsiaalse kontrolli fookus on kriminaalne käitumine. Kontrolli teostajateks on politsei, kohtud, justiitssüsteem, vanglad jne. II. 2. loeng - teooriad Hälbivust seletavad teooriad · Bioloogilised hälbivuse põhjused anatoomilistes, füsioloogilistes või neuroloogilistes anomaaliates. · Psühholoogilised hälbivuse põhjused isiksuslikes tegurites. · Sotsioloogilised hälbivuse põhjused sotsiaalsetes tegurites, asjaoludes või tingimustes. Bioloogiline teooria: Cesare Lombroso - Uuris kurjategijate ja mittekurjategijate anatoomilisi omadusi.
sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel eestlaste algatusel loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada NL okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. ( toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamine. Eelistati kom reziimi ohvreid, SKS sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, paljulapselisi perekondi. Repressioonid ja genotsiid: hukati umbes 7800 Eesti elanikku kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui loodud koonduslaagrid esialgu oli suunatud kommunistide ja kollaborantide vastu hiljem rahvuslaste, angolofiilide ja sõjavastaste vastu võrreldes NL okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem rassiteooria juutide täielik hävitamine hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta rahvusliku kuuluvuse alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud Eestisse oli jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last
ähvardasid Punaarmee Eestisse lubamist vägivallaga. 17.juuni kirjutas Eesti vägede ülemjuhataja alla Narva diktaadile, mis lubas Eesti pinnale marssida üle 90 000-el Punaarmeelasel. 21.juuni vahetati välja valitsus. Täpselt selle sama päeva õhtul, määras Moskva rahvavalitsuse eesotsa Johannes Vares-Barbaruse ning ministrikohtadele sotsialistlike vaadetega haritlasi.Tekkis relvastatud mäss, mille tagajärjel okupeeriti parlamendihoone, paljud vanglad ning politseijaoskonnad ja võeti enda kontrolli alla sideasutused. Peale uue valitsuse määramist hakati lammutama ühiskondlikke organisatsioone ja tsiviilühiskonda kandvaid osi. Eesti armeeüksused desarmeeriti ja kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist, laiali saadetud Kaitseliidu asemele moodustati okupantide poolt kontrollitud Rahva Omakaitse. Juulikuus toimusid mittedemokraatlikud Riigivolikogu valimised, mille
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu) Eesti rahvuslikult meelestatud jõudude eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine, st.
kasutades olemasolevaid võimalusi. 2. ressursikesksed tooted luuakse olemasolevast ressursist standardtoode ja otsitakse sellele kliente. Hotellimajandus Hotellimajandus on üks osa teenindus- ja turismimajandusest, kuid nende valdkondade vahel piiri tõmmata on väga raske. Kõik turismiettevõtted teenindavad kliente, kuid sugugi mitte kõik teenindusettevõtted ei paku oma teenuseid turistidele. Suur osa majutusasutustest, nagu koolide ühiselamud, vanglad , haiglad , kasarmud , vanadekodud ja teised, tegutsevad väljaspool turismisektorit , kuid teenindamine toimub ka seal. Toitlustusettevõtted (kui välja jätta asutusesisene toitlustamine) teenindavad nii kohalikke elanikke kui ka turiste. Majutusasutustes asuvad toitlustuskohad on eelkõige mõeldud turistidele, kuid sinna on oodatud ka kohalik elanik. Hotellimajanduse all mõeldakse enamasti majutus-, toitlustus- ja lisateenuste (saunad,
mõisa) või valdkonna (hariduse, põllumajanduse) igakülgset plaanipärast korraldamist. Avalik haldus on seega riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nüüdisajal ongi tõusnud esikohale avaliku haldust korraldavad institutsioonid ( sotsiaalkindlustusamet, maksuamet), samas kui klassikalised , riigi sisemist ja välist julgeolekut tagavad struktuurid ( sõjavägi, politsei, vanglad) pälvivad valitsemises väiksemat tähelepanu. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ? Tänapäeva riigi ülesanded on muutunud nii ulatuslikuks, et riigil pole enam otstarbekas nende lahendamist üksnes enda käes hoida. Riik tagab haridus ja tervishoiuteenused, annab välja mitmesuguseid dokumente, peab registreid ja andmebaase, edendab kultuuri. Samas ei tähenda tagamine seda , et just riigiasutused ise peaksid kõike seda tegema. Paljusid taolisi ülesandeid täitvad
EV 7 põhiseaduslikku institutsiooni: * Kool * Vallavalitus * Lasteaed * Kaitsevägi * Televisioon *Politsei * Haiglad Avalik haldus/haldusjuhtimine: Avalik haldus-riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale tõusnud sotsiaalkindlustusamet, maksuamet. Valitsemises väiksem tähelepanud sõjavägi, politsei, vanglad. Avalik-õiguslikud institutsioonid EV-s: Paljud ei allu otseselt riigile (mõnele ministeeriumile), vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt.Riik säilitab kontrolli nende tegevuse üle, eraldaeds raha ja tellides teenuseid. Nt.raviasutused, ülikoolid, avalik-õigluslik ringhääling, TV Erasektor: Erasektori ettevõtted, nende ühine eesmärk: Täisühingud, OÜ-d, AS-d. Ühisjooneks: kasumi taotlemine ja eraomandus.
Mõnikord kirjeldatakse seda fikseeritud juhtumite liikumisena läbi kriminaaljustiitssüsteemi erinevate lülide, mille käigus toimub juhtumite ja nendega seotud isikute selektsioon. Kuritegevuse kontrolli puhul on formaalse sotsiaalse kontrolli institutsioonid. Eesti kriminaal-justiitssüsteem skemaatiline ülevaade: I Kohtueelse uurimise asutused oma pädevuse piires on: - Politseiamet, Kaitsepolitsei ja politseiprefektuurid; - Kaitsepolitseiamet; - Vanglad ja (väljasaatmiskeskus?); - Piirivalveasutused; - Tolli- ja Maksuamet; - Kaitsejõudude Peastaap; Lisaks võivad kiirmenetlust kohaldada ja edasilükkamatuid uurimistoiminguid (sündmuskoha vaatlust, läbiotsimist, võetust, läbivaatust jne) ning uurija või prokuröri ülesandel teisi uurimistoiminguid teostada seadusega kindlaks määratud uurija õigustega ametnikud (nt keskkonnajärelevalve ametnik, tuleohutusjärelevalve ametnik, tarbijakaitse järelevalveametnik jne).
riidemoodide puhul moelooja fantaasial on oma piirid, ja et selle tõttu sageli minnakse kaugemasse minevikku, et sealt ka mitte otse laenata, siis vähemalt inspiratsioonia ammutada. Lihtsustatult võiks öelda, et moed korduvad. Aga teil pole vahest juhust või aega olnud tähele panna, et suurtes joontes maksab seesama ka "moodide" kohta kirjanduses, kunstis ja mujal. Juba Koguja ütles rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi, et ei ole midagi uut päikse all. Vanglad on tavaliselt mõeldud karistusena. Aga kas süütult või mitte, me kõik istume oma elu jooksul aastaid ootamisvanglas. Oleme seotud kohaga ja ajaga, kõik elu normaalsed protsessid on enamvähem ära lõigatud või takistatud. Ootajal on sama vähe vabadust kui vangil. Koolitunnistus ei tähenda veel midagi- alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on inimene, kes õnnetuse läbi on kaotanud ühe jala , ei mõtle üldse palju jalale, mis alles jäi. See ei
õigusakt. Kehtivus ajas: määramata tähtaja, aktis endas määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärteod territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. juhtimisõiguse äravõtmine.
Eesti valitsemine Põllumajandus 19. s Valitsemine: Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910
omandisuhteid, kellele kuulub kultuuripärand. Soov seega kõnelda puhtuse eest, võidelda selle eest, et oleksid puhtad elemendid, aga see pole võimalik, sest kultuur on mitmekesine ja muutub pidevalt. Inimesed elus on puhtaid elemente väga raske leida, tuvastada. Enamasti on tegemist hübriidsusega. Lihtsam on leida hübriidsust kui puhtust. Varjatud ebavõrdse säilitamine Vastuoluline ja negatiivne pärand. Pärandina eksisteerib ka ajaloolise konflikti esitus. Nt vanglad. Ehitiste märgistus on tänasesse kultuuriellu haaratud, millel on vastuoluline tähendus. Nt reziimivahetuste korras tekkinud. Võimu ja poliitika kokkupuutepunkt selle järgi tekib arusaam, mis on pärand. Riigi jaoks on esiplaanil huvid. Kogukonna jaoks on tegemist väärtusega. Üleilmse ja kohaliku vastuolu. Oluline mõjutaja on see, mis on rahvusvaheline kultuuripärandi poliitika - mõjutab lokaalset tasandit. Eksperdid on põhimõtteliselt pärandi volitatud esindajad
Rahvastik 1. Rahvastiku etnograafiline tõlgendus a. põhirahvas b. rahvusvähemused 2. Rahvastiku poliitiline tõlgendus (NB! aluseks on kodakondsus) a. kodanikud b. mittekodanikud c. välismaalased Avalik võim 1. Riigiorganite süsteem, mis on suuteline teostama võimu oma territooriumil - parlament, valitsus ja kohus 2. Riik vajab ametnikke ehk avalikke teenistujaid ja korrakaitseorganid vanglad, politsei, sõjavägi 3. Õigusorganid ja õigussüsteem 3-astmeline kohtusüsteem, õiguskantsler, riigikontroll, seadused ja õigusaktid, kohtupraktika 4. Riigikassa riigieelarve, maksud, raha Riigivõimu peamised ülesanded 1. Riigivõimu peamine ülesanne on valitsemine ehk elu korraldamine riigis 2. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõikidele riigis elavatele inimestele 3. Riigivõimul on õigus välja anda seadusi 4. Võimul on õigus kasutada sunnimeetodeid 5
käitumismudelite suunas: tehases kindlustatakse produktiivsus, koolis korralik käitumine, linnas piiratakse sihitult uitavate lindpriide hulka ja alandatakse epideemiliste haiguste levimise riske. Need võimu ja teadmiste tehnikad läbisid Foucault' järgi kaheastmelise arengu. Esialgu loodi need ohtliku sotsiaalse elemendi piiramise või neutraliseerimise vahendina ning kultiveeriti isoleeritud institutsioonides (vanglad, haiglad, sõjaväelaagrid, koolid, tehased), seejärel aga arendati allutatute kasulikkuse ja produktiivsuse kasvatamise tehnikaiks, mida võib rakendada palju laiemas kontekstis. Distsiplinaarse võimu edu põhineb paari lihtsa instrumendi rakendamisel: hierarhiline vaatlus ja normaliseeriv otsustus. Distsipliini praktiseerimine eeldab ilmtingimata järelevalvet, vaatluste aparaati, mis võimaldab jälgida salaja. Järelevalve peab toimima sarnaselt võimule, kus
hooldusjaamad puhkamisvõimalustega ja seoses kiirteede ehitustega tankimisvõimalust maanteel liikujatele, tihti isoleeritud asukohaga Hooldus (haiglad, Pakuvad toitu ja „ühiskonna koolid, ülikoolid, sõjavägi, jooki inimestele vastavalt südametunnistus“ vanglad jne) nende sotsiaalsetele vajadustele Tööstuslik toitlustus Pakub töötavatele Tekkis seoses inimestele sööki ja jooki tähelepanekuga, et hästi toidetud inimesed töötavad paremini
'' ,,Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiira.'' Jakob ütles Peter von Mannteuffeli kohta ,,Ei piipu, ei poega.'' ,, .. tõe peaks selgitama juba ajaloo pärast, juba tõe enese pärast.. '' ,, .. ajalugu ajalooks ja tõde tõeks inimesel peab olema õigus nõuda südamerahu asemel vähemalt oma tükikest teadmatust!'' Veel detaile: vene vanglad olid kohutavad keisrile saadeti manifest Maapäeval Eeval(Timo naisel) oli enne tema poega Jüri üks nurisünnitus(samuti poeg) Jakobi ja Eeva probleem neid ei kohelda nii nagu kõrgest ühiskonnast inimesi, kuid nad ei ole ka veel aadlikega päris samaväärsed. Kõik tegelased on ka päriselt elanud NSV Liidu aegne Aleksander I tahtis muuta Timo maailmavaateid ja kavatsusi Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli
Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud (avalikud teenustajad). 9. Milles seisneb avalik haldus? On riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Nüüdisajal ongi tõusnud esikohale avaliku haldust korraldavad intitutsioonid (maksuamet, sotsiaalkindlustusamet), samas kui klassikalised, riigi sisemist ja välist julgeolekut tagavad struktuurid (sõjavägi, politsei, vanglad) pälvivad valitsemises väiksemat tähelepanu. 10. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ? Riik tagab haridus- ja tervishoiuteenused, annab välja mitmsuguseid dokumente, peab registreid ja andmebaase, edendab kultuuri. Samas ei tähenda tagamine seda, et just riigiasutused ise peaksid kõike seda tegema. Palju taolisi ülesandeid täitvad avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile (nt mõnele ministeeriumile), vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt.
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide,
Töö korraldus (meeskonnatöö, tarbija rahuldamine). Töö (individualiseeritud, eesmärgiks majanduslik kasv) Firma ja organisatsiooni erinevused- Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, ta kaob majandusväljalt. Foucault organisatsioonikäsitlus: Organisatsiooni füüsiline keskkond (arhitektuur) viitab organisatsiooni struktuurile hierarhiale javõimudistantsile (vanglad, haiglad). Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed. Vahetu kontroll, järelevalve (rutiine töö ja suured ruumid); instrumentaalne - töötajate isiklikud "toimikud" atesteerimine jms.; enesekontroll. Töögraafikud, tunniplaanid "kehade efektiivne paigutamine" ajas ja ruumis. Weberi organisatsiooni käsitlus:
kõigile kodanikele inimväärne äraelamine ning riigi ja ühiskonna harmooniline ning normaalne areng. Jaotavad ühiskonna heaks ja halvaks. Halba panevad pahateo kordasaatjad (vargused, röövimised, kaklused, alkoholism jne). Pahaga seotud inimesed tulevad kas joodikvanemate juurest või narkarite juurest, muukeelsed, ühelapsepered jne. Sotisaalselt vähem kindlustatud keskkonnast. Ühiskond teeb kulutusi, et neid ümberkasvatada (vanglad jne, arstiabi (suguhaigused, alkoholism)). Normaalses ühiskonnas ei peaks selliseid kulusid olema, raha kulub mõttetult. Kui suudetakse vähendada seda musta poolt, hakkab tekkima vabanev ressurss (ei pea politseid palkama nii palju, arstiabi vabaneb, ei ole aja vanglaid ehitada). Maksu mõiste ja eesmärgid Maksu iseloomulikud tunnused on järgmised (nendele tunnustele peavad maksud vastama, kui puudub mõni tingimus, siis ei ole tegemist maksuga): 1
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet
kolme tunnuste kaudu. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Avalik võim – on riiki riigieelsest ühikonnaorganisatsioonist eristamise smatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja vaitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi, nagu armee, politsei, lure aga samuti sunniasustusi (vanglad), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerumiseks. Territoorium – on ruumiline ala mille piirides teostakse riigi võimu, see on riirgi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Riigi territooriumi hulka arvestakse: 1)riigipiiriga piiratud maismaa osa; 2) riigi territoriaal- ja siseveed; 3)õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvetete kohal; 4)atmosfäärisasuvad
annaabi.ee 
