Keskaeg III (2)

28. Humanism ja Renesanss

• Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal.
  
• Linnriikide valitsejad , rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents.
  
• 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade– renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus.
  
• Asketism – ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel.
  

humanism kirjanduses

• Dante Alighieri 1265- 1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid
  
  • „ Jumalik komöödia“– kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, mures, meeleheite, piina, kahetsuse. Põrgus on kujutatud reeturid Judas, Brutus kui ka krikutegelased, nt paavst . On kirjutatud Toscana murdes, mis sai itaalia kirjakeele aluseks.
    
• Francesco Petrarca 1304-1374 väljendab sonettides oma tundeid armastatud Laura vastu ja muret kodumaa pärast. Giovanni Boccacio 1313-1375 100novellist koosnev „Dekameron“, kus ta pilkab asketismi ja liiderlikkust; hindab inimlikke rõõme ja naudinguid. Võrreldud „Tuhat üks ööga“. Omandas kreeka keele.
  

Leonardo Bruni 1370-1444

• Säravamaid teadlasi. Pärit vaesest perest, kuid õppis visalt ja oli andekas. Oli kaks korda paavsti kuuria(nõukogu) sekretär ja Firenze vabariigi kantsler
  
• Kirjutas antiikfilosoofide ja oma eelkäijate elulood ja Firenze ajaloo. Hindas allikaid kriitiliselt, käsitledes moraali, kasvatus(vaime ja füüsiline) ning haridust.
  

Lorenzo Valla 1407-1457

• Ajalooallikate kriitika rajajaks, sündinud 1407. aastal Roomas, pärines mõjukast perekonnast.
  
• Koostas traktaadi „Constantinuse kingituse“ kohta, kus tõestas, et see on võltsürik ( Rooma keiser Constantinus kinkis paavstile Lääne-Rooma riigivõimu 4.sajandil), põhjendades seda paleograafiliste–vanu küsikirju uuriv teadus analüüside, geograafiaalastele jt argumentidele. See oli tegelikult pärit 754.aastast.
  
• Astus vastu Aristotelese austamisele. Vabastas filosoofia ja teoloogia omavahelt ja kriki võimu alt.
  
• Vaimulik olgu parem ühe naise abikaasa, kui paljude armuke. Piibli üleoomuliku võimu eitamine  astus Napolis inkvisitatsioonikohtu ette.
  
• Paavst Nicolaus V kutsus ta enda teenistusse Roomas sai sekretäriks.
  
• Sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus.
  

Rotterdami Erasmus 1466- 1536

• Tegelik nimi Greet Geerts. Sündinud vaimuliku isa ja kod. Ema abieluvälise lapsena. Elas kloostris ja hakkas mungaks. Astus Pariisi Sorbonne’i ülikooli.
  
• Antiikautorite tööde väljaandia ja kommenteerija. Ta tegi kindaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, parandatud tõlge ladina keelde kreeka keelest, mida kasutas Martin Luther.
  
• Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust.
  
• „ Narruse kiitus“– laseb Narrusel kõnelda, kas kirikul võiks olla suuremaid vaenlasi kui paavstid , kes võltsivad Kristuse õpetust meelevaldse seletuse ja kipuvad „oma katkumürgise eluga kõri kallale“. Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid – kristlik kirik verega rajatud, kinnitust leidnud ja läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad edasi, nagu Kristus oleks lõplikult surnud.
  

Johannes Reuchlin 1455-1522

• Saksa Ingolstadti ja Tübingeni heebrea ja vanakreeka keele professot.
  
• 1509. aastal tüli Kölni usuteadlastega - taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist – kristlusele vaenulikud – tegelikult vajalikud uurimiseks.
  
• Vaidluse järel: Reuchlini pooldajad ja „pimedusemehed“. Põhiprobleem: Kas kristluse algallikate puhul tohib rakendada teaduslikku kriitikat? Katoliku kiriku põhiseisukohad ja paavstide dekreedid peavad jääma kriitikast puutumata.
  

Ulrich von Hutten 1488-

• Kirjutas saksa humanismi kaitseks satiilise teose „Pimedusemeeste kirjad“. Kirjavahetus harimatute ja ahnete usumeeste vahel, kes arutavad skolastilises vormid maailmaasju. Nt: Ceasar oli pidevalt sõjas, seega ei saanud ladina keelt õppida.
  
• Nn Pimeluuletaja
  
• Hutten oli üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee – ühinenud maa suudab end kaitsta paavsti röövpoliitika eest.
  

Machiavelli ja campanella

• Ajaloolane ja kirjanik Niccolo Machiavelli(1469- 1527 ) keskendus riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale– kõrgel ametikohtadel Firenzes, tegeles eelkõige välispoliitika ja diplomaatia juhtimisega– 1512. aastal pandi vangi aga amnestiaga sai välja 1513. a .
  
• Riigivalitsemise probleemistikus ütles Machiavelli sõna sekka traktaadiga „Valitseja“ 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on vaja tarka ja osavat diktaatorit– valitsemiseks kõik vahendid lubatud. Sellist mudelit kasutas Cesare Borgia, kes püüdis oma võimule allutada Kesk- Itaaliat . Kujunes hiljem makjavellismi mõiste- sõnamurdlikkus ja põhimõttelage poliitika.
  
• Tommaso Campanella( 1568- 1639) viibis 27 aastat vanglas oma vaadete eest. Tema peateos „Päikeseriik ehk Ideaalne vanariik“, vormilt reisikirjeldus. Ta laseb ideaalsest riigist jutustada ühel merereisilt tagasi jõudnud genovalasel. Riik, kus puudub eraomand, kõik teevad tööd ja kõigile antakse vastavalt nende vajadustele, valitseja valib rahvas, mehed ja naised võrdsed. Filosoofina avaldas traktaadi „Meeltega tõestatud filosoofia“ – suunatud skolastika vastu. Võttis osa Hispaania võimu vastasest võitlusest.
  
• Humanistid olid teadlased ja haritlased, kes lõid uue ilmaliku maailmavaate.
  

Thomas More

• Henry VIII õukona kirjanik.
  
• „ Utoopia “– utopist. Täiuslik riik, pere, ühiskond Utooplased ja mitteutooplased, rahumeelsus. Jõukuse aluseks on töö, töö, töö. Eraomandiõigus puudub.
  

29. Renesasskunst

• Lähtusid antiikkunstist
  
• Inimene moodustab loodusega harmoonilise terviku
  

Arhitektuur

• Ei pürgitud kõrgustesse. Vertikaal- ja horisontaaljoones olid tasakaalus. Sümeetriataotlus- uksed paigutati täpselt fassaadi keskele .
  
• Eelistati kuplit. Firenzes 42m diameetriga kuppel gooti toomkirikule– Filippo Brunelleschi. Rooma Peetri kiriku kupli projekteeris Michelanglo.
  

• Teravkaar →ümerkaar.
  
• Jämedad piilarid→antiigipärased sambad.
  
• Ruumis kaeti lameda puust laega või silindervõlviga.
  

• Lihtsus: vähene dekoor–pilastrid, poolsambad , nišid. 16.saja Iipoolel tekkis uus sitil.
  

Loss

• Raamatukogud, reakojad, haiglad , kauba-ja kohtukodad
  
• Avarad, laiade treppidega ruudukujulised lossid, it.k. palazzo , mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud õu.
  
• Vararenessanss: 3korruselised. Esimene korrus tahumata kividest seinad kõrgete akendega, ülemised korrused olid ümarakaareliste akendega.
  
• Firenzes Medicite hauakamber– Michelangelo . Andrea Palladio -16.sajandi II poolel- looming ja teoreetilised vaated mõjutasid Euroopa arhitektuuri kõige enam.
  

Maalikunst

• Eelkäiiaid võib leida juba 14.sajandist. Itaalia kunstnik Giotto rajas renessanssimaali alused.
  
• Anti edasi esemete ja ruumi kolmemõõtmelisust; taasavastati tsentraal - ja õhuperspektiivi– kaugemad esemed olig väiksemad ja külmemates toonides.
  
• Sandro Botticelli „ Venuse sünd“ 15.sajandil, Medicite perekonna tellimus. 15.saj lubati alasti inimesi kujutada vaid paradiisistseenides inimesi. Venus on aga paganlik jumal– küpse naise figuur, mis hõljub; ebaloom. pikk kael, tütarlapselik süütu nägu; usumoodi ümber juuksed. Flora üritab teda riidega katta .
  
• Nö „aken loodusess“. Figuure hakati modelleerima varju ja valguse abil. Pühakute pea ümbert kadus kuldne pühapaiste.
  
• Stseenid paigutati reaalsesse ruumi: trepid, kaugusse suubuvad silindervõlvid ja sammaskäigud, ruuduline parkett , kompositsioon sümmeetriline ja rahulik, hakati kujutama alasti keha. Uued teemad: portree ja mütoloogiline maal, tempera asemel õlivärv.
  

Leonardo da Vinci

• 15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux.
  
• Itaalia maalikunstnik , skulptor , arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius.
  
• „Püha õhtusöömaaeg“ – 4,2x8,8m; Milano kloostri söögisaali otsaseinal. Loonud mulje nagu stseen leiab aset seal söögisaalis. Kujuattud Kristuse 12jüngrit, ka Juudas. Kasutas ülivärvisegu, mis laugneb kiiresti.
  
• „ Mona Lisa“- arvatavasti Firwnze siidikaupmehe Francesco del Giocondo naine, kauneim nasiprotree kavala naeratusega.
  
• Viimane töö oli „ Ristija Johannes“– mis on saanud kriitikat homoseksuaalse ja blasfeemse alatooni tõttu.
  

Raffael e. Raffaello Santi 1483- 1520

• maalis eluajal rohkesti kauneid madonnapilte, kuulsaim „Sixtuse Madonna.“
  
• Maalide kompositsioon on sümmeetriline. Täiuslikuks pidas ta püramiidset ülesehitust.
  
• Paavsti tellimusel tegi ta „Ateena kooli“, millele on maalitud Platon ja Aristoteles , palju Raffaeli sõbrad ja ta ise all paremas nurgas baretiga. Pidavat olema da Vinci seinamaalist veelgi monumentaalsem. Paganliku teema käsitlemine.
  

Michealangelo Bounarroti1475- 1564

• Teda tunti kui hiigelenergiaga inimest, aga ta paljud ettevõtmised jäid pooleli , sest olid ühele inimesele liiga suurejoonelised plaanid teostamiseks.
  
• Tema loometegevus jäi paavst Julius Teise aega. 16. sajandil kujundas Sixtuse kabeli lae Vatikanis – sisuks on inimsoo ajalugu piibli järgi maailma loomise esimesest päevast kuni Kristuse sünnini. Koloriit tagasihoidlik , vorm jõuline ja suurejooneline; 23m kõrgusel; freskotehnikas, tegemine võttis 4aastat. Üks osa nt. Aadama loomine Piibli teemal. Suuremad ja meisterlikumad kui teised renessanssiajastu teosed.
  

Skulptuur :

• Elutruudust oli kergem saavutada. Anatoomiliselt osutusid figuurid õigeks. Hakati uuesti looma ja pronksi valama ratsamonumente.
  
• „ Mooses “– iisraeli rahva juht on tulnud Siinai mäelt, pead toorarullid, käes käsulauad. Näeb usust taganendu rahvast. „Taavet“–noorpõlvetöö, ülistas noorust , tarkust ja jõudu. Modelleeris hapra noormehe asemel tugeva noore mehe, nägu on kreekapärane.
  

Tiziano Vecellio 1477- 1576

• Maalikoolkonnas– särav värv ja dekoratiivsus. Portreed Euroopa kuulsustest
  
• Meelelised aktid, nt „Venus ja orelimängija“, erootilisemad kui tavaliselt. Inimlikud rõõmus ja naudingud sai ühiskonnad ühe rohkem eluõgilust.
  

Madalmaad

• Tähtsad olid Saksamaa– Albrecht Dürer- ja Madalmaad.
  
• Võeti kasutusele õlitehnika– värvivarjundid ja detailid.
  
• Idealiseerimine ja sümmetriataotlused puudusid. Maalähedane ja realistlik .
  

Pieter Brueghel vanem

• Maalis paljufiguurilise pilte, mille kujutas talupoegade töid. Nt „Aastaaajad“, „Talupoja pulm“
  

25. Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine

• Katolik kirik – ristiusu kirikuorganisatsioon, mis allub Rooma paavstile
  
• Usupuhastus e. reformatsioon – ristiusu õpetamine, puhastamine täiendustest ja tõlgendustest
  
• Protestantlus – katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus , nt luterlus , kalvinism , anglikaani kirik jms.
  
• Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus
  

Tšehhi 14. ja 15.sajandil

• 13. sajandiks oli Tšehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik
  
• Kuningas Otakar II Premysl tugevdas 13.sajandil riigi keskvõimu feodaalid ehk panid hakaksid otsima uusi troonipretendente välismaalt.
  
• 1310.aastal sai võimule Luxemburgide dünastia, Heinrich VII järeltulijad. Karel I valiti 1355.aastal ka Saksa-Rooma keisriks Karl IV nime all.
  
• Tšehhimaa Karl IV (Karel I) 1346-1389 sai Saksa keisririigi keskuseks. Praha pealinnaks, kuhu rajati 1348 .aastal Praha ülikool– haridust hinanti väga kõrgelt.
  
• Rahvuslikud vastuolud tšehhide ja sakslaste vahel– nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Feodaalsuhetes talupojad olid koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamitega. Lisaks sellele pidid nad maksma ka kirikukümnist. Viimane tekitas kirikuvastased meeleolusid ja lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele . Patriits– saksa kaupmeeste ja käsitööliste põlised suguvõsad.
  
• Tema poegadel riigijuhtimisvõimed puudusid.
  

Jan Hus ja reformatsiooni algus

• Jan Hus 1371-1415 Lõuna-Tšehhi talupojaperekonnast. Lõpetas filosoofisteaduskonna bakalaureisekraadi, sai vabade kunstide magistri ja filosoofiadoktoriks. Eeskuju: Oxfordi professori John Wyclifi põhimõtted.
  
• Ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, oli simoonia vastu; tasu võtmise ristimise, püha võidmise, laulatamise jms eest.
  
• Kirik peab alluma ilmalikule võimule. Esitas kirikuvarade sekulariseemise- võõrandamine, ilmalikustamine- nõude; armulaual peab jagama kõigile veini.
  
• „ Piibel on ülim tõde.“ See oli siis keelatud raamat, mida võisid ja oskasid vaid vaimulikud lugeda, tõlgendasid rahvale oma tahtmist pidi. Tõlkis piibli tšehhi keelde.
  
• 1409.aastal Praha ülikool tšehhi ülikooliks- suur tüli; sai rektoriks.
  

Võitlus indulgentside vastu.

• Pühale Toolile pretendeeris kolm paavsti! Vastupaavst Johannes XXIII hakkas müüma indulgentse- vaimulike ameteid. 1412 .aastal aastus Jan Hus välja, öeldes, et vastupaavsti teguviis pole Kristuse õpetusega kooskõlas rahva meelerahutused.
  
• Jan Hus pandi kirikuvande alla, heideti vaimulikust seisusest välja, eemaldati ühiskonnad. Ta lahkus enne vande jõustumist.
  
• Koostas tšehhi keele grammatika ja lõpetas piibli tšehhi keelde tõlkimise.
  

Konstanzi kirikukogu

• 1414.aastal kutsuti kokku Lõuna-Saksamaal Konstanzi linna kirikukogu. See pidi kaotama kirikulõhe ja kindlustama ühe paavsti võimu; teostama kirikureformi; välja juurima ketserlus, eriti Tšehhi reformatsiooni.
  
• Jan Hus kutsuri koosolekule, et ta seal vangistada. Hus ise lootis propageerida oma ideid kristliku maailma esinduskogu ees. Hoolimata kiusamistest jäi ta om veendumustele kindlaks ning ta põletati tuleriidal ketserina Kostanzis.
  

Hussiidid

• Kariklased: Praha jõukad linnakodanikud ja aadlikud ; nn mõõdukad. Nõudsidvõrdsust armulaual, kirikuvande sekurlariseerimist, ilmaliku võimu ülistamist jpm. Nõudmised esitati 1419.aastal ka keisrikotta.
  
• Taboriidid : Tabori mäel kogunevad inimesed, 1419 oli neid 40 000. Linnarahva vaesemad kihid ja talupojad; rõhutati majanduslikku ja sotsiaalset külge. Nõuti võrdsust armulaual, Kristuse Pühakuks!!!; paastu ja kirikupühade kaotamist; luksuse ja toreduse kaotamist kirikust (ka kirikute lammutamist). Nn radikaalsed .
  

Hussiitide sõjad

• 1420 .aasta märtsis kuulutas paavst Martinus V ristisõja tšehhi „ketserite“ vastu. Suvel rüüstati külad ja linnad teel Prahasse; jõudsid samal ajal taboriitide vägedega Jan Žižka juhtimisel, kes võttis kasutusele nn vankerkansti– talupojavankritest kiiresit kokkupandava kaitsekilbi.
  
• Hussiitide omavahelised lahkhelid tervanesid. Kariklased ei näinud mõtet toetada taboriitide püüdeid jätkata feodalismivastast võitlust, kuna nad olid haaranud kiriku varad ja võtnud enda kätte linnade valitsemine.
  
• 1424 .aastal Jan Žižka suri, Prokop Suur asendas teda.
  
• 1433.aastal kutsus katoliku kirik hussiidid osalema Baseli kirikukogul taboriidid esitasid oma nõudmised–20punkti. Kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkuleppe, ühinedes katoliku kirikuga  armulaual hakait veini pakkuma kõigile; kirik sai taas õiguse olla mõisaomanik; sõlmiti viieks aastaks rahu.
  
• Taboriidid jätkasid sõdimist katoliiklaste ja kariklastega. 1452.aastal kaotasid nad Tabori iseseisvuse.
  
• Hussiitide liikumine aitas kaasa tšehhi rahva koondumisele, saksa mõju linnades vähenes.
  

30. SAKSA REFORMATSIOONI ALGUS

• Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse – luterluse.
  
• Esimene reformatsioon– kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal).
  
• Usupuhastusega– ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest.
  

SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL – 16. SAJANDI ALGUL

• Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519- 1556 ) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid.
  
• Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung – äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma.
  
• Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi.
  

MAJANDUS

• Saksamaa majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti mäetööstuses.
  
• Kaubatootmise tõus ja soodne asend kaubateedel võimaldas kaubanduse jätkuvat edenemist. Suured kaubanduskeskused olid Augsburg, Nürnberg, Frankfurt jt.
  

KIRIK JA VAIMUELU

• 6. saj algul katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu 1414-1418– paavstivõimu ühtsuse taastamine.
  

Probleemid

• Usuteenrite paheline elu, elasid ilmalikku elu, ei peetud kinni tsölibaadist. Lõbujanulised paavstid, nt Aleksander VII, kes vahepeal asendas paavstitroonil enda oma tütrega, ja Leo X.
  
• Paavstide ja piiskoppide õukonnad, sõjaväe ülalpidamine jne nõudis suuri kulutusi– ei piisanud enam kirikukümnisest– leiutati täiendavaid makse, kiriku ametikohad olid müüdavad, jätkus patukaristuskustutuskirjade müük.
  
• Mõjutasid humanism ja renessanss . Humanism oli religioosse varjundiga ja tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest, ülikoolis avaldas mõju teoloogiakäsitlustele ja filosoofilistele õpetustele.
  

MARTIN LUTHER

• Saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja.
  
• 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli– 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor .
  

VÕITLUSE ALGUS

• Skolastika ja Lutheri vahel, indulgentside müügi pärast.
  
• Paavst Leo X saatis Saksamaale patukaristuskustutuskomissari, volitades teda vabastama inimesi karistusest. Komissarile tuli maksta kindel summa, rikastel rohkem, vaestel vähem. Kuna kiriku varasalves on Kristuse ja pühakute teenete tagavara .
  
• Kõigi pühakute pühal, 31. oktoobril 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. L. väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada jumala andestust, võimuses on ainult nende karistuste kustutamine, mille ta on ise toime pannud . Indulgentside vastu- valelik lootus nende kaudu õndsaks saada.
  

USUPUHASTUS

• Tuntuim diskussioon toimus 1519. aasta suvel Leipzigis Lutheri ja Johannes Ecki vahel– püüdis paljastada Lutherit ketserluses– oli toetanud Jan Husi ideesid. Lutheri seisukohad leidsid kogu maal vastukaja.
  
• Juulis 1518 tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuse vastu. Nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Tema nõuds, et paavst kutsuks kokku kirikukogu. Keiser nõudis paavstilt kristluse kaitsmist.
  
• 1520 avaldas paavsti bulla – ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui ta 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta– Luther põletas selle– uus bulla pani Lutheri kirikuvande alla.
  
• Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. L. oli rahva seas populaarne  keiser nägi reformatsiooniideedes ohtu võimule. Nõuti jälle õpetusest loobumist– Luther ei andnud järele. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks.
  
• Luther oli varjul Wartburgi lossis. Kirjutatud teostes süvendas seisukohti usupuhastuse küsimustes: ründas sakramendiõpetust, ristimine ja armulaud on küllaldus; mungatõotuse igavese kohustuslikkuse vastu– munkadel ja nunnadel peab olema õigus lahkuda; Preestril õigus otsustada, kas tahavad abielluda . Jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni.
  
• Tõlkis piibli saksa keelde. Uus testament 1522, piibel 1534.aastal– lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele, rahva harimisele. Soovitas rajada kristlikke koole. Taunis pühakute ja pühade säilmete kultust ( jumalaema särgi ribad , püha piima tilgad jne)
  

31. LUTERLIK REFORMATSIOON: ERIMEELSUSTE KAUDU UUE KIRIKUNI
PHILIPP MELANCHTHON

• Tähtis ideoloog . Tegevusega hariduse alal pälvis aunimetuse „ Saksamaa õpetaja“.
  
• Ühines reformatsiooniga 1521. aastal. Ta aitas põhidokumente koostada ja piiblit tõlkida. Melanchthon oli seisukohal, et just mõistus ja haridus peavad usku toetama .
  

ERIMEELSUSED REFORMATSIOONIS

• Mõni leidis, et ümberkorraldused ei saa piirduda üksnes usupuhastusega ja õpetatud meeste vaidlustega, vaid tuleb tähelepanu pöörata ka argipäeva muredele.
  
• Wittenbergi ülikooli professor Andreas Karlstadt jutlustas aktiivsust ilmalikus elu, ülistas töökust ja ettevõtlikust. Arvustas pühapildikultust, ajendas pildirüüste– rahvahulk tormas kirikusse, kes hävitasid altarid, kujud jne.
  
• Zwickausis tõusid esile uued prohvetid – rõhutasid igaühe õigust jutlustada, väitsid, et pole vaja piiblit ja ülikooli. Ristida sai vaid täiskasvanut, kellel pole usku– kõik pidid end taasristima– kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt . Luther pidas ideid jumalateotuseks ja rõhutas, et ristitult alustab laps oma elu kohe kristlasena.
  
• Taasristijatelt sai mõjutusi Thomas Müntzer: lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde– pani aluse koguduse laulule. Jumalakäsitlus oli seotud maise maailmaga . Maapealse jumalariigi saavutamiseks, pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Võim pidi koonduma lihtrahva kätte.
  

TALURAHVASÕDA

• Müntzer õhutas Saksa ralutahvast võitlema, nn ideoloogilise aluse andmine– Saksa talurahvasõda 1524-1526. Taodeldi „jumalikku õigust“. „12 artiklis“ leidus pärisorjuse kaotamise nõue. Ülestõusnute ühendamine Müntzeri juhtimise all, et luua „jumalariik maa peal“. 15. mail 1525 purustas vürstide sõjavägi talurahva väe, Müntzer võeti kinni ja hukati pärast piinamist.
  
• Viimasena suruti ülestõus maha Tiroolis 1526. aastal. Põletati elusalt või hukati veelgi kohutavamal kombel .
  
• Luther oli Müntzeri juhitud vägivaldse võitluse vastu. Ta kirjutas „Rahumanitsuse“: vürstid on talupoegade rõhumisega ise ülestõusus süüdi; talupojad kuritarvitasid kristliku ühenduse nime- moodustasid ühenduse ja rakendasid seda ilmaliku eesmärgi teenimiseks.
  
• Ta avaldas ka kirjutise „Röövellike ja mõrvarlike talupojajõukude vastu“.
  

ARMULAUATÜLI

• 1520.aastal– Luther heitis kõrvale katoliku kiriku dogma – armulaual muutub leib Kristuse ihuks ja vein tema vereks. Ubikviteediõpetuse– Kristuses on ühendatud jumalik ja ilmalik loomus ja see asub kõikjal. Karlstadt väitis, et kui Jeesuse jüngrid ei söönud pühal õhtusöömaajal Issanda ihu, ei saa see toimuda ka armulaul– armulaud ainult sümboolne.
  
• Luther ja Zwingli ei saanud liituda üheks protestantlikuks reformatsiooniks– Zwingli sõitles rahvast, kes uskus osa saavat Issanda ihust. Zwingli: armulaud mälestussöömaaeg.
  

AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU

• Karl V– sisemaiste usuvaidluste lahendamine, ühendada jõud välisvaenlase vastu– 1530 . aastal kutsuti kokku Augsburgis Saksa Riigipäev. Koostas uue usutunnistuse ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthoniga.
  
• 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus- määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused.
  

• Lihtne jumalateenistus, keskne koht emakeelsel jutlusel.
  
• Sakramentidest ristimine ja armulaud.
  
• Hüljati kiriku väline hiilgus , pühakujude ja säilmete kummardamine.
  
• Kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja.
  

• Kardeti, et Karl V kasutab katoliikluse taaskehtestamiseks vägivalda– protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu sõlmisid 1531 . aastal Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks.
  
• Peeti kaks sõda keisriga keiser sai lüüa, 1555 . aastal Augsburgi usurahu, millega fikseeriti põhimõte „kelle maa, selle usk“.
  
• Tekkis kaks rühma:
  
• katoliiklikud riigid, mille tuumiku moodustasid Habsburgide pärusmaad, Baieri ja Frangimaa jt.
  
• protestantlikud riigid, mis asusid peamiselt Põhja- ja Kesk-Saksamaal.
  

• Luterlus oli seadustatud; katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luteri kirik. Usutülid jätkusid ka edaspidi.
  
• Martin Luther suri 18. veebruaril 1546. Philipp Melanchthon suri 19. veebruaril 1560 . Mõlemad maeti Wittenbergi lossikirikusse kõrvuti.
  

32. REFORMATSIOON ŠVEITSIS: ZINGLI JA CALVIN

• Kujunes elanikkonna omavalitsusel põhinevate territoriaalüksuste e. kantonite süsteem moodustades Šveitsi Liidu. 16. sajandi alguses 13 kantonit.
  
• Feodaalsuhted polnud välja kujunenud– säilinud külakogukond, arvukas vabatalupoegade kiht. Looduslike olude järgi: metsakantoniteks ja linnakantoniteks.
  
• Metsakantonid: raskesti läbipääsetavate mägede vahel, põlismetsad. Viljavajadust rahuldati sisseveo abil. Põlluharimise asemel piimakarjakasvatus , juust.
  
• Linnakantonites: peamine maaviljelus . Genfi ja Zürich: suur tähtsus viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel; ka käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ning pangad – põhikeskus Genf . Teiste Euroopa maadega oli tihedalt seotud transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel .
  
• Majanduses– kapitalistlikud suhted. Edu alus on töökus. Inimeste silmis muutusid talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus– hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Vastuvõtmatu katoliku kiriku püüded.
  
• Probleemiks oli Šveitsi elus palgasõdurlus– kodumaale toodi palju raha, värbajad maksid kantonitele. Kantonitel tuli hoolitseda võõrsil hukkunute leskede ja orbude eest, tekkis meestepuudus.
  

ZWINGLI JA REFORMATSIOON

• 16.saj tekkisid kirikureforme taotlevad liikumised.
  
• Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli(1484-1531).
  
• Alustas kiriku eeskirjade ja jumalateenistuse üksikküsimustest: vaidlustas paastu ranged toidueeskirjad; preestrite tsölibaadi; pühakukummardamise; patukaristuse kustutamise jne.
  
• Pidas igal hommikul jumalateenistust, algas piiblist mingi teksti ettelugemisega. Levitas oma vaateid trükisõna kaudu.
  
• Märtsis 1523-1525 linnavõimude abil reformatsiooni elluviimine . (pärast Zürichi raekojas suurt diskussiooni).
  
• Kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistus lihtsustati, orelimäng asendati koguduse laul; kiriku- ja kloostrimaad sekulariseeriti, vähendat kirikuteenistajate arvu; vabanenud raha kasutati heategevuseks– rajati pidalitõbiste varjupaiku, asutati kirikukoole.
  
• Armulaud– püha õhtusöömaaja mälestustoiming, mitte leiva ja veini Kristuse ihuks ning vereks muutumise või Kristuse kohalviibimise aktina. Keelati Zürichis liigkasuvõtmine ja palgasõdurlus.
  
• Reformatsioon levis üle Šveitsi. Protestantlikud kantonite liit valmistusid Zürichi juhtimisel Šveitsi ühendamiseks– vastu astusid metsakantonid→ sõjalised kokkupõrked→ lõpp 1531 Zürichi juhitud protestantide lüüasaamisega. Zwingli langes!
  

CALVIN JA REFORMATSIOON

• Teise suuna rajas Johann Calvin(1509-1564).
  
• Avaldas teose „Ristiusu õpetus“– olulisim ettemääratus ehk predestinatsiooni põhimõte- ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse , teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu, kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Õndsaks võib saada ainult kiriku abiga.
  
• Töö austusväärsus ja vajalikkus, tõstis esile kokkuhoiu ja lihtsa eluviisi.
  
• Jumalateenistus lihtne, vähendati pühade arvu. Loodi ühtne kiriklik organisatsioon – kogudus: juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad.
  
• Õpetus leidis poolehoidu Genfis vaesemates rahvakihtides. Vastuolud: Calvini arusaam kiriku ülemuslikkust ilmalike võimude suhtes; bürgeritele polnud askeetlus meele järele. 1538. aastal ta pagendati– 3 aasta pärast kutsuti tagasi– õpetus pääses võidule.
  
• Kalvinism– muutusid teisitimõtlejate suhtes vaenulikuks. Nagu oli ketserite suhtes katoliku kirik. Sallimatus anabaptistide ja humanistide vastu. Kalvinismi seisukohtade arvustamise eest võis sattuda tuleriidale– Miguel Serveti ( 1511 - 1553 ) avastas väikse vereringe olemasolu, arvustas kolmainsuse dogmat, eitas ettemääratust.
  
• Kalvinism ei levinud teistes kantonites, kuid levis üle Euroopa. Luterluse kõrval mõjukamaid protestantlikke liikumisi.
  

33. REFORMATSIOON INGLISMAAL
KUNINGAVÕIMU TÕUS

• 16.saj poliitilised ja majanduslikud vastuolud domineerimis usuliste probleemide üle. Seda mõjutasid kuningas ja tema perekonnasuhted .
  
• 15.saj teisel poolel oli lõppenud Rooside sõda, mille lõppedes sai troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas Henry VII asus tugevdama kuningavõimu. 1503. parlamendi aktiga saadeti laiali feodaalide relvastatud kaaskonnad, feodaalide kodusõjal ehitatud kindlused lõhito maha.
  
• Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi Tähekoda– erakorraline kuningakohus– Henry VII kasutas oma poliitiliste vaenlaste vastu.
  
• Rahvas ja parlament toetas kuningavõimu tugevdamist– sooviti laastavate kodusõdade lõppemist, toetas ka parlament.
  

MAJANDUSLIK ARENG 16.sajandil

• Arenesid kapitalistlikud suhted– Atlandi ookeani ja Läänemere liikumissuuna sõlmpunktis.
  
• Ettevõtlikud inimesed. Manufaktuuritööstus, klaasi- ja seebitootmine, väljaveoartiklid: tina ja plii.
  
• Kalevitööstuse areng suurendas nõudmist lambavilla e. kalevi tooraine järele lambakasvatuse laiendamine sotsiaalsed suhted muutusid.
  
• Tarastamine– talupojad aeti maadelt ära, lammutati majad ja külad. Lammaste karjamaad piirati püsttaradega.
  
• Lambakasvatus : vähe tööjõudu tööjõu ülejääk.
  
• Asuti palgatöölistena manufaktuuridesse, enamik talurahvast aga aga pauperiseerus(vaesusid). Tööd saamata muutusid kerjusteks, varasteks jne. Kuningavõim võttis vastu karmid abinõud– „ verine seadusandlus “. Neid peksti, lõigati ära pool kõrva, kolmandat korda tabatuna hukati.
  

HENRY KAHEKSAS

• Henry seitsmenda poeg, Henry VIII tugevdas kuningavõimu. Võimutäius– saatis tapalavale igaühe, kes talle vastu seisis . Lõi hiilgava õukonna. Tegevusalad: jaht ja turniirid; ajaviiteks ballid, naudinguks armukeste pidamine.
  
• Õukond oli mõjutatud humanismiideedest ja renessansskultuurist– inglise kirjanduse rajaja Geoffrey Chauceri( 1340 -1400) loomingus. Humanismi keskus: Oxfordi ülikool; teadlased olid sageli Itaalias tutvumaks antiikkultuuri mälestistega.
  
• Henry VIII soosis kunsti: kustus õukonda Itaalia arhitekte, aastaid töötas õukonnas saksa kunstnik Hans Holbein noorem– portreemaalid selle aja silmapaistvatest inglastest.
  
• Kuulsaim humanist Inglismaal– Thomas More, kes süvenes antiikautorite töödesse. Otsis ideaalset riiki, kirjutas ta teose „Utoopia“: kirjeldab reisi kujutluslikule Utoopia saarele – eraomandi puudumine, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö, hindas eelkõige käsitööd. Teos pani aluse ühiskonnakäsitluses uuele suunale– utoopiline sotsialism e. utopism.
  

KONFLIKT PAAVSTIVÕIMUGA

• Piiramatu võimu saavutamiseks tuli ületada Roomast juhitud katoliku kiriku vastuseis.
  
• Yorki peapiiskop, paavsti legaat, lordkantsler- Thomas Wolsey. Nn Teine Kuningas. Katolik kirik: suured maavaldused; Inglismaa maksis Rooma paavstile makse.
  
• Konflikt: Henry VIII ümberkorraldus oma perekonnaelus.
  
• Abiellus Araagoni printsessi Katariinaga– kindlustas Inglismaa & Hispaania häid suhteid. Katariina oli aga mehest 6 aastat vanem, läks paksuks. 5 lapseks jäi elama tütar Mary .
  
• Armastatud Anne Boleyni keeldus armukese elust– Henry taotles abielulahutust, paavsti või kardinali loal (Wolsey ja paavst ütlesid ära).
  
• Kuningas otsustas Roomast lahku lüüa. 1529. aastal kutsus kokku parlamendi– teostas vastuvõetud seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni.
  
• Henry VIII abiellus Anne’ga, sündis Elizabeth Esimese, kuid Henry soovil-abielurikkumise tõttu Anne hukati. Siis abiellus Henry Jane Seymouriga, kes sünnitas talle poja Edward VI, kuid ise suri seejärel. Neljas abielu oli Kleve hertsogi tütre Annega– abielu lahutati, soovitamise eest maksis Thomas Cromwell oma eluga. Järgmine abikaasa oli õuedaam Catherine Howardi– hukati– polnud süütu. Viimane kuninga abikaasa oli Catherine Parr, toetas lesena Elizabeth I-st.
  

REFORMATSIOON

• Pol. tähtsaim ülemvõimu käsitlev supremaatiaakt– parlament kuulutas 1534. aastal Inglise kiriku peaks kuninga Rooma katoliku kiriku alluvusest lahkumine – truu dogmadele ja säilitati senine jumalateenistuse kord.
  
• Usupuhastust ei tulnud. Uus kirik: anglikaani kirikuks, mille peapiiskopiks sai Thomas Cranmeri– pani aluse anglikaani usutunnistusele. Kuninga lähim abiline reformatsiooni läbiviimisel oli Thomas Cromwell.
  
• Parlamendi aktidega suleti kõik kloostrid, konfiskeeriti kirku nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridadel, kaotati tsölibaat. Osa maid kinkis Henry oma soosikutele, osa müüdi ära– maaomanike kiht tõstsid renti; hoogustasid tarastamist, ajasid talupoegi minema.
  
• Ingliskeelne jumalateenistus.
  
• Keelati indulgentside müük; lõpp pühakute säilmete ja pühapiltide austamisele; vähendati kirikupühade arvu, jumalateenistuse aluseks piiskop Cranmeri koostatud palveraamat.
  
• Parlamendis võeti vastu 1534 „Reetmise akt“– kõik kuulutati äraandjaks, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid tema abielu– teisitimõtlejate represseerimine .
  
• Hukati sadu inimesi, ka Thomas More, kes ei pooldanud riigi ülemuslikkust kiriku suhtes ja pidas tähtsaks kogu kristliku maailma ühtsust. Henry VIII keelas käsitöölistel, talupoegadel ja teenijatel piibli lugemisel ja arutamise.
  

REKATOLISEERIMISE KATSE

• Peale Henry surma sai võimule lapseeas Edward VI. Jätkus võitlus katoliikluse pooldajatega, usuasjade arutelu jõudis ka rahva sekka. Edwardi suri 1553.aastal Tudorite dünastia kriis Henryl ei olnud seaduslikke poegi troonile sai tema tütar Mary Esimene.
  
• Mary oli veendunud katoliiklane. Valmistus abielluma Hispaania troonipärijaga kardeti Hispaania võimu 1554 Thomas Wyatti juhtimisel ülestõus, see nurjus Londoni väravaid ehtisid maharaiutud pead ja neljakskistute kehaosad. Kuninganna lisanimi Verine.
  
• Abiellus hispaanlasega, asus taastama katoliiklust. Parlament palus paavstilt andestust, hukati Henry aegseid riigi- ja kirikutegelasi, ketserite põletamine 1555. aastal.
  
• Mary suri 1558, võimule tuli Elizabeth Esimene– algas pool sajandit kestnud Elizabethi ajastu. Arenes kapitalism, tugev mereriik, edusammud kultuuris. Ta taastas reformeeritud kiriku, fikseeriti lõplikult anglikaani usutunnistus– parlament kinnitas 1571. aastal– korrastati kiriku organisatsioon.
  

USUPROBLEEMID ŠOTIMAAL

• Eraldi kuningriik , iseloomustas sugukondlike kogukondade e. klannide suur osatähtsus ja piirkondlikud erinevused. Lõhestatust lootsid ära kasutada Inglismaa, Prantsusmaa jt.
  
• 1542 päris Šoti trooni mõne päeva vanuselt Mary Stuart , kes kasvatati Prantsusmaal katoliiklikus vaimus.
  
• Šoti lõunapoolsetes– kalvinism; ideoloogiks oli John Knox. 1567 tõusid šoti kalvinistid Mary vastu üles Prantsusmaa ei saanud abi osutada Mary loobus troonist oma aastase poja James VI kasuks ja põgenes Inglismaale .
  

• Elizabeth nägi Marys ohtu troonile ja võttis ta aastateks järelevalve alla. Inglise katoliiklased püüdsid Maryt vabastada vandenõu avastati Mary anti erikohtu alla ning 1587 . aastal mõisteti tapalavale. Elizabeth lubas trooni pärandada Mary pojale Jamesile.
  

34. Ususõjad Prantsusmaal

• 16.saj. Prantsusmaa kodusõjad.
  
• Monarhia tugevnes Francois Esimese valitsusajal(1515-1548).
  
• Ei kutsutud kokku generaalstaade; nende asemel oli kuninga määratud isikute kitsas ring– Notaablite Kogu– piirasid ainult kohtuasutused– parlamendid.
  
• Tähtis Pariisi parlament pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Kehtis kõikide aktide registreerimise kohustus, kui parlamendi istungil viibis kuningas isiklikult.
  
• Märgatavalt suurendasid maksukoormust kuninga ettevõetud röövsõjad– 16. sajandil Itaalia vallutamiskatsed. Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal.
  

KUNINGAS JA KIRIK

• Oli loodud rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll rooma paavstile, ent korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. Kuninga ediktiga 1438. aastal– võdeti paavstilt õigus Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata.
  
• Francois Esimene sõlmis 1516 . aastal paavstiga konkordaadi– andis kuninga pädevusse nende ametisse kinnitamise .
  
• Poliitilised ja sotsiaalsed pinged lõid pinna reformaatorlikele ideedele ja liikumistele. Protestantism levis eriti linnakodanluse ja käsitööliste seas. Seevastu talupoegkond jäi oma põhiosas katoliiklusele truuks ja usuvõitlustest kõrvale.
  

REFORMATSIOONI ALGUS

• Enne Lutherit Jacques Lefevre d’Ètaples. Uue Testamendi Pauluse kirju kommenteerides rõhutas ta juba 1512. aastal piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist.
  
• Tõlkis piibli prantsuse keelde– esimene käsikiri määrati põletamisele, autor põgenes, kuid tööd ta ei jätnud pooleli. Kuninga armuandmiskirjaga pöördus tagasi Pariisi.
  
• 1520. aastal jõudsid Lutheri ideed– ohule reageeris Sorbonne’i ülikool– mõne luterlase ketserisurm tuleriidal. Luterlaste 1534. lõpul katse propageerida oma õpetust kuningalossis– 35 neist põletati, umbes 300 pandi vangi.
  

HUGENOTID

• Suurem poolehoid kalvinism. 1540 kiire levik. Kuningas lõi nende vastu Tulekoja, mis saatis ketsereid tuleriidale.
  
• Kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Usuliste kalvinistide kõrvale tekkisid poliitilised hugenotid– esindasid feodaalseid ringkondi, keda liitis vastuseis kujunevale absolutismile. Tuumik: Lõuna-Prantsusmaa aadelkond, neil oli väljavaade laiendada oma feodaalvaldusi pärast kirikumaade sekulariseerimist.
  
• Hugenottide juhid olid valitseva Valois ’ dünastia kõrvalliini esindajad– Navarra kuningas Antoine de Bourbon, poeg henri, prints Louis de Condé, admiral Gaspard de Coligny.
  

• Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk- Prantsusmaa feodaalaristokraatia– kasutati ideoloogiana katoliiklust, mis pidi põhjendama traditsiooniliste suhete säilitamist– juhtis perekond Guise, eesotsas armee ülemjuhataja Francois de Guise’i ja tema vend Charles de Guise. Rühmitused olid opositsioonis tugevneva kuningavõimuga, veel teravam oli vaenujalg omavahel vaenujalal.
  
• Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile– liikmeskonna valisid kogudused , kaotatud oli kiriklik hierarhia. Luterlaste eeskujul: hugenottide vaimulikele sai kohustuslikuks lihtne must kuub .
  

TEEL KODUSÕDADELE

• Usulised erinevused→ valmistas ette ususõdade puhkemist.
  
• Konfliktid igapäevaelus– protestandid ei tahtnud pidada katoliiklikke pühakute päevi, ent neil keelati nimetatud pühadel töötamine.
  
• 1559 lõppesid Itaalia sõjad; tähelepanu koondus siseprobleemidele. Kuningas Henry II suri– sai võimule ta poeg 15.a Francois II. Ta naitus šoti kuninganna Mary Stuartiga– Prantsusmaa kuningakoja ja Euroopa katoliiklike ringkondade sidemed pidi tihenema– tugevnes ka Guise’ide positsioon. Bourbonide vandenõu nende kõrvaldamiseks nurjus. 1560. aastal suri kuningas.
  
• Charles IX oli 1560. aastal kuningaks saades 10-aastane– asus valitsema regendina Katariina di Medici, eelmise kuninga naine. Generaalstaadis kutsuti üles loobuma ülestõusudest, kuid see nurjus.
  

USUSÕDADE ALGUS

• 1562 . Francois de Guise Vassy alevis hugenottidele kallale– vallandas hugenottide ülestõusu.
  
• Hugenotid pidid taanduma, Lõuna-Prantsusmaal kuulusid paljud linnad protestantidele.
  
• Pärast 3.ususõda 1570. aastal sõlmitud Saint-Germaini rahuga kuulutati kogu kuningriigis välja südametunnistuse vabadus; protestantlikud jumalateenistused ainult teatud kohtades.
  
• Hugenottidele anti kodanikuõigused– võisid tegeleda kaubandusega, pärandada oma varandust, olla riigiametis.
  

PÄRTLIÖÖ

• Navarra kuningas Henri de Bourbon ja Charles IX õde Marguerite de Valois pidid abielluma. Pulmad peeti 18. augustil 1572 .
  
• Pariisi oli saabunud hugenotitide ladvik– di Medici ja de Guise kasutasid juhust, et nad tappa. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva 24.augustit.
  
• Hugenottide elupaigad valgete ristidega, lõid kirikukellad, tänavale ilmusid relvastatud mehed–hugenottide tapmine – esimesi ohvreid oli admiral Coligny. Tapeti üle 2000 hugenoti, see toimus ka provintsides.
  

UUED KODUSÕJAD

• Pärtliööle vastati Lõuna-Prantsusmaal uue ülestõusuga. Hugenotid leidsid, et neil ei õnnestu usku levitada üle Prantsusmaa protestantlik konföderatsioon, mis kujutas endast riiki riigis: valitsus, sõjavägi, maksusüsteem ja kirikupoliitika. Poliitiline püüdlus oli Valois dünastia kukutamine .
  
• Kui Charles IX 1574 suri, sai kuningaks Henri III– kergemeelne ja ebategus valitseja. Esmalt mõrvas Katoliikliku Liiga juhi troonilepüüdleja Henri de Guise’i ja ta venna. Navarra asus koos Henriga pealinna piirama– langes katoliiklaste korraldatud mõrva ohvriks.
  
• Aastatel 1562- 1589 kaheksa kodusõda–rahulepingutest ei peetud kinni.
  
• Pärast Henri III surma 1589 läks troon Navarra Henri IVle ning alguse sai Bourbonide dünastia. Henri IV oli hugenott – Pariis koos suure osa Prantsusmaaga keeldus teda tunnistamast jõuti kokkuleppele, et ta saab kuningana tunnustuse, kui pöördub tagasi katoliku kiriku rüppe. 1593 . aastal see leidiski aset. 1594. aastal avas pealinn talle oma väravad; sõlmiti rahu Hispaaniaga, mis viis seejärel oma väed välja.
  

NANTES ’I EDIKT 1598

• Hugenotid pidasid Henry IV reeturiks; katoliiklased umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada– 1598. aastal avaldas käskkirja, mida tuntakse Nantes’i ediktina– valitsev usk katoliiklu;– katoliiklike jumalateenistuste taastamine, varade tagastamine, vaimulikkonna õiguste taastamine.
  
• Edikt lubas reformeeritud usku: protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades; aadlikud korraldadis oma lossides, õigus taas teenida riigiametites.
  
• Lõuna-Prantsusmaal säilis hugenottide riiklik erikorraldus, said korraldada kokkutulekuid, jäid oma väeosad ning hulk kindlusi.
  
• Henri IV troonileasumine ja edikt tähendasid ususõdade lõppu. Sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud rahvastikku. Loodetud rahu ei kestnud kaua– usuvõitlused puhkesid taas järgmine sajand.
  

35. REFORMATSIOON SKANDINAAVIAMAADES
ROOTSI: KALMARI UNIOON , KUNINGAVÕIM JA KIRIK

• 1397. aastal sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni , et seista vastu saksa laienemisele. Rootsi troonil oli istunud Mecklenburgi Albrecht. Sakslastevastaseks võitluseks olid rootslased kutsunud appi Taani kuninganna Margrete, kelle vägi purustaski 1389. aastal Albrechti väe.
  
• Kalmari uniooni loomisel krooniti kõige kolme riigi ametlikuks valitsejaks Erik XIII , kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele. Ei kujunenud võrdsete riikide liitu. Suur-Taani võimsaim. Rootsist läänistati maid taanlastele, ja määrati taanlastest foogte-(kuningavõimu piirk. esindajaide), kasutasid ka võimu kirikus.
  
• 1434-1436 ülestõusuga kukutati Erik XIII ja ülestõusu juhile Engelbrekt Engelbrektssonile anti Rootsiriigi eestseisja tiitel . 1448. aastal sai võimule Karl VIII Knusson, alates 1470. aastast asus iseseisvusvõitluse etteotsa Sture suguvõsa. Juhtisid kuni 1520. aastani.
  

VÕITLUSED 16. SAJANDI ALGUL

• 16. sajandil kujunes Rootsis välja 3 mõjukat poliitilist suunda.
  
• Uniooni pooldajad: Rootsi kõrgaadlid– läänivaldusi mõlemal pool piiri. Toetus kuulus Taani kuningale Kristian II– püüdis uniooni säilitada, tasakaalustada Rootsit, kutsuti Türanniks.
  
• Rootsi iseseisvuse pooldajad: koondusid Sten Sture Noorema ümber.
  
• Rootsi katoliku kirik: võimu ja võimupüüdlusi esindas 1514. aastal Uppsala peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Toetas uniooni.
  
• 1516. aastal–Sten Sture piiras peapiiskopi tugipunkti Stäketi kindlust . Järgmisel kevadel tulid taanlased vasturünnakule– rootslased said võidu. Riigipäev toetas Steni – otsustas mitte tunnustada Trollet. Stäket tehti maatasa, Trolle pandi vangi.
  
• 1518 tulid taanlased koos saksa, prantsuse ja inglise vägedega, kuid said lüüa. 1520. aastal ründas Kristian Rootsit uuesti. Rootslased said lüüa, Sten Sture sai surmavalt haavata . Sõlmiti vaherahu – Riiginõukogu tunnistas Kristian II Rootsi kuningaks. Septembris kapituleerus Stockholm – üldine amnestia , vanglast vabanes Trolle.
  
• 4. novembril 1520 toimus Kristian II kroonimine . 7. novembril Rootsi ülemkiht kuningalossi suures saalis– loeti ette Trolle kaebus: sisaldas ka nõudmist karistada Sten Sture pooldajaid . Algas vangistamine, kuulati neid üle peapiiskopi poolt ning tapeti see järel– Stockholmi veresaun .
  

GUSTAV ESIMENE VASA – ROOTSI KUNINGAS

• Jaanuaris 1521 algas Dalarna maakonnas uuesti vabadussõda Taani vastu. Rootsi talupoegade pealik Gustav Eriksson Vasa. Vadstenas kokkutulnud Riigipäev valis Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Vajati välisabi (Lübeck)– vallutati Kalmar, Stockholm – jäi suur võlg Lübeckile.
  
• 6. juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Teda toetas Östergötlandi piiskop– kuningas pidi säilitama kiriku privileegid .
  

REFORMATSIOON

• Reformatsiooniprobleem 1520. aastatel. Luterluse ideid levitas eriti Olaus Petri . Probleemi tekitas kirikumeeste joomislembus.
  
• Petri alustas väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes 1525. aastal. Põhiprobleem: majanduses– riik kippus kiriku varade kallale.
  
• Olukorra lahendamiseks kutsuti 1527.aastal kokku Riigipäev– võttis vastu reformatsiooni põhidokumendid:
  
  • piiskoppide lossid kuningale,
    
  • kohtumõistmise õigus piiskoppidel vaimulikes asjades
    
  • abieluküsimustes, vaimulike ülejäävad sissetulekud loovutas kirik riigile,
    
  • kirikumaad sekulariseeriti, piiskoppe kinnitas ametisse kuningas, paavstile ei maksta makse.
    
• Munkadele pandi kerjamiskeeld.
  
• Kiriklik usupuhastus 1536. aastal– kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse.
  
• Tulemusteks:
  
  • kuningavõimu tugevnemine,
    
  • riigi sissetulekute suurenemine
    
  • igapäevast tööd väärtustava protestantliku vaimulaadi kujunemine
    
  • rootsikeelsele jumalateenistusele üleminek.
    
• Talupojad nägid REF. ohtu oma varadele.
  
• 1531. talupoegade ülestõus ehk Kellasõda: kirik pidi kelli loovutama, erakorraline maks, Lübecki võla tasumine– talupojad võisid säilitada kellad lunamaksu eest. 1533 kuninga karistusretk– langesid need, kes 1521. aastal olid alustanud vabadusvõitlust ja valinud Vasa oma juhiks.
  

VASTUREFORMATSIOON JA REFORMATSIOONI VÕIT ROOTSIS

• 16.saj IIpoolel üritas katoliku kirik oma positsiooni Euroopas parandada. 1569. aastast troonil olev kuningas Johan III oli abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga.
  
• Johan kehtestas uue jumalateenistuse korra– katoliku missa. Oli nõus katoliku usku pöörduma– kirikumaid ei tagastataks, missa rootsi keeles, preestritel lubataks abielluda. Paavst lükkas tingimused tagasi.
  
• Johanni poeg 1592. aastal– troonil Sigismund , Poola kuningas ja veendunud katoliiklane. Kartedi katoliikluse taastamist ning 1593 võeti vastu (Uppsala kirikukogu) vastu Augsburgi usutunnistus– täielik luterlusega ühinemine. Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund ja luterlik reformatsioon oli võitnud.
  

REFORMATSIOON TAANIS

• 1524. aastast kerkis esile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Põhjus oli võitlus kuningatrooni ümber. 1523 tagandati Kristian II, kes püüdis toetuda linnakodanikele ja alamaadlile.
  
• Uus kuningas Frederik I soosis kõrgaadlit, oli luterluse pooldaja, kuid keelas selle. 1526 sai Tausen õuekaplaniks ja 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Rahvaliikumised lootsid saada lahti kirikukümnisest.
  
• Pärast Frederiku surma toimus Krahvisõda→ võitis kuninga Kristian III→ viis läbi luterliku reformatsiooni→ 1536 kutsus kokku härradepäeva– puudusid kirikumehed→ uus kirikukorraldus– ülemvõim kiriku asjades kuninga käes, kiriku mõisad ja maad kuulutati riigi omaks. Protestantliku kirik: võis säilitada vara→ katoliiklik vaimulikkond jäi truuks Roomale ja sekulariseeriti kirikumaad.
  
• Luterlik usupuhastus: 1545. aastal Ribe artiklina– peapiiskopi residentsi viidi üle Roskildest Kopenhaagenisse.
  

REFORMATSIOON NORRAS

• Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliseks reformatsiooniks valmis.
  
• Taheti Taani ülemvõimu alt pääseda. 1523. konfiskeeris Norra Riiginõukogu Taani läänistused Norras, kuid Frederik I jagas neid maid taani aristokraatidele.
  
• Vastupanu juhtis Olav Engelbrektsson–rahva toetus. Vastupanu lõpetamiseks likvideeriti 1536. Norra riik→ viidi läbi reformatsioon→ N.kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent .
  
• Jumalateenistust pidasid taani pastorid taani keeles.
  

36. Madalmaade vabadusvõistlus

• Madalmaadeks nimetatakse Põhjamere rannikuala Reini, Maasi ja Schelde jõe alamjooksul selle pinnalaadi järgi. Üleujutuste kaitsmiseks rajati tamme ning nende taha poldreid– merepinnast madalamal asetsevaid põlde.
  
• Ühendati 14.-15.sajandil Burgundia hertsogkonnaga koos suurte aladega Prantsusmaal. 1477.aastal aga kaotas Burgundia sõja Prantsusmaaga ning viimase hertsogi surma järel, abiellus tema tütar Maria Maxilian Habsburgi, tulevase Saksa-Rooma keisriga. 16.sajandil lisas keiser Karl V Madalmaad ja Burgundia Friisimaa, Utrechti jt Hollandi aladega. 16.sajandil liideti Madalmaade 17provintsi üheks tervikuks– tekkis Madalmaade riik.
  
• Riigi valitsejaks oli keiser määranud asehalduri, temale allusid provintside asehaldurid. Olid säilinud provintside esindusorgandi e. staadid ning nende ühine esinduskogu generaalstaadid e. instantsidele neile kuulus maksude kinnitamise õigus see-eest ei puudunud valitsusepoolne maksusurve. Madalmaad andis Habsburgide riigikassase palju raha– 16.sajandil ligi 2miljonir kulndat, Itaalia aga 1miljoni kuldna.
  

Majandus

• Põhjaprovintsid: Holland ja Zeeland– paistsid silma arenenud kaubanduse (kaubeldi vilja, kala juustu jne) poolest. Suurim sadam oli Amsterdam . Heeringapüügil- 1000laeva, eriti Läänemere idaosa. Kaubabörs– uudna ostu-müügi koht ida ja lääne vahelises transiitkaubanduses.
  
• Kapitalismi arenguga tekkis krediidisüsteem– kauba eest ei pea maksa kohe vaid müüja sätestab makse tähtajaks.
  
• Lõuna-Madalmaad: Flandria ja Brabant, suur manufaktuurtööstus. Toodeti kalevit- kasutati Inglismaalt ja Hispaaniast sisseveetud villa. Metallurgia- Namuri provintsi aj Liège’ lähedal. Ehitati kaevandusi, rauasulatusahje ja sepikodasid. Suur osa kapitalist tuli Antverpeni kaubabörsist– Euroopa suurim kaubabörs, mida külastas iga päev ligi 5000 kaupmeest.
  
• Madalmaade trükikojad– trükkisid paljudes keeldes. Veel tuntud: seebi-, õlle- jt manufaktuurid.
  
• Osad provintsid säilitasid põllumajandusliku ilme, mõned läksid üle piimakarjapidamisele ja johubsekasvatusele. Tööstuse tarbeks kasvatati ka lina, humalat ja värvtaimi, suurlinnade ümber puu- ja aedvilju .
  
• Kaubanduse, tööstuse ja põllumajandus sidemete arenedes kasvas kodanlus; jõukusega eneseteadvus– ei tahetud leppida võõrvõimuga.
  

Hispaania võimu all

• 1555.-1556. aastal loobus keiser Karl V oma troonist ja valdustest (Hispaania, Habsburgide alad Itaalias ja Madalmaad) andis ta pojale Felipe II-le– Hispaania võimu all. Madalmaadesse jäeti Hispaania väed. Asehalduriks määras Felipe II daami nimega Parma Margaretena– ema: vaibakaupmehe tütar madalamaadest ja isa Karl V. Abiellus Medicitega Firenzest→ lesestus→ abiellus Octavio Farnesele, kes hakkas peatselt paavsti käsul Parma ja Piacenza hetrosgkonda valitsema→ sai hertsoginnaks. Tähtsamaid asju otsustad Felipe II.
  
• Lambavillatolli tõstmise järel langes selle import → konfliktid Inglismaaga, pidurdades Inglismaaga kaubavahetuse. Toorainepuudusel manufaktuurid seisatati, töölised jäid tööta.
  
• Tunti Hispaania ülemvõimu rahvuslikku rõhumist.
  

Kalvinism

• Karl V ajal oli hakanud levima luterlus ja anababtism, 1550.aastatest kalvinism. Edu igapäevases tööd ja suure varanduse puhul näitas inimese välja valitust.
  
• Kaubandus- ja tööstuskeskustes moodustati kalvinistlikud kogudused. Valisid endale juhtorgani- konsistooriumi, vaimulikke nim. ministriteks. Jumalateenistused toimusid öösiti linnast väljas. Rahva relvajõud tekkis valitsuse repressiooni kartusel, umbes 100 000-200 000 meest. 1562.aastal hakati saatma kalviniste ja anababtiste tuleriidale rahva rahutuste tõttu.
  
• Oposisatsioois olid ka aadlikud, kuna nad pidasid vajalikuks reformatsiooni- katoliikluselt luterlusele või kalvinismile üleminekut. Patriootide leer : Oranje prints Willem , karhv Egmont ja Hoorn .
  
• 1565.aastal esitasid oposisatsiooniliste aadlike liit Parma Margaretele manifesti– nõuti Madalmaade vabaduse taastamist, seaduste pehmendamist protestantide suhtes ja generaalstaadie kokkukutsumist. Selle delegaadid pälvisid pilkenime göösid kerjused, hakkasidki kerjuseriideid kadnma. Hiljem nim. partisane göösideks niemtama.
  

Pildirüüste

• 1566 .aasta augustis vallandus ülestõus, ohvriks langes umbes 5500 kloostrit ja kirikut– rahvas purustas katoliku kiriku pühapilte ja - kujusid . Linna magistraadid tegid järelandmisi– lubati kalvinistidel jumalateenistust pidada. Luksemburgis, Artois’is, Gelderlandis jm linnades liikmetele pildirüüstet ei toimunud.
  
• Margerete avaldas omapoolse manifesti– lubas lõpetada inkvisitatsiooni, anda amnestia aadliliidu liikmetele, kalvinistide jumalat. Võis pidada vaid eraldatud hoonetes.
  

Hertsog Alba territoorium

• Felipe II saatis karistuseks 1567.aastal hertsog Alba koos karistusvägedega Madalmaadesse pärast pildirüüstest kuulmist.
  
• Hertsog Alba: 50aastat vana, vihkas rahvast, selle lõbustusi ja töötust. Ta arvas, et timuka kirves ja inkvisatsiooni tuleriit on abinõud rahva valitsemiseks.
  
• Ligi 100 000inimest lahkus enne Alba tulekut, Parma Margarete palus luba ametist lahkuda. Alba sai asevalitsejaks. Linnades oli Rahutuste Nõukogu, nn Verenõukogu. Maal olid tapalavad ja võllad. Hukati ligi 8000inimest, nende varandus anti riigile ja pealekaebajale (rohkem kui üht vaja polnudki). Krahv Egmont ja Hoorn hukati turuplatsil. Oranje Willem pages Saksamaale.
  
• Hispaania võimu kindlustada ei suudetud ning algas rahva partisanivõitlus maal ja merel. Flandria ja selle naaberalade rahvad , hispaanlased oli metsa varjunud- metsagöösid. Laevadel asuvad vabadusvõitlejaid nimetati meregöösideks, kes algul kasutasid Inglise sadamaid kuid hiljem saadeti nad sealtki välja. Meregöösid kaaperdasid ja lasid Hispaania laevu põhja. Koonduti Oranje Willemi ümber Saksamaal- iseseisvusvõitluse juht.
  

1572.aasta ülestõus ja vabariigi loomine

• 1.aprillil uue ülestõusu signaal – meregöösid vallutasid Brieli sadamalinna. Juulis kuulutasid Hollandi ja Zeelandi generaalstaadid Oranje Willemi asehalduriks, ülemjuhatajaks ja täitevvõimu peaks.
  
• 1573. kutsuti hertsog Alba Hispaaniasse tagasi, see-eest üritas kuningas oma võimu Madalmaades säilitada. 1576.aastal võtsid Gentis ülemaalised generaalstaadid ametlikult võimu enda kätte.
  
• Põhjaprovinstid: kalvinism, lõunasprovintsid: katoliiklus.
  
• Jaanuar 1579– lõunaprovintsid Arrasi unioon– kokkulepe katoliiklikue kuningaga; üldisn amnestia, hispaania vägede lahkumise, endise korra taastamise.
  
• Põhjaprovintsid sõlmisid Utrechti uniooni, et viia lõpuni revolutsiooniline sõda.
  
• Rahu ei tulnud.
  
• Lõunas hertsog prantsuse Anjou hertsog, pidi loodama Brabandi hertsogiriik. Valloonid – asustasid L-M’i, prantsusekeelsed→ koos kalvinistidega astuti Prantsuse sissetungijatele vastu. Rahvaliikumise käigus vabastati mitmed hispaania linnad(Brüssel, Brugge, Gent ja Antverpen ). Hispaania asehaldurika sai Alessandro Farnes (Parma Margarete poeg), kes alistas need linnad. 1585 augustis oli vabadusvõitlus Flandrias, Brabandis jt L-M provintsides lüüa saanud.
  
• Põhja-Madalmaades kukutati Felipe II ametlikult 1581 .aastal. Utrechti uniooni alusel loodi Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Uut riiki hakati nimetama Hollandiks.
  
• 1584.aastal tappis hispaanlaste agent Oranje Willemi. Edasi juhtis vabadusvõitlust tema poeg Oranje Maurits: silmapaistev organisaatior ja väejuht. Riiki toetasid oma huvides Inglismaa, Prantsusmaa. Esimene hävitas 1588.aastal Hispaania laevastiku– Võitmatu Armaada .
  
• 1609.aastal sõlmis Hispaania Madalmaadega rahu tunnustades vabariigi iseseisvust. Lõplikult kuulutati Holland iseseisvaks alles 1648.aastal– Vestvaali rahu.
  

Majandussuhete edenemine , protestantlik liikumine ja ligi 100aastat kehtinud vabadusvõitlust andis Madalmaade kultuurile tugeva tõuke→ tõusid teaduse ja kunstiga Euroopa juhtivate kultuurriikude hulka.
Tulemus

• lõhenes Rooma katoliku kiriku  katoliikluse kõrvale tekkis protestantlik kirik (luterlus..)
  
• protestantlik kirik hakkab rõhutama emakeelse piibli tähtsust ja emakeelse jutluse vajamist jumalateenistustel seega muutus jumalateenistuse kord / vorm
  
• protestantlikes maades väärtustatakse emakeelset haridust
  
• kujunesid suured usutülid, mis kestsid 17. sajandini
  
• Euroopa riigid jagunevad katoliiklikeks ja protestantlikeks
  

14