Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja demokraatlik. Ühiskond Bondid vabad taluperemehed Odal taluvaldus Träälid orjad Ting kohalik rahvakoosolek Allting maakondade ühiskoosolek Konung hõimu või hõimuliidu pealik Svealased ja götalased hõimuliidud Rootsis Birka, Sigtuna, Hedeby suuremad kindlustatud asulad VanaVene riik VanaVene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegutsenud viikingite , varjaagidega. VanaVene riik oli paljurahvuseline. Riik koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest , mida valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Muinasaegse Eesti 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks.
AADEL - feodaalseisus, valitsev klass VALLIKRAAV - linnust ümbritsev, enamasti veega täidetud kraav, mis täitis kaitseotstarvet EESLINNUS - pealinnuse ümber rajatud kaitseehitis TURNIIR - rüütlite sõjaline võistlusmäng SARATSEEN - araablaste nimetus keskaegses Euroopas VIIKING e. NORMANN e. VARJAAG - Skandinaaviast pärit meremehed, kes rüüstasid Lääne-Euroopa rannikualasid BOND - vaba taluperemees Skandinaavias TING - bondide koosolek KONUNG - sugukonna vanem v. hõimu juht Skandinaavias VALHALLA - surnud sõdalaste "riik"
mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandinaavias TING bondide kohalik koosolek ALLTING bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias VALHALLA põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased RUUNID viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt
Benefiits sellest kujunes pärandatav maa-ala feood. Domeen kuninga isiklik maavaldus. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus. Vasalli kohustused fidelitas truudus, lojaalsus; auxilium sõjaline, materiaalne abi; consilium nõuabi. Vasalli rituaalid - hominium ustavustunnistus; fidelitas ustavusvanne; asculum lepingumusi. 13. Peatükk Bond My name is Bond, James Bond. Viikingite taluperemees. Vaba oli ta. Konung Viikingite kogukonna pealik (kuningas), kes valiti ülikute seast. Neist tähtsamad said maakondade ja liitude juhtideks. Viikude nimed varjaag Ida-Euroopa, ;normann Lääne-Euroopa, "põhja mees". Erik Punane X sajandil rändas ta rahvaga Islandilt Gröönimaale. Seal kasvatati karja. Erik põgenes Norrast. Leif Eriksson Eriku poeg. Tema juhtimisel jõudsid viikingid Ameerikasse. Danenelag Taani õiguse ala, Ida-Inglismaal taanlaste riik. 1014 vallutasid taalnased terve
inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma 3. kirja loeti magu ketti(algas vasakult paremale, järgmine rida paremalt
POTSDAM- 1945 juuli-august Saksamaa sõjajärgne haldamine. Sõjaroimade kohtu USA, Suurbritannia, NSVL alla andmine. Natsionaalsotsialistide partei hävitamine. MÕISTED Feood Arbuja Heptarhia Asteegid Hierarhia Götalased Jünger Jarlõkk Konung Khaan Majordoomus Liivimaa Linnadepäev Paavst Maajad Patriarh Nojoon Senjöör Pagoot Sultan Svealased Ting Vakused Vasall Valged hunnid Alkeemia Veetse Bakalaureus Absolutism Generaalstaadid Heliotsentriline maailmapilt Gild Humanism Ketser Kapitalistlik majandus Kuuria Konkistadoorid Legaat Ladina puri Müsteerium Opritsnina
vaenlase kallaletungi eest), vaesed asusid väljaspool müüre(eeslinnades), kirjaoskus levinum kui maal, rändurite tõttu traditsioonide sulandumine, linnades levis laialt prostitutsioon, aga abielu polnud moes.Linnas arveldati peamiselt rahaga. 2. Skandinaavlaste saagad ja kangelaseepika Pärimusi kanti edasi suuliselt saagadena(müüdid hiidudest ja jumalatest), eepos Vanem Edda(jutustab Reini jõe põhja vajunud Niflungerite suguvõsa aardest ja Konung Atli surmast) Pilet 8 1.Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus, käsitöö Linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. 13 sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks Euroopas. Linnad olid käsitöö ja kaubanduskeskused.Naturaalmajanduse ajajärk oli möödas. Linna asukoha määras soodne kauplemiskoht(teke jõesuudmetesse ja sadamatesse).Linnades vähe elanikke võrreldes tänapäevaga
Katedraal- toom- ehk peakirik. Preester- vaimulik, kellel on õigus riitusi läbi viia. Visitatsioon- kirikukomisjoni kontrollkäik alluvate juurde. Eremiit- kõrbeerak Klooster- munkade/nunnade elupaik. Misjon- usukuulatamine Karolingide renessanss- kultuuriline edasiminek keskajal. Bond- skandinaavlaste talupere pea. Ting- skandinaavlaste ühiskoosolek (kohalik). Allting- maakonna koosolek. Konung- kogukonna pealik. Viiking- inimene, kellest koosnesid skandinaavlaste salgad. Normann- viiking (põhjamees) Lääne-Euroopas. Varjaag- viiking Bütsantsis. Valhalla- skandinaavlaste hukkunud sõdalaste vald. Ragnarök- hea ja kurja viimane võitlus. Aasid ja vaanid- valitsejad, kes valitsevad maailma ja inimeste üle. Ruunid- vanagermaani tähed. Saaga- skandinaavlaste jutustus. Basileus- monarh Teema- sõjaväeringkond Strateeg- väepealik
Asustus ja ühiskond Eesti ala asustus oli 9. aasta tuhat eKr, Skandinaavia maad asustati kunagi esimese aastatuhande keskpaigas eKr. Skandinaavia asutasid germaani keelt kõnelevad rahvad(rootslaste, norrakate, taanlased esivanemad). Põhitegevused : karjakasvatus, põlluharimine, rannikualadel kalapüük ja küttimine. Sugukondades: bond vabakogukondlane ting bondide koosolek, kus arutati tähtsamaid sugukonna küsimusi, hakati pidama ka alltinge suuremate piirkondade(maakondade). konung- Sugukondade pealikud trääl- ori, aga mitte klassikaline, sõjakäikudelt kaasatoodud, eelkõige naised, olid koduorjad. 800-1050a. Oli viikingite ajastu, neid on kutsutud veel normannid, nii kutsusid neid peamiselt inglased ja nii. Venelaste jaoks olid varjaagid. Viikingite retkede peamiseks põhjuseks loetakse: Rahvaarvu suurenedes ei suudetud kõiki ära toita ja nii asusid aktiivsemad vennad otsima uut elamiskohta ja nii. Norra viikingite retked kulgesid kõigepealt Inglismaa ja Iirimaa
1914 reisis I maailmasõja sõjategevuse piirkonnis: Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Luksemburgis. 1923 Ümbermaailmareis läbi Põhja-Ameerika, Jaapani, Mongoolia ja Siberi. 1927-1935 Suurema grupiga toimunud Hiina-Rootsi ekspeditsioon Gobi kõrbesse ja Ida- Turkestani ja Mongooliasse eesmärgiga välja kaevata seal asuvaid asulapaiku. Ekspeditsiooni käigus tehti palju teaduslikke avastusi. [2;7] Selected Works by Hedin 1887 A Journey Through Persia and Mesopotamia 1891 Konung Oscars beskickning till Schahen af Persien, år 1890 (in Swedish) 1898 Through Asia 1903 In Asia 1904-1907 Co-author of Scientific Results of a Journey in Central Asia 1899-1902 1909 Transhimalaya 1914 With the German armies in the West (English translation published in England in 1915). 1925 My Life as an Explorer 1932 Across the Gobi Desert 1934 A Conquest of Tibet 1936 Big Horse's Flight 1938 The Silk Road 1940 The Wandering Lake
Ühiskonna korraldus Välismõjud puudusid, antiikitsivilisatsioonidega Viikingid koku ei puutunud, Säilitasid kaua sugukondliku korra, feodalismi ei tekkinud. Elasid suurperekondadena, mitu põlvkonda, teenijad ja orjad ühes majas. Iga maja juures perekonna kalme. Kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja-germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavlaste keelt. Ühine ka kultuur, usund, mütoloogia ja õiguslikud tavad. Kolm ühiskonna kihti: ülikud, vabad talupojad ja orjad. Konung- viikingite ülik Bond- taluperemees Riikluse alged tekkisid 9. saj algul taanlastel, 9. saj lõpul norralastej ja 11. saj rootslastel. Viikingite usund ja kiri ning kirjandus See osa tuli ise kokkuvõte õpikust teha...usund oli lk 43 ja kiri ning kirjandus lk 44...sa loe vähemalt läbi sest ta raudselt midagi sealt kysib:P ruunikirja kohta ma arvan:P:D:D Suurbritannia kujunemine 300 eKr indoeuroopa rahvad Suurbritannia aladele 10-5. saj eKr keltide sisseränne
Visitatsioon piiskopi külaskäik kirikutesse ja kloostritesse, et jälgida vaimulike tegevust Eremiit üksiklane, isik kes jumala teenimiseks kõrvaldub tsivilisatsioonist KloosterMunkade või nunnae kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu Misjon kristluse kuulutamine karolingide renessanss Kultuuriline edasiminek karolingide dünastia ajal, eesmärgiks oli saavutada Antiik Rooma tase. Bond Taluperemees skandinaavias Ting koosolek Allting maakondade üldkoosolek Konung kuningas skandinaavias Viiking meresõitja(röövel) skandinaavias Normannviikingite järeltulijad Varjaag skandinaavlaste nimetus idaslaavlaste juures Valhalla Skandinaavia mütoloogias Odini saal, kuhu valküürid viisid kangelaslikult surnud sõdurid Ragnarök muinaspõhja mütoloogias maailmalõpulahing Aasid noorem jumalatesugu vaanidjumalate hõim ruunid vanade germaanlaste kaldkiri saaga suuliselt edasi räägitud lugu basileus Keiser Bütsantsis teema sõjaväeringkond
põhjamaade ainuvalitseja. Mõne aja pärast asusid sõjapealikud Askold ja Dir Rjuriku nõusolekul sõjakäigule Bütsantsi vastu. Nad laskusid mööda Dneprit Kiievini, poljaanide hõimu keskuseni. Sõjapealikud said teada, et poljaanid maksavad andamit kasaaridele. Selle peale tegid Dir ja Askold ettepaneku, et poljaanid maksaksid andmit hoopis neile. Kiievlased olid sellega nõus. Askold ja Dir hakkasid seal valitsema vürstidena. Kui Rjurik suri, otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõik olulisemad maad "Varjaagidest kuni kreeklasteni viiva tee ääres". Oleg asus teele Kiievi poole. Tee peal vallutas ta krivitside tähtsaima linna - Smolenski. 882. aastal jõudiski Oleg Kiievi alla. Ta meelitas Askoldi ja Diri linnast välja ja näitas neile Rjuriku poega Igorit. Oleg ütles vürstidele: "Teie ei ole vürstid ega vürsti sugu. Siin on teie vürst." Järgmiseks andis ta käsu Askoldi ja Diri tappa.
kuningasuguvõsast jutustavast Ynglingerite saagast. Muistne põhjala eepos on tuntud, kui ,,Vanem Edda", 13 sajandil lõi Islandi laulik Snorri Sturluson ,,Noorem Edda". Need on peamised allikad Skandinaavia jumalate ja müütide kohta, millel on tihe seos Kesk-Euroopa germaanlaste omadega. ,,Eddade" tuntuim lugu on germaanlastelt pärinenud Nibelungide / Niflungerite suguvõsa aardest ja konung Atli surmast (pärimus rahvasterände ajal elanud hunnide kuningas Attilast). Lugu on teada ka kõrgkeskaegsest Saksa kangelaseeposest ,,Nibelungide laul". BÜTSANTS. RIIK JA ÜHISKOND. ÜLEVAADE AJALOOST o Lääne-Rooma alad langesid 6 sajandiks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud germaanlaste riigid. Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni 15
mõisa põllul §7 Viikingid ja nende kultuur 1. Viikingid ja nende aeg (800 1050) - Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks - Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht - Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked üle mere: - Viikingilaev: kiire, madala süvisega, 1 mast ja 1 puri, ka aerud, meeskonnas 40 60 meest, lohepea laeva ninas - Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Gröönimaa ja
290) Kuningas - see on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav.Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks. Kuningat nimetatakse Tema Majesteediks. (lk.288) Lõbumaja see on seksuaalteenuseid pakkuv ettevõte. Seksuaalteenuseid võidakse pakkuda paljudes erinevates ettevõtetes: hotellides, baarides, restoranides, kohvikutes, diskoteekides, kabareedes, kasiinodes, saunades, massaazisalongides, juuksurisalongides jm. Lõbumajaks nimetatakse enamasti siiski sellist ettevõtet, kus peamine käive tuleb seksuaalteenustelt, ehkki
BASTARD FEUDALISM: Termind, mida kasutatakse hiliskeskajal feodaalkorra iseloomustamiseks, põhiliselt Inglismaal. Termin pärineb Inglismaalt, kus kuningad asendasid feodaalide sõjaväekohustuse rahalise maksuga, mille eest palkasid endale palgasõdureid. PÕHJA-EUROOPA SKANDINAAVIA RISTIUSUSTAMINE JA RIIKIDE TEKE: Skandinaavia konungid tülitsesid pidevalt omavahel. Igaüks püüdis saada endale võimalikult rohkem maakondi. Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.) Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus.
riikide enamiku riigipea. Tänapäeva maailmas omavad kuningad sageli vaid esindusfunktsiooni ning sümboolset võimu. Reeglina on kuningatiitel sünnijärgne, harvemini on kuningas valitav. Sõna kuningas tuleneb muinasgermaani sõnast kuningaz, algse tähendusega sugukonna, kogukonna, hõimu, rahva juht. Samast pärinevad vanaskandinaavia konungr, taani konge, saksa könig, alamsaksa könnig, hollandi koning, norra konge, rootsi kung ja konung, soome kuningas. Retkejuhte kutsuti merekuningaiks. Otsene seos kuningaga on leedu kunigaikstisel (suurvürst, Magnus Princeps, samuti kunigu kunigas või didysis kunigas), samas lihtsalt kunigas tähendab tänapäeva leedu keeles katoliku preestrit. Moodsat kuningat kutsutakse aga karalius. Kuningast tuleneb ka läti kungs - isand, härra, peremees. Moodsat kuningat kutsutakse karalis, vürsti knazs. Muinas-Eestis kutsuti kuningaks (Läti Henriku
Harald Kaunisjuus - 872 ühendas väikeriigid; Pärast tema surma algas kodusõda, Norra ühendati Taaniga; Olav Tryggvason - ühendas 10.sajandil uuesti Norra. Teda tunnustati ranniku; Olav Püha - suutis ühendada ka sisemaa; Rootsi Olof Skötknung - ühendas Rootsi hõimud 1000; Kuningas oli valitav; Island 10.sajandil hakkas koos käima üleislandiline rahvakoosolek Alting; Soome Riiki ei tekkinud Ristiusu levik 9.sajandil tõi konung Taani kaasa munga, kes hakkas inimesi ristima; 10.sajandil algas võitlus inglise ja saksa usulevitajate vahel; Välismaised misjonärid polnud Põhjamaades edukad; Ristiusk hakkas laiemalt levima siis, kui usu võtsid vastu kuningad; Taani kuningas Knut Suur rajas mitu kirikut, levitas usku Rootsis; Norras levitasid ristiusku esimesed kuningad; Edukam oli selles Olav Püha; Rootsis võeti ristiusk vastu 11.-12.sajandil;
varjaagid minema ja asusid ise valitsema. Puhkes aga omavaheline vaen ja otsustati kutsuda omale valitseja varjaagide juurest. Tulid kolm venda Rjurik kellest sai Novgorodi vürst, Sineus ja Truvor. Peagi kaks viimast(nooremad vennad) surid ja Rjurikust sai põhjaalade ainuvalitseja. Peagi asusid kaks Rjuriku sõjapealiku sõjakäigule Bütsantsi vastu ning ühendasid alad Kiievini kuhu ise vürstideks asusid. Pärast Rjuriku surma otsustas varjaagide konung Oleg ühendada kõika alad kreeklasteni viiva tee ääres. 882 jõudis ta Kiievi alla ja sai kavalust kasutades sealsetest sõjapealikest võitu(Askold ja dir) ja tegi Kiievist oma pealinna. Antinormannistliku teooria tuntumaid toetajaid oli vene teadlane M Lomonossov ja selle järgi oli riigi teke slaavalaste eneste ajalooline looming ja skandinaavlased mängisid selles heal juhul vaid kõrvalist osa. 8. Arheoloogiliste ja kirjalike allikate andmed viikingite osast Vene riigi loomisel.
Maadeavastajad! (982 Erik Punane Gröönimaa, tema poeg Leif u. 1000 Põhja-Ameerika) Tähtsamad viikingiasulad olid Birka tänapäeva Stockholmi lähedal ja Uppsala. Väljaspool Skandinaaviat asuv Novgorod oli üks tähtsamatest linnadest, mille esimesed valitsejad olid Skandinaavia päritolu. Skandinaavia ristiusustamine ja riikide teke Skandinaavia konungid tülitsesid pidevalt omavahel. Igaüks püüdis saada endale võimalikult rohkem maakondi. Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.) Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus.
föredrar av dem själva författade opus. Drottningens juvelsmycke - Roman med den originella "androgyna" figuren Tintomara. Spännande händelseutveckling, egendomliga sinnesintryck och stark tidsstämning. Songes- (kristen) mystik: "Den lyssnande Maria" Dikten bygger på ”de herrnhutiska mysterierna. Maria blir havande genom att ängeln sjunger och berättar om det. Kroppsliga upplevelser. "Antonii Sång" kontrast mellan vanliga värld och paradiset. "Häxan i Konung Carls tid" om 1600-talets häxjakt. Sympati för ”häxan” vems egna brott var att hon ville föda hungriga barn. Pästens vred- barn fick stå vid moderns brännande bål. "Marias häpnad" ett religiöst laddat ögonblick men mer verklighetsförankrad; Marjam Pjäsen utgör en fortsättning på Isidoros af Tadmor, och utspelar sig till en början utanför Jerusalem.Förutom de personer som är med i den föregående pjäsen ingår även ”Marjam”, det
1000 Põhja-Ameerika). Tähtsamad viikingiasulad olid Birka tänapäeva Stockholmi lähedal ja Uppsala. Väljaspool Skandinaaviat asuv Novgorod oli üks tähtsamatest linnadest, mille esimesed valitsejad olid Skandinaavia päritolu. Skandinaavia ristiusustamine ja riikide teke Skandinaavia konungid(hõimu või hõimuliidu pealikud) tülitsesid pidevalt omavahel. Igaüks püüdis saada endale võimalikult rohkem maakondi. Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.)Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus
Viikingite aeg 850- 1100 Põhjala asutasid germaanid Künni põllundus Goodid Lõuna-Rootsist rändasid Ida-Euroopa kaudu Musta mere Hunnide kannul jõudsid goodid Rooma riigi alale 5. Saj rändasid Taani alalt Britannia anglid, saksid, jüütid Taani aga tulid hõimud Kesk-Euroopast Karja kasvatus, küttimine, kalapüük Kujunes jõukam kiht Inimesed olid vabad Bond- taluperemees Ting- kogukonna koosolek Allting-maakondade ühiskoosolekud- Eesti vanemad käisid koos Raikkülas KÄRAJA Konung- Kogukonna pealik Kaks hõimu liitu- svealased ja götalased- siit tuleb rootslaste riigi nimi Sverige- Eesti ,,Rootsi" tuleb saare nimest Rosland? Läti keeles Eesti Igaunja- muistsest Ugandi maakonnast I at II p-meresõit + kaubavahetus= röövretked-noored pojad pidid kodust lahkuma ja pidid elatist teenima Sõna viiking tuleb vanast skandinaavia sõnast vik merelaht, kaubaplats Sõjaretked algavad 8, 9 sajandil Viikingid-Euroopas normannid, Venemaal varjaagid
Pikk majad umbes 30m pikk. Iga maja juures asus perekonna kalme.kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavia keelt. Ühine oli ka neil kultuur usund mütoloogia matmis kombed õiguslik korraldus jne. Oli neil olemas kolm ühiskonna kihti ülikud vabad talupojad ja orjad. Riikluse alghet tekkisid 9saj alg taanlastel ja saj lõpul norras ja 11saj rootsis. (seoses ristiusu levikuga). Konung- pealik bond-taluperemees ting- rahvakoosolek. Kiri ja kirjandus. Ainsaks kirjaks kuni 11saj oli maagiliste tähendustega muinasgermaani märgid ehk ruunid. (run-saladus) teada on ligi 4000 kirjutist peamised on olemas hauakividel. Runi tähestikku nim futhark. Kirjutatti paremalt vasakule või edasi tagasi. Tekstid on seotud salapäraga. Kasutatti neid ka ennustamisel ja ka ohverdamisel. Mõju oli tugevam kui olid verega punaseks värvitud
annaabi.ee 
