PEATEGELASED: Apteeker Melchior Wakenstede Rataskaevu tänava apteegi omanik, isehakanud detektiiv, keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest
Kirjandusteose analüüs 01.12.2014 „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ Indrek Hargla Tallinn, 2011 1. Teose sisu lühikokkuvõte Keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. mai hilisõhtul aastal 1409, jääb saladuslikel asjaoludel oma peast ilma Gotlandilt pärit kõrge ordurüütel Henning von Glingenstain, lisaks on ohvrile suhu topitud haruldane Gotlandi vana örtung.
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina. Pärast "Alpimaja" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda ainult kirjutamisele. Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari Kriminaalromaan vanast Tallinnast "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010 ja 2011) "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010) "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011) "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013) Indrek Hargla on öelnud, et on alati armastanud nii ajalugu kui kriminaalromaani ning ühel hetkel tundus mõistlik need kaks huviala ühendada. Ühendamise viljana hakkab peagi ilmuma kriminaalromaanide sari, milles kuritegusid lahendab 15. sajandi Tallinnas elanud apteeker Melchior.
...9 Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulmeteemalisi romaane ja lugusid. Olen lugenud Indrek Hargla apteeker Melchiori-lugusid ning need meeldisid mulle väga. Minu lemmik teos temalt on „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“. Samuti on ta kirjutanud stsenaariumid telesarjale "Süvahavva", mis oli väga põnev. Referaati koostades soovisin rohkem teada saada kirjaniku elu ja loomingu kohta. 1. Elulugu 3 Indrek Hargla (Joonis1) (kodanikunimega Indrek Sootak) on sündinud 12. juulil aastal 1970 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja stsenarist ning on üks Eesti tuntumaid ulme- ja krimikirjanikke
Raamatu sisu Nagu ka eelmistes esitlustes mainitud on ka selle raamatu peategelaseks apteeker Melchior, kelle kohta öeldakse, et ta oskab saladuste ja mõistatuste keelt. Lisaks apteekri ametile on ta ka tuntud kui mõrvamüsteeriumite lahendajana. Raamatu alguses kutsutakse ta ootamatult Birgitta kloostrisse, mis asub tänapäeva Pirital. Ta kutsutakse sinna kuna arvatakse, et üks kloostriõdedest on kurjast vaevatud või temasse on pugenud deemon. Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat. Pirita klooster Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks.
http://www.delfi.ee/teemalehed/indrek-hargla https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?5095 9 5.Lisand № 1 Romaanid: "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2001) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast" "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" (2010 ja 2011) "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" (2010) "Apteeker Melchior ja timuka tütar" (2011) "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja" (2013) "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika" (2014) Lühiromaanid: "Gondvana lapsed" (1999) "Uskmatuse hind" (1999) "Excelsuse konkistadoorid" (1999) "Pan Grpowski jõulud" (1999) "Obernoni Apokrüüf" (2000)
Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev- Toomkirik-piiskoplikud peakirikud Toomkapiitel-nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) Toomkool-alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln., Trt., Pärnus, Haapsalus Toomkiriku juures) Katekismus-usulise sisuga käsiraamat (Niguliste kirikuõpetaja Simon Wanradti saksakeelne tekst ja Pühavaimu kirikuõpetaja Johann Koelli eestikeelne tõlge) B. von Dreileben- ordumeister Vesse- Ilukirjanduslikud teosed E. Bornhöhe ,,Tasuja" ja A. Hindi ,,Vesse poeg" E. Bornhöhe-tasuja autor, oli eesti proosakirjanik. S. Vahtre- B
URAAN GREGOR RANDLA MHG 10C 2014 URAANIST • Hõbevalge • Plastiline, pehme, aktiivne • Aktinoid (radioaktiivsed) • 6.6 miljardit aastat tagasi • Tihedus: 19,05 g/cm3 • Sulamistemp. : 1132 °C • Keemistemp. : 1797 °C • UO, UO2, UO3, U2O5 AJALUGU • 1789 Martin Heinrich Klaporth • Planeet Uraan järgi (1781) • 1841 Eugene Melchior Peligot • 1896 Henri Becquerel • 1945 Tuumapomm URAANI SAAMINE • Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs TUUMAREAKTSIOONID • 3% sisaldus U-235 • Aeglased neutronid • Ahelreaktsioon • Eraldub kuumus • Ebastabiilne • Neutrone aeglustatakse HUVITAVAD FAKTID • Mürgine (0,5 g tappev) • Lennuki raskused • 0.0001 mg igas inimeses
rajamine Narva jõe idakaldale Hermanni kindluse vastu). 5. Kirikuelu: kloostrid keskajal, millised katoliku kiriku kloostrid olid keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6. Reformatsioon: mis see oli, millal ja kus algas, kes alustas, kuidas jõudis Eestisse, pildirüüsted, Melchior Hoffmann; Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed; eestikeelse trükisõna teke (Wanradt-Koelli katekismus); Hans Susi ja tema koht Eesti ajaloos. 7. Liivi sõja puhkemise põhjused, sõja ajend (Tartu maks); miks peetakse Liivi sõda pöördepunktiks Eesti ajaloos. Hertsog Magnus ja tema koht Eesti ajaloos. Allikad: konspekt. Õpik ,,Eesti ajalugu" I osa: lk 58-63; 64-68; 75-81; 84-86.
Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) : Toomkapiitel k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu ...
Ta on ainus looduses olulises koguses leiduv isotoop, millel on see omadus; sellel põhineb ka tema kasutamine. Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. Ajalugu Uraani avastas 1789 saksa keemik Martin Heinrich Klaproth ja nimetas selle 1781 avastatud planeedi Uraani järgi. Planeet omakorda oli nimetatud jumalate isa Uranose järgiantiikmütoloogiast. Metallilisena eraldas uraani 1841 Eugene Melchior Peligot. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Kui avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat, hakati välja töötama tuumarelva. 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. 60 kilogrammi uraan-235 plahvatusel hukkus 80 tuhat inimest kohe ja 60 tuhat sama aasta jooksul. 9. augustil Nagasakile
Indrek Hargla- Indrek Sootak, 1970 tallinnas, eesti kirjanik ja stenarist, üks eesti tuntuim ulme- ja kriminaalkirjanik, kasutanud varjunimesid, kirjutanud jutte, lühiromaane ja romaane, kasutab tihti õuduskirjandusele omaseid elemente, populaarse telesarja „Süvahavva“autor, teoseid tõlgitud ka teistesse keeltesse, kuulus eesti kirjanike liitu, võtnud sõna ühiskondlikel teemadel, lõpetas tartu ülikooli õigusteaduskonna ja töötas eesti välisministeeriumis, Apteeker melchior raamatute sari 2010-2014, „Uskumatuse hind“ 1999, „mees , kes ei joonud viskit“ 2001, „Palveränd uude maailma“ 2003 Doris Kareva- 1958 tallinn, eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja, isa oli helilooja, õppis tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas, lõpetas tartu ülikooli kaugõppes inglise filoloogina, töötas kultuurilehes Sirp ja Vasar, töötas UNESCO Eesti rahvuliku komisjoni peasekretäärina, töödanud Sirp ja Meie Pere, üks WELLESTO asutaja,
Reformatsioon: ootamatu murrang või pikema arengu tulemus 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. Usupuhastusest ei jäänud kõrvale ka Eesti. Sel ajal kui katoliku kiriku piiskopid meie maal ametis olid reformitöö elustamise ja teostamise katsetega ja püüetega, hakkasid vähehaaval ilmsiks tulema päris isesugused uuendus-liikumise avaldised, mis jätsid kõrvale katoliku kiriku reformipüüded. Uue...
Autor pole teada. 3. Liivimaa noorem riimkroonika Autor: Hoeneke Selle algtekst ei ole säilinud, vaid teatakse hilisemate proosajutustuste kaudu. Käsitleb 1315- 1348 aastaid. (kattub ajaliselt Dekameroniga, Firenze linnas puhkeb 1348 katk) Tähtsus: Jüriöö ülestõusu allikas. Kirjanikud, keda kroonikad on mõjutanud ning inspireerinud:Ristikivi, Kippel, Bornhöhe. Tänapäeval: Indrek Hargla kirjutanud ajaloolist ulmet. Apteeker Melchior ja katustel tantsija . Raamatus algab tegevus 1409. Räägib apteekrist, kes valdab palju vajalikku infot, mis linnas liigub. Kuna kõigil inimestel on apteeki mingil hetkel asja, siis nende kaudu saab apteeker infot ning kogub seda 2010 välja antud. Tiit Aleksejev Palveränd 4. Johann Renneri Liivimaa ajalugu 1556 -1561. Kesk alamsaksa keeles kirjutatud. Tähtsus: Liivimaa nooremriimkroonika ümberjutustust sisaldav teos. Lisaks ainet, mis annab
* Veel 1525, aastal astus Maa-aadel katoliikluse kaitseks välja, kõige visamaid kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. * 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne. * Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma * Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast.
Keskaeg Maahärra enam-vähem sõltumatud valitsejad Ordumeister tähtsaim isik Liivi ordus. Talle kuulusid peamiselt Läti alad, Eestist Sakala kõrval ka Järva ja Kesk-Eesti vähemusmaakonnad. Komtuur- ja foogtkonnad ordualad jagunesid omakorda väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid vastavad võimukandjad foogtid ja komtuurid Rüütelvennad olid Liivi ordu sisemises korrastuses olulisemad, kelle vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad organisatsiooni sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervennad omasid ordus tähtsat kohta ja pidasid kiriklikke talitlusi Riia peapiiskop vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks Vana-Liivimaal. Talle allusid Tartu piiskop, Saarel-Lääne piiskop, aga samuti Kuramaa piiskop Lätis Kümnis kümnes osa talu saagist. Hinnus koormise kergem variant, kindlaksmääratud naturaalmaks Linnafoogt maahärra esindaja Oldermann tsunfti vanem Vitaalivend Läänemerel tegutsenud mererööv...
Mehhikosse läks ta sama teed pidi, kust oli tulnud. Kui ta aga Kohale jõudis, oli mäss juba maha surutud. Vaid sadakond meest jõudis koos temaga tagasi. Kogu tema suur ettevõtmine oli läbi kukkunud, ja ta oli ka majanduslikult pankrotis. Nueva Galicia kubernerina oli ta ametis kuni 1544 aastani. Exploration of the Colorado River Three leaders affiliated with the Coronado Expedition were able to reach the Colorado River. The first was Hernando de Alarcón, then Melchior Díaz and lastly Don Garcia Lopez de Cardenas. Alarcón's fleet was tasked to carry supplies and to establish contact with the main body of Coronado's expedition, but was unable to do so because of the extreme distance to Cibola. He traveled up the Colorado river until the river entered the lower half of the Grand Canyon. In this exploration he hauled some supplies for Coronado, but eventually he buried them with a note in a bottle. Melchior Díaz was sent down from Cibola by Coronado take
"Tarkade kummardamine" jutustab, kuidas Hommikumaa targad tulid kummardama kuninga sündi, mida oli ette kuulutanud kaheksaharulise tähe ilmumine taevasse. Tähe juhatusel leidsid nad Petlemmast üles vastsündinud Jeesuse koos ema Neitsi Maarjaga. Hommikumaa targad avaldasid austust ja tõid Jeesuslapsele kingituseks kulda, viirukit ja mürri. Dürer näitab kolme tarka maailma kolme osa - Euroopa, Aasia, Aafrika - põhirasside esindajatena. Täpsemalt: vana ja valge tark Melchior kingib Kristusele kui lunastajale mürri (Euroopa). Balthasar - keskmine ja kollase nahavärviga tark - kingib Kristusele kui jumalusele viiruki (Aasia). Kaspar - noor ja must - kingib Kristusele kui maisele valitsejale kulda (Aafrika).Dürer on figuurid seadnud esiplaanile nagu lavale. Eriti täpselt on kunstnik maalinud kaared, mille abil lõi ta vaba ruumi madonna ja tarkade ümber. Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida peetakse
käsitööoskused, vesiveski, ravimisvõtted jm) - hariduse edendamine (kloostrikoolid) mungaordud - Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud, neist viimane olid populaarseim just seetõttu, et jutlustasid eesti keeles ja pidasid üleval koole. - tsistertslased - dominiiklased - frantsisklased - augustiinlased Isikud, nende tegevus (M. Luther, Bernt Notke, Hermen Rode, Hans Susi, Melchior Hoffmann, Balthasar Russow). M.Luther saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning ta on oluliselt mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ning skulptor. Surmatantsu maal kujutab elu möödapääsmatut kaduvust, nii vägevaid kui väeteid kaasaviivaid surmafiguure. Hermen Rode -
Bariton (
pärisorjus ja sunnismaisus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81. (katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel, sinod), missa, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Martin Luther ja reformatsioon 1517, kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal, Wolter von Plettenberg, pildirüüste, Melchior Hoffmann, Simon Wanradt, Johann Koell, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535) 10. Liivi sõda 1558-1583. Õp. I osa lk 84-88. (Liivi sõja põhjused, ajend (Tartu maks), osapooled, hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail, tema seotus Saaremaaga ja tema juhitud Liivimaa kuningriik, 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV), Liivimaa Poolale (Sigismund II August), 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile
vaherahu. · 1508 - Liivimaa talupoaegadelt võeti relvakandmise õigus · 1509 - sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. · 1521 - Reformatsioon jõudis Liivimaale. · 1522 - Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. · 1523 - Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. · 1524 - Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. · 1525 - Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. · 1530 - Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana Toomas. · 1533 - esimene teade mustlastest Eestis. · 1535 - Tallinnas hukati mõisnik Johann von Üxküll, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku.
Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht A. Possevino- oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas. Possevino juhtis sealset vastureformatsiooni A. & A. Virginius -kirikuõpetajad, tõlkisid esmakordselt eesti keelde ja kirjastasid "Wastse Testamendi" August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Pai...
8. Martin Luther ja reformatsioon 1517- algatas usupuhastuse Saksamaal Wittenbergis 9. kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal?- 1523 jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu Tallinna. Pärast pildirüüsteid hakkasid enamik Eesti linnu minema uude usu toetajate leeri. 10. Wolter von Plettenberg- ordumeister ja kõige visam katoliku kiriku kaitsja 11. pildirüüste- korratused, mille vallandasid ordumeistri karmis toonis manitsuskirjad Tallina raele 12. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 13. Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse 14. Johann Koell- pühavaimu kiriku jutlustaja, kes tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde 15. jumalateenistuse käsiraamat 1525- loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks 16. luterlik katekismus 1535-luterliku usu käsiraamat 10
MUINASAEG - 600-1227 Ingvar- Rootsi kuningas, tegi u 600 sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlase vastu. Jaroslav Tark-Kiievi vürst, kes vallutas 1030 Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Hiltnius- u 1070 läänemeremaade rahvaste piiskopiks määratud munk, tagastas saua 2 aastat hiljem. Fulco- u 1167 Eestimaa piiskopiks määratud Prantsumaalt pärist munk, külastas 1170 paiku Eestit. Nicolaus- Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk, kes määrati Fulco abiliseks. Meinhard-augustiinlaste ordu koorihärra, kes levitas liivlaste seas ristiusku. 1186-1196 esimene Liivimaa piiskop. Theoderich-munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhord Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Kaupo-Toreida vanem,lasi end Theoderichil ristida,temast kujunes sakslaste usin abiline ristiusu levitamises. Berthold-1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198...
1.põhjused ja rahvusvaheline taust-12.saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140. aastatel hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu.Ligi neli aastakümmet kestnud lõunakaldas Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik k...
Ristisõda. Dateeri aeg ja iseloomusta: Periodiseeri Eesti ajaloo erinevad ajastud: Kuni 10 000 ekr jääaeg 10 000 ekr 1208 pkr muinasaeg: kivi-, pronksi-, rauaaeg. 1208 (1227) 1558 (1517) pkr Keskaeg 1208 1227 - muistne vabadussõda 1558 1900 pkr uusaeg (1558 algas Liivi sõda Venemaa pealetungiga. Varauusaeg lõpeb pärisorjuse kaotamisega 1816/1819) 1900 (1918) tänapäev - lähiajalugu. Muistsete eestlase vabadusvõitlus: 1208 1227 . Ligi 20 a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke. Võideldi sakslaste, venelastega, taanlaste ja rootslastega (ka latgalite ja liivlastega). Eestlased kaotasid. Lõppes Liivimaa ristisõda: oli 12. Sajandil (1140) Rooma paavstide toetusel peetud katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega(1208) . Riia li...
uus õpetus liivimaal (riias) 1521 pildirüüste mitmesajapealine saklastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks Saksa ordu Liivimaa haru positsioon muutub Preisimaal ordu sekulariseerub kõrgmeister astus luteri usku ja saatis ordu Preisimaa haru laiali jutlustaja Melchior Hoffmann kõige värvikam kuju liivimaa usupuhastuse ajaloos kasuksepp olevat avaldanud rahvale oma piltiliku jutlustamisega tohutut mõju kui teda vahistada üritati, vallandus tartu pildirüüste linnad reformatsiooni tugipunktid kiriku positsioon nõrgeneb, raad juhib 1554 tunnistab maapäev luterluse seaduslikkust Johann Tezel - kuulus indulgentsimüüja simon wanradt ja johann koell 1535/1929 teated ka 1525 Lübeckist
Liivimaa paganate ristija · Kaupo- oli Turaida vanem, arvatakse, et oli esimene, kes lasi end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander Nevski Novgorodi vürst. Juhtis vägesid Jäälahingus, Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja Saksa ordude vägede vastu. · Valdemar II 1202 Taani kuningas. Korraldas sõjakäiku Saaremaale, Preisimaale
toomkapiitli õigusi. Nad kaebasid rae isetegevusest piiskop Blankenfeldile, kes asus otsustavalt tegutsema. Blankenfeld vandus, et ta kaotab pigem 5 või koguni 10 sõrme, kui talub enda linnas luterlikku jutlustajat. Ta asus raadi igati survestama ning et linn Tartu piiskopkonna vasallidelt toetust ei saanud, siis pidigi ta viimaks järgi andma. Marsow saadetigi Tartust välja ja ta asus elama ja jutlustama Tallinna. Järgmisena saabus Tartusse Svaabimaalt pärit kasuksepp Melchior Hofmann (1495- 1543), kes oli Liivimaa reformatsiooni kahtlemata kõige markantsem tegelane. Teda on nimetatud ka ,,Liivimaa prohvetiks" ja ka ,,Hollandi anabaptismi isaks." Ilmelt 1522. aastal, kuuldes Lutheri õpetust, innustus sellest jäägitult ja võttes kaasa oma käsitöökohvri, asus rändjutlustajana teele, eeskujuna apostel Paulus. Jõudis 1524. aastal Tartusse, olles eelnevalt jutlustajarännakutel sunnitud lahkuma Volmarist, süüdistuseks ristirahva märatsema õhutamine
1.AJALUGU 1 Eelnev Uraani avastas 1789 aastal keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth (1743-1817) ning selle nimeks sai oma nime planeet Uraani järgi, mille kaheksa aastat varem oli avastanud Friedrich Wilhelm Herschel (1738-1822). Planeet omakorda oli oma nime saanud Jumalate isa Uraanose järgi antiikmütoloogiast. [3] 24.septembril 1789 teadustas Klaproth oma avastusest Preisi Teadusteakadeemiat. Puhta uraani metalli eraldas 1841. aastal Eugene Melchior Paligot, 1896. aastal avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. 1939. aastal avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann uraanituuma jagunemise aeglaste neutronite toimel. Frederic Joliot-Curie tuvastas uraani lagunemise kui ahelreaktsiooni. [3] 4 Mais 1941 tuli teadlane Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) välja mõttega termotuuma reaktsiooni
Vana-Liivimaa valitsejate omavahelised suhted 13-16 saj Pärast jüriöö ületõusu suurenes hüppeliselt ordu tähtsus Vana-Liivimaal. Sellepärast, et ostis Taani maad, oli kõige suurem maavaldaja ja ordu oli sisuliselt ülestõusus maha surujaks. Pidevalt ordu ja piiskopkondade vahel vastuolud. Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, ses...
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul ...
Eesti vastu aastal 1197 ning vastutasuks oma teenetele Taani kuningakoja ees omistati talle suured maa-alad Põhja-Eestis. Tõenäoliselt sai Odvard von Lode ka Vihula piirkonna alade omanikuks ja asutas seal mõisa 12. sajandi lõpus, seega Vihula mõisa ajalugu võib alata juba 300 aastat enne esimest kirjalikku mainimist 1501. aastal. 1531. aastal said Vihula omanikeks perekond Wekebrod. 1605. aastal pärandas Ewert Wekebrod Vihula mõisa oma tütrele Britale, kes oli abiellunud Melchior von Helffreichiga. Helffreichide pere, Saksamaalt pärit Württembergide järeltulijad, olid mõisaomanikud rohkem kui kaks sajandit. 1703. aasta septembris, Põhjasõja ajal (1700-1721), laastati ja põletati nii mõis kui ka selle ümbrus. Millal mõis pärast sõda taas üles ehitati, selle kohta täpne informatsioon puudub. Vanim säilinud hoone mõisas on nn. Tagamõis, mis on ehitatud 18. sajandi teisel poolel, mil see oli ainuke kivihoone kõik teised ehitised olid puithooned.
· Emakeelset jumalateenistust · Algatajaks Matrin Luther 1517 Saksamaal inimene saab õndsaks ainult läbi usu ja usutõe allikaks on Piibel b) Usupuhastus vana-Liivimaal · 1523 said populaarseks jutustajad oma uuendusidedega, kelle tegevust kergendas ühtsuse puudumine piiskoppide ja ordu vahel · Pildirüüsted suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus) c) Usupuhastuse tulemus eestis VAIMULIK KÜLG: · Suleti enamus kloostreid · Linnades sai valitsevaks luteri usk · Emakeelne jumalateenistus POLIITILINE KÜLG: · Järsult kasvas linnade ja vasallide mõju kuigi formaalselt säilis ordu ja piiskoppide ülemvõim 4. Haridus kiriku kontrolli all a) Katolik hariduselu: · Kõrgkoole eestis polnud · Toomkoolid alama astme vaimulike ettevalmistamiseks (Tln, Trt, Pärnu,
vähe, kasutus piirdub mingite kindlate situatsioonidega nagu äri, laevandus Reformatsioon 1517 Wittenbergis arvustab munk Martin Luther katoliku kirikut, mis vallandab usupuhastuse ehk reformatsiooni. 1521 Usupuhastus jõuab Riiga. 1523 Usupuhastuse algus Tallinnas ja Tartus. 1524 Pildirüüste Tallinnas. Rüüstatakse dominiiklaste kloostrikirik, Pühavaimu ja Oleviste kirikud. Tartusse saabub rändköösner Melchior Hoffmann, kes saavutab oma jutlustega poolehoiu lihtrahva hulgas ning mängib hiljem tähtsat rolli pildirüüste esilekutsumisel. 1554 Pikendatakse vaherahu Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuid Moskva nõuab nüüd Tartu piiskopkonnalt nn Tartu maksu. 1558 Vene vägede sissetungiga Tartu piiskopkonda algab Vene-Liivi sõda. Mai Venelased vallutavad tormijooksuga Narva. 1560 sügis Eestlaste ülestõus Läänemaal, mis surutakse Koluvere lossi juures maha.
korraldasid kirikuelu juhid., toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 20. Johannes Blankenfeld -oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. 21. Melchior Hoffmann ja tema tegevus - oli saksa reformatsioonitegelane ja anabaptistide juhte. 1523. aasta lõpus või 1524. aasta alguses siirdus Hoffmann Tartusse. Seal hoidis ta esialgu madalat profiili, tegeledes avalikult vaid kasukavalmistamisega ja jutlustades salaja reformatsioonimeelsete linnakodanike kodudes. Teda toetasid mitmed Suure Gildi ja Mustpeade Vennaskonna liikmed. 1524. aasta lõpus, kui Tartu piiskop Johannes Blankenfeld, kes oli samaaegselt ka Riia peapiiskop, Tartust lahkus,
hiljem Riia peapiiskop. Wolter von Plettenberg: Ordumeister. Visa katoliku kiriku kaitsja. Hermann Marsow: Martin Lutheri õpilane, Tartu esimene protestantlik jutlustaja. Pildirüüste: 14. september 1524. Plettenberg kirjutas Tallinna raele manitsuskirja, mille ette lugemise tekkisid rahutused. Tungiti kirikutesse ning purustati pühapilte ja -kujusid. Melchior Hoffmann: Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. aasta jaanuaris populaarse jutlustaja, Saksamaalt pärit kasuksepa Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäed kaitsva piikopi valvemeeskonna vatu lausa lahingusse. 20. Hariduselu ja kultuur 13.- 16.saj Simon Wanradt: Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (Jumalateenistuse käsiraamat 1525, mis oli enne juba eesti keeles ilmunud kui esimene eestikeelne raamat, hävitati). Johann Koell: Tõlkis Luterliku katekismuse eesti keelde. Nende katekismus trükiti Saksamaal 1535. aastal.
lasteraamatu eest. Mehis Heinsaar (s 1973) 2001 Vanameeste näppaja 2001 Härra Pauli kroonikad 2005 Artur Sandmani elu ehk Teekond iseenda teise otsa 2007 Rändaja õnn 2013 Ülikond Selle sajandi proosa fenomen. Temas hakati nägema ilmutuslikku kirjanikku. Indrek Hargla (Inrek Sootak: s 1970) 2005 French ja Koulu 2007 Frenchi ja Koulu Tarbatus 2009 Frecnhi ja Koulu reisid 2010 Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus 2010 Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus 2011 Apteeker Melchior ja timuka tütar 2013 Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja Draamakirjandus Jaan Tätte Sajandi vahetusel tekib mingi ebamäärane Tätte buum. Pilt muutub rikkalikumaks mõni aasta hiljem, kui Tättebuum saab läbi. Urmas Vadi 2010 Peeter Volkonski viimane suudlus 2012 Tagasi Eestisse Urmas Lennuk Loone Ots Jim Ashilevi Martin Algus Luule
Keskaeg 1224.a. oli koos Tartu langemisega kogu mandri-Eesti vallutatud 1227. vallutati Saaremaa. Muistne vabadusvõitlus oli eestlaste jaoks lõppenud kaotusega. Selle sündmusega lõpeb muinasaeg ja alga keskaeg, mis kestab kuni Liivi sõja puhkemiseni 1558. Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sak...
Naiskloostrid: tsistertslastel Tallinnas, Tartus ja Lihulas, frantsisklastel Tartus 15.saj algul rajati Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster. Maarahva suhtumine katoliku usku: * rahvas hakkas rohkem kirikus käima * rahvakalendritähtpäevad kohandati pühakutega * kristlikud nimed * ohverdati ka kirikutesse ja kabelitesse Reformatsioon e. usupuhastus Algus ja kujunemise koht: 1517. Wittenbergis, Liivimaale jõudis 1523. Algataja: Martin Luther, Liivimaal eestvedajaks Melchior Hoffmann Põhimõtted: õndsaks saamine ainult Jumala armust usu läbi, usu põhinemine üksnes pühakirjal Reformatsiooni suhtumine: Linnad usu jutlustajad leidsid linnades kiiresti poolehoidu, jutlustati evangeeliumiusku. Töö kandis vilja, kuna elanikud olid piiskopide ja munkade suhtes kriitilised 1524. Tallinnas pildirüüsted mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis linna kirikusse,
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
· Veel 1525, aastal astus Maa-aadel katoliikluse kaitseks välja, kõige visamaid kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. · 1524. aastal 14. septembril tungis 400-500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostri-kirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja -kujusid, altareid, reliikviaid jne. · Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast.
· Veel 1525, aastal astus Maaaadel katoliikluse kaitseks välja, kõige visamaid kaitsjad olid ordumeister Plettenberg ja Riia peapiiskop. · 1524. aastal 14. septembril tungis 400500 liikmeline märatsev rahvahulk Tallinnas dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid, reliikviaid jne. · Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning alllinna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma · Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja UusPärnus, rüüstamise ja pideva
Tiit Aleksejev ,,Palveränd. Lugu Esimesest ristisõjast" (2008) pole seotud Eesti ajalooga. ,,Kindel linn" (2011) esimese ristisõja järg. Ristikivi traditsioon, kes käsitles ka Euroopa ajalugu oma paguluses kirjutatud romaanis. ,,Palveränd" on ajalooline põnevusromaan, mis põhineb neljal Esimese ristisõja (1096)-1099) kroonikal. Ristisõja ja ristirüütli troobi ümberpööramine. Sõjakäigu mitu tasandit. Inimese hinge kujunemise lugu. Indrek Hargla ,,Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus" keskaja aineline krimiromaan. Keskaegne Tallinn Euroopa ja Eesti kokkusaamine. Keskaja maailma kirjanduse tagasi toomine: Melchior Wakenstede ehk apteeker Melchior on detektiiv, kes lahendab mõrvaloo (klassikalised mõistatusromaanid). Linn (Tallinn) ruum ja karakter. Meelelahutusromaani. Meelis Friedenthal ,,Mesilased" (2012) Laurentius Hylase teekond Tallinna sadamast Tartu Ülikooli ja elu 1696.a Tartus nädala vältel
mingite kindlate situatsioonidega nagu äri, laevandus Reformatsioon – 1517 – Wittenbergis arvustab munk Martin Luther katoliku kirikut, mis vallandab usupuhastuse ehk reformatsiooni. 1521 – Usupuhastus jõuab Riiga. 2 1523 – Usupuhastuse algus Tallinnas ja Tartus. 1524 – Pildirüüste Tallinnas. Rüüstatakse dominiiklaste kloostrikirik, Pühavaimu ja Oleviste kirikud. Tartusse saabub rändköösner Melchior Hoffmann, kes saavutab oma jutlustega poolehoiu lihtrahva hulgas ning mängib hiljem tähtsat rolli pildirüüste esilekutsumisel. 1554 – Pikendatakse vaherahu Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuid Moskva nõuab nüüd Tartu piiskopkonnalt nn Tartu maksu. 1558 – Vene vägede sissetungiga Tartu piiskopkonda algab Vene-Liivi sõda. Mai – Venelased vallutavad tormijooksuga Narva. 1560 sügis – Eestlaste ülestõus Läänemaal, mis surutakse Koluvere lossi juures maha.
4. AJALUGU 4.1. Algus Uraani avastas 1789 aastal saksa keemiaprofessor ja apteeker Martin Heinrich Klaproth(1743-1817) ühendina UO2 ja nimetas selle 1781. aastal avastatud planeedi Uraani järgi, kelle kaheksa aastat varem oli avastanud Friedrich Wilhelm Herschel(1738-1822). Planeet omakorda oli nimetatud Jumalate isa Uraanose järgi antiikmütoloogiast. [3] 24.septembril 1789 teadustas Klaproth oma avastusest Preisi Teadusteakadeemiat. Puhta uraani metalli eraldas 1841. aastal Eugene Melchior Paligot, 1896. aastal avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. 1939. aastal avastasid Otto Hahn ja Fritz Strassmann uraanituuma jagunemise aeglaste neutronite toimel. Frederic Joliot-Curie tuvastas uraani lagunemise kui ahelreaktsiooni. [3] Termotuuma uuringute ajalugu algab 1941. aastast. Mais 1941 tuli jaapani teadlane-füüsik Tokutaro Hagivara (Kioto ülikool) oma loengul välja mõttega termotuuma reaktsiooni võimalikusest vesiniku
taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi. Martin Luther usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis. Hermann Marsow Martin Lutheri õpilane, usupuhastuse algataja Eestis. Pildirüüste odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas (400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, Pühavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid). Melchior Hoffmann populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma. 1517 reformatsiooni algus. 1523 Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. 14.sept. 1524 pildirüüste. 1525 Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 16. Katoliku hariduselu ja kultuur 13.-16.s.
1508 Liivimaa talupoegadelt võeti relvakandmise õigus 1509 sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551. 1521 Reformatsioon jõudis Liivimaale. 1522 Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu. 1523 Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse. 1524 Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann. 1525 Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles. 1530 Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana Toomas. 1533 esimene teade mustlastest Eestis. 1535 Tallinnas hukati mõisnik Johann von Üxküll, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti Wanradt-Koelli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
