Diego Velazguez (1599-1660) Klõpsake laadi muutmiseks 29.04.13 Diego Velázquez oli Hispaania barokiajastu kunstnik kes kuulus Klõpsake laadi muutmiseks kuningas Felipe IV õukonda. Ta maalis peamiselt portreid Hispaania kuningaperest. Ka tema kuulsaim maal ,,Las Meninas" kujutab Hispaania printsessi Margaritat. 29.04.13 ,,Las meninas" ,,Las meninas" ehk Klõpsa liigenduse ,,Õuedaamid" asub Prado tekstivormingu muuseumis Madriidis. Pilt redigeerimiseks annab vaatajatele võimaluse näha Teine vabamatel kuninga...
Jällegi väga targalt öeldud. Viin iseenesest ei ole ju halb. Ta on isegi nagu arstirohi, aga just siis, kui võtta ainult üks pits. Kui juua vähem kui klaasitäis õlut tunnis, siis jaksab maks kogu alkoholi samas vahemikus ,,ära põletada" ning joovet ei tekigi. Miks siis ikkagi on nii palju inimesi, kes ei oska mõõdukalt juua? Mis juhtub, kui liialdada? Kunagi kuulsin televiisorist saadet, kus jaotati inimesed nelja gruppi: karsklased, karsked, mõõdukad ja joodikud. Karsklased ei joo üldse, karsked võtavad ainult pidupäevadel paar napsu ja ei ole kunagi purjus. Mõõdukad joovad ikka aeg-ajalt koos sõpradega, vahel ka liiga palju. Joodikud aga joovad väga tihti ja pidevalt liiga palju. Mina arvan, et vahel pidupäeval väike tervisenaps ei tee paha, aga tuleb olla mõõdukas. Liigne alkoholitarbimine kahjustab peaaegu kõiki inimese organeid. Inimestel, kes regulaarselt tarvitavad alkoholi aastate vältel, võivad olla rasked maksa
REFERAAT Diego Velazquez Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Tuntuimad maalid.................................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid..........................................................................................................................
Mis muutuks ,kui mina oleksin linnapea Kui mina oleksin linnapea ,siis minu esimene otsus ja muudatus oleks see ,et kõik võimalikud teed oleksid korras. Teiseks põõraksin enda valla elanikele rohkelt tähelepanu,et oleksid kõigil oma kodu ja töö kohad olemas. Kolmandaks aidata neid perekondi kes on majanduslikes raskustes ega suuda kuidagi toime tulla . Neljandaks üritaksin enda vallast välja suruda selle suure alkoholismi ja saadaks parmud ja joodikud ravile. Neljandaks võitleksin kõigi õiguste ja vajaduste eest. Ma tänan kuulamast. Märt Aulik Kp-21
· "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud avameelse suhteromaani "Pesumaja" käsikiri tunnistati Põlva Maakohtu poolt keelatuks. Tunnustused · 1. koht ajakirja "Kalastaja" kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel "Kalamehejutt" (2001) · 4. koht Kalevala MM-il Espoos. (2002) · 2. koht 2004 a romaanivõistlusel romaaniga "Kroonu" · Bernard Kangro kirjanduspreemia (2004) · Virumaa 18
BAROKK ITAALIAS 1.Giovanni Lorenzo BERNINI(1598-1680) Püha peetri kirik Baldahhiin Püha Püha Theresa ekstaas Peetri kirikus 2.CARAVAGGIO(1572-1610) bachos Peetruse ristilöömine Uskmatu Toomas Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid ...
Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt Stereotüüp e. Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang või arvamus, mis sageli põhineb piiratud informatsioonil. Positiivsed stereotüübid: Aasiast pärit tudengid on matemaatikas väga targad (Veel näiteid: vanad naised on lahked; maal e...
BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike. Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREE...
Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalüpsis. Velazque joodikud,vulcaanuse sepikoda, breeda alistamine,kääbus sbeastianide morra,veenus peegliga,õuedaamid,ketrajad.Murillo noor kerjus,lapsed puuvilju söömas,väike puuvilja müüja. Maadalmaad: Flandria:Rubens st georgian the dragon,veenus peegli ees,the union of earth and water,poisi portree,tõe triumf,kolm graatsiat, autoprotree. Dyck susanna and the elders,Charles1, maria de tassis´i protree. Hollandi:Hols püha jüri laskurid, abielupaar aias.Delft daam kirja
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland, revolutsiooniaegne ja järgne Inglismaa, Skandinaavia (Eesti). Kirjelda baro...
Eestimaa tänavalapsed Tänavalaste probleemiks on see,et neil pole sõbralikku ühiskonda,kus olla või elada.Tänavalapsed on tavaliselt kodutud.Neid on hüljanud vanemad,kes ei saa laspsega hakkama.Milline on Eesti laste tänavaelu? Kui vanemad on joodikud,siis laps visatakse kodust välja.Tänavalapse elu tänaval on raske.Tal pole kodu, kus elada.Nad otsivad toitu prügikastidest või siis varastavad poest.Tänavalastel on riided katki,mustad ja koledad.Neil pole võimalik kuskil korralikke riideid saada.Tänavalapsed haisevad,sest neil pole ennast kuskil pesta.Suvel käivad kuskil ujumas kui võimalik.Tänavalastel on see probleem,et nad kerjavad.Mõni lahke inimene annab tänavalastele raha,et nad saaks toitu osta
Diego Velazquez 1599-1660 Merilin Must 11c Täisnimega Diego Rodrique de Silva y Velazquez Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi Sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis Elulugu Sündis perre esimese lapsena Vanemad õpetasid teda kartma Jumalat .Lisaks õpetasid ka filosoofiat ja keeli Juba varajases nooruses lõid välja tema kunstianded ja viidi esimese õpetaja, Francisco de Herra käe alla. Abiellus 1618. aastal oma õpetaja tütre Juana Pachecoga. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Elulugu Järgmistel aastatel maalib kuninga ja ta lähedaste portreesid Otsustava tähtsusega tema kunstiarengule on tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga Aastatel 1649-51 sooritab ta re...
Kuidas elad, Ann? Ühel päeval saadeti Ann alla keldrisse, et sinna vanu ajalehti viia. Ta avastas sealt oma ema päeviku, milles olid kirjas kõik ema nooruspõlve tembud. Ta avastas, et ta isa polegi ta pärisisa. Ta sai sõbraks oma klassiõe Ritaga, kellel olid aga isa ja vennad joodikud ning ema oma väikese palgaga proovis kuidagi peret toita. Ann läks aga vanematega tülli ning tema õppe edukus järsku langes. Ann sai teada , et tema sõbral Reenal on suvila Võsul ja otsustas paar nädalat enne kooli lõppu sinna minna. Ta võtis kõik oma säästud ja sõitis koos klassiõe Ritaga Võsule. Alguses nad ei osanud Võsul kuhugi minna ega midagi teha, aga varsti tutvusid nad kohalike poistega. Nende seas oli ka Villem, kellest sai Anni hea sõber.
Sellise käitumise tagajärjel võib laps sattuda halba seltskonda ja hakata ise jooma või suitsetama. Nii tekivad ka koolis probleemid. Algab asi sellega, et jäävad kodused tööd tegemata ja siis tekivad halvad hinded ja puudumised. Lõpuks loobutakse üldse koolist ja arvatakse, et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste haridus ja nad ei võta midagi ette, et laps jääks kooli endasi. Nii kasvavad lastest samasugused joodikud nagu nende vanemad. Järgmiseks põhjuseks võivad olla halvad sõbrad. Näiteks sellised sõbrad kellega minnakse kohe peale kooli kuskile kaubanduskeskusesse lihtsalt passima. Kui sealt kunagi õhtul alles koju jõutakse ei jää aega enam koduseid töid teha. Kui vanemad on ka veel näiteks kogaeg tööl ja ei ole lapsega aega tegeleda siis ei tea nad ka mis koolis toimub. Nii võib tekkida lapsel arvamus, et õppida pole vaja kuna nagunii keegi ei kontrolli ja ei tunne huvi
Psühholoogia · Psühholoogia o Rahvapsühholoogia Igal inimesel olemas, elu jooksul omandatud o Filosoofiline psühholoogia Antiikaajal olid kõik teadused filosoofia osad Hingeline käsitlus Mis on hing? Kas hing on surematu? Kust tulevad mõtted? Pythagaras · Tegeles geomeetriaga · Aravas, et hing on harmoonia ja täiuslikkus · Arvas, et vaimuhaigust ja purjus olekut saab ravida muusikaga Platon · Uskus hingederändamist · Hing sünnib ümber o Teaduslik psühholoogia Mis on psühholoogia? Psüholooiga- Teadus inimese mõtlemisest ja käitumisest jne Rahvapsüholoogia- Praktiliste teadmiste kogum inimese käitumise kohta. Omandatud kogemuse teel. Kasutataks...
tegid. 1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuk Jaan Kross, kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane. Noorte elu Noorsooühingud Oktoobrilapsed Pioneerid Kommunistlikud noord Tehti palju sporti Töö leidmine ENSV-s ei olnud tööd raske leida, tööd võimaldati lõigile. Pärast kooli lõppu kindlustati igale noorspetsialistile suunamiskirjaga ametikoht. NL-s taheti näidata, et tööprobleemi ei ole. Isegi joodikud ja muidu logardid sunniti tööle, et oma elatist välja teenida. Kolhoosid ja sohhoosid ja vabrikud vajasid alati töökäsi. Osad räägivad, et elu ENSV oli parem kui praegu. Tänan tähelepanu eest
,,Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) ,,Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu) (1969) Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi Põhineb Polkovniku lese monoloogil ühel õhtusöögil, kus viibivad ka tema lähedased; Ta teab ja tunneb oma õigusi nõukogude haigena, polkovniku haige lesena; See tiitel on tema au ja uhkus ning ta usub, et tänu sellele on talle kõik lubatud; Läbiv teema lese monoloogis on tõestamine justkui arstid ei teaks midagi, et nad on jultunud joodikud ja altkäemaksuvõtjad; Samuti on lesk pidevalt veendunud, et tal on mingi tõsine haigus, talle meeldib kollekteerida oma "haiguste" ladinakeelseid nimetusi ning siis nendega sõbrannade ees kelkida. Veidi ebaloogilise ning kummalise lõpplahendusega, kuid hirmnaljakas näidend. Muhu muuseum Koguva küla Muhu saarel sai populaarseks reisisihiks juba kirjaniku eluajal; Esimene ekspositsioon avati Juhan Smuuli sünnikodus kohe pärast kirjaniku surma 1971. aastal; 1973
Koostas: Kaido Rannu 2. Tegevusaeg on enne Eesti iseseisvumist ja pisut ka pärast seda, aga mitte väga täpselt määratav, põhiliselt on hommik, õhtu, hiljem ja sellised ajad. 3. Tegevuskoht on põhiliselt Tallinn, hiljem mõnda aega Soome ja aeg-ajalt meenutusi sõjaväe päevilt 4. Kaks sõpra, Karl ja Marks, arutlevad kogu aeg, kuidas raha teenida, ise sealjuures joovad kogu aeg viina. Jubedad joodikud on, hommikul on paha olla ja hakkavad jälle peale võtma. Vahel neil õnnestub ka mingit moodi raha teenida, aga need ei ole eriti pikaajalised teenistused, lähevad vett vedama kogu aeg. Karlil on ka naine, keda ta väga halvasti kohtleb, kamandab ja peksab, ahistab vaimselt ja seksuaalselt. Mingi aeg põgeneb Karl Soome, sest politseiga on mingi jama tekkinud, seoses sellega, et üks sakslane, kellega nad ära tegid, ei maksnud raha välja. Siis ta töötas
tulevikus ja karjääripuhul suurt rolli. 12 aastat on pikk aeg, aga siiski ükskord tuleb see aeg, mil see saab läbi. Tuleb astuda järgmised sammud tuleviku poole ja mõelda tööle, mis meid köidab. Valides järgmist käiku, tuleb silmas pidada, mis on tuleviku perspektiivis vajalik ja tasuv. On karm tõde, et noored ennast käest lasevad ja ei pinguta, valivad nii- öelda lihtsama tee. Aga veel kurvem on see, et tihti saavad neist meie ühiskonna häbiplekk- joodikud, kodutud. Aga mängus on ju meie tulevik, see, mis otsuseid me teeme praegu ja see, kuidas me suhtume asjadesse .Suuresti on süüdi meie keskkond, kus me elame. Kiidetakse niiöelda viielisi ja kõrvale jäetakse pisut kesisema hinnetega õppurid. Siiski arvan mina, et hinded ei näita kogu tarkust, vaid tähtis on elutarkus ja tahe, samuti on oluline pühendumus. Vajalik oleks luua noortele rohkem töökohti. See aitaks sisse elada töömaailma ja aimu saada selle olemusest
hädisemad. Teised aga mõistavad, et ilma saab ka hakkama ja nemad korjavad rahus omaette pudeleid või proovivad täiesti ilma rahata ära elada saades abi omavalitsustelt või mittetulundusühingutelt. Ega neilgi pole tore paremal elujärjel olevate inimeste seas ringi liikuda. Me peaksime olema nende vastu tolerantsed ja mõistma, et nad elavad oma elu nagu kõik teised, mitte neile ülevalt alla vaatama. Prügikastimehed on vargad ja joodikud. Paljude inimeste arust kodutud muud ei tee kui joovad, laaberdavad ja varastavad. Nagu ka teiste inimeste seas, on ka paadialused erinevad. Kui keegi kuulus kuskil tänaval purjus peaga ringi tuigub, ei peeta kohe kõiki kuulsaid inimesi joodikuteks. Paraku kodutuid niiviisi sildistatakse ja pole kedagi, kes nende eest seisaks. Vargaid ja joodikuid on igas ühiskonnakihis, see ei tähenda, et kogu kiht on rikutud.
Ise aga arvan, et eestlased on lihtsalt ra hellitatud ja virisevad vga paljude ja pisikeste asjade le. Minuarust on ttusbroos piisavalt tkohti, mida ttud saaksid kasutada aga inimesed tahavad parimat. Selleks, et saavutada parim, peab alustama algusest on minu arvamus. Tpuudus vheneks siis kui kik oma uhkuse maha suruksid ja vtaksid vastu selle, mida neile pakutakse. Tpuuduse tttu on ka palju kodutuid. Siit saab alguse juba teine sotsiaalprobleem kuna enamik neist pole joodikud vaid elu hammasrataste vahele jnud eakamad ja mned ka nooremad asotsiaalid, kes ritavad ellu jda. Selletttu suureneb ka kuritegevus, narkomaania ja haiguste levik ning veel palju probleeme. Kuigi kodututele on pakutud palju vimalusi ja kohti, kus olla niteks klma talve ajal, ei kasuta enamik seda ra. Paljud ei saagi seda kasutada, kui oled narko- vi alkoholijoobes siis ei lasta sotsiaalmajadesse sisse ja kodutu/narkomaan/alkohoolik peab endale otsima uue koha, kus bida, kas siis vrastesse
Minu kaks mina- luksuse nautleja ja tark tarbija Elus on meil asju mida me vajame igapäev, et ühiskonnas toimida. Kooli voi tööle minemiseks on vaja selga riideid, kooli jõudmiseks transporti. Normaalne inimene hoiab ka ennast puhtana ja hoolitseb enda eest. Luksuslik mina muretseks kooli minemiseks selga ikka Rakveres saadavatest riietest kõige kallimad. New Yorkerist kõnniks tülgastusega mööda kui Rakvere bussijaama tagusest, kus joodikud magavad ja seaks sammud just sinna kõige ägedamasse Denim Dreami, kus saadaval kõige vägevamad brändid. Hind ei loeks, sest mida vägevam logo, seda parem enesetunne neid kandes. Kooli jõudmiseks oleks vaja ikka midagi vägevat, mis tõstaks enesehinnangut ja teeks meele heaks. Ratta viskaks nurka voi müüks internetis maha, sest see ei sobi. Jala kõndimine oleks ainult talupojale kohane, seda ma ei oleks. Õige valik oleks just ikka auto, mida kallim seda rohkem meelt mööda. Enda hoolitsemiseks muretsek...
Seda on õpetatud koolides ja kodudes juba maast madalast peale. Tänapäeval ei saa enam selles kindel olla, sest eestlaste arvamus enda riigist on aja möödudes muutunud. Või kas ikka on? Ja kui on, siis kas paremaks või halvemaks? Meediat vaadates jääb mulje, et eestlastele ei meeldi enda riik. Pidevalt tehakse Eestile avalikku antireklaami, rääkides, kui madalad on kõikvõimalikud toetused ja kui halvad on teed. Veel räägitakse, et inimesed siin on joodikud ja narkomaanid, kes vägivallatsevad Tallinna vanalinnas. Internetikommentaare lugedes jääb mulje, et eestlased on kombetud ja ropusuised ning et nad ei saa kundagi omavahel kokkuleppele. Vaidlemine ja üksteise süüdistamine tundub olevat eestlaste lemmiktegevus. Suhtumine eestivenelastesse halveneb igal aastal ning näib, et eestlased ja venelased ei suuda rahus samal territooriumil olla. Minu rahvuskaaslased peaksid lõpetama Eesti võrdlemise teiste riikidega, sest teisi
Sinise perioodi teoseid peetakse väga salapärasteks ning analüüsides neid võib selle väitega ainult nõustuda. Picasso oma eluajal keeldus nendele teostele selgitusi andmast, mis tekitas kunstihuvilistes veelgi rohkem uudishimu, mida üks või teine märk võis tähendada. Valisin selle teose just sellepärast, et selle taga peitus lugu, mingi kindel müsteerium, mida tahaks uurida ja analüüsida. Heites teosele vaid kiire pilgu, tundub kõik selge: nälg ja vein, joodikud istuvad laua taga, tavaline olukord Prantsusmaal. Pablo Picasso aga peidab iga teose taha midagi rohkemat, nimelt saladuse.
vanem kes hoolib temast. Kuna paljud lapsed on lastekodus ning nemad ei tea mis asi on vanema armastus või hoolivus. Nad unistavad ajast mil ema hellitab, hoiab ning kallistab. Kuid miks on see nii, kuna lapsi ei saa ju lillepähe kinkida? Turvatunnet minnakse otsima kellegi teise juurde, kurbusest aga võib tekkida viha. Kuid on noori kellel on vanemad olemas soovivad alatihti just, et nad elaksid lastekodus või kusagil mujal kui kodus. Nende vanemad on joodikud ning paljudes peredes on väga tuntud koduvägivald. Pekstakse lapsi või pannakse neid käituma nii nagu nad oleksid orjad. Kuid mitte keegi ei soovi endale sellist elu ning kahjuks vanemaid ei saa valida. Minu elus on perekond tähtsal kohal, kuna mul on mõistev ema ning hooliv isa. Nad tunduvad küll vahest tüütud ning tekitavad kurjust täis viha, kuid siiski nad on armsad. Nendelt saan eeskuju, armastust ja hoolivust ning nad on tähtsamad kui arvan.
Viivi Luik on kirjanik, kellele ei meeldi oma eraelust intervjuudes rääkida, sest ta leiab, et isiklikke teemasid ei pea kõva häälega kuulutama. Oma lapsepõlvemaa Tänassilma kohta ütleb kirjanik ja luuletaja, et nüüdseks on see paik kadunud maailm. Luik on öelnud kodukoha kohta järgmised sõnad: „Praegune pilt näeb välja nagu näidiseksponaat okupatsioonide muuseumist. Ainult troostitud lepavõsad, taludes elavad enamasti kolhoosiajal tekkinud võõrad inimesed, nendest paljud joodikud .“ Tuntud romaan „Seitsmes rahukevad“ tuginebki tema lapsepõlvele sõjajärgsel Viljandimaal. Oma peres oli ta ainuke laps ja sealjuures ka väga hoitud. Lapsena ei huvitanud teda temaealiste tavalised huvid. Viivi Luik avastas juba noorena, et teda köidavad kõige rohkem vaid raamatud. LOOMING: Luulekogud: 1) „Pilvede püha“ 1965 2) „Taevaste tuul“ 1966 3) „Lauludemüüja“ 1968 4) „Hääl“ 1968 5) „Ole kus oled“ 1971 6) „Pildi sisse minek“ 1973
tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes on vaiksed ja üldiselt ei anna tegelikult põhjust enda kallal norimiseks neid noritakse nt. vaesemast perekonnast ja käivad teistmoodi riides kui teised, näiteks ei saa nad lubada endale nii kalleid ja poppe riideid kui teistel õpilastel sellepärast neid kiusataksegi. Osad õpilased kiusavad teisi õpilasi selle pärast, et nad tahavad näidata, et nad on lahedad ja
Ma ei pea saama koha firma ülemuseks, vaid alustan kõige madalamalt astmelt ja hakkan karjääri tegema. Kuid kahjuks on kurb see, et paljud noored lasevad ennast käest ja ei pinguta. Nad võivad kuidagi lõpetada 9 klassi, mis on vajalik ja peale seda jäävad lihtsalt koju istuma. Kergem on veel natuke pingutada ja üle elada need lühikesed 3 aastat. Kuid see tundub paljude jaoks lihtsalt igavikuna. Nendest inimestest võivad saada kõige hullemad inimesed Eestis, kodutud või isegi joodikud. Meie keskkond on süüdi selles, et paljud inimesed lihtsalt ei saa hakkama. Kiidetakse neid õpilasi, kes on viielised ja korralikud ja taha plaanile jäetakse need, kes vajavad lihtsalt natuke rohkem õpetamist. Ja kui nendel tahaplaanile jäetavatel õpilastel on halvad hinded, siis hinded ei näita mitte midagi. Tähtsam on elutarkus ja tahe, mis nende sees kuskil on. Vajalik oleks luua noortele rohkem töökohti. See aitaks kaasa töömaailma sisse elamisele. Kui
majandus on väga ettearvamatu ja Savisaar nimetab selle kõige põhjuseks Reformierakonna oskamatust juhtida riiki, aga kui on majandussurutise aeg, siis toimuvadki kõik langused kiirelt ja terve maailm vaevleb hetkel selle rakusega. Kevadel võisime me tänavatel kohata selle kohta reklaame, kus oli kirjas, mida oleks Keskerakond teinud ja mida tegid Reformierakondlased ja mis siis lõpuks tagajärjeks oli. Hukkaläinud inimestest on ka raske aru saada, nendeks on minu silmis joodikud, narkomaanid, kodutud. Kuigi vahel tahaksin teada, mis nendega juhtus, et algas selline meeletu allakäik ja neil on raske oma elujärjele tagasi saada. Kõigepealt on näiteks narkomaanile hakanud meeldima uimastid ja mida rohkem ta neid kasutab seda rohkem ta neid juurde soovib, tahaks teada tema probleemi, miks ta neid üldse pruukima hakkas? Kuid on ka tegelasi, kes suudavad tagasi normaalsele elule pöörduda. Ma lugesin hiljuti Mihkel Raua raamatut ''Musta pori näkku''
Alkohol ja ravimid Tõeline kirg püsib meeltes kaua Ajal, mil uimastid võidavad üha rohkem maid ja rahvaid, kipuvad traditsioonilised mõnuained tahaplaanile jääma. Tänane päev ei soosi joomareid ja hulle, aja vaimule on omased psühhotroopsed ained. Joodikud pole vist piisavalt atraktiivsed, et olla näiteks heategevuskontserdi sihtgrupiks.Ometi on alkohol narkootikumide massilisest pealetungist hoolimata uimasti number üks. Ärevus, unetus, masendus... Tubli joomine põhjustab psüühilisi häireid alates unetusest ja ärevusest, lõpetades tõsiste psühhoosidega. Helsingi A-kliiniku peaarsti Rauno Mäkelä sõnul kannatab räigelt võttes iga teine patsient masenduse all. Paljud hakkavad alkoholi tarvitamisest põhjustatud häirete tõttu kasutama rahusteid, masenduse vastaseid ning unetablette, loobumata samal ajal viinast. Rahusteid määratakse ju sageli ka toeks võõrutusravi ajal. "Paljud alkohoolikud tarvitavad näiteks bensodiasepiini väga pikk...
sulanduda kreeklaste sekka ilma oma eestimeelsust kaotamata ning veel paljudest värvikatest tegelastest. Põhilised probleemid, mis peategelasel tekkisid, olid seotud Kreeka kommetega. Kreeklased peavad väga traditsioonidest lugu ning välismaalasel on raske meeles pidada kõike, mida Kreeklased peavad sündsaks ja mida mitte. Samuti on paljudel põlistel kreeklastel eelarvamused selle kohta, et kõik turistid on rumalad joodikud ja Ester pidi päris mitu korda enda arukust ja võimekust veenvalt tõestama. Kliima ja loodusega seoses polnud mitte ühtegi suuremat probleemi mainitud, ainus asi, mis oli välja toodud, oli kuumuse ja niiskusega harjumine. Õpitud teemadest tundsin ära vahemerelise kliima (raamatus oli mainitud kuumi ja kuivi suveperioode ja niiskemaid, pehmeid talvi)
suuda endale oma tegudest aru anda. Möödunud aastal oli Eestis 675 alkoholiga otseselt seotud surmajuhtumit, sealhulgas liiklusõnnetused, tapmised, peretülid. On kohutav mõelda, kui palju lapsi ja peresid kannatavad seepärast, et inimesed on eksinud viinakuradi rüppe. Alkoholi mõjul võivad inimesed uskuda kõike, näiteks, et lauast voolab veini, või kakelda oma parimate sõpradega. Kainenedes kahetsetakse ning paljud joodikud ei mõista miks nad selliseid tegusid tegid. Kuid siiski ei suudeta kiusatustele vastu panna ning võimaluse avanedes otsitakse abi alkoholilt. Oma lõbu ja naudingute saamiseks on inimesed valmis rikkuma teiste elu mõtlemata tagajärgedele. Otsitakse õnne ja armastust, loodetakse head korralikku elu, luua perekond, kuid sageli tehakse sellega hoopis teistele inimestele haiget. Kuigi Faust armastas Margareti, ei toonud see õnne vaid ainult valu, surma ja hävingut tüdruku perele
trükivad, võtavad kasutada või ostavad spikreid. Spikreid saab jagada kaheks rühmaks tehnilised ja tekstigraafilised. Tekstigraafilised spikrid, mis on valmistatud erinevatest materjalidest ja mida kasutatakse mahakirjutamiseks teadmiste kontrollimise ajal. Peab olema oskus väikese käekirjaga kirjutada, seda ära peita ja hiljem peidupaigast välja võtta niimoodi, et õpetaja ei märkaks. Spikrit leiutasid mitte õpilased, kes halvasti õpivad või joodikud. Selle leiutajaks nimetatakse kuningas Karl Suurt. Oma valitsemise ajal laiendas Karl Suur kahekordselt Prantsusmaad, kuigi ise ei osanud ei kirjutada ega lugeda. Kuid tema käega allkirjastatud käsud on tänapäevalgi veel alles. Kuidas sai nii juhtuda? Vastus on väga kerge, Karl Suurel oli spikker. Tolle aja kuulsatel inimestel oli välja mõeldud ja valmis tehtud näidis nende allkirjast. Kui oli vaja mingi tähtis dokument
Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile § 20 põhjal I Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalina renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. II Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid! Dieogo Velazqueze oli suurim realist hispaania barokkmaailmas.. Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust, tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed.,,Õuedaamid" on maal, kus puuduvad lokaaltoonid; teose mõju on r...
Jumus ja halastus tänapäeva maailmas Julmus ja halastus on kaks vastandlikku nähtust,millega me igapäev kokku puutume. Kaldun arvama, et julmust leidub tänapäeva ühiskonnas rohkem. See võib aga tuleneda sellest, et halastust me lihtsalt ei märka, sest vägivallast, julmusest ja hoolimatusest räägitaksa rohkem.Meedia kaudu same osa maailmas toimuvatest nii headest kui halbadest sündmustest.Kumba on siis tänapäeval rohkem kas julmust või halastust? Üheks julmuse näitajaks on kindlasti sõjad. Uudistes võime iga pave kuulda lahingutest Kosovos ja saada osa sealsetest kurbadest sündmustest. Kuid mitte ainult seal, vaid ka mujal maailmas sõditakse.Selle tulemusel saavad tihti surma süütud tsiviilisikud, sealhulgas naised ja lapsed, hävitatakse nende kodud ja muudetakse maa elamiskõlbmatuk. Kas ei näita see julmust, hoolimatust? Riigijuhid ja tähtsad ametnikud langetavad oma otsuse ja tavakodanik ei saa selle s...
Aga tundub, et peategelasel pole üldse eriti sõbrannasi ja ta ei suhtle eriti mitte kellegagi. Teose seisukohad ja tähtsamad sündmused: Teose peategelane Marilyn saab teada, et tal on kaugel Pärnumaal sugulased. Algul on hea meel, kuid pärast pettub nendes. Ja enam ei suhtle nendega ja tahab ära unustada oma sugulased. Kui ta poleks teada saanud, et tal on sugulased, siis poleks ka midagi juhtunud. Lihtsalt ta poleks läinud Pärnumaale neile külla ja poleks teada saanud, et nad on joodikud ja raha peale ainult väljas ja neid ei huvita Marilyn, kui isiksus üldse. Marilyni elukaaslane Jan käib väga tihti Tartus ja ööbib ka seal. Marilyn on väga pahane aga ükskord kutsub Jan ta Tartusse kaasa. Seal saab Marilyn juhuslikult teada, et Jan semmib oma firma asetäitja Tairiga. Jan tahtis Tairit maha jätta. Kuid Marilyn saab, siis ennem teada täiesti juhuslikult ja otsustab Janiga lõppu teha. Kui Marilyn poleks teada saanud, siis poleks
äratundmisele, et inimesele pole palju teada antud. Elu on nii lühike, ja teadmisi, mida ei jõua omandada, nii palju, et see muudab väärtusetuks ka selle teadmiste hulga, mis tal olemas on. Midagi on nagu puudu Faust on rahutu, ei leia elule mõtet. Sel hetkel saabubki Mefistofeles oma ettepanekuga ja Faust haarab sellest kinni ehk on tõesti elus kogemata maised kiusatused need, mis tal seni õnnest puudu on jäänud? Kiusatused, mida pakub Faustile Mefistofeles: 1. joodikud veinikeldris põlastus; Faust võrdleb purjus inimesi sigadega; 2. nõia juures nooruse tagasisaamiseks algul Faust loobub: see tundub mõistusevastane, pealegi pole ta valmis loobuma elu jooksul kogutud teadmistest nooruse vastu. Lõpuks kompromiss: Faust saab noore mehe välimuse, kuid säilitab oma teadmised ja elukogemuse; 3. armastus süütu neiu Margareta vastu puhas tunne, millest saab Mef õhutusel
TARTU ÜLIKOOL Angelina Savolainen EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE Referaat Tartu 2016 Referaadi tegemiseks oli kasutatud kaht artiklit, mis puudutavad suhtluskäitumist, kusjuures ühe artikli uurimus (Pajusalu jt 2010) on osaliselt inspireeritud teisest uurimusest (Keevallik 1998). Artiklite eesmärgiks oli sina ja teie kasutamise uurimine koolilaste seas ning eestlaste ja venelaste võrdlus sellel teemal. Selles referaadis tahan näidata eestlaste ja venelaste suhtluskäitumist eelpool nimetatud artiklite põhjal. Paljudes situatsioonides on keeruline otsustada, kuidas pöörduda inimeste poole, kas ainsuse või mitmuse teise pöörde abil. Üldiseks reegliks võib pidada mitmuse teise pöörde kasutamist vanade ja võõraste puhul, kuid ei ole määratletud nende terminide piirid. „Ree...
" GUIDO: ,,Aidake mind järgmises numbris. Aivar" ANDRUS (rebib kirja enda kätte): Ma tahan ka vaadata! Koolikell. Enesekindlalt kraavi Reede, vahetund koolis OTT: Noh, lähme täna hängima ka või? MIKK: Mida sa arvasid siis? KARL: Teeme enne ikka mõne pläru ja joogid ka! OTT: Minugipoolest! KARL: Mul pind vaba, saame üheksast siin kokku! MIKK: Davai, ma sebin ostja! Kell üheksa ollakse peopaigas kohal. OTT Kalle, kuhu lubatud toss ja alks jäi? KARL: Joodikud polnud nõus ostma ja me ise ka alles 15, ei anta poes kätte ju. MIKK: Mingi mõtetu mees oled, oleks vähemalt siis mõne totsigi siia sebinud! KARL: No mul see vanemante ront seisab garaazis, lähme organiseerime eided ja pläru.. OTT: Mida me passime siis, ajage tagumikud maast lahti! Poe ees. KARL: Liigutame kiiremini, kell kohe kümme, pood suletakse ju.. MIKK: Vabandust, kas te meile suitsu ja alkoholi ostaksite, maksame topelt peale.. MEES TÄNAVALT: Ikka, mida soovite?
Keskaja kultuurist ja olustikust H.Palamets Raamatu esimene lause viitab sellele, kui punane H.Palamets on. Marksistlik ajalooteadus mõistab keskaja all peaaegu 12 sajandit kestnud periood, mis põhiliselt jääb orjanduslikule formatsioonile vastava vanaaja ja kapitalistlikku korda esindava uusaja vahele. Marksism oli kommunismi alus. Raamat on punasest propagandast läbi imbunud. Katoliiklust mustati. Vihjati umbes nii, et kõik mungad on joodikud jne. Askeetliku lihasuretaja asemele ilmus turske ja täissöönud munk, kes oskas hinnata häid roogasid ja veine. See ei olnud nii, vähemalt mitte nii süvenenud. Segaseks jäi see, et siiamaani juttude kohaselt on jäänud mulje, et kloostrid on kohad, kust kasvatatakse tavalistest inimestest paremad inimesed. Raamatus oli selgelt kirjas, et kloostrites ei pööratud hügeenile kuigi palju tähelepanu. See on üks tähtsamaid asju elus. Selle tõttu levisid nakkushaigused hõlpsamini, sest
Ja siis- mis on tulnud lastest, neist, keda ta niisuguse usinuse ja hoolega on eluks ette valmistanud? Ons neist tulnud õpetatud mehi, hingekarjaseid, insenere, mõni Livingstone? Ainult paar tükki neist on kihelkonnakoolist kaugemale jõudnud ja needki on tema oma lapsed. Kõik talumehed, nii päriskohapidajad kui rentnikud, sulastest rääkimata, kaebavad, et enamaks pole jõudu, aga kas siis tema, Pommer, on elanud pudrumägedel ja piimajõgedel? Mis on tulnud tema kasvandikest? Joodikud? Kahjuks küll(lk. 223). Pommer ei anna siiski alla, ta harib haridusepõldu edasi ja loodab paremat, samuti ei lõika ta ka vana suisleppa veel maha, lootuses, et ehk hakkab see varsti jälle õitsema. Ta käib oma rada nagu päike või vihmauss. Kas ei raja temagi elu pimedas sügavikus oma pisikest tunnelit päikese poole? Ta ei salli surnud puid ja jala peal surnud inimesi, loidusele ja minnalaskmisele vastandab ta tegevuse. /..
töökohti ja julgelt küsima läinud. Minuarust on töötusbüroos piisavalt töökohti, mida töötud saaksid kasutada aga inimesed tahavad parimat. Selleks, et saavutada parim, peab alustama algusest -- on minu arvamus. Tööpuudus väheneks siis kui kõik oma uhkuse maha suruksid ja võtaksid vastu selle, mida neile pakutakse. Tööpuuduse tõttu on ka palju kodutuid. Siit saab alguse juba teine sotsiaalprobleem kuna enamik neist pole joodikud vaid elu hammasrataste vahele jäänud eakamad ja mõned ka nooremad asotsiaalid, kes üritavad ellu jääda. Selletõttu suureneb ka kuritegevus, narkomaania ja haiguste levik ning veel palju probleeme. Kuigi kodututele on pakutud palju võimalusi ja kohti, kus olla näiteks külma talve ajal, ei kasuta enamik seda ära. Paljud ei saagi seda kasutada, kui oled narko- või alkoholijoobes siis ei lasta sotsiaalmajadesse sisse ja
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadar...
Tänavalapsed on noorsooromaan, mille on kirjutanud Tea Kask 2000. aastal. See jutustab 2 poisist, kelle vanemad olid joodikud ja lõid nad ühel päeval kodust välja, et poisid saaksid ise endaga hakkama. Ühel päeval ärkas Mattias üles selle peale, et elutoast kostis lärmi. Mattias läks sinna ja nägi et isa peksis ema. Siis jooksis isa toast välja ja Mattias hakkas vanaema appi hüüdma. Kui vanaema tuli, siis ta viis verise ema vannituppa ja käskis Mattiasel edasi magada. Kui Mattias uuesti ärkas, läks ta kööki, kus ta leidis tüki leiba ja natuke kohvi. Kui
Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. See olukord tõi kaasa kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, mis mõjutavad Eesti arengut veel tänapäevalgi. Eesti NSV-s ei olnud tööd raske leida, tööd võimaldati kõigile. Pärast kooli lõppu kindlustati igale noorspetsialistile suunamiskirjaga ametikoht. Nõukogude Liidus taheti näidata, et tööprobleemi ei ole. Isegi joodikud ja muidu logardid sunniti tööle, et oma elatist välja teenida. Kolhoosid ja sohhoosid ja vabrikud vajasid alati töökäsi. Tasu selles laiaulatuslikus plaanimajanduses oli valdkonniti väga erinev. Rohkem teenisid töölised ja spetsialistid suurmajandites. Erinevalt tänapäevast, said loomakasvatajad oma pikkade päevade eest paremini tasustatud. Märgatavalt väiksem palk oli lasteaednikel, õpetajatel, sekretäridel, raamatupidajatel. See palk võimaldas siiski ära elada. Selle aja
Neenut saab võrrelda kasvõi minu enda kui ka paljude teiste emadega 21. sajandil. Rääkides kirevatest tegelastest pidasin vajalikuks eraldi välja tuua veel kogu Ingelandi teatri rahva alates direktor Veeliks Ekmast kuni Janka Veerini ning tähtsaks pean ka mustlast Sander Mitrovskit ning tema hobusest Dzabost. Terve romaani vältel jäigi kõige rohkem meelde Ingelandi teatri näitlejaskond, kes olid kohati naljakad, kuid teisalt isegi lootusetud joodikud ja muiduolijaid, kes vahepeal ei viitsinud oma näitemängu sisugi endale enne esitust selgeks teha. Sinna oli autor koos töötama pannud kõik väga erineva iseloomuga inimesed, kuid kes klappisid suurepäraselt. Kõige värvikam tegelane sealt oli Janka Veeri, kes pidi olema tegelikult peategelane näidendis ,,Rasputin", kuid pärast esimest näidendit ja Ekke Moori välja tehtud viinasid ei suutnud tema enam oma kohustusi täita, ning selle võttis spontaanselt üle Ekke Moor ise
Kuressaare Gümnaasium Diego Velazquez Referaat Sigrid Järsk 11.b Kuressaare 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Elulugu.................................................................................................................................................3 Madriid.................................................................................................................................................3 Looming...............................................................................................................................................4 Maalid...............................................................................................................................................4-6 Kasutat...
Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Rib...
tihti modelle üksteisega seonduvas tegevuses, et viidata grupisistele hierarhiatele, truudusekohustustele ning jagunemistele. zizzle 11 klass 2012 D. Velazquez. Joodikud · Paraadportree- Rõhutatakse kujutatava isiku ( valitseja, väepealikud ) seisust, ühiskondlikku positsiooni ning suursugusust. Olulist rolli mängivad detailirohkelt edasiantud rõivastus ( enamasti pidulik ) ja võimusümbolid. Ka tausta maalimisel on kindlad reeglid- ühes küljes pidulik draperii või kardin, teisel pool sammas või antiikne vaas, mille kõrvalt avaneb vaade ideaalmaastikku. 14
Iseseisev töö ajaloolise seiklusfilmi põhjal 1. Kirjutada välja 7-10 ajastule (Eesti keskajale) vastavat mõistet. Koostada näitelause. Munk – meessoost vaimulik, kes elas kloostris. Mungad elasid tsölibaadis, askeesis ja loobusid eraomandist. Nunn – naissoost vaimulik, kes elas kloostris. Kloostrielu oli naisele pere- ja abielu alternatiiv. Stift – piiskopkonna osa, kus piiskopile kuulus mitte ainult vaimulik, vaid ka ilmalik võim. Et maad kaitsta ning kohalikku haldust paremini korraldada, läänistasid piiskopid oma stifti maid vasallidele. Liivimaa maapäev – Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks. Liivimaa maapäevi korraldati vastavalt vajadusele ja enamasti Liivimaa keskosas, Volmaris ja Valgas. Kõrgmeister – Saksa ordu kõrgeim juht Kõrgmeister resideeris Marienburgi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
