kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abielluda riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle kirikuist eemaldati liigsed kaunistused ja pühapildid kirikutes hävitati altarid ja pühakute kujud ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega kesksele kohale tõusid jutlus ja kirikulaul 4. Aastaarvud: 31. okt 1517 - Martin Luther lõi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi 1524-1525a - Saksa talurahvasõda T. Müntzer taotles jumalariigi loomist maapeal 1555a - Ausburgi usurahu
.Kirjanduse KT 1. Esimesed märkmed Eesti ja eestlaste kohta? Esimene säilinud eestikeelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. 2. 1525a esimene Eesti k. raamat Wanradi ja Koelli katekismus3 3. Ametilt olid inimesed, kellelt tuli algatus eesti keeles kirjutada Kr. J. Peterson oli kirjanik, Fr. R. Faehlmann ja F.R. Kreutzwald olid ametilt arstid. 4. Põhjaeesti keel pääses võidule Sest Piibel ilmus täielikul kujul 1739 a. Selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, mis on kirjutatud põhja eesti keeles. 5. Kr. J. Peterson sündis 14.märts. Ta elas 21-aastani.Eestis tähistatakse tema
Kõige vanemaks võib pidada Tallinna, kes sai tekkinud asulatest kõige esimesena linnaõiguse. 9. Tekkisid koolid, ülikoolid ja levis trükisõna. Esimesed koolid eesti pinnal olid toom- ja kloostrikoolid, kus õpetati peamiselt tulevasi vaimulikke. Hiljem kujunesid ka linnakoolid kus anti ilmalikke teadmisi. Ülikooli eestisse ei loodud, kõrgharidus omandati välismaal. Juba keskaja kroonikatest võib leida eestikeelseid väljendeid ja lauseid. 1525a. Trükiti Lübeckis esimene eestikeelne raamat, mis pole säilinud. 1535 a.ilmus Wanradt- Koelli eestikeelne katekismus, millest on säilinud mõned lehed. 10. Valitsev usund oli katoliiklus mis tegi läbi reformatsiooni. Muistse vabadusvõitluse käigus ja järel ristiti suurem osa eestlasi. Nad võtsid omaks katoliikluse. Eestlased hakkasid austama kristlaste Jumalat ja pühakuid. Eestisse jõudis reformatsioon e usupuhastus 1523a. Kekajal ei suudetud Eestis
1524-1525 Eestis toimunud pildirüüste põhjused, käik, tagajärjed: Põhjus: Ordumeistri ja piiskoppide vaenulik suhtumine usuuuendamisesse. Ordumeister Plettenbergi manitsuskiri Tallinna raele vallandas Tallinna pildirüüsted. Käik: TLN 1524 u. 500 in rüüstas kloostri kirikuid, Pühavaimu ja Oleviste kirikut. TRT 1525 M. Hoffmanni juhtimisel rüüstati toomkirkut jm kirikuid, toomhärrade maju. Tagajärg: Suur osa kloostrid lõpetas tegevuse (dominiiklaste klooster TLN); 1525a pääses linnades võimule usupuhastuse mõõdukaim suund. Reformatsiooni tulemused Liivimaal: Vana-Liivimaal jäi reformatsioon lõpetamata. Liivi ordu juhtimist jätkas 1525a ordumeister Plettenberg iseseisvana, saksa ordu likvideeriti. Hakati rahvakeelsetele jutlustele rõhku panema ja anti välja tükiseid kohalikus keeles. Vähenes kloostri koolide tähtus, suurenes linna koolide tähtsus.
Kellest said hiljem tallinnas usu uuenduste põhi kuulutaja. Maa piirkondades astus vanameelne aadel lutherluse vastu välja. Suurimad katoliku kiriku kaitsjad olid riia piiskopid ja walter von bletenberg. Kes saatis tallinna raele karmini kirja protestantliku vastu. Selle tulemusel vallandus 14sep 1524 pildi rüüste, rahvas tungis kirikutesse ja hävitas seal pilte, altareid reliikviaid jne. Tartus toimus relvastatud kokkupõrge rahva ja piiskopkonna vahel jan 1525a. Rahva juht oli saksa jutlustaja Melchior Hoffmann, rüüstati põhjalikult kirikuid ja vaimulike maju. Pildi rüüste toimus ka viljandis narvas ja pärnus. Lihtrahvas ei seostanud toimunut lutheriga. Nad leisid usupuhastuse mõtte selles, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Liivimaal sälitas katoliiklus suures osas oma positsiooni ka pärast reformatsiooni. 1525a läks saksa ordu kõrgmeister üle lutheri usku ja müüs liivi ordu valdused wolter von blettenbergile
Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (17991871). Algas arvutite automatiseerimine. Hüpertekst erineb tavatekstist selle poolest, et ta sisaldab sama dokumendi siseselt ühendusi (linke) selle teiste osadega (dokumendi sisesed lingid) või ühendusi teiste dokumentidega (dokumendist väljapoole viivad lingid). Hüpertekst on lineaarselt mittejärjestatud info kogum, mis kasutab võrgu poolt pakutavaid võimalusi. 9. EESTI PERIOODIKA : 1525a. trükiti esimene raamat, mis inimesteni ei jõudnudki, sest tsenseeriti ja ei lastud ilmuda (Saksamaal) 1535 a. ilmus siis esimene raamat. Esimesed ajalehed ilmusid Eestis alles 17 saj ja võõrkeeles 1766a. Esimene ajakiri Eestis ,,Lühike õpetus" (tervishoiu alane) . Trükiti Põltsamaal (sama leht trükiti ka läti keeles ja avaldati seal). 1806a. Tartu Maarahva Nädalileht andsid välja 2 pastorit: Ei ilmunud kaua, tsenseeris Tartu Ülikool ja keelati ära. 1857a
Algas arvutite automatiseerimine. Hüpertekst erineb tavatekstist selle poolest, et ta sisaldab sama dokumendi siseselt ühendusi (linke) selle teiste osadega (dokumendi sisesed lingid) või ühendusi teiste dokumentidega (dokumendist väljapoole viivad lingid). Hüpertekst on lineaarselt mittejärjestatud info kogum, mis kasutab võrgu poolt pakutavaid võimalusi. . EESTI PERIOODIKA : 1525a. trükiti esimene raamat, mis inimesteni ei jõudnudki, sest tsenseeriti ja ei lastud ilmuda (Saksamaal) 1535 a. ilmus siis esimene raamat. Esimesed ajalehed ilmusid Eestis alles 17 saj ja võõrkeeles 1766a. Esimene ajakiri Eestis ,,Lühike õpetus" (tervishoiu alane) . Trükiti Põltsamaal (sama leht trükiti ka läti keeles ja avaldati seal). 1806a. Tartu Maarahva Nädalileht andsid välja 2 pastorit: Ei ilmunud kaua, tsenseeris Tartu Ülikool ja keelati ära. 1857a
folkloorist pärinevad inim- või loomtüpaaid, elutud asjad. Siin võivad toimuda täiesti igapäevased kui ka täiesti äraspidised ja võimatud asjad, mis ei tõlgendu üleloomulikena ega ka mitte tavalise allegooriana. 9 Lisan siia ka mingi valimiku tekstinäiteid pikemaist-vanemaist naljajuttudest, mis võiksid minna sinna lugemikku, kui mahuvad. Kavalusnaljandi näide AT 1525A + 1525D + 1740 + 1737 Ükskord eland üks pahur poiss. Ta teind inimestele alati kurja ja pahandust. Kiskund külanaiste kaalid ülesse, aga ise põle neid jälle ää sööndki, loopind aga laiali. Ta oli mitu korda isa kääst peksta soand, aga see põle aidand ühtigi; ta teind jälle pahandust. Poisi isa süda soand täis ja ta hakand poissi kiruma: "Kura sind võtaks kõige oma hullu tükkidega!"
and Reading · International Conference of the Book Common Ground EESTIS Raamatu-uuringuid on teinud Eestis Friedrich Puksoo ,,Trükinduse arengut Eestis" ajakirjas ,,Eesti Graafika" 1931a. ja ,,Eesti raamatu arengulugu seoses kirja ja raamatu üldise arenguga" Tartus 1933a. 1935a on raamatu aasta. Wanradt-Koelli katekismus 1535 (võeti raamatu aasta aluseks) Järgmine on 1975. aastal, kui möödub 450 aastat eestikeelsest trükitud raamatust (1525a) Kogumik ,,Raamatu osa Eesti arengus", Tartus, Eesti Kirjanduse Seltsi poolt 1935a ilmunud. Richard Antik Eesti raamat 1535-1935 ,,Arvulised kokkuvõtted. Arengusuunad. Reproduktsioonid" Tartu 1936. Samuti oli Antik ka esimene, kes tegi statistikat, palju neid raamatuid ilmunud on ning pani aluse Eesti raamatu bibliograafiale. Jaan Roos Lühike eesti raamatu ajalugu : selle väline, sisuline ja keeleline areng 400 aasta jooksul (sari ,,Elav Teadus). Nõukogude aeg
annaabi.ee 
