TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Shokolaadi tooted juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku shokolaadi tooted SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TEHNILISED NÕUDED............................................................................................ 4 2. TÖÖ OSAD..........................................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Itaalia Rahvusköök juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Rahvusköök............................................................................................................4-5 Itaalia õhtusöök...........................................................................
vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid. Aja möödudes suutsid osa talupoegi talud ära osta ja seega oli suur samm edasi astutud oma elu korraldamises. Kuid kõigele vaatamata ei tundnud eestlased ennast veel rahvusena, vaid nimetasid end maarahvaks. 1849. ja 1856. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist ja talude pärisostmist. Mõisamaast eraldati nn. talumaa (vaku- ehk orjusemaa), mida võidi rentida või müüa talupoegadele; 1/6 talumaast jäi ikkagi mõisniku käsutusse. Et talurahvas kohe teotööst ei vabanenud, puhkes Põhja-Eesti maakondades rahutusi, mis sundis tsaarivalitsust ning balti aadlit reforme jätkama, mis kulmineerus 1868. aastal teoorjuse keelamisega. Kokkuvõtlikult võib öelda, et tänu talurahva seadustele võis talurahvas tunda lõpuks end vabamalt, mitte orjana
andmetel peremehel oli mitu last, siis võib pidada kaunis tõenäoliseks oletust, et uus peremees on vana peremehe poeg, eriti veel siis, kui seda oletust kinnitab vanaduse vahekord vana ja uue peremehe vahel. Tolleaegse riikliku arhiivi nõukogu liige, tuntud suguvõsade uurija, kadunud Tiido Laur viis Laidoneride sugupuu Põhjasõjani. Ta püstitas ka hüpoteesi, et Laidoneride suguvõsa on pärit Saaremaalt. Nimelt näitab ta uurimuses "Laidoneride kõrgeauline suguvõsa LõunaEesti vaku ja revisjoniraamatute valgustusel", et arvas esialgu Laidoneride esiisa Sarrema Jurri olevat tulnud Viiratsi valda Põhjasõja ajal. Riias Läti riigiarhiivis alalhoitavast Viiratsi mõisa 1713.a. vakuraamatust luges ta välja, et Kurika küla peremeeste hulgas oli "Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a. kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a.
suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?) Talurahva õiguslik olukord Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · Sunnismaisus · Koormised seati vastavusse talu · Teokoormised sõltusid mõisniku võimalustega ja märgiti üles vaku- suvast. raamatutesse vähenes mõisnike omavoli. · Kodukariõigus · Piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed) · Kohtunikuks mõisnikud · Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral. 1
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keel...
pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?) 2. Talurahva õiguslik olukord a. Rootsi ajal: Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · Sunnismaisus · Koormised seati vastavusse talu · Teokoormised sõltusid mõisniku võimalustega ja märgiti üles vaku- suvast. raamatutesse vähenes mõisnike omavoli. · Kodukariõigus · Piirati kodukariõigust (sellest vabastati taluperemehed) · Kohtunikuks mõisnikud · Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole mõisa omavoli korral. b
Heinrich Scmidti, kelle panus Eesti alade kaardistamisse oli märkimisväärne. Tänapäevane kartograafia on suuresti põimitud geoinformaatikaga ja on paljuski geoinfosüsteemide ehk GISide teoreetiliseks ja praktiliseks baasiks. 3 1 Kartograafia kujunemine Eestis Peamised geograafiliste andmete levimise viisid Eesti alade kohta olid sõja- ja ristiretkede kaudu. Andmeid leidus Henriku Liivimaa kroonikas, vaku- ja hindamisraamatutes, katastriandmetes, piirilepetes ja teistes 13.-16. sajandi ürikutes. Maamõõtmisega tegelesid juba 15. sajandi algul ordu õpetatud maamõõtjad, kes oskasid mõõta ja arvutada maatükkide pindalasid lihtsamate geomeetriliste kujundite abil. Üha enam on kujutatud Põhja-Euroopa alasid, sh Läänemerd ja Liivimaad 16.-17. sajandi maa- ja merekaartidel, mida tollal koostasid peamiselt Madalmaade kartograafid.
Talurahvas 14-16saj. Pärast jüriöö ülestõusu hakati eestlastesse halvemini suhtuma. Aadel rajas järjest uusi mõisaid(16saj 500 mõisa) ja soovis arendada teravilja kasvatust. Talurahvale tähendas see koormiste suurenemist. 1. esikohale tõusis teo töö. Igas talust üks inimene 6 päeva mõisas. 2. loomusrent, kõigist omatoodetud protuktidest ja karjalt iga 10nes osa mõisale. 3. järjest rohkem tuli maksta raha renti(adra ja vaku raha ja isikumaks). Talupojad üritasid leida uusi ja paremaid elukohti venemaal rootsis ja soomes. 14saaj hakkasid mõisnikud lahkunud talupoegi trahvidega karistama. 15 saj hakkas kehtima põhimõte mees või võlg. Uus mõisnik pidi talupoja tagasi saatma või maksma tema koormised. 16saj alguseks olid talupojad kaotanud isiklikud vabadused neid võis müüa kinkida pärandada jne. See tähendab et oli tekkinud päris orjus ehk sunnis maisus. Talupojad jagunesid 1
Algas massiline usuvahetus 1845. aastal, mille eesmärgiks oli puht maiste hüvede saavutamine. Varsti paljud talupojad aga pettusid usuvahetuses ja 1847. aastal oli liikumine vaibunud. Uued talurahva seadused Aleksander II ajal (1849 ja 1856). "Mahtra sõda" Asjad läksid mõnevõrra paremaks sajandi keskpaiku, kui kehtestati uued talurahva seadused. 1849. ja 1856. aasta seadustega soodustati raharendi rakendamist ja talude pärisostmist. Mõisamaast eraldati nn. talumaa (vaku- ehk orjusemaa), mida võidi rentida või müüa talupoegadele; 1/6 talumaast jäi ikkagi mõisniku käsutusse. Et talurahvas kohe teotööst ei vabanenud, puhkes Põhja-Eesti maakondades rahutusi, suurim vastuhakk toimus Eduard Vilde romaani järgi 2. juunil 1858. aastal Mahtra sõjas. Rahutuste üldkäik ja ulatus olid sarnased paljudele eelnenud "sõdadele". (Hoolimata sellest, et muistne vabadusvõitlus ja
talurahva õiguslikku seisundit vähem. See põhjustas 1805 Kose-Uuemõisas rahutusi. 1804- Eestimaa talurahva seadus- Olemuselt sarane Liivimaa talurahva seadusega. Põhieesmärgiks oli talurahva kaitsmine mõisnike omavoli eest. Talupoegadele tagati vallasvara omamise õigus. Talu peremeestele kinnitati pärandatav talu kasutusõigus. Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ning vabadused: Riiklikud revisjoni komisjonid tulid kohale, hindasid maa suurust ning panid vaku raamatutesse kirja koormised, mida hiljem ei tohtinud mõisnik muuta neid, kuid mitte Eestis. Eestis koormised olid määratud talupoja ja mõisahärra kokkuleppel. Oluline mõisakoormis jäi puudutamata ehk öine rehepeksmine (suvel). Välispoliitilised tegurid- Ajajärk, mil toimis Napoleoni ekspansioon. Venemaa keskvõim oli huvitatud talurahva olukorrast ning, et tegutseks Eestimaa rüütelkond. Eestimaa talurahva olukord tuleks parandada Liivimaa aegse oludeni.
annaabi.ee 
