Kirjandusteooria ning ajalookirjutus Selles artiklis Hayden White kirjutab kirjndusteooria tähtsusest ajalookirjutuses. White rõhutab J. Barzuni sõnu, et ajalugu "saab ainult lugeda", aga lugeda saab seda alles siis kui see on enne üles kirjutatud. White rõhutab, et iga ajalugu on eelkõige sõnateos, mingi kindla keelekasutuse saadus ning seega tuleks seda esmalt analüüsida kui keelelist ehitist. Ajaloodiskursust tuleks seega vaadata kui keelt, mis sarnaselt metafoorse kõne, sümbolikeele ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi. Troobid: metafoor, metonüüm, sünekdohh ...
kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Thukydides käsitleb peamiselt Peloponnesose sõda 5. Arhitektuur templid · templiehitus sai alguse 7.saj.arhailisel ajajärgul · kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala
Kirjastus, 8. 1 Akadeemiline eesti keel Harjutus 4. Refereeri, ühendades kaks allikat. Lisa viited ning vormista viitekirjed. Originaaltekst Kirjandusallika info lk 27: Müüt pakub lihtsustatud maailmapilti. Autor Katrin Aava, artikli pealkiri: Inimrühm loob endale müüdi, mis seda „Ajalookirjutus retoorilise visiooni rühma koos hoiab ja tegutseda aitab, põhjendajana“; lk 27–29; ajakiri Haridus; nr jutustuse ehk narratiivi jõud annab 5; 2005. inimtegevusele õigustuse, toetab ja kujundab identiteeti. lk 4: Kirjanikud on juba ammu näinud, et Autor Eia Uus, Tallinna ülikooli eesti keele paljudel lugejatel on suur huvi autori isiku ja kultuuri instituudis kaitstud magistritöö
minuga! Ärge otsige enam kaastundeobjekte ookeani vastaskaldalt! Vaatkem, siinsamas Euroopas on meie naaberrahvad, kes on omal maal õnnetumad kui aafriklased, keda ahnuses Ameerikasse veetakse. Niisiis, filosoofid, inimsõbrad! Ühinege ütlemaks ka Euroopa türannidele, et nende teguviis on jälestusväärne!" (1796) Lätlaste olukord 12. sajandil Lätlased 12. saj Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: metsikud, paganlikud Merkeli ajalookäsitlus: teel kõrgtsivilisatsiooni Sakslased 12. saj Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: kultuuritoojad, kristianiseerijad, tsiviliseerijad Merkeli ajalookäsitlus: lätlaste (eestlaste) loomuliku arengu rikkujad Ajaloo võrdsustav tsüklilisus "Pole olemas ühtki vaba rahvast, kes enne poleks olnud ori ja selleks veel kord ei saaks
Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles.
süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline. Nad ehitasid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 9
3) Rooma ühiskonnakorraldus - kuidas jagunes ühiskonnakihtideks; kuidas Roomat valitseti ja millised olid kodanike õigused/vabadused; Rooma sõjavägi; Rooma linnad ja ehituskunst; millised muutused leidsid aset hilise keisririigi ajal. 1 4) Rooma kultuur kreeka mõjutused Rooma kultuurile; usundi iseärasused ja suhe riikliku korraldusega; Augustuse aegne kultuur (kirjandus ja ajalookirjutus); haridus. 5) Kristluse levik kuidas algas ja kuidas levis rahvaste hulgas, miks? 6) Üleminek keskaega mis muutus ja miks muutus? 2
1. Millised ajaloolised olukorrad ja mõttevoolud on mõjutanud eestlaste Muistse vabadusvõitluse idee kujunemist? – Carl-Robert Jakobson oma esimese isamaakõnega. 13. sajandi võitlused. Ütlus „mõned on surma vabadusest ülemaks arvanud, kui kui vangipõlve vaenlase käes.“. 2. Miks tõusis muistse vabadusvõitluse idee teravalt päevakorrale just 1920. aastatel? – See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse Vabadussõja, mis võideti, ning kuna kindralmajor Juhan Tõrvand kirjutas Lembitud ja Vabadussõja monumendi avamisel puhul Suure-Jaanis 1926. aastal: „Lembit ja muistne Eesti – need kaks on sõna on üksteisest lahutamata. Praegune Eesti ja mälestused Lembitust – on samuti lahutamata.“
o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja
Athena – tarkusejumalanna Apollon – valgusejumal Artemis – looduse-ja metsloomade kaitsja Hermes – jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja Aphrodite – ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Dionysos – viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Kreeklased teenisid oma jumalaid iga päev, nt korraldati usupidustusi, tehti ohvreid. 14) Iseloomustage Vana-Kreeka kultuuri järgmiste valdkondade kaudu: kirjandus, ajalookirjutus, kõnekunst, teater, filosoofia (lühiiseloomustus, tähtsamad esindajad ja tähtsus). Kultuuriala Esindajad Saavutused Kirjandus Homeros Eeposed „Ilias” ja „Odüsseia”, algab Euroopa kirjanduslugu
kriisid (Ungari ülestõus, Praha kevad, sündmused Poolas). NSV Liidu ja sotsialistliku süsteemi lagunemine. INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR Vana-Kreeka. Hellenism Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka ajaloo perioodid. Linnriigid Ateena ja Sparta näitel: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Kolonisatsioon. Kreeka kultuur: mütoloogia, eeposed, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles), ajalookirjutus, arhitektuur, teater, olümpiamängud, religioon. Hellenistlik ühiskond ja kultuur. Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel.
5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium, foorum, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, rahvatribuun, veto, Piibel, Vana-Testament, Uus-Testament, Rooma õigus, leegion, triumf, gladiaator, term 2. Kes oli, mida tegi: Romulus, Hannibal, Caesar, Kleopatra, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus, Peetrus, Paulus 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 4. Selgitage ütlused:
2. Sugulussidemetel põhinev ühiskond 3. Sportmängu Kreeka mütoloogia ja usund 1. Kreeklased kandsid põlvest põlve edasi kangelaslaule, ülistades muistset mükeene kõrgkultuuri. Eriti meeldis laulda Trooja sõjast. 2. Suurimaks kangelaseks lugesid kreeklased Heraklest. Kreeka müüdid 1. Kreeka kultuuri kuulub kaks maailma kuulsat eepost ,,ILIAS" ja ,, ODUSSEIA", mõlemad jutustavad Trooja sõjast ning mõlema eepose autoriks peetakse Homerost. 2. Ajalookirjutus- Herodotos kelle peateos kannab nime ,,Ajalugu". Põnevaimad ja väärtuslikemad osad kirjeldavad Kreeka-Pärsia sõdu. Suur õppetöö oli retroorika (kõne kunst) Kreeka jumalad 1. Kreeka jumalad olid antropomortsed, st inimeste omaduste omistamist teistele (jumalatele) 2. Jumalate elupaigas arvati olema templid. 3. Inimestest eristas neid surematus Jumalad: 1. Zeus 2. Hera- Zeusi abikaasa 3. Poseidon- merejulmal 4. Hades- allmaailma jumal 5
). Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigust selgitada looduslike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Hippokratese väitel pidid need olema tasakaalus. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus (nn. Hippokratese vanne), mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Ajalookirjutus sai alguse kangelaseepika ümberkirjutamisest proosavormis. Kangelaslugusid süstematiseeriti ja neist jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ja uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (nn. Ajaloo Isa) 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele ning kirjeldab paljude teiste rahvaste kombeid
8Milline on vanim India kultuur? Kuidas seda ala tänapäeval 32Millise rahva maa- alal asub tänapäeva Peruu? nimetatakse? Inkade Vanim on Induse kultuur. 33Nimeta rahvas, kes elasid yukatani poolsaarel. Nimeta nende 9Mis on pagood. Iseloomusta. Mis kultuuri kuulub? kultuurisaavutusi. India. Seee on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate maajad, oli oma kiri ja ajalookirjutus katuseservadega tornikujuline tempel. 34Kes on hinduismi peajumal, kõige looja? 10Mida tead terrakotasõdalstest? Millal ja miks nad loodi? Mis Brahma kultuuri kuulub? 35Nimeta India argitektuuri suurteos Kambodzas. Iseloomusta Hiina kultuuri, valvasid keisrihauda, igaüks oli erinev, tehtud Angkorvati temepl savist 36Nimeta ürgaja kuulsaim skulpuur.
süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 281 Reformatsioon ja kirikuelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 288 Kirjakultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Ajalookirjutus Liivimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Asjaajamine ja kantseleid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 299 Kirjutajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine)
Colosseum suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus Samal tasemel: ajalookirjutus, kõnekunst Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad Varane keisririik Hiline keisririik
kui üks Trooja väe juhte. Kui Homerose eeposeid on kaks, siis Vergiliusel toimub sündmuste jagunemine ühe teose raames: poeemi 1.-6. laulus kirjeldatakse Anease eksirännakuid teel Troojast Itaaliasse ja 7.-12. laulus tema võitlust Itaalia hõimude allutamiseks. Homerose eeskuju järgides lõi Vergilius selle poeemiga eepose rooma rahvale. Ühtlasi on "Aeneis" Rooma riigi sünni lugu rooma idee valguses. Just see idee ajendab Aenease tegusid, eepose sündmustikku ning üldist suunitlust. Ajalookirjutus Roomalsed ise tegid esimesi katseid ajalugu üles kirjutada3. saj. eKr. Kuid need pole säilinud. Selegema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpupoole kirjapandud teosed. Mõnigi toonane ajaloolane kirjutas oma lähiminevikust või koguni kaasajast, seega sageli neist sündmustest ise osa võtnud. Nii kuulus ka Caesar ka ajalookirjutajate hulka. Sootuks teist laadi on aga augustuse ajal kirjutanud ajaloolase Titus Liviuse looming.
selle vastuste analüüs, mille üks või teine teadlane, koolkond või teadussuund oma kontseptsiooniga elu küsimustele andis. Analüüsides kontseptiooni, tuleb hinnata, milline oli antud kontseotsiooni osa tema kaasaja ühiskondlik-poliitilises elus ja millie oli kontseptsiooni tähtsus teaduse enda arengu seisukohalt. 4 II Balti ajalookirjutus A – Keskaegne (13.-16.saj. keskpaik) I Piiskopimeelne Läti Henrik – Henriku Liivimaa kroonika. Käsitleb ajavahemikku 1180-1227. Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. Keskaegsel Liivimaal tema kirjutist küll tunti, kuid seda kuigivõrd ei kasutatud. Kroonika tähtsus kasvas 18. sajandil, mil see Arndti poolt saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. II Ordumeelne
tänapäevani Herodotos alustas ajaloo uurimisega, raamar ,,Historia" 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater Alus teatrikunstile, komöödia ja tragöödia algus 2) sport olümpiamängud (algus ajaarvamisele neil) 3) filosoofia Sokrates, Platon, Aristoteles, 4) matemaatika pythagorase teoreem 5) ajalookirjutus Herodotos, ,,Historia" 6) arhitektuur sambastiilid, templid II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium küngas, millel asus kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus foorum rahva kogunemisväljak ja turuplats senat eakate elukogenud inimeste kogu, kes olid kuningate nõuandjad konsul kõrgeim võimukandja, valiti rahvakoosolekul 2 vabariik riigivalitsemisvorm, mittepärilik vüimukorraldus
arendus on tõusva pingega 8. reani ; kulminatsioon on 14. värsis ; sisuliselt on rõhutatud 1. 8. ja 14. värssi. Mis on eleegiline distihhon? Ei tea. Mis on haiku? Pärineb Jaapanist. Sisaldab endas kolme värssi, kus silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Haiku peamised teemad on armastus ja loodus. Traditsiooniliselt sisaldas haiku viidet aastaajale. Mis on eepika? Eepika on suurima mahuga kirjanduszanr, mis omab vastet pragmaatilises keelekasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus, elulugu, reportaaz jne). Milliseid küsimusi võiksime eepilisele tekstile esitada? Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Mis perspektiivis me näeme tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühiskonna üldilme Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist ja ka vallutatud aladel soodustasid roomlased
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja?
Kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. · Misteekidel oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. · Maajade kalender jagunes 260 päevaks. Eriti kõrgel tasemel olid matemaatika ja astronoomia. · Maajade ehitiste asend maastikul suhestati tähtede paigutusega taevavõlvil ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Neil oli oma kiri ja ajalookirjutus, kuid neil polnud metallist tööriistu ja näiteks ratast. · Maajade ehitisi on suhteliselt palju säilinud. Templid olid suurimad. · Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kahte suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. · Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. · Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme
o pühendub rooma legendaarsetele eelkäijatele o seni oli puudunud Homerose eepostega võrreldav tegelaskuju o valis selleks tegelaskujuks juba homerosest läbi käinud Aenase o pärimuse järgi oli Aenas tulnud peale trooja rõda Itaaliasse ja pannud siin aluse valitseja soole millest hiljem võrsus rooma linna rajaja Romulus o Kirjeldab trooja hävitamist ja Aenase pikka ja rasket retke o Aenase ja Dido armastusest Ajalookirjutus · varaseimad teated roomast pärinevad kreeklaste kirjutistest · ise üritasid kirja panna ajalugu 3. saj eKr kuid pole säilinud. · selgema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpu ja varajase keisririigi ajaloolaste teosed. · Caesar on tuntud ka ajaloolasena o teoses ,,Märkmeid gallia sõjast" käsitleb ta lihtsas ja erapooletus stiilis oma vallutussõdu · Sootuks teisiti on kirjutanus Titus Livius
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et
Reformatsioon norras 36. madalmaade võitlus: majandus, hispaania võimu all, kalvinism, pildirüüste, hertsog Alba Terrorireziim, 1572. aasta ülestõis ja vabariigi loomine 37. Vene Riik 16.saj- 1485a.- Ivan IV Sulm, Valitsemise algus 1547a., vallutuspoliitika, Terror(Opritsnina), Perekond 38.Vene kultuur 16 saj.: Ajalookirjutus, Poliitilised teosed, Suund reformatsioonile. Maksim Kreeklane, Feodossi Kossoi, Matvei Baskin, Kirik ja riik, Domostroi 39. Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik, Diardano Bruni, Arstiteadus. 26.Varasemad retked: kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult kauba- ja vallutusretkede kaudu,
Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni. Ta tugines alati vanematele ajaloolastele ja ei toonud välja senitundmatuid fakte, pigem püüdis edasi anda õpetlikku sõnumit, kuidas teatud voorused hoidsid riiki õitsvana (distsipliin, vaprus, patriotism, lihtsus). Moraalilangusega langes ka riik. Pani kirja palju värvikaid
Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni. Ta tugines alati vanematele ajaloolastele ja ei toonud välja senitundmatuid fakte, pigem püüdis edasi anda õpetlikku sõnumit, kuidas teatud voorused hoidsid riiki õitsvana (distsipliin, vaprus, patriotism, lihtsus). Moraalilangusega langes ka riik. Pani kirja palju värvikaid
alguskümnendite, ärkamisaja ja venestusperioodi jääva hilisärkamisaja jooksul? 15. Eestlaste esiaja kontseptsiooni kujunemine (konstrueerimine): a) baltisaksa kontseptsioon, Baltisaksa seisukoht eestlaste ajaloo kohta alates Henriku "Liivimaa kroonikast" kuni 18.19. sajandi vahetuse paiku ilmuma hakanud pöördeliste seisukohtadeni. Eestlaste maa geograafilise Eesti) ajalookirjutus hakkab pihta üleskirjutuse tähe all Henrik tähendab üles kaasaegseid sündmuseid. Eesti ja BS ajalookirjutus sai alguse Vana-Liivimaa esimesest kroonikast, 12241227 ladina keeles kirja pandud preester Henriku kroonikast. (Esmatrükk 1740.) See avatakt määras järgneva ajalookirjutuse ideoloogia terveteks sajanditeks: punase niidina läbib seda usk kristlikku ettehooldusesse ja saksa ristirüütlite algatatud hingepuhastusaktsiooni põhimõttelisse õigsusse
Õppisid palju idamaade matast, eeskjuks Mesop. Kreeklastele muutus matem teoreetiliseks teaduseks. Hakkasid sõnastama TEOREEME, proovisid neid tõestada. Enam edendas seda PYTHAGORAS koos õpilastega. MEDITSIIN Kr arstid olid oma oskuste poolest tuntud. Tuntuimaks sai 5.-4 saj eKr elanud HIPPOKRATES. Tema seletuses põhjustasid haiguseid looduslikud põhjused. Veri, lima, must &valge sapp pidid omavahel tasakaalus olema,et inimene terve oleks. Ravi juures tähtis õige toitumine. AJALOOKIRJUTUS Kr teadmised minevikust põhinesid müütidel&eepostel. Ei kaheldud nende reaalsuses. Aja jooksul hakati proosavormis uurimusi kirjutama. Ajaloouurimisega tegi algust 5. saj eKr HERODOTOS ajaloo isa. Kirjutas raamatu `HISTORIA', mis räägib Kreeka-Pärsia sõdadest. Püüdis õpetlikku sõnumit ajaloost tuua. Peloponnesose sõjast kirjutas THURYDIDES. VANA-ROOMA ROOMA RIIGI SÜND
Pealtvaatajad võisid olla ainult mehed. Kiirjooks, rusikavõitlus, pikamaajooks hobuste võiduajamine, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus 3) filosoofia- untumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles 4) matemaatika -Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem, mitte lihtsalt arvutusalaste näpunäidete kogum. Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus. 5) ajalookirjutus - Ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust Herodotos. Kõik need kirjutised on tänapäeva ajaloolastele hindamatud ajalooallikad. Herodotost hakati hiljem austavalt kutsuma "ajaloo isaks". 6) arhitektuur - on seotud templitega. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Templid kaunistatud skulptuuridega. Tuntumad
8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater- alus kogu Maailma teatrile, kujunes välja Dynosesele pühendatud koorilauludest, kaks zanri- tragöödia ja komöödia 2) sport- hakati pidama olümpiamänge, mille ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu, peeti Zeusi auks 3) filosoofia- Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristotelese. 4) matemaatika- pythagorose teoreem 5) ajalookirjutus- Herodotos ,,ajaloo isa" kirjutas raamatu ,,Histooria", mis rääkis Kreeka-Pärsia sõdadest 6) arhitektuur- arenes välja kolm sambatüüpi: Joonia, Dooria ja Korinthos, sambad olid olulised osad templitele, mida ehitati erinevate jumalate auks palju II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium- küngas millel asus kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus Foorum- rahva kogunemis väljaks ja turuplats
10. Reformatsioon Eestis. Katoliku ja luteriusu tunnused ja erinevused. Haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus (2 konkreetset näidet). 11. Liivi sõda. Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused, dateering. 1 12. Eesti ajaloo allikad milliste allikate abil uuritakse: a) muinasaega, b) keskaega. Tuntumad kroonikad, baltisaksa ajalookirjutus, Eesti ajaloolased (Vana-Liivimaa), nimetada kaks. Milles seisneb eri liiki allikate tõlgendamise keerukus? 2 1.Arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised.
b. Maecenas: · Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi. · Kutsus oa lähikonda noori andekaid autoreid, toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks. · Metseen rikas kultuurisoosija. c. Kirjanduse kuldne ajastu: · Tuntuim poeet oli Vergilius eepos "Aeneis" Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. 6. Ajalookirjutus: a. Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. b. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. c. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: · Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. · Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. · Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu.
Läänemere kubermangudes literaadid. Saksamaalt pärit ja saksakeelsed, kuid kohalikus baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid Valgustusajastu põhimõtteid järgivad literaatide esindajad hakkasid teostama uuringuid maarahva elu-olu kohta. Samuti asuti kodifitseerima Balti kubermangude provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. 8. Kultuur ja kommunikatsioon. Suulisest pärimuskultuurist ja rahvakoolidest kuni ajakirjanduse kui valgustusliku kultuurikanalini. Eestlaste kultuuriline areng vättis täiskäigu ikkagi alles pärast reformatsiooni (1517) kui munk Martin Luther oli oma teesid avaldanud. Sinnamaani kui reformatsiooni käigus kujuneb eesti kirjakultuur, hakkas domineerima ja liigutama kogu eesti kultuuri arengut rahvuslikkuse suunas
....................................................... 10. Religioon. Kreeka jumalad on antropomorfsed ehk inimesetaolised nii välimuselt kui iseloomult; Kreeka pühamu keskpunkt oli altar; Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumala koda ehk tempel; Tähtsaim rituaal oli vereohver; Usupidustused, millest võisid teatud juhtudel lisaks meestele osa võtta ka naised ja orjad. Kreeka kultuur: mütoloogia, eepose, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles), ajalookirjutus, arhitektuur, teater, olümpiamängud, religioon. 1. Täida lüngad Trooja sõja kohta. NB! Eksamitöös lünktekste pole. Legend jutustab... Trooja sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg ................, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise .............................. . Seepeale kogus ............................... kuningas Agamemnon väe ja purjetas Trooja alla. Sõda kestis ......................... aastat. Kreeka kangelane .......................
basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline. Nad ehitasid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 9
- Naisriim ristub libiseva (3-silbilise) riimiga - AABCCB "Kelle on need hallid veised,A polegi vist nagu teised,A meie karja said nad kust?B Nende kõrval kasvult maha,C sileduselt jäävad tahaC meie Joonik, meie Must."B - Süliriim ABBA - Daktüliline riim - Meesriim(1-silbilisi) Eepika 18. Mis on eepika? - Suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) 19. Milliseid küsimusi me võiksime eepilisele tekstile esitada? Proovige vabalt valitud teksti näitel nendele küsimustele vastata. - Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? - Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? - Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga?
mõlemad 18. sajandi Balti ajalookirjutuses eksisteerinud suunad, erudiitlik-antikvaarne ja valgustuslik suund. Siisiki pärineb valdav osa ajalooartiklitest tema kaastööliste sulest; Hupel ise piirdus peamiselt toimetaja ja väljaandja rolliga. Hupeli ajakrijas avaldati arvukalt allikapublikatsioone. Antikvaarse historiograafia alla võib liigitada õpetlasi ja literate käsitleva biograafiliste artiklite seeria. Vähesel määral on Hupeli ajakirjas esindatud modern valgustuslik ajalookirjutus. Hupeli ajakirjas kohtab esimesi arheoloogilisi artikleid. Ajakirja kirjanduslik-meelelahutuslik funktsioon Hupeli taotlusekd oli tõsisesisuline üldteaduslik ja valgustuslik ajakiri, mistõttu ta loobus peaaegu täielikult meelelahutusliku ja ilukirjandusliku lektüüri avaldamisest. Siiski avaldas ta ühe Liivimaa aadlipreili luuletused. Lõpetuseks Hupeli ajakirja on korduvalt nimetatud "Liivimaa valgustuse keskväljaandeks". Selles ajakirjas
19saj I pool liikus info külas ja maal ainult suuliselt, kirikus loetiette. 19 II pool aga ajalehed, ajakirjad, raamatud. Luterlikus keskkonnas oskas talupoeg enamasti lugeda ja ka kirjutada. Omavalitsuslik moment. Vennastekogude liikumine. Etniline asuala. Piirkonda/asuala sidusid ka majanduslikud küljed. Kaubad ja inimesed hakkasid liikuma suuremalt. See seob mingisuguse piirkonna tervikuks. Tekkis selline asi nagu emakeelne kommunikatsiooni võrk. EESTI AJALOOKIRJUTUS 19 sajandi lõpul hakati uurima rahvuslikku liikumist, tekkis huvi ärkamisaja vastu. Võib eristada kahte lähenemisviisi. 1.rahvuslik idealistlik. Põhiväide, mitte olud ei kujunda inimest vaid inimesed olusid. Heinrich Rosenthal. Villem Reiman. Anton Jürgenstein. ,, Rosentahl ei olnud üldse arst, tähendab ta ei olnud üldse ajaloolane, ta oli arst" : D Teine, väidab, et on sotsiaalsed muutused, mis kutsusid esile rahvuslikud muutused. Mihkel Martna.
pandi alus paljule uuele filosoofia valdkonnas. Näiteks kujundas Aristoteles originaalsed seisukohad loogika valdkonnas. Arutleti füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, moraaliprobleemide üle (Sokrates, Platon, Aristoteles). Esimest korda kujunes teoreetiline teadus. 4) matemaatika Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga külgede vahelisest suhtest on ka tänapäeva kooli õppekavas; Eukleides sõnastas geomeetria põhialused. 5) ajalookirjutus Hakati ajalugu üles kirjutama. Sellega tegi algust Herodotos 5. saj eKr, kui ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest ja uuris mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 6) arhitektuur templite ehitamine, võeti kasutusele kolm sambatüüpi: joonia, dooria ja korintos, Ateena akropol 1.1. Vana-Rooma 1. Kapitoolium Rooma linna tuntuim patriits põlised Rooma elanikud ja küngas, kus asus kindlus
kultuuriajaloost.“ ◦ viis teesi: ▪ Ajalooteaduse probleemiks on küsimuste ebapiisav sõnastus (ajaloolaste nõrk eneseteadvus, teoreetiline ettevalmistus, metodoloogiliste probleemide püstitamine). ▪ Mõiste “areng” on ajalooteaduses kahjulik (bioloogilise metafoori ohtlikkusest ajaloos, ajaloos pole “bioloogilist” kasvamist jms). ▪ Ilukirjanduslik ajalookirjutus on ajalooteadusele ohtlik (ajalooliste romaanide halb mõju, tuleb selgemalt eristada ajalooteadust ajalookirjandusest). ▪ “Kultuuriajaloo esmane ülesanne on morfoloogiliselt mõista ja kirjeldada kultuure nende erilises ja tegelikus käigus.” Huizinga: “Kultuuriajaloo objektid on kultuuri mitmekesised vormid ja funktsioonid, nagu neid võib välja lugeda rahvaste ja
oleks mõrv olnud. Riik nägi ka üha enam ette olukordi kus riik võis isanda ja orja tegevustesse sekkuda. Võõra orja tapmine ol i selgelt trahvitav. Samas isegi võõra orja tapmine ei pruukinud midagi muuta, kui nt tabas abielurikkumise. Keisri seadused näitavad, et keisri ajal hakkas riiklik huvi ja keisri regulatsioon olema kõrgemal kui indiviidide ja eraomanike huvid. Hiline keisririik( 3 saj lõpp- 5.saj) Paistab , et orjade arv on langenud, kuigi ajalookirjutus väidab, et muututi kaitsepositsioonile, st ei rünnatud teisi maid-> ei toodud uusi orje. Orjade hinnad kallinesid orju hakati asutsama taludesse. Viimase aja uurimused seadnud tõsise kahtluse alla selle, et orjus kaduma hakkas. Otsese orjatöö tähtsus on ilmselt langenud, alates 3 saj käsitöös ja kaevandustes ilmselt orje üha vähema ga eraorjade ja majapidamistes pole orjade arv langenud. Ei saa rääkida, et orjad oleksid põllumajandusest ära kadunud
Krimmi sõda Nikolai I valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 1832. aastal võeti vastu Vene protestantlik kirikuseadus, mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kirikute iseseisvuse periood ja nad allutati ülevenemaalisele luteri kirikule. Samuti asuti kodifitseerima provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati ka massilisi arhiiviuuringuid, mille baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka estofiilseid. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu Kristjan Jaak Peterson luuletajana, Friedrich Robert Faehlmann kirjaniku ja arstina, samal kombel ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts, mis oma suunitluselt oli kõige selgemalt estofiilsem ja mis oma tegevuse esimestel aastakümnetel tegeles peamiselt Eesti
Turumajanduses keskne koht inimeste kooselus. Ühiskond, kus indiviid on omaette väärtus. Indiviid võib olla see, kes ta tahab, ta valikuid aktsepteeritakse ühiskonna poolt. Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. 19. saj oluline märksõnaks heategevus, tekivad vastavad organisatsioonid ja eraalgatus. Ka punane rist (sotsiaalne kapital) sai alguse sveitsis, selle rajaja Henry Dunant, kes oli sveitsi ärimees, kes juhuslikult pidi reisima põhja-itaaliasse. Seal toimus sel ajal sõda prm ja sardiinia ühinendud vägedega sõda austriaga itaalia ühinemise eest. Solferino lahingut
Kuna parlament ei tulnud kuninga nõudmistele vastu, üritas Charles I kehtestada makse parlamendist mööda minnes. Parlament omakorda käsitles esinduskogu heakskiiduta kehtestatud maksude nõudmist või maksmist riigivastase tegevusena. Pinged teravnesid, kui 1628. aastal tapeti Stuartite soosik Buckinghami hertsog, keda rahvas vihkas. Järgmisel aastal saatis kuningas parlamendi laiali. Järgnevat ühteist aastat (1629–1640), mil kuningas valitses ilma parlamendita, nimetab inglise ajalookirjutus türannia aastateks (ingl Eleven Years Tyranny). Absolutistlikku võimustruktuuri Inglismaal luua ei õnnestunudki. Nagu oma eelkäijad, toetas ka Charles I anglikaani kirikut, soovides laiendada selle mõju ka tema valitsemise all olevale Šotimaale. Anglikaani liturgia kehtestamise katse vallandas 1638. aastal šotlaste mässu, mille järel puhkes kodusõda ka Inglismaal. Kodusõda, selle usulised motiivid. Kodusõja sündmused vallandusid 1640. aastal, mil Šoti
Minajutustaja moondub eesliks, peab taluma palju raskusi, lõpuks saab taas inimeseks. Palju kõrvallugusid, tuntuim Cupido ja Psyche lugu. NB! Ovidiusel on ka teos pealkirjaga "Metamorfoosid", aga need ei ole otseselt seotud, ei tohi segi ajada. 140. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Uusplatonism (nt Plotinos) Paganlike zanride rakendamine uutel teemadel märtrite elulood Ajalookirjutus rõhuga Rooma moraalsel allakäigul Kristlik filosoofia Ladina keel kui olulisim keel kõigi uute teemade ja valdkondade käsitlemisel 141. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Cornelius Nepos, "De viris illustribus" 142. Mis on Boethiuse peateos, mis iseloomustab selle ülesehitust, mis on peamine teema? ,,De consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest"). Proosa ja värsi
annaabi.ee 
