Kirjandusteooria ning ajalookirjutus Selles artiklis Hayden White kirjutab kirjndusteooria tähtsusest ajalookirjutuses. White rõhutab J. Barzuni sõnu, et ajalugu "saab ainult lugeda", aga lugeda saab seda alles siis kui see on enne üles kirjutatud. White rõhutab, et iga ajalugu on eelkõige sõnateos, mingi kindla keelekasutuse saadus ning seega tuleks seda esmalt analüüsida kui keelelist ehitist. Ajaloodiskursust tuleks seega vaadata kui keelt, mis sarnaselt metafoorse kõne, sümbolikeele ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi. Troobid: metafoor, metonüüm, sünekdohh ...
kesktee: tasakaal hulljulguse ja arguse, pillamise ja koonerdamisevahel jne. Ka riik peab otsima keskteed. Äärmused tekitavad paratamatult tüli: oligarhias hakkavad rikkad rõhuma vaeseid, demokraatia puhul aga vaesed omavolitsema rikaste kallal. Seetõttu tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Aristoteles hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demokraatia oli aga veel välja kujunemata. 4. Ajalookirjutus Kujunes 5.saj eKr. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased on Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Thukydides käsitleb peamiselt Peloponnesose sõda 5. Arhitektuur templid · templiehitus sai alguse 7.saj.arhailisel ajajärgul · kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala
teistpidi: autorid ise hakkavad elama selle tüüpeluloo järgi, et sobida selle kuvandiga, mis lugejal „õigest“ kirjanikust on. Katrin Aava (2005: 27–29) kirjutab, et kindlad inimgrupid loovad endale müüdi maailmavaate või olukorra lihtsustamiseks. Autorimüüt on loodud, et anda lugejale edasi nägemus kirjanikust. Lisaks sellele töötab müüt ka teistpidi. See avaldab mõju ka autoritele endile, nad hakkavad elama loodud müüdi järgi. (Uus 2012) Aava, Katrin 2005. Ajalookirjutus retoorilise visiooni põhjendajana. – Haridus 5, 27–29. Uus, Eia 2012. Autorikuvandi ja –müüdi tekkemehhanismid. Magistritöö Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis. 2
minuga! Ärge otsige enam kaastundeobjekte ookeani vastaskaldalt! Vaatkem, siinsamas Euroopas on meie naaberrahvad, kes on omal maal õnnetumad kui aafriklased, keda ahnuses Ameerikasse veetakse. Niisiis, filosoofid, inimsõbrad! Ühinege ütlemaks ka Euroopa türannidele, et nende teguviis on jälestusväärne!" (1796) Lätlaste olukord 12. sajandil Lätlased 12. saj Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: metsikud, paganlikud Merkeli ajalookäsitlus: teel kõrgtsivilisatsiooni Sakslased 12. saj Traditsiooniline Balti ajalookirjutus: kultuuritoojad, kristianiseerijad, tsiviliseerijad Merkeli ajalookäsitlus: lätlaste (eestlaste) loomuliku arengu rikkujad Ajaloo võrdsustav tsüklilisus "Pole olemas ühtki vaba rahvast, kes enne poleks olnud ori ja selleks veel kord ei saaks
6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles.
süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline. Nad ehitasid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 9
Ajalugu: I periood, Vanaaeg KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS (teemad, mille pärast eelmist kontrolltööd läbi oleme võtnud) NB. Sisse tulevad ka eelmised teemad, aga nendele olen kordamisküsimused juba saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; a...
1. Millised ajaloolised olukorrad ja mõttevoolud on mõjutanud eestlaste Muistse vabadusvõitluse idee kujunemist? – Carl-Robert Jakobson oma esimese isamaakõnega. 13. sajandi võitlused. Ütlus „mõned on surma vabadusest ülemaks arvanud, kui kui vangipõlve vaenlase käes.“. 2. Miks tõusis muistse vabadusvõitluse idee teravalt päevakorrale just 1920. aastatel? – See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse Vabadussõja, mis võideti, ning kuna kindralmajor Juhan Tõrvand kirjutas Lembitud ja Vabadussõja monumendi avamisel puhul Suure-Jaanis 1926. aastal: „Lembit ja muistne Eesti – need kaks on sõna on üksteisest lahutamata. Praegune Eesti ja mälestused Lembitust – on samuti lahutamata.“
o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju o Kõnekunst, kohtukõned, Cicero madal stiil seisukohtade põhjendamine keskmine stiil naudingu pakkumine kuulajale kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja
Athena – tarkusejumalanna Apollon – valgusejumal Artemis – looduse-ja metsloomade kaitsja Hermes – jumalate käskjalg ja teekäijate kaitsja Aphrodite – ilu-, armastus- ja viljakusjumalanna Dionysos – viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Kreeklased teenisid oma jumalaid iga päev, nt korraldati usupidustusi, tehti ohvreid. 14) Iseloomustage Vana-Kreeka kultuuri järgmiste valdkondade kaudu: kirjandus, ajalookirjutus, kõnekunst, teater, filosoofia (lühiiseloomustus, tähtsamad esindajad ja tähtsus). Kultuuriala Esindajad Saavutused Kirjandus Homeros Eeposed „Ilias” ja „Odüsseia”, algab Euroopa kirjanduslugu
kriisid (Ungari ülestõus, Praha kevad, sündmused Poolas). NSV Liidu ja sotsialistliku süsteemi lagunemine. INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR Vana-Kreeka. Hellenism Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka ajaloo perioodid. Linnriigid Ateena ja Sparta näitel: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Kolonisatsioon. Kreeka kultuur: mütoloogia, eeposed, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles), ajalookirjutus, arhitektuur, teater, olümpiamängud, religioon. Hellenistlik ühiskond ja kultuur. Vana-Kreeka kultuuri tähtsus Euroopa kultuuri kujunemisel.
5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium, foorum, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, rahvatribuun, veto, Piibel, Vana-Testament, Uus-Testament, Rooma õigus, leegion, triumf, gladiaator, term 2. Kes oli, mida tegi: Romulus, Hannibal, Caesar, Kleopatra, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus, Peetrus, Paulus 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 4. Selgitage ütlused:
Kordamine (Ajalugu) Tsivilisatsioonide (ehk kõrgkultuur) esimesed tekke tunnused 1. Kiri 2. Linnade rajamine 3. Riigivõimu teke 4. Õigussüsteem 5. Religioon Tsivilisatsioonide tekkimise eeldused 1. Paikne eluviis 2. Põllundus koos karjakasvatusega 3. Savinõude kasutusele võtt 4. Rahvastiku juurde kasv 5. Kaubanduse areng Vanimad tsivilisatsioonid 1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kree...
). Teos sisaldab haiguste sümptomite ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigust selgitada looduslike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Hippokratese väitel pidid need olema tasakaalus. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus (nn. Hippokratese vanne), mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt võitlema patsientide elu ja tervise eest. Ajalookirjutus sai alguse kangelaseepika ümberkirjutamisest proosavormis. Kangelaslugusid süstematiseeriti ja neist jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ja uskumatuid seiku. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos (nn. Ajaloo Isa) 5. sajandi keskpaiku. Herodotose teos ,,Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele ning kirjeldab paljude teiste rahvaste kombeid
8Milline on vanim India kultuur? Kuidas seda ala tänapäeval 32Millise rahva maa- alal asub tänapäeva Peruu? nimetatakse? Inkade Vanim on Induse kultuur. 33Nimeta rahvas, kes elasid yukatani poolsaarel. Nimeta nende 9Mis on pagood. Iseloomusta. Mis kultuuri kuulub? kultuurisaavutusi. India. Seee on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate maajad, oli oma kiri ja ajalookirjutus katuseservadega tornikujuline tempel. 34Kes on hinduismi peajumal, kõige looja? 10Mida tead terrakotasõdalstest? Millal ja miks nad loodi? Mis Brahma kultuuri kuulub? 35Nimeta India argitektuuri suurteos Kambodzas. Iseloomusta Hiina kultuuri, valvasid keisrihauda, igaüks oli erinev, tehtud Angkorvati temepl savist 36Nimeta ürgaja kuulsaim skulpuur.
süngeilmelised basaldist inimpead. 3. Millise riigi pealinn oli praeguse Mehhiko pealinna kohal asunud Tenochtitlan? Asteekide linn 4. Milline kultuur õitses Mehhiko lõunaosas Yucatani poolsaarel? Millal oli selle kultuuri kõrgeaeg? Maajade kultuur. Kõrgaeg oli u.300-900.a. 5. Nimeta maajade saavutusi kultuuri alal. Millised olid nende templid? Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 281 Reformatsioon ja kirikuelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 288 Kirjakultuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Ajalookirjutus Liivimaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 292 Asjaajamine ja kantseleid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 299 Kirjutajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne). Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel. Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama). Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg. Teksti aeg mingiks loo ajavahemikuks kulutatud teksti hulk. Teksti aeg on mõõdetav näiteks sõnade või lehekülgede arvu kaudu. Narratiivi aeg loo aja, teksti aja ja lugeja ajakogemuse ühendus (mis on alati mitmetine) Narratiiviteooria eeldab narratiivse teksti ja fiktsionaalse maailma eristamist. Lugu narratiivis esitatud sündmused Tekst sündmuste esitatud (nt kirjapandud) kuju narratiivis Jutustus jutustamine sündmuste jutustamine narratiivis Jutustaja teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fi...
Colosseum suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus Samal tasemel: ajalookirjutus, kõnekunst Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad Varane keisririik Hiline keisririik
Rooma kirjasõna ja kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris. Roomlaste varasest kultuurist pole teada peaaegu midagi. Tõeline kirjandus millest osa on mingi osa säilinud tänapäevani, kujunes roomlastel kreeka kultuuri ja kirjaõna mõjul alates 3. sajandist eKr. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimise ja mugandamisega. Nii tõlgiti ladina keelde Homerose eeposed ning ning hakati nende otsesel eeskujul ka ise ajalooainelisi lugulaule kirjutama. Ka teatri, kõnekunsti ja ajalookirjanduse alaloli roomlastele toeks kreeka pärand. Kuid seleelt aluselt lõid nad silmapaistvaid originaalteoseid, mis on suurel määral mõjutanud ja kujundanud kogu hilisemat euroopa kultuuri. Teoreetilise teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased seevastu kreeklastele selgelt alla. Neis valdkondades pole roomlastel originaalseid saavutusi peaaegu ültse. Rooma õpetlastel oli küll põhjalik ülevaade kreeklaste teoreetilistest seisukohtadest, k...
selle vastuste analüüs, mille üks või teine teadlane, koolkond või teadussuund oma kontseptsiooniga elu küsimustele andis. Analüüsides kontseptiooni, tuleb hinnata, milline oli antud kontseotsiooni osa tema kaasaja ühiskondlik-poliitilises elus ja millie oli kontseptsiooni tähtsus teaduse enda arengu seisukohalt. 4 II Balti ajalookirjutus A – Keskaegne (13.-16.saj. keskpaik) I Piiskopimeelne Läti Henrik – Henriku Liivimaa kroonika. Käsitleb ajavahemikku 1180-1227. Henriku kroonikat peetakse tänapäeval tähtsaimaks allikaks Liivimaa ristisõdade kohta. Keskaegsel Liivimaal tema kirjutist küll tunti, kuid seda kuigivõrd ei kasutatud. Kroonika tähtsus kasvas 18. sajandil, mil see Arndti poolt saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. II Ordumeelne
tänapäevani Herodotos alustas ajaloo uurimisega, raamar ,,Historia" 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater Alus teatrikunstile, komöödia ja tragöödia algus 2) sport olümpiamängud (algus ajaarvamisele neil) 3) filosoofia Sokrates, Platon, Aristoteles, 4) matemaatika pythagorase teoreem 5) ajalookirjutus Herodotos, ,,Historia" 6) arhitektuur sambastiilid, templid II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium küngas, millel asus kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus foorum rahva kogunemisväljak ja turuplats senat eakate elukogenud inimeste kogu, kes olid kuningate nõuandjad konsul kõrgeim võimukandja, valiti rahvakoosolekul 2 vabariik riigivalitsemisvorm, mittepärilik vüimukorraldus
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber taval...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühiskonna üldilme Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist ja ka vallutatud aladel soodustasid roomlased
EEPIKA suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) Narratoloogia Jutustamise strukturalistlik analüüs (vrd Ihonen 1996: 10) kõige sagedamini kasutatakse romaanide analüüsimisel Narratiivsed tekstid (`narrare' ld. jutustama) Mõned küsimused, mida võib esitada eepilisele tekstile Kas on tegemist fiktsionaalse või faktoloogilise suunitlusega tekstiga? Mille järgi tunneme me ära, et tekst on fiktsionaalne? Kes jutustab? Millisest perspektiivist me `näeme' tegevustikku? Kuidas väljendub jutustaja? Milline on jutustuse ajaline struktuur? Kuidas on diskursuse tasand seotud story tasandiga? Kes peale jutustaja veel kõneleb? Kuidas on võimalik, et me ei kuule mitte üksnes tegelaste keelelisi ütlusi, vaid ka nende mõtteid ja tundeid? Milline on antud teksti suhe teiste (varasemate) tekstidega? Loo aeg loo sündmustele kuluv aeg T...
ja kasvatasid maisi. Kuulsaimad kunstiteosed on hiiglaslikud kuni 3 m kõrgused süngeilmelised basaldist inimpead. · Misteekidel oli omapärane piltkiri, mida nad raiusid kivisse või maalisid pärgamendile. · Maajade kalender jagunes 260 päevaks. Eriti kõrgel tasemel olid matemaatika ja astronoomia. · Maajade ehitiste asend maastikul suhestati tähtede paigutusega taevavõlvil ja tähtede vaatluseks püstitati erilisi ehitisi. Neil oli oma kiri ja ajalookirjutus, kuid neil polnud metallist tööriistu ja näiteks ratast. · Maajade ehitisi on suhteliselt palju säilinud. Templid olid suurimad. · Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kahte suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. · Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. · Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme
Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27 §25 ühiskond ja eluolu ühiskonna üldilme · Linnriigist hakati arenema linnadeks · Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud · Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvõitlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse vabadussõja, mis võideti. Selle kontseptsiooni selgrooks oli seisukoht, et eestlased on juba alates 13. sajandist pidevalt vabaduse taastamise poole püüelnud ning sellega seoti nii Jüriöö ülestõus, 1560. aasta talurahva ülestõus Läänemaal kui ka Mahtra sõda. Lisaks suhtuti 13. sajandi eestlasesse väga moderniseerivalt: usuti, et
Reformatsioon norras 36. madalmaade võitlus: majandus, hispaania võimu all, kalvinism, pildirüüste, hertsog Alba Terrorireziim, 1572. aasta ülestõis ja vabariigi loomine 37. Vene Riik 16.saj- 1485a.- Ivan IV Sulm, Valitsemise algus 1547a., vallutuspoliitika, Terror(Opritsnina), Perekond 38.Vene kultuur 16 saj.: Ajalookirjutus, Poliitilised teosed, Suund reformatsioonile. Maksim Kreeklane, Feodossi Kossoi, Matvei Baskin, Kirik ja riik, Domostroi 39. Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik, Diardano Bruni, Arstiteadus. 26.Varasemad retked: kuni 15. saj. aeglaselt, järk-järgult kauba- ja vallutusretkede kaudu,
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" --> vabariik patriitsid + plebeid = Rooma rahvas = võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist ...
alguskümnendite, ärkamisaja ja venestusperioodi jääva hilisärkamisaja jooksul? 15. Eestlaste esiaja kontseptsiooni kujunemine (konstrueerimine): a) baltisaksa kontseptsioon, Baltisaksa seisukoht eestlaste ajaloo kohta alates Henriku "Liivimaa kroonikast" kuni 18.19. sajandi vahetuse paiku ilmuma hakanud pöördeliste seisukohtadeni. Eestlaste maa geograafilise Eesti) ajalookirjutus hakkab pihta üleskirjutuse tähe all Henrik tähendab üles kaasaegseid sündmuseid. Eesti ja BS ajalookirjutus sai alguse Vana-Liivimaa esimesest kroonikast, 12241227 ladina keeles kirja pandud preester Henriku kroonikast. (Esmatrükk 1740.) See avatakt määras järgneva ajalookirjutuse ideoloogia terveteks sajanditeks: punase niidina läbib seda usk kristlikku ettehooldusesse ja saksa ristirüütlite algatatud hingepuhastusaktsiooni põhimõttelisse õigsusse
INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG 5000 eKr kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi ku...
Pealtvaatajad võisid olla ainult mehed. Kiirjooks, rusikavõitlus, pikamaajooks hobuste võiduajamine, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus 3) filosoofia- untumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles 4) matemaatika -Kreeklased olid esimesed, kellele matemaatika oli loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem, mitte lihtsalt arvutusalaste näpunäidete kogum. Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus. 5) ajalookirjutus - Ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust Herodotos. Kõik need kirjutised on tänapäeva ajaloolastele hindamatud ajalooallikad. Herodotost hakati hiljem austavalt kutsuma "ajaloo isaks". 6) arhitektuur - on seotud templitega. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Templid kaunistatud skulptuuridega. Tuntumad
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
10. Reformatsioon Eestis. Katoliku ja luteriusu tunnused ja erinevused. Haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus (2 konkreetset näidet). 11. Liivi sõda. Vana-Liivimaa asend Läänemere regioonis. Liivi sõja eellugu, käik ja tulemused, dateering. 1 12. Eesti ajaloo allikad milliste allikate abil uuritakse: a) muinasaega, b) keskaega. Tuntumad kroonikad, baltisaksa ajalookirjutus, Eesti ajaloolased (Vana-Liivimaa), nimetada kaks. Milles seisneb eri liiki allikate tõlgendamise keerukus? 2 1.Arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised.
b. Maecenas: · Keisri rikas sõber, kes toetas tema taotlusi. · Kutsus oa lähikonda noori andekaid autoreid, toetades neid rahaliselt viljakaks loominguks. · Metseen rikas kultuurisoosija. c. Kirjanduse kuldne ajastu: · Tuntuim poeet oli Vergilius eepos "Aeneis" Trooja sõja sama nimelisest kangelasest, kes rännanud Itaaliasse ja pannud aluse Romuluse valitseja soole. 6. Ajalookirjutus: a. Kreeklaste eeskujul juba 3. saj. eKr, mis pole aga säilinud. b. Caesari ajalooteosed, kus esineb tendentslikkust ja oma tegevuse õigustamist. c. Tuntuim Rooma ajaloolane oli Titus Livinus: · Oma peateoses detailne Rooma ajalugu Romulusest Augustuseni. · Senituntud faktid koos õpetliku sõnumiga. · Rooma saavutused lähtusid muistsest voorusest, moraalne allakäik tõi vabariigi hävingu.
KORDAMINE 2013 · 9-5 tuhat eKR- Vanimad jäljed inimasustuse olemasolust Eesti alal pärinevad mesoliitikumist . Küttide ja kalastajate ehk nn Kunda kultuuri asupaik. Pulli asula vanim. · 1535- Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus). / algab eesti raamatulugu. · 1601-1609- nälja ja katkuaeg, Georg Mülleri valgustuslikud jutlused · 1632- TÜ asutamine Gustav II Adolfi poolt · 1739- Ilmus esimene eestikeelne Piibel ; andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. · 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beitr...
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks. - Kunstipärane keelekasutus - Fiktsionaalsus - Fikseeritus (littera ´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) - Suh...
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
19saj I pool liikus info külas ja maal ainult suuliselt, kirikus loetiette. 19 II pool aga ajalehed, ajakirjad, raamatud. Luterlikus keskkonnas oskas talupoeg enamasti lugeda ja ka kirjutada. Omavalitsuslik moment. Vennastekogude liikumine. Etniline asuala. Piirkonda/asuala sidusid ka majanduslikud küljed. Kaubad ja inimesed hakkasid liikuma suuremalt. See seob mingisuguse piirkonna tervikuks. Tekkis selline asi nagu emakeelne kommunikatsiooni võrk. EESTI AJALOOKIRJUTUS 19 sajandi lõpul hakati uurima rahvuslikku liikumist, tekkis huvi ärkamisaja vastu. Võib eristada kahte lähenemisviisi. 1.rahvuslik idealistlik. Põhiväide, mitte olud ei kujunda inimest vaid inimesed olusid. Heinrich Rosenthal. Villem Reiman. Anton Jürgenstein. ,, Rosentahl ei olnud üldse arst, tähendab ta ei olnud üldse ajaloolane, ta oli arst" : D Teine, väidab, et on sotsiaalsed muutused, mis kutsusid esile rahvuslikud muutused. Mihkel Martna.
pandi alus paljule uuele filosoofia valdkonnas. Näiteks kujundas Aristoteles originaalsed seisukohad loogika valdkonnas. Arutleti füüsilise maailma tekke ja toimimise üle, moraaliprobleemide üle (Sokrates, Platon, Aristoteles). Esimest korda kujunes teoreetiline teadus. 4) matemaatika Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga külgede vahelisest suhtest on ka tänapäeva kooli õppekavas; Eukleides sõnastas geomeetria põhialused. 5) ajalookirjutus Hakati ajalugu üles kirjutama. Sellega tegi algust Herodotos 5. saj eKr, kui ta kirjutas Kreeka-Pärsia sõdadest ja uuris mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 6) arhitektuur templite ehitamine, võeti kasutusele kolm sambatüüpi: joonia, dooria ja korintos, Ateena akropol 1.1. Vana-Rooma 1. Kapitoolium Rooma linna tuntuim patriits põlised Rooma elanikud ja küngas, kus asus kindlus
kultuuriajaloost.“ ◦ viis teesi: ▪ Ajalooteaduse probleemiks on küsimuste ebapiisav sõnastus (ajaloolaste nõrk eneseteadvus, teoreetiline ettevalmistus, metodoloogiliste probleemide püstitamine). ▪ Mõiste “areng” on ajalooteaduses kahjulik (bioloogilise metafoori ohtlikkusest ajaloos, ajaloos pole “bioloogilist” kasvamist jms). ▪ Ilukirjanduslik ajalookirjutus on ajalooteadusele ohtlik (ajalooliste romaanide halb mõju, tuleb selgemalt eristada ajalooteadust ajalookirjandusest). ▪ “Kultuuriajaloo esmane ülesanne on morfoloogiliselt mõista ja kirjeldada kultuure nende erilises ja tegelikus käigus.” Huizinga: “Kultuuriajaloo objektid on kultuuri mitmekesised vormid ja funktsioonid, nagu neid võib välja lugeda rahvaste ja
oleks mõrv olnud. Riik nägi ka üha enam ette olukordi kus riik võis isanda ja orja tegevustesse sekkuda. Võõra orja tapmine ol i selgelt trahvitav. Samas isegi võõra orja tapmine ei pruukinud midagi muuta, kui nt tabas abielurikkumise. Keisri seadused näitavad, et keisri ajal hakkas riiklik huvi ja keisri regulatsioon olema kõrgemal kui indiviidide ja eraomanike huvid. Hiline keisririik( 3 saj lõpp- 5.saj) Paistab , et orjade arv on langenud, kuigi ajalookirjutus väidab, et muututi kaitsepositsioonile, st ei rünnatud teisi maid-> ei toodud uusi orje. Orjade hinnad kallinesid orju hakati asutsama taludesse. Viimase aja uurimused seadnud tõsise kahtluse alla selle, et orjus kaduma hakkas. Otsese orjatöö tähtsus on ilmselt langenud, alates 3 saj käsitöös ja kaevandustes ilmselt orje üha vähema ga eraorjade ja majapidamistes pole orjade arv langenud. Ei saa rääkida, et orjad oleksid põllumajandusest ära kadunud
Krimmi sõda Nikolai I valitsusaeg tõi ka Eestis kaasa seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. 1832. aastal võeti vastu Vene protestantlik kirikuseadus, mis vahetas välja rootsiaegse, sellega lõppes kohalike luteri kirikute iseseisvuse periood ja nad allutati ülevenemaalisele luteri kirikule. Samuti asuti kodifitseerima provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati ka massilisi arhiiviuuringuid, mille baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. Hoogustus ka baltisakslaste ühiskondlik tegevus, loodi mitmeid uusi haridusseltse, sealhulgas ka estofiilseid. Esile kerkisid ka mõned eesti soost haritlased, nagu Kristjan Jaak Peterson luuletajana, Friedrich Robert Faehlmann kirjaniku ja arstina, samal kombel ka Friedrich Reinhold Kreutzwald. Suures osas Faehlmanni algatusel loodi 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts, mis oma suunitluselt oli kõige selgemalt estofiilsem ja mis oma tegevuse esimestel aastakümnetel tegeles peamiselt Eesti
Turumajanduses keskne koht inimeste kooselus. Ühiskond, kus indiviid on omaette väärtus. Indiviid võib olla see, kes ta tahab, ta valikuid aktsepteeritakse ühiskonna poolt. Õigus osaleda poliitikas, teha elukutselist ja ühiskondlikku karjääri. Ühiskondlik aktiivsus on pigem soositud. 19. saj saavadki alguse seltsiliikumised. Tekkisid ametiühingud. Selline ühiskond sai hoo sisse Pr revolutsiooniga. Esimest korda arutles filosoofiliselt sellise ühiskonna üle Hegel. Uuem saksamaa ajalookirjutus, et kodanliku ühiskonna alged olid olemas 18. saj, mitte koos Napoleoniga. 19. saj oluline märksõnaks heategevus, tekivad vastavad organisatsioonid ja eraalgatus. Ka punane rist (sotsiaalne kapital) sai alguse sveitsis, selle rajaja Henry Dunant, kes oli sveitsi ärimees, kes juhuslikult pidi reisima põhja-itaaliasse. Seal toimus sel ajal sõda prm ja sardiinia ühinendud vägedega sõda austriaga itaalia ühinemise eest. Solferino lahingut
Kuna parlament ei tulnud kuninga nõudmistele vastu, üritas Charles I kehtestada makse parlamendist mööda minnes. Parlament omakorda käsitles esinduskogu heakskiiduta kehtestatud maksude nõudmist või maksmist riigivastase tegevusena. Pinged teravnesid, kui 1628. aastal tapeti Stuartite soosik Buckinghami hertsog, keda rahvas vihkas. Järgmisel aastal saatis kuningas parlamendi laiali. Järgnevat ühteist aastat (1629–1640), mil kuningas valitses ilma parlamendita, nimetab inglise ajalookirjutus türannia aastateks (ingl Eleven Years Tyranny). Absolutistlikku võimustruktuuri Inglismaal luua ei õnnestunudki. Nagu oma eelkäijad, toetas ka Charles I anglikaani kirikut, soovides laiendada selle mõju ka tema valitsemise all olevale Šotimaale. Anglikaani liturgia kehtestamise katse vallandas 1638. aastal šotlaste mässu, mille järel puhkes kodusõda ka Inglismaal. Kodusõda, selle usulised motiivid. Kodusõja sündmused vallandusid 1640. aastal, mil Šoti
Minajutustaja moondub eesliks, peab taluma palju raskusi, lõpuks saab taas inimeseks. Palju kõrvallugusid, tuntuim Cupido ja Psyche lugu. NB! Ovidiusel on ka teos pealkirjaga "Metamorfoosid", aga need ei ole otseselt seotud, ei tohi segi ajada. 140. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Uusplatonism (nt Plotinos) Paganlike zanride rakendamine uutel teemadel märtrite elulood Ajalookirjutus rõhuga Rooma moraalsel allakäigul Kristlik filosoofia Ladina keel kui olulisim keel kõigi uute teemade ja valdkondade käsitlemisel 141. Keda ja mis teosega peetakse ladinakeelse autobiograafia zanri esmaloojaks? Cornelius Nepos, "De viris illustribus" 142. Mis on Boethiuse peateos, mis iseloomustab selle ülesehitust, mis on peamine teema? ,,De consolatione philosophiae" (,,Filosoofia lohutusest"). Proosa ja värsi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
