KUNSTIAJAKUGU 7.Merovingid, karolingid. 1.Merovingide kunst: · 5-7 saj feodalismi kujunemine · Idagoodid rajasid 5. Saj Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati nende kuningale Theoderichile mausoleum (10-kandiline põhiplaan, alumist korrust ümbritseb kaaristu, mausoleumi katab ühest kivist raiutud kuppel) · Tegeleti käsitööga roomapärased metallist jooginõud, keraamilised ja klaasist esemed. · Kirikuesemed (kastikesed reliikviate hoidmiseks, ristid , vaagnad)
Käsitöös oli tähtsaim kiriku tarvete kunstipärane valmistamine. Merovingide tähtsaim kunsti varamu on kirjakunst. Säilinud on pärgamendist käsikirjad kalligraafilises kirjas ja illustratsioonidega. Teoste sisu oli usuline ja need valmisid peamiselt Iiri ja Inglismaa kloostrites. Terve lehekülg kaeti pael ornamentidega, millesse põimiti mõni kristlik sümbol. Eriline tähendus oli lehekülje esimesel tähel e initsiaalil, mis võis kaunistusena täita suure osa leheküljest. Karolingid Lääne- Euroopas oli üldine kultuuri tase väga madal. Kirjaoskajaid oli mõni tuhat. Karl Suure valitsusajal muutus Frangi riik suurriigiks. Paralleelselt vallutustega kasvas aadlike huvi Rooma impeeriumi kultuuripärandi vastu. Karl Suur oli kirjaoskamatu kuid hindas kultuuri kõrgelt. Koondas enda õukonda kirjanikke, kunstnikke, käsikirjade kirjutajaid jne. Uuesti õpiti püstitama kivihooneid, säilinud on losse ja kabeleid. Tuntuim on Aacheni lossikabel
11:32 Merovingid Kaunistatud sõjarelvad. Miniatuurmaalraamatu illustratsioon.Raamatue illustreerimisega tegelesid mungad. Põimornamentlinidtaoline riba,veits nagu raam pildi ümber. Iirmiaal loodi palju miniatuure.Kaunistati esittähti. Karolingid Nt.Evangelist Markus.Kunst läks ruumilisemaks,hakati rohkem mängima valguse ja varjuga.Lorschi kloostri värav.Pannakse lõpp antiikkunsti traditsioonidele (v.a. Itaalia). 11:32
Säilinud on Aacheni lossikabel, mille ehitamiseks võeti eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. 5. keskaja basiilika oli lameda laega, sammaste asemel olid piilarid, kapiteel muutus blokitaoliseks. Uueks osaks oli krüpt, kelder altariruumi all. 6. Krüpt kelder altariruumi all, neid ehitati põhiliselt pühade säilmete hoidmiseks. Kasutati ka kultuseruumina ning sinna maeti tähtsaid isikuid. 7. karolingid kaunistavad kirikute interjööre freskode ja mosaiikidega. Kasutati stseene antiikmütoloogiast ja ajaloost. 8. Miniatuurmaal täitis kogu lehekülje, seal kujutati inimfiguure. Maalimiseks kasutati erksaid guasse, mida täiendati ohtrasti kulla ja hõbedaga. 9. ada käsikiri kirjutati abtiss ada jaoks ning kuulub trieri koolkonda. 10. Karolingide skulptuuri kasutati luunikerdust käsikirjade kaante kaunistamisel. 11
13. Millised kirikud olid ehitatud Kizi saarele? Kirikutel oli palju sibulkupleid, mis olid kaetud puusindlitega nagu soomustega. 14. Kes olid kuulsamad vene ikoonomaalijad? Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane(u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov(u. 1370-1430). 15. Mis on ikoon? Ikoon on pühapilt. 16. Kui pikka aega omapärane vene kunst kestis? Vene kunst kestis kuni 18. sajandi alguseni. Merovingid ja karolingid Kasuta Väike kunstiajalugu ja soovi korral lisaks muud materjali. Kirjuta täislausetega ja lisa võimalusel pildid googlest! 1. Mida nimetatakse keskajaks? Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. 2. Kes on barbarid ja vandaalid? Barbarid olid germaani päritolu, madalamal arenguastmel, ning roomlaste jaoks võõras rahvas kes tuli põhja poolt
6. KONTROLLTÖÖ VARAKRISTLIK, BÜTSANTS, MEROVINGID ja KAROLINGID, ROMAANI ja GOOTI Kordamisküsimused: 1. Keskaja kunst jaguneb (4) ? 2. Mis on krutsifiks ? 3. 4 evangelisti ja nende sümbolid ? 4. Mis on katakomb ? 5. Mis on rotund ? 6. Iseloomusta Varakristliku basiilika kirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 7. Kes on ,,hea karjane" ? 8. Bütsantsi kunst jaguneb (3) ? 9. Kirjelda kuppelvõlvi ja millisele stiilile on kuppelvõlv kõige iseloomulikum? 10. Iseloomusta Bütsantsi ristkuppelkirikut, mis on kõige iseloomulikum ? 11. Mis on baptisteerium ? 12
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus...
KAROLINGIDE KUNST Ajalised piirid, ühiskondlik-poliitiline taust, juhtivad õpetused. 751 Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike 732 Poitiers' lahing, islami usu edasitung peatatakse Karl Martelli poolt 742-814 Karl Suur Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas. Ühiskond tundis juba varem aukartust Rooma impeeriumi pärandi tugeva riigivõimu, ristiusu ja ka rooma kunsti ees. Noor feodaalriik ei suutnud veel luua oma originaalset riigiaparaati, vaid püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldatakse ka 8-9 saj kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Siiski oskas Karl kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikaegseid raamatuid jne. Arhitektuur(eeskujud, näited) Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on 8-tahuline tsentraalehitis, mida...
Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur, kes elas aastatel 742 814, oli 751. aastal Frangi riigi kuningaks pühitsetud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi sai tolleaegne valitsetedünastia omale nimeks Karolingid. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks kirjaoskajaidki arvatakse olevat olnud kokku ainult mõni tuhat. Karl laskis ennast aastal 800 paavast Leo III
KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5
Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks. See kestis üle tuhande aasta. Varakeskaegne Euroopa Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Jätkus Lääne-Rooma riigi lõpuaegadel valla pääsenud nn. Suur Rahvasterändamine. Endise Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalamal arengutasemel olevaid, peamiselt germaani päritolu rahvaid. Roomlased nimetasid neid barbariteks, s.t. võõrasteks. Meie ajal tähendab sõna barbar üldse metsikut, kultuuritut inimest, ning just sellised olid Rooma aladele tunginud võõrad rahvad. Veelgi hullemat varianti tähistab sõna vandaal - barbarite hõimu nime järgi, kes aastal 410 Rooma linna vallutasid ja selle lihtsalt mõttetult maha lõhkusid. Andnud surmahoobi Lääne- Rooma riiklikule korraldusele, asusid nad röövima ja...
LÄÄNE-EUROOPA KUNST VARAJASEL KESKAJAL 4.-6. saj toimus Euroopas hõimude liikumine (Suur rahvaste rändamine). Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-...
Nii õnnestus tal vallutada kogu Gallia.Temast sai kõigide frankide kuningas. 7)Miks otsustas Chlodovech vastu võtta risti usu? V:Ta sai aru,et suurt riiki koos hoida vajab ta Gallia piiskopide toetust.Lõpliku tõukke usuvahetuseks (enne olid frangid paganad)andis 1 sõjakäik,mil neid ähvardas kaotus.Peale jumala poole pöördumist oli sõjaõnn pöördunud ja peale seda 496. aastal lasi Chlodovech end koos oma sõjameestega ristida. 8)Kes olid Karolingid? V:Karolingid- Frangi kuningate dünastia, kes põlvnes Karl Martellist. 9)Millised alad Euroopas vallutas Karl Suur? V:Karl Suur liitis Frangi riigiga Põja-Itaalia ja Baieri hertsogi valdused.
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
Varase keskaja kunst Euroopas Andres Oja juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2010 Varane keskaeg Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks ja see kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Varase keskaja kunst jagunes kaheks: merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 58. saj. eelromaani ehk karolingide kunst (810. saj.) Merovingide kunst Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Tarbekunst Raamatukunst Skulptuur Reljeefsed raamatukaaned Tarbekunst Pael e. põimornament http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt8.html Tarbekunst http://web.zon...
Kreeka ja Rooma kõrgkultuuriga paralleelselt arenes põhja pool Rändrahvaste e. Nomaadide kultuur, kes elasid stepialal Hiinast Ungarini. Kõige levinum oli kunstkäsitöö, arhitektuur ja maalikunst rändava eluviisi tõttu puudub. Barbarid olid madalama kultuuriarenguga kui Kreeka ja Rooma. Sküüdid elasid 7. saj. e. Kr 3. saj. p. Kr Doni ja Doonau vahelisel alal, kõnelesid Iraani keeli, keskuseks Grimm. Kurgaan on Sküüdi valitseja hauaküngas ja nende kaudu saame kunstiteavet (pisikesed lihtsustatud loomafiguurid metallisulamist, relvad, ehted jne.). Stiili, kuidas need loomad välja nägid nimetatakse loomastiiliks ning see on iseloomulik ka teistele rändrahvastele. Tarbekunstis kasutati filigraantehnikat (väärismetallist traat on joodetud mingile alusele peeneks mustriks), emailimist (klaasitaoline värviline mass, millega kaunistati ehteid) ning kärgsulatust (traat joodetakse kontuuriks ja täidetakse emailiga). Keldid rääkisid indoeuroopa k...
Bütsantsi kultuur oli tähtis vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Suur osa oli vaimulikul kirjandusel. Erilise populaarsuse kogusid pühakute elulood ehk hagiograafiad, mis on ka väärtuslikeks ajalooallikateks. Tähtsad olid ka kronograafiad ehk maailmakroonikad, mis olid samuti suureks toeks ajalooteadusele. Bütsants avaldas suurt kultuurilist mõju ka slaavi maadele ning 9. sajandil koostati slaavi tähestik. Ka Karolingid panustasid olulisel määral kultuuri arengusse. Nad rajasid palju ilmalikke õppeasutusi ning kloostreid, kus tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Sellist Karolingide kultuurilist arengut nimetatakse Karolingide renessanssiks. Kuna Lääne-Euroopas langes linnaelu, käis alla ka kaubandus. Kujunes feodaalkord ja pärisorjus, talupojad muudeti sunnismaiseks. Feodaalsuhted muutsid ühiskonna liikmed ebavõrdseks ja tekkis feodaalne hierarhia
476, 496, 732, 756, 800, 843, 882, 988, 1030, 1453, 1492, 1517, Õpilane teab kellega on tegemist ning milles seisneb nende tegude tähtsus või millele on nad aluse pannud: Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Ludwig Vaga, Gregorius Suur, Püha Benedictus, Püha Patrick, Oleg, Vladimir Sur, Jaroslav Tark, Kyrillos, Methodois, Merovingid, majordoomused, Kirikuriik, Verduni kokkulepe, naturaalmajandus, feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 86). Ülevaade Karolingide renessanssist. Skandinaavia (vt. töölehte). Bütsants (vt. töölehte). Ristiusu vastuvõtmine Venemaal.
Kes oli Chlodocech? Chlodocech oli noor pealik, kes oli isalt võimu ülevõtmise ajal kõigest 16-aastane, asus otsekohe territooriumi laiendama. Ajapikku õnnestus tal vallutada peaaegu kogu Gallia. Miks otsustas Chlodovech ristiusu vastu võtta ja miks see oli oluline? Chlodovech sai peagi aru, et suurt riiki suudab ta koos hoida ja valitseda vaid siis, kui kohalik rahvas ning Gallia piiskopid ja kloostrid teda toetavad. Kes on merovingid ja kes on karolingid? Merovingid- Chlodovechist põlvnenud Frangi kuningate dünastia. Karolingid- Karl Martellist Põlvnenud Frangi kuningate dünastia. Dünastia- valitsejasugu, samast suguvõsast põlvnevad kuningad. Miks läks võim u 8.sajandil Frangi riigis Majordoomuste kätte? Kodusõjad nõrgendasid Merovingide võimu. Ajapikku jäid nad riigiasjade korraldamisest päris kõrvale, nii et ajaloos mäletatakse neid laiskade kuningatena. Samal ajal
sajandi lõpust 10. sajandi keskpaigani. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide basiilika. 9 sajandil olid kloostrid tähtsaimad vaimuelu ning majanduselu keskused. Karolingide dünastia ja selle lõpp Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja Karl Suure järgi Alates majordoomus Pippin Keskmisest (687–714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Viimane karolingide soost pärijateta kuningas suri 987.a. Merovingide dünastia Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi. 482-511-Merovingide dünastiast pärit chlodovech I vallutuste tulemusena moodustub Frangi riik Täname kuulamast!
Karl Suure impeerium Erik Rätsepso Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda
5.saj Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu. Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usuelu iseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Iiri külaühiskonnas kujunesid kloostrid vaimse elu keskusteks. Kust said iiri mungad eeskuju raamatute kaunistamisel? Kristlike käsikirjade kujundamises said iiri mungad keldi ja germaani rahvakunstidest eeskuju. Mis on relikviaar? Relikviaar- pühakuga seotud ese Kelle järgi sai nime Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid? Frangi riigi valitsejadünastia Karolingid sai nime Pippini poja Karl Suure (742-814) järgi. Millised maa-alad kuulusid Frangi riiki selle kõrgajal? Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Millised tiitlid olid Karl Suurel? Karl Suur laskis end aastal 800 Rooma keisriks kroonida.
Karl Suure impeerium Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda
Austraasia, Burgundia, Alemannia. 7 sajandi keskpaigast algas nn. Laiskade kuningate ajastu ning tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Karl Martelli valitsemisajal toimud Poitiers` lahing, võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused ning pandi alus ratsaväele. Pärast Martelli päris võimu Pippin Lühike,kes mandas riigis pinged ning tekkis Kirikuriik ning Pippin krooniti ametlikult. Nii olidki võimule tulnud Karolingid. Pippini järeltulijaks oli Karl Suur,kes laiendas valdusi, liidendas Baieri hertsogkonna. Aastal 800 sai Karl keisriks ning toimus Karolingide renessanss, mille eeskujuks oli antiikaeg.Sel ajal rahati õppeasutusi ja kloostreid, ning loodi vaimuelu arenguks tingimusi. Karl Suure võimu päris Ludwig I Vaga,kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga.Riik jagunes Ida-Frangiks, mis hiljem nimetati Saksa-Rooma riigiks , Lääne-Frangiks
Seepärast on seda perioodi Frangi riigi ajaloos nimetatud laiskade kuningate ajajärguks. Kuninga võim nõrgenes, seda süvendas kuninga maavalitsejate ja ametnike majordoomuste ehk kojaülemate (maire du palais) võimu kasv. 680. aastatel kujunes võimsaimaks nende seast Austraasia (tänapäeva Ida- Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa lääneosa) majordoomus Heristali Pippin (Pépin d'Herstal), kes valitses küll Merovingide soost kuninga nime, kuid tegelikult oli iseseisev. Karolingid 8.-10. saj Kuigi alates Heristali Pippinist on võim Frangi riigis tema järglaste käes, valitsevad formaalselt ikka veel Merovingid. Alles pärast kolmveerandi sajandi pikkust võimuolekut istuvad nad Karolingide nime all troonile. Heristali Pippini sohipoeg Karl Martell (Charles Martel) (valitses 714-741); nimi Martell tähendab vanaprantsuse keeles vasarat. Tema loobus majordoomuse tiitlist ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Karl Martell võitis islamiusulisi 732
Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kes võitis vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv). Reini ja Elbe vahel asunud saksid alistati 772-804
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...
Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mid...
riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänikorra kujunemine ja olemus. Põhjused miks ei saanud talupojad olla sõjaväes: 1) polnud raha 2) polnud aega 3) polnud oskusi. Selleks et
Nii tagas ta alamate ustavuse ja kirikule maavaldused ega lõhkunud kumbagi oma võimu alustala. 2 FRANGI RIIK KAROLINGIDE AJAL Esimene valitseja Pippin Lühike (741768), Karl Martelli poeg. Ametlikult valitsevad veel Merovingid, kuid 751. aastal laseb ta end valida frankide kuningaks. Ta pühitsetakse ametisse ja alates sellest ajast valitsesid ametlikult Karolingid. 756 võitis ta langobarde ja andis osa nende maid paavstile. Nii sai alguse Kirikuriik paavsti poolt valitsetav maaala. Karl Suur, võimsaim valitseja 768814. Suur sõdija ja vallutaja. 774 tehti lõpp langobardide kuningriigile. 778 saadi Hispaanias Zaragoza all valus õppetund. See viga parandati 801, kui vallutati Barcelona ja loodi Hispaania mark. Tungides kirdesse, ühitas Karl Suur vallutuse ristiusu levitamisega
Vesiir kõrgeim riigiametinik Emiir riigipea Frangi riik: 5. saj lõpul tungisid frangid Chlodovechi juhtimisel Galliasse. 495. a lasi chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale.Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsaKarolingideks , nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippi Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.Karl Martell 714 741 , tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased , kuid said 732. a Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdas ratsaväge, jagas maatükke. Feodalism on Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus.Saratseenid olid muhameedlased ja vihkasid kristlasi ja neil oli suur ülekaal kreeklaste kaitseväe ees Karl Suur (oli Frangi riigikuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800
Franciscus Assisist-"Jumala kerjus"rajas frantsiskaanide ordu. Püha Dominicus-Domingo Guzman Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Ta asutas ta nunnakloostri ja Toulouse´is kerjusmunkade ordu. SELETA MÕISTED: Merovingid- Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. majordoomus-Kojaülem. Kes tõusis esile kuninga asemel.Tema kätte koondus järk-järgult valitsemine. Karolingid-või ka Karolingide dünastiaks ja ka Frankide dünastiaks. Alates majordoomus Pippin Herstalist. Kirikuriik-paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas Frangi valitseja Pippin. munk-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, kes elab kloostris. nunn-Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, kes elab kloostris. Abt- Mungakloostri ülem vasall-ehk läänimees oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal
Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 Avastati Ameerika (Columbus); 1517 algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmü...
iseloomuliku punase värvi tõttu. Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärines suure kaunistatud algustähe tehnika initsiaalid. Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karolingid, nime saanud Karl Suurest, tegid raamatutesse looduslähedasi kujutisi. Raamatute kaunistamisel kasutati peenelt töödeldud metalli, vääriskive, keerulisi mustreid ja figuure. Bütsantsi kunst Ida-Rooma pealinna Konstantinoopolit hakati kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi kunsti mõjutasid tugevalt lähedal asuvad idamaad. Kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis
Metallitöötlemine, kaunistati ornamentaalse dekooriga 5. Missugust reljeefi kasutasid merovingid? Madalrelieef 6. Mis on SKRIPTOORIUM? Mida seal tehti? Kirjutustuba, Seal kirjutati käsikirju ümber, kuid koostati ka kroonikaid, grammatikaid jms 7. Mis on INITSIAAL? Kuidas on see kaunistatud? Suur või lehekülje alguses olev täht, mis oli üleni kaetud peene mustriga 8. Mis on PÄRGAMENT? Milleks seda kasutati? Hinnaline ja tugev materjal, mida kasutati käsikirjade kirjutamisel KAROLINGID 1. Millal oli võimul varasel keskajal Karolingide dünastia? 751-905 2. Missugused territooriumid Euroopas kuulusid Karl Suure Keisririiki? Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-Lõuna Saksamaa, Põhja ja keskitaalia ning Kirde Hispaania 3. Mida püüdis Karl Suur taaselustada ja mida ta selleks tegi/moodustas? Ta püüdis taaselsutada ladinakeelset kirjandust. Selleks koondas ta oma residenti Aachenisse teadus ja kirjamehi, kes moodustasid siis nö akadeemia 4
sajandil e.m.a.) 6. Rooma kunst 753 e.m.a 476 7. Etruskide kunst 8. saj e.m.a. 4. saj e.m.a 8. Varakristlik kunst (313 Rooma riigiusund; ) 9. Bütsantsi kunst (395 - 1453) Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks. 10. Vanavene kunst (X saj lõpp XVIII saj alguseni) 11. Karolingid, merovingid ja viikingid (476(keskaja algus) 814(K.Suure surm)) 12. Romaani kunst (X saj XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel) 13. Gooti kunst (XII saj II pool 16. saj) 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. 14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias XVI saj keskpaik) Madalmaade renessanss(Belgia, Holland)
Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomulikud jooned Kreeka templitüübi mõõte suurendati ja ehitise üksikosad seoti kindlamaks tervikuks.
bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Keldid, Merovingid, Karolingid torques - keltide muistne kullast, hõbedast, pronksist või rauast kaelavõru, mille otsad lõpevad kahe vastastikku asetatud kuuliga rõngasrist - rist rõngaga ristiharude vahel. Esineb sageli hauakivina käsikiri - raamat või käsitsi pärgamendile kirjutatud tekst ajast enne trükikunsti leiutamist miniatuurmaal - antiik- ja keskaegseis käsikirjades teksti kaunistavad mitmes värvis maalitud pildid: stiliseeritud ornamendiga initsiaale, looma- ja linnukujutisi, inimfiguure ja
Valhalla-jumalate kogu Asgard-jumalate vald, eraldi surelike vallast Odin, Thor, Freya-jumalad Berserk-karusnahkades röökiv viikinglane varjaag – viiking Venemaal normann-viiking Prantsusmaal Kirjelda lühidalt viikingite ühiskonda (kohus, kes juhtis, kus elasid, millega tegelesid, naise positsioon) 10. Kes olid frangid? germaani hõimud, kes elasid Reini ülem- ja almjooksul 11. Chlodovech-Frangi suurriigi rajaja merovingid-5-7. saj valitsev dünastia karolingid-Karl Suure dünastia karolingiderenessanss-kultuuriline tõus majordoomused-Merovingide kuninga kojaülem Karl Martell-Frangi riigi majordoomus, Pippin lühikese isa Poitiersi lahing 732- araablaste löömine, kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase Karl Suur-võimas väejuht, poliitik, vallutaja, rahvaga arvestav Imperator Romanum-Karl Suur lasi aastal 800 end keisriks kroonida 12. Mis juhtus Frangi impeeriumiga peale Karl Suure surma? Tema pojad Ludwig sakslane,
paigutatakse vabasse loodusesse. Kujutati võitlevaid sõdalasi, haavatute piinu, kirglikke stseene. Korrapärane planeering muutub massiliseks. Karolingid 6.-9. saj Lääne- Eesmärk oli saavutada Aacheni lossikabel Euroopa teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Looduslähedased kujutised. Renessanss Itaalias 14
aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas Goodid - Idagermaani hõim, kes elas algusaegadel Wisla jõe suudmel ning asustas 2. sajandist Sküütiat, Daakiat ja Pannoniat Basileus Bütsantsis nimetus keisri jaoks Satraap Ahhemeniidide riigis provintsi asehaldur, kellele kuulusid kõrgeim sõjaväeline, haldus- ja kohtuvõim Patriarh Õigeusu kiriku juht Kirikukogu Kõrgemate vaimulike koosolek Merovingid Clodovech Merovechist alguse saanud dünastia Karolingid Karl Suure järgi nimetatud dünastia Majordoomus Teatud piirkonna maaülikkonna juht Lään Vasallile kasutamiseks antud maatükk talupoegadega Feood Vabalt pärandatav lään Benefiits Sõjamehele antud lään (mitte pärandatav) Allood Täielikus omanduses olev maatükk Domeen Kuningate maavaldus Investituur Vaimulike tunnuste jagamise õigus Rendihärrus Talupojad maksid maa kasutamise eest renti Mõisahärrus Talupojad käisid mõisamaal tööl
tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmajandusele. Prantsusmaa- Oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejad olid Karl Suure järglased ehk Karolingid. 987. aastal läks kuningatroon Hugues Capetle ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nende võim piirdus esialgu ainult omaenda maavaldustega, mis hiljem kujunes suuremaks piirkonnaks. Inglismaa- Tugev kuningavõim sai alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William, tuntud kui Vallutaja nime all purustas Haistingu lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Ta kehastas feodaalsuhted oma valitsemise ajal. 2
13. Millised olid kaks muudatust sõjavarustuses Karl Martelli ajal?(2) Võeti kasutusele pikem ja raskem mõõk ja sadulajalused. 14. Miks andis Karl Martell oma alanatele uusi maavaldusi?(1) Et kindlustada enda võim vaimuliku autoriteediga, talle oli tähtis kiriku toetus. 15. Kuidas tekkis Kirikuriik?(2) Pippin korraldas 754. Ja 756. Kaks sõjakäiku itaalias, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. 16. Kuidas tulid Frangi riigis võimule Karolingid?(1) Paavst seadustas pippini õigluslikuks mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega Frangi dünastia vahetuse. 17. Kes oli Pippin Lühikese järeltulija ja mida tegi?(2) Karl Suur, hukkutas avalikult sõjavange, tema järgi sai dünastia nime, kirjaoskamatu, kroonis ka Pippini ametlikult. 18. Kirjelda Karolingide impeeriumit.(3) Seal elas 15-18 mln inimest. Seda maalahmakat hoidsid koos relvad. 19. Millisteks osadeks lagunes Karolingide impeerium?(3) 20
Kui Karl Martell suri, tuli võimule tema oeg Pippin Lühike, kindlakäeline ja ettenäglik valitseja. Tugeva valitseja toetus oli riigi paavstile hädavajalik ning Pippin oskas oma kandidatuuri õigel ajal esile tuua. Ta korraldas kaks sõjakäiku mille tulemusel loovutasid langobaridid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik ehk Kirikuriik. Tasuks abi eest kroonis paavst Pippini ametlikult ning nii oligki Frangis võimule tulnu Karolingid. Pippin Lühikese järeltulija oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi sai nime ka dünastia. Ta muutus legendiks juba enda eluajal. Ühelt poolt võib öelda, et ta oli geniaalne väejuht, kuid teisest küljest hävitas ta rahvaid ning jäi elulõpuni kirjaoskamatuks. Suurte vallutuste tagajärjel kroonidi Karl Suur ka keisriks. 9. Karl Suure juhitud riigi majandus, keel, hõimud
Pippin paavstile maad, pannes aluse kirikuriigi tekkele. b. Iseloomusta kolme punktiga Karl Suure tegevust Frangi riigi eesotsas, 800.a. Rooma keisriks nimetamine, Leo III Karl Suur laiendas riigi piire igas suunas, see oli Frangi riigi haripunkt. Nii paavstid kui ka Karl Suur olid huvitatud Rooma impeeriumi taastamisesest, 800. a. troonis paavst ta keisriks. Paavsti nimi oli Leo III. c. Karolingide impeeriumi iseloomustus Karolingide dünastia algas Pippin Lühikesega. Karolingid üritasid Rooma kultuuri ja teatmiste taset saavutada. Tekkis vasalliteet. 6. Feodaalsuhete kujunemine a. Vasalliteet, vasall, senjöör Vasalliteet- kuningas andis maad Suurfeodaalidele, kes olid senjöörideks väikefeodaalidele, kes omakorda andsid maad Väikefeodaalidele. Vasall- maaomanik. Senjöör- maaomanik, kes andis vasallile maad b. Investituur Senjööri ja vasalli suhted pani paika vasalliteet e investituur. c
*laskis kirja panna saali frankide seaduste kogu *võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis MAJORDOOMUSED kuningakoja majapidamisjuhid, kes omasid tegelikku võimu KARL MARTELLI 714-741 tähtsus *saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs' lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse *teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks PIPPIN LÜHIKE 741-768 > Karolingid kuningaks tekkis tugev Paavstiriik e. Kirikuriik diplomaatiline, tark, ettenägelik paavst kroonis kuningaks KARL SUUR 768-814 Riigi laiendamine *kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel *koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria
Burgundia endise burgundide riigi alal;4. Alemannia osa tänasest Saksamaast, Prantsusmaa idaosast ja Sveitsist. 754. ja 756. Aastal korraldas Karl Martelli poeg Pippin Lühike kaks Itaalia-sõjakäiku,mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne Rooma lähipiirkonna. Nii tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Tasuks abi eest seadustas paavst Pippini õiguslikuks mõttes kahtlase trooninõudluse ja sellega ühtlasi Frangi dünastia vahetuse. Nii olidki Frangi riigis võimule tulnud Karolingid. Pippin Lühikese järeltulijaks oli kuulsaim Karolingide soost valitseja Karl Suur, kelle järgi dünastia ka nime sai. Paljudele kaasaegseele oli ta raudse rusikaga valitseja,kes ei kohkunud tagasi vastuhakkavate maakondade tühjaksküüditamisest ega tuhandete sõjavangide avalikust hukkamisest. Karl Suure (768-814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutati langobardide riik Põhja-Itaalias, Saksimaa ning Baieri.Ühelt poolt oli Karl Suures ühendatud
põhiplaani (kuppelkirikud) tsentraalarhidektuur on sama aga ruumi keskelt on võrdne. Küsimused seotud kirku kaunistamisega, millega kaunistati kirikut? Põhiline asi oli mosaiik. Aga ka ikoonid (eeskuju võetud egiptusest, üks esimesi monumentaalmaale, tahvelmaal. Veneõigeusukirik jätkab bütsantsi traditsioone. Bütsantsis kreeka keeles kiriku teenistus, mingi kuulus ikoonimaalija teophanes kreeklane. Ta loob mingi värava ehituse altari ees, mis on vene õigeusu kirikutes. Merovingid, karolingid. Merovingide ajal tehti puhast käsitööd, relvad, ehted, aga mitte midagi ei ehitatud, aga kloostrid on olemas, miniatuurmaal, kirjutati käsitsi raamatuid ümber. Tead karolingide aega, valitsesid lääne-euroopas, karolingid 8-10 saj. Valitsejad jäävad paikseks ja hakkab kivist ehitus uuesti, lossiehitus põhiline, kiriku ehitust väga vähe, aga neid kirikuid ei ole säilinud, võetakse ladina ristikuju. Lossipõhiplaani ei küsi
tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1.saj Caesar kuni frankide sisserändeni 5.-8. saj 8.-10.saj Keldi-Gallia killustatud 80 (civitas) piirkonda belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid ... hõimu juhtisid druiidid (keldi usu preestrid) Merovingid Chlodovech Merovechi sugukonnast 481-511 Ristiusu vastuvõtmine 496 katoliikluse vormis (= paavsti heakskiit)
kombed. Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust, rüütlid tundisd nüüd end kui Kristluse eest võitlejatena. Kuid ka paljud teised suundusid usurännakutele. Suurenes juutide tagakiusamine, kaubandus ja usuline sallimatus. Juutidele heideti ette Kristuse tapmist. Jutustamine: Tsentraliseeritud monarhia kujunemine Prantsusmaal ja Inglismaal Prantsusmaa oli 9. ja 10. sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejateks olid Karl Suure järglased ehk Karolingid, võimu neil vasallide üle polnud. 987. aastal äks võim Hugues Capet'le ja tema rajatud Kapetingide dünastiale. Nad omasid võimu esialgu ainult oma enda maadel ehk kuninga domeenidel. See paiknes Põhja- Prantsusmaa keskosas ja hõlmas kahte linna Pariisi ja Orleans'i. Targa ja ettevaatliku poliitikaga hakkasid nad järk järgult oma domeeni suurndama. Inglismaal sai tugev kuiningavõim alguse 1066. aastal, mil Normandia hertsog William tungis Prantsusmaalt
annaabi.ee 
