EKLOOG KARJUSELAUL DANTE ALIGHIER-,,JUMALIK KOMÖÖDIA" ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" EKLOOG KARJUSELAUL ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA ERASMUS-,,NARRUSE KIITUS" RANGETE MAHUPIIRANGUTETA ESSEE VABAS VORMIS ARUTLUS, MINGIL KINDLAL TEEMAL, ILMA GROTESK ÜLELOOMUSLIKKUSENI KÜÜNDIV MADALDAV LIIALDUS RANGETE MAHUPIIRANGUTETA HUGENOTT-PROTESTANT PRANTSUSMAAL GROTESK ÜLELOOMUSLIKKUSENI KÜÜNDIV MADALDAV LIIALDUS JESUIIT-PROTESTANTISMI VASTANE HISPAANIAS. HUGENOTT-PROTESTANT PRANTSUSMAAL KELMIROMAAN(PIKARESKNE) -PEATEGELANE ON PÄRIT MADALAST JESUIIT-PROTESTANTISMI VASTANE HISPAANIAS. ÜHISKONNA KIHIST,KOGENUD VILETSUST ,TAGASIVAADE KELMIROMAAN(PIKARESKNE) -PEATEGELANE ON PÄRIT MADALAST
absolutism-riigivorm kus kõrgeim võim kuulub ühele isikule Tunnused:võim päritav,tugines sõjaväele ja ametnikkonnale,kuuletuma ühele inimesele,annab välja seadusi ainuisikuliselt.merkatilism-riigivalitsemis vorm kus sissevedu takistavad tollid.deklaratsioon-ametlik avaldus.hugenott-prantsuse kalvinist.puritaan- inglise kalvinist.generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prantsusmaal.kuulus revulutsioon-Inglismaale tuli Willem ja ta kirjutas alla õigluste deklaratsioonile,krooniti inglise kuningaks WilliamIII.parlamentaarne monarhia-kuningas valitseb koos parlamendiga. Restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine(stuartid).õigluste deklaratsioon-kus määrati piirid kununga ja parlamendi vahel.dünastia- kuninga suguvõsa
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt.
Protestant- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad M.luther esitas oma seisukohad 31 okt 1517 95 teesina. Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud. 1524-26 - saksa talupoegade sõda 1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel kes uuendustega kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal hugenott- sama aga prantsusmaal anglikaani kirik- reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv inglise kirik, oli protestantlik, jumala teenistus sarnane katolikule 1534 kuulutas Henri 8 end inglismaa kiriku peaks. jesuiit - katoliikliku vaimuliku ordu jeesuse ühingu e jesuiitide ordu liige Ignatius Loyola vastureformatsioon-usuline ja poliitiline liikumine mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks
Kandis uhkeid riideid ja soengut. Ümarpea kodusõjas parlamendi pool olijad. Puritaanid. Kandsid musta ja juukseid oli vähe. Leveller seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvadabuste kindlustamine, usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus, trükivabadus. Kõik võrdsed. Kolmas seisus talupojad ja töölised Ilmaliku kutsumuse õpetus tee oma tööd hästi ja sul läheb hästi. See meeldib jumalale. Sellega õigustasid puritaanid oma äritegevust. Hugenott prantsuse kalvinist. Prespüterid puritaanid, kes tahtsid, et koguduse eesotsas oleks koguduse vanemad presbüterid. Need valiksid koguduse vaimulikud. Piiskoppi ei ole. Independentid puritaanid, kes arvasid, et kogudused peaksid olema sõltumatud kõigist ja kõigest. Fronde võimude vastu tegutsemine. lettres de cocnefet vahistamise või maalt välja saatmise käsk, millel oli juba kuninga allkiri, kuid nime koht oli töhi.
*Hugenottide uueks poliitiliseks püüdluseks oli kukutada Pärtliöö korraldanud Valua dünastia. Kui Charles IX 1574.aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks ta vend Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus 8 kodusõda. See tähendas, et ühelgi korral ei peetud sõja lõpetamiseks sõlmitud rahulepingust kinni. 1589.aastal pärast Henri III surma läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ning alguse sai Burboonide dünastia. Kuid Henri IV oli hugenott, keeldus Pariis koos suure osa Prantsusmaaga teda tunnistamast. Kuid ajajooksul jõuti Prantsusmaal siiski kokkuleppele, et Henri IV saab kuningana tunnustuse, kui pöördub tagasi katoliku kiriku rüppe. Usuvahetust põhjendas ta väitega, et kuningas peab austama oma rahva usku. 1594.aastal avas pealinn talle oma väravad ning sõlmiti rahu Hispaaniaga. · Nantes´i edikt 1598 Siiski kutsus Henri IV usuvahetus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks.
*reformatsioon- *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris *kalvinism- protestantlik usuvool, mis lähtub Jean Calvini õpetusest. Tunnused: õpetus predestinatsioonist, jumalateenistuste lihtsus, loobumine lõbustustest, töökuse tähtsustamine. *anglikaan- Inglismaal loodud kirik *inkvisitsioon- kiriku kohus Hispaaniast, mida algatab Filippe II *hugenott- prantsuse kalvinist *indulgents-patulunastuskiri *göösid- Madalmaade vabadusvõitlejad, kes võitlesid Hispaania ülemvõimu vastu *puritaanid- Inglise kalvinistid
2) ainus usuline tõe lihtsusesse. pooldanud seda. Inglismaale ja loobus katoliiklased Pariisis vormistati 1545.a.: allikas on Piibel, Johann Calvin 1534 kuulutas troonist poja kasuks. Henri Bourboni - kuninga ülemvõim Metsagöösid (partisanid) ja reformatsiooni juhid mida inimene peab juht Genfis. Jumala kuningas end kiriku 1587 Mary Stuart (hugenott) ja kuninga kiriku üle; meregöösid. ise lugema; ettemääratuse peaks ja katkesid hukati süüdistatuna õe Marguerite - kirikuvarade ja 3) kirikuvarad põhimõte: sidemed Roomaga. vandenõus Elisabeth pulmade ajal riigistamine. 1572 ülestõusu Põhja- reforamatsiooni käik sekulariseerida
Bourbonide, õukonnas tegutsevate Guise'de ja kuningadünastia Valois'de, hugenottide ja katoliiklaste vahel. Bourbonid valitsesid Navarrat ja toetasid protestante, Guise'id toetasid katoliiklasi ja Valois'id laveerisid mõlema leeri vahel. Pärtliöö on 24. augustil 1572. aastal toimunud verised tapatalgud. Kõik kätte saadud protestandid hukati. Tapeti umbes 10 000 hugenotti, Navarra Henri jäi ellu, sest ütles protestantismist lahti. Henri III mõrvati, kuningaks sai Henri IV kes oli hugenott. Lõpuks astus katoliku usku. Ütles, et Pariis vajab missat. Nantes'i ediktiga kuulutati valitsevaks usuks katoliku usk, protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Kolmekümneaastane sõda põhjus: nõrk ja killustatud Saksamaa, mis ahvatles teisi vallutustele. Sõjas 2 poolt: Katoliiklased o Saksa riigid Protestandid o Inglismaa, Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa Vestfaali rahu(1648) Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid
üks-kaks vetsu aint mitmesaja inimese peale, niiet väljaheited vedelesid igal pool. 20 000 in. õukond paheline, kombelõtv. Mitu armukest 8. Milline kuulus lause omistatakse Louis XVle? Mida saab sellest lausest järeldada tema ja tema ajastu kohta? ''pärast mind tulgu või veeuputus.'' 9. Iseloomusta Louis XV valitsemisaega ja tema valitsemisstiili. 10. Kes oli/Mida tegi: Richelieu J. B. Colbert Mazarin - Louis XIII Louis X IV Louis XV 11. Mõisted: hugenott armuedikt päikesekuningas kardinal 1. 5. Andke lühiülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. 6. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus · Välispoliitika · Kuninga päritolu · Kuninga iseloom ja valitsusstiil 7. Koostage lühikene kronoloogiline kava koos lühikeste selgitustega, miks ja kuidas
Rooma paavst lõi Jesuiitide ordu, sümbol koer. Eesmärk pühitseb abinõu. Poola, Leedu alal taastati täielikult katoliiklus. Mujal suurt edu ei saavutatud. Prantsusmaal keelati Jesuiitide ordu. Absolutism piiramatu ainuvalitsus anglikaani kirik katoliiklik kirik Inglismaal astrolaab tähekõrgusmõõtur bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal hugenott Prantsuse kalvinist humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal investituur pidulik seisusesse või ametisse seadmine kalvinism J.Calvini rajatud protestantlik usuvool kapitalism eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus karavell pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas katedraal peakirik ketser usust kõrvalekalduja klooster munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu koge purjelaev
· Üritati katoliku usku eristada luterlusest · Jäädi kindlkas dogmadele piibli tõlgendamise ainuõigus ja kiriku õpetus on ainuõige · Võeti kasutusele Gregoriuse kalender Ususõjad · üldnimetus konflitidele, mis puhkesid reformatsiooni tulemusena · kestsis Euroopas ligi 150 aastat · Prantsusmaal 1562-98 · Puhkes kuningakojas tekkinud tülide tulemusena (1560 kuningaks saanud Charles IX eestkostjaks sai hugenott Antonie Bourbon, suri 1574, tegelik võim läks Caterina di Medici kätte · Sõjas osalesid 3 Prantsusmaa mõjukat dünastiat · Valois võimulolev kuningadünastia · Guise õukonna mõjuvõim (katoliiklased) · Bourbonid kuningadünastia alates 1589 (hugenotid) Ususõjad Prantsusmaal: · Pärtliöö veresaun 24.08.1572 · Veriseim kokkupõrge sõdivate poolte vahel · Ettekäändeks Henri Bourboni abiellumine Margot de Valois'ga
Nad lõid Lõuna- Prantsusmaal protestantliku konföderatsiooni, mis tähendas riiki riigis. Seal oli oma valitsus, sõjavägi, kirikupoliitika jm. Hugenotid üritasid nüüd kukutada Valois' dünastiat. Peale Charles IX surma sai uueks valitseja tema vend Henri III. Aastatel 1562-1589 peeti kokku kaheksa kodusõda. Pärast Henri III surma aastal 1589 läks troon Navarra Henrile ja alguse sai Bourbonide dünastia. Henri IV oli aga hugenott ja paljud keeldusid teda tunnistamast. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et Henri IV saab tunnustuse kuningana, kui ta vahetab usku. 1593 tegigi ta seda ja nüüd sai temast katoliiklane. Nantes'i edikt 1598 Henri IV usuvahetus tekitas vastakaid arvamusi. Kuningas proovis pooli lepitada, et ei tekiks uut kodusõda. Ta avaldas 1598. aastal käsikirja, mida tuntakse Nantes'i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku.
suurema tähelepanu osaliseks, kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tingituna kuningavõimu tõusust ja hugenottide ning katoliiklaste vahelistest erimeelsustest, algas 1562. aastal Vassy veresaunaga kaheksast kodusõjast koosnev periood, sest rahulepingutest kinni ei peetud. Ususõda lõppes alles 1598. aastal Nates`i ediktiga, milles Prantsusmaa kuningas Henry IV tunnistas valitsevaks usuks katoliikluse, samas lubas see ka hugenottide piiratud tegevust. Kuna ta oli olnud troonile astudes hugenott, pidasid hugenotid teda usuvahetuse pärast reeturiks ning katoliiklased olid samuti tema suhtes umbusklikud. Kodusõdade käigus suri väga palju inimesi ning seetõttu vähenes oluliselt Prantsusmaa elanike arv. Madalmaades hakkas kalvinism levima 1550. aastatel, see sai palju toetajaid ning seetõttu kaotas katoliiklus oma populaarsust, asi kujunes vihkamiseks ning vallandas 1566. aastal pildirüüste- ülestõusu, mille käigus hävitati umbes 5500 altarit, pühapilti ja kuju. Oalt poolt
ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu Pildirüüste(1566) Kuni aastani 1572. hukati 8000 inimest Madalmaade vabadusvõitlus Sõda Göösi ja Hispaania vägede vahel Linnad käisid korduvalt käest kätte Ühendatud Provintside Vabariik - Hispaaniast sõltumatud provintsid Anglikaani kiriku taastamine Elisabeth I (1558- 1603) taastas Puritaanid - Võitlesid katoliiklaste ja kalvinistide vastu Nõuti täielikku usuvabadust, astumine kuningavõimu vastu Hugenottide sõjad Prantsusmaal Hugenott Prantsuse kalvinist Katoliiklaste kallaletung hugenottidele Kestis kolm aastakümmet Esialgu saavutasid hugenotid edu Protestantide edu oli vastumeelt katoliiklastele Verised tapatalgud Pariisis - kõik kättesaadud protestandid hukati, langes kuni 10 000 hugenotti Henri Navarra e. Henri IV kuulutati uueks Prantsusmaa kuningaks Sõjategevuse lõppedes püsisid usulised pinged Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Põhiline toimumispaik Saksamaa
Valois'd laveerisid nende vahel. · 1570 Saint-Germain'i rahu, lubas olla nii katoliilastel kui hugenottidel · 24. august 1572 pärtlipäeva veresaun Pariisis kõik kätte saadud protsestandid hukati · Hugenottide ülestõus Lõuna-Prantsusmaal, moodustatakse protestantlik konföderatsioon, soovivad kukutada Valois'd · Võimule sai Henry IV (ehk Henry Navarrast, Bourbon ja seega hugenott), kes võttis hiljem vastu katoliikluse, kuna ta väitis, et kuningas peab olema rahvaga sama usku ning muidu ei tunnistatud teda kuningana · 1598 Nantes'i edikt usurahu, hugenottide tegevus lubatud teatud aladel KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA: · 1618-1648 · Tsehhi aadlikud heidavad kaks kuninga saadikut ja sekretäri aknast välja · Tsehhide eestvõttel valitakse Prahas uus kuningas Friedrich V lahkulöömine Habsburgide võimu alt
(segakonsistoorium).Konsistooriumi liikmeid nimetatakse assessoriteks. Puritaan e puhas oli ajalooliselt "puhtausuline" ehk range usulise elukorraldusega protestantliku usulahu liige Inglismaal 16. ja 17. sajandil. Anglikaani kirik - on protestantluse haru, kuhu kuulub arvukalt koguduste ühendusi. Teistest vanem on Inglismaa Kirik. Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII, kes läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Hugenott Prantsusmaa kalvinist 16.18. sajandil. Dateeri e määratle aega ja iseloomusta : Rajati Anglikaani kirik - Anglikaani kiriku rajas Inglise kuningas Henry VIII aastal 1534,Ta läks tülli paavstiga, sest see ei andnud talle lahutust. Ta rajas selle reformatsiooni sildi all. Anglikaani kirik kuulutas Inglismaa Kuninga kiriku peaks ja nõudis kuningale kuulutumisvannet ka kõrgematelt vaimulikelt. Kes ta on ja millega sai tuntuks Ulrich Zwingli - oli sveitsi usu-uuendaja
Enamus arvas, et tema loomingu puhul on tegemist tõlkega, mitte enda kirjutisega. 1828 ilmus tal draama ,,Jacguerie", mis räägib talupoegadest. Seal on taas näha kahetist positsiooni: talupoegade poolt aga vihkas vägivalda. 1829 ilmus tema ainuke romaan ,,Charles IX ajastu kroonika". Seal on draagilised sündmused. (Nt Pärtliöö 1572, kus oli tegemist hugenottide ja katoliiklaste konfliktiga). Võitsid katoliiklased. Peategelaseks on kaks venda. George on katoliiklane ja Bernard on hugenott. Bernardil on armastatu Diane, kes on katoliiklane. Nad armastavad 11 vaatamate sellele, et neil on erinev usutunnistus. Kui kätte jõuab see julm öö, siis George näeb, kuidas katoliiklane tappis süütu naise. Võtab mõõga ja raiub ta läbi, kuigi ta on ka katoliiklane. Ta leiab, et see on julm ja kole, mis toimub. Katoliiklased tungisid kaasa hugenottide linnale, ilma, et nad midagi halba oleks teinud. Ka George tungib, sest täidab oma kohust. Vastakuti
paavstide enda kirjapandu ja kirikukogude enda otsuseid.Enne peeti jumalateenistusi ladina- , pärast aga oma Emakeeles. 6. Jumalateenistus muudeti ladinakeelest Emakeelde. 40. dogma- lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena. kalvinism- J.Calvini ja U.Zwingli poolehoiddjad, kes lähtuvad Calvini õpetusest, mille kohaselt saab inimene õndsaks usu kaudu. presbüterlane- kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal puritaan- kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal hugenott- kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal anglikaani kirik- Inglise kuningale (Henry8) alluv protestantlik kirik. Ulrich Zwingli- tema õpetus oli Lutteri õpetusest järsem. Tema soovis kirikus selgust ja lihtsust. Viidi välja pühapildid ning jumalateenistused asendati jutluse ja piibli lugemisega.Tahtis et kirikul oleksid väiksemad maavaldused. Jean Calvin- Zwingli õpetusest veelgi rangem. Tema arvates oli jumal ette määranud kas inimene saab õndsaks või läheb hukatusse
kogu Prantsusmaad puudutas nende uus poliitiline püüdlus: kukutada Pärtliöö korraldanud Valois' dünastia. Henri IV Kui Charles IX 1574. aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus Prantsusmaal kaheksa kodusõda, mis tähendas, et mitte kordagi ei peetud sõja lõpetamiseks sõlmitud rahulepingust kinni. Peale Henri III surma 1589. aastal sai troonile hugenott Navarra Henri ning algas Bourbonide dünastia. Suur osa Prantsusmaast keeldus teda aga tunnistamast, kui Henri IV just tagasi katoliku kiriku rüppe ei pöördu. Hispaania kuningas Felipe II saatis katoliikluse toetuseks isegi oma väeosi Pariisi. 13 1593. aastal vahetas Henri IV oma usku tuues põhjenduseks, et kuningas peab austama oma rahva usku. 1594. aastal avas Pariis talle oma väravad ning varsti sõlmiti rahu ka
jumalikku õiglast õigust tuleb alandlikult uskuda ja täita, mitte mõista ja seletada - viimane on patt); 4) inimlik ehk ilmalik õigus (lex humanis) (inimeste loodud õigus, mis peegeldab kahjuks ebatäielikult igavest, loomulikku ja jumalikku õigust, kuid peaks tões ja usus püüdlema nende võimalikult täieliku järgimise poole). Õiguspeegel Servus servorum dei (vms) Reformatsiooniajastul eeltoodud liigitus lihtsustub (nt hugenott Gentillet): 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused Keskaja õigus Kanooniline õigus Lokaalõigus Õpik - Ylikangas: ,,Miks õigus muutub?" Õiguse põhikoolkonnad on: 1. valgustusajastu loomuõigus - Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. 2. ajalooline koolkond 3. õiguspositivism 4. kaasaegne loomuõigus
Nüüd löid hugenotid Löuna-Prantsusmaal protestantliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Hugeenottide uus poliitiline püüdlus oli Pärtliöö korraldanud Valois' dünastia kukutada. Kui Charles IX suri 1574, sai Prantsusmaa valitsejaks ta vend Henri III. Kokku toimus kaheksaa kodusöda (1562-1589), st nad ei hoidnud ühestiki vaherahust kinni. Pärast Henri III 1589 läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ning aluse sai Bourbonide dünastia. Et aga Henri IV oli hugenott, ei vötnud rahav ta omaks. 1593 aga kuningas vahetab usku ning ka Hispaania viib oma väed Pariisist 1594 välja. NANTES'I EDIKT 1598 Kahe erineva usupoole lepituseks avaldas kuningas käskkirja, Nantes'i edikt, mille kohaselt sai riigiusuks katoliiklus, kuid ka prtestantlikud jumalateenistused olid Löuna-Prantsusmaal lubatud. Tänu sellele käskkirjale peatusid ususöjad ning tekkis vaherahu, kuigi uued usuvöitlused puhkesid järgmisel sajandil.
hulganisti hugenotte ja nende ladvik ning otsustati kasutada juhust ja juhid hävitada ning liikumine välja juurida. Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24.08. Uued kodusõjad: Hugenotid said aru, et ei suuda levitada oma usku ja arusaamu üle kogu Prantsusmaa ja nii loodi L-Prant protestantlik konföderatsioon, mis kuj endast riiki riigis. 1562-1589 peeti kokku 8 kodusõda. 1589 läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ja alguse sai Bourbonide dünastia. Kuid Henri IV oli hugenott ja Pariis koos suure osa Prant keeldus teda tunnistamast. 1593 sai kuningas tunnustuse vahetades usku. Nantes'i edikt 1598: Henri IV usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Usuküsimuse ja poliitilise vastuolude regul avaldas ta 1598 käskkirja, mida tuntakse Nantes'i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku. Henri IV troonileasumine ja Nantes'i edikt tähendasid ka üle 39a kestnud ususõdade lõppu. 35
jaoks. See kannab nime Pärtliöö Veresaun. Pärtliööl tapeti üle 2000 hugenoti. L-Pr'is hakkas uus ülestõus ja lõid L-Pr'i uue riigi. Hugenottide konföderatsioon. Edasi järgmes Kolme Henri Sõa(Bourbon, Valois, Guise). Sõja käigus lasti Henri Guise tappa(Henri III lasi). Vahepeal olid Henri III ja Henri Bourbon liidus Guise'i vastu, vahel mitte. 1589 .a. - Henri III suri. Henri Bourbon sai trooni, sest Henri III oli temaga sugulane. Henri B'st pidi saama Henri IV, kuid oli hugenott. Et pääseks Pariisi ja saaks valitseda, siis vahetas end teist korda Katoliiklaseks. Kodusõda lõppes Nantes ediktiga, 1598 .a. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus. Hugenotid võisid oma jumalateenistusi pidada Lõuna-Prantsusmaal ja kõigis aadlike lossides. Hugenotid võisid tegeleda ka riigiametites. Hugenottidele jäid ka nende kindlused ja väeosad. Madalmaade puhul mängis rolli see, et madalmaad olid Hispaania võimu all. Madalmaad olid
ja algus ülikooli professori M.Lutheri 95 pärast. teesi. Martin Luther Ööl vastu 24.aug.1572 pärtlipäeva Henry VIII konflikt paavstiga oma 1) inimene võib saada õndsaks vaid korraldasid katoliiklased Pariisis abielulahutamise pärast: paavst ei usu kaudu; Henri Bourboni (hugenott) ja pooldanud seda. 1534 kuulutas 2) ainus usuline tõe allikas on kuninga õe Marguerite pulmade kuningas end kiriku peaks ja Piibel, mida inimene peab ise ajal hugenottide vastu tõelise katkesid sidemed Roomaga. Tekkis lugema; veresauna tapeti üle 2000. anglikaani kirik. Kloostrid suleti, reformatsiooni 3) kirikuvarad sekulariseerida
poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtlitöö – Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda. Kolme Henri sõda – Valois esineja, de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589. aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all. Tema puhul oli probleemiks see, et ta oli hugenott. Väga paljud prantsalsed ei tahtnud teda tunnustada, Pariisi linn sulges oma väravad tema ees. Aga siis valitseja vahetas jälle usku. 1598 – Nantes'i edikt – Pani punkti Prantsusmaa ususõdadele.1) Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. 2) Ka protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Hugenottide jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal ja ka aadlike lossides. 3) Hugenotid võisid teenida ka riigiametis. 4) Hugenottidele jäid
( Katariina di Medici ). Terror algas sama aasta 24. Augustil, see kannab ajaloos verise pärtliöö nime. Pärtliööl tapeti umbes 2000 hugenotti. Pärast pärtliöö massimõrva alustasid hugenotid uut ülestõusu. Hugenotid lõid Lõuna-prantsusmaal protestantistliku konföderatsiooni, mis kujutas endas riiki. Pärast katoliikliku dünastia esindaja Henri III surma läks prantsuse troon üle Henri IV, kes oli hugenott. Suurem osa Prantsusmaast keeldus teda tunnistamast. Nõuti Henri usuvahetust. Rahva survel vahetas Henri IV usku ja pöördus katoliiklikusse. Henri IV usuvahetus sai talle saatuslikuks. Hugenotid pidasid teda reeturiks, aga katoliiklased umbusaldasid. Teda ei võetud mitte kusalgi omaks ja seetõttu kaotas ta kõik. Nantes'i edikt 1598 selle tulemusena tunnistati prantsusmaal peamiseks usuks katoliiklus, aga lubati tegutseda ka protestantidel.
Neg: pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa täielikult lõhestatud, inkvisitsioonid, millega saadeti tuhandeid süütuid inimesi tuleriidale, reformatsiooni tõttu toimusid paljud ohvriterohked sõjad. Reformatsioonist puutumata jäänud alad. Reformatsioonist puutumata jäid Hispaania ja Portugal, Itaalia, Lõuna-Madalmaad, üksikud alad Lääne- ja Lõuna-Saksamaal ning Iirimaa (v.a Ulster) Mõisted: protestant, luterlane, kalvinist, hugenott, puritaan, independent. protsentant- Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutherija kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi luterlane- Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks kalvinist- Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma
aug.1572 paavstiga oma õndsaks vaid usu kaudu; pärtlipäeva abielulahutamise pärast: 2) ainus usuline tõe allikas korraldasid paavst ei pooldanud seda. on Piibel, mida inimene katoliiklased Pariisis 1534 kuulutas kuningas peab ise lugema; Henri Bourboni end kiriku peaks ja reformatsio 3) kirikuvarad (hugenott) ja kuninga katkesid sidemed sekulariseerida. õe Marguerite Roomaga. Tekkis oni juhid ja 1524-1525 talurahva pulmade ajal anglikaani kirik. Kloostrid reforamatsi ülestõus juht hugenottide vastu suleti, vaimulike tsölibaat tõelise veresauna kaotati. Henry VIII tütar ooni käik Philipp Melanchton
1572 Pärtliöö Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda. Kolme Henri sõda Valois esineja, de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589. aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all. Tema puhul oli probleemiks see, et ta oli hugenott. Väga paljud prantslased ei tahtnud teda tunnustada, Pariisi linn sulges oma väravad tema ees. Aga siis valitseja vahetas jälle usku. 1598 Nantes'i edikt Pani punkti Prantsusmaa ususõdadele.1) Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. 2) Ka protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Hugenottide jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal ja ka aadlike lossides. 3) Hugenotid võisid teenida ka riigiametis
¤ kas at on õiglane, sest seegi on Jumala tahe. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. Loomuõiguse teooriad Justinianuse Institutiones: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetsettttt riiki hõlmavad seadused). Keskaegne Aquino Thomase käsitus: 1) igavene õigus; 2) loomulik õigus; 3) jumalik õigus; 4) inimlik ehk ilmalik õigus. Reformatsiooniaegne hugenott Gentilleti käsitus: 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17saj: positiivse õiguse sisu määrasid loodus ja inimmõistus, Hugo Grotius väitis 1632, et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi; 3) 18
Austria pärusmaad, suurem osa Sveitsist ja Transilvaaniast. Tugevasti olid mõjutatud Prantsusmaa, Ungari ja Poola. Puutumata jäid Hispaania ja Portugal, Itaalia, Lõuna Madalmaad, üksikud alad lääne ja lõuna Saksamaal ning Iirimaa (va Ulster). Mõisted: protestant protestantismi pooldaja, protestantliku kiriku liige, luterlane luteri usku inimene, kalvinist kalvinismi usuvoolu kuuluv isik, hugenott prantsuse kalvinist, puritaan briti kalvinist, independen puritaan ehk briti kalvinist jaguneb independen Reformatsiooni edasiarendus: Halle pietism, selle mõjud Baltikumis. Halle pietism ehk vennastekogude liikumised, August Hermann Francke. Pietismi järgi pidi piiblit lugema vähemalt 3x aastas. Peale Põhjasõda aitavad ainelisest ja vaimsest laostumisest üle saada.
Peategelaspaar on omamoodi Romeo ja Julia: Raoul (tenor) on protestant, tema armastatu Valentine (sopran) aga katoliiklaste juhi Saint Bris tütar. Hugenottide muusikalisel iseloomustamisel kasutab Meyerbeer luteri koraali "Üks kindel linn ja varjupaik" ("Ein' feste Burg ist unser Gott"), sellel põhineb ka avamäng (tegemist on omalaadsete koraalivariatsioonidega). Ooperi tegelastest seostub see otseselt Raouli teenri Marceliga, kes on fanaatiline hugenott. (Marcel on täiesti uuelaadne karakter ooperis kolmandast seisusest tegelane, kes kannab ühiskondlik-poliitilist ideed.) Ajastu värvi annab soolopillina viola da amore,samas kasutab Meyerbeer ka bassklarnetit ja inglissarve. 1849 "Prohvet". (Seda ma lähemalt ei iseloomusta.) Viimane ooper on pärast autori surma esietendunud "Aafriklanna" (1865): Tegevus toimub 15. sajandi lõpul Lissabonis ja ühel India ookeani saarel, meespeategelane on maadeuurija ja meresõitja Vasco da Gama.
lepitamise eesmärgil. Sellest hoolimata lasi Charles IX ema Kraina de Medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. - Mõne aja pärast järgnes uus hugenottide ülestõus ja nad lõid Lõuna-Prantsusmaal oma riigi. - 1574. a. sai kuningaks Henri III poliitiliselt laveeris kahe usu vahel ja tapeti katoliiklaste poolt hetkel, kui ta toetas taas hugenotte. - 1589. a. troon läks Navarra IV-le Henri IV nime all. Oli hugenott, mistõttu suur osa Prantsusmaast ning Pariis teda kuningana ei tunnustanud. 1593. a. vahetas usku ja hakkas katoliiklaseks, et riigis kord jalule seada. - 1598. a. Nantes´i edikt - valitsevaks usuks Prantsusmaal jäi katoliiklus, kuid hugenotid võisid väljaspool Pariisi ka tegutseda. See lõpetas mõneks ajaks Prantsusmaal ususõjad. REFORMATSIOON SKANDINAAVIAS: - 1397. a. sõlmisid Rootsi, Taani ja Norra Kalmari uniooni ehk liidu, et Saksamaa neid vallutada ei suudaks
3) jumalik õigus (sisaldub jumalasõnas, nt Moosese raamatute normistikus jt; jumalikku õiglast õigust tuleb alandlikult uskuda ja täita, mitte mõista ja seletada - viimane on patt); 4) inimlik ehk ilmalik õigus (inimeste loodud õigus, mis peegeldab kahjuks ebatäielikult igavest, loomulikku ja jumalikku õigust, kuid peaks tões ja usus püüdlema nende võimalikult täieliku järgimise poole). Reformatsiooniajastul eeltoodud liigitus lihtsustub (nt hugenott Gentillet): 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures alates XIV sajandist juurdub kindlalt positiivse õiguse mõiste, mis on seotud selge vastandumisega tollastes vaidlustes: loomuõigus (ius naturale) < > ilmalik ehk kirjutatud õigus (ius positivum). Arusaamad arenesid renessansiajastul edasi selles suunas, et loomuõigus on igavene ja muutumatu õigus (nagu antiikajal), positiivne - maise valitseja õigus. Loomuõigusel ei ole
kõigepealt välja kihutada inglased Re saarelt ja samal ajal kiirendada La Rochelle'i 451 piiramist. Aga õnnetuseks hoidsid teda tagasi lahkhelid mis puhkesid ühelt poolt härrade de Bassompierre'i ja Schomberg'i ning teiselt poolt Angouleme'i hertsogi vahel. Härrad de Bassompierre ja Schomberg kui Prantsusmaa marssalid teatasid, et neil on õigus juhatada armeed kuninga ülemjuhatuse all. Kardinal aga kartis, et Bassompierre, kes oli südame põhjas hugenott, võitleks nõrgalt oma usuvendade, inglaste ja roselllaste vastu, ja soovitas vastupidi Angouleme'i hertsogit, kelle kuningas kardinali soovitusel oli nimetanud ülemjuhataja asetäitjaks. Kõige selle tulemuseks oli, et härrade de Bassompierre'i ja Schomberg'i armeest lahkumise ärahoidmiseks tuli kummagi juhatuse alla anda armee eriosad. Bassompierre võttis enesele linna põhjaosa La Leu'st kuni Dompierre'ini, Angouleme'i hertsog idaosa Dompierre'ist kuni Perigny'ni ja härra de Schomberg
annaabi.ee 
