Liivi sõda (1)

Liivi sõda.
1558-1583 Eesti-ja Liivimaa pinnal.
Soome pinnal lõppes 1595 .
Vana Liivimaa olukord enne sõda.
Killustatus – ordu ja 2 piiskopkonda. Erimeelsused ning 16. sajandiks ordu võim vähenenud- Jungingeni armukiri ( vasallid võtsid õigusi),
16. sajandiks ordude aeg möödas, polnud tugevad ega vajalikud- ordu kaotas Euroopas enda liitlased.
Tugevnesid Venemaa ja Poola-Leedu
Otsitud põhjused sõjaks: 1030 Jaroslav Tark vallutas Tartu ja selle ümbruse ning 1061 vallutasid eestlased tagasi. Venelased nn “lubasid” neil tagasi asuda oma maale ning hiljem nõudsid selle eest renti. Tartu maks- maks iga meeskodaniku pealt Tartu piiskopkonnas (iga aasta 1 hõbemark vähemalt 3 aasta jooksul)
Venemaa tahtis sadamaid , Vana-Liivimaa linnu kaubalinnadeks (tundusid jõukad). Venemaa tsaar oli sel ajal Ivan IV ning ta teadis, et ei suudeta Tartu maksu tasuda.
*22. jaanuar 1558 – rüüsteretk venelaste poolt Ida-Liivimaale (hirmutamiseks)
*Aprill 1558 sõja tegelik algus Narva vallutamine. Tol ajal oli jõukas ja ilus. Ordu oleks pidanud Venemaale vastu astuma ja algselt ka seda tegi. Sp nimetatakse sõja algust ka Ordu ja Venemaa vaheliseks sõjaks.
*Sekkus Poola, sest ei tahtnud Venemaa suurenemist . Kodusõda ka Tartu piiskopkonna ja ordu vahel enne Liivi sõda. Tartu piiskop palus Poolalt abi ning poola lootis Vana-Liivimaa endale saada.
*1558-59 Venemaa rüüstas ja tegi,mis tahtis. Ordu oli aga nõrk ja andis alla.
*1559sekkus Taani: huvitatud Saaremaast , ostis ära ja pidi Venemaa vastu seda ka kaitsma. Hertsog Magnus – taani kuninga vend. Ta oli salakaval ja petis ning hiljem ka Ivan Julma kaasosaline .
*1560a. 2. august- Härgmäe lahing (ordu vs venemaa). Sellega purustati Ordu täielikult! Sellega oli lõppenud Vana Liivima e Ordu aeg. Ning puudus ka nüüd sisepoliitika , kõik olenes võõrvõimust ja välisriikidest.
* 1560 sekkus Rootsi, sest Tln palus abi. Tlna raehärrad eelistasid iga võimu Venemaale. Rootsi sekkus, sest : 1.Tahtis suurendada oma alasid (ka soome oli sel ajal rootsil) 2.Tahtis venemaa võimu vähendada. Kõik rigid olid selle poolt, et venemaa ei tohi saada sadamaid ja veel enam tugevneda.
*1560-61 – hoogu juurde sõjale. (Liivi sõja jooksul oli ka aastaseid v veel pikemaid pause, nt 1559 a. aprillis vaherahu pooleks aastaks)
*1561- Lõuna-Eesti oli Poola huviorbiidis, Põhja-eestit tahtis Rootsi. Lõuna eesti andis truudusvande poolale jne
*1561 – pikem paus Liivimaal, sest Venemaa pidi vägesid korrastama, kuid Läänemerel sõdisid Taani ja Rootsi.
* 1569 Põltsamaa kuningriik – Magnuse valduses. Venemaal juba vallutatud alad, lõi pisikese vasallriigi. Magnus abiellus Ivan IV sugulasega ning määras ta kuningaks. Oli liitlasena kasulik. Magnus aga ei olnud hea valitseja ning tekkisid tülid.
*1571-72 Venelaste suurem pealtung, koondati vägesid, et vallutada Liivimaa.
*1570ndatel venelased edukad ,
*1572 piirati Tallinnat.
* 1577 peaaegu kogu mandri eesti vene võimu all. Tln’a piiramine aga ebaõnnestus, sest: 1.rootsi oli abiks 2.linnaelanikel motivatsioon 3.venelaste laagris epideemiad, haigused, 4.Venelastel puudus tugev laevastik , ei suudetud merelt rünnata ning seega sai Rootsi vabalt mööda merd eestlastele süüa jms abiväge tuua, seetõttu ei tekkinud ka linlastel nälga ja ei antud alla.
Talupojad Liivi sõja ajal:
Rüüstati, põletati, varastati(vähendati talupoegade “raha”, et nad ei saaks maksta makes ja et tekiks nälg)
Ordu ajal maksud ordule, vene alla asudes maksud palju kõrgemad.
Kohustused- kõige vihatum oli küüdi kohustus(oma hobustega pidid vedama võõrväe toidumoona ja sõjamehi)
Ivo Schenkenberg – Sissi salk (talupoegadest) -algselt talupoegade abistamiseks , ei teinud nendega koostööd.
Rootsi võimu suurenedes koostöö rootslastega, et olla venelaste vastu. “liivimaa Hannibal” venelaste seas. Salk 1577 Tln’a piiramisel rüüstas venelaste tagalaid, lõhkus ja hävitas nende toidumoona.
*Tln’a piiramine ebaõnnestus ning 1578 -79 venelased taganesid- neid vihati.
Tugevnesid aga Poola ja Rootsi. Seega rootsi põhjast ja poola lõunast surusid nad maalt pmst välja.
* 1581 tungis P eestisse rootslane Pontus de la Gardie.
*1582 Jam Zapolski rahu Poola ja venemaa vahel, sellega Venemaa kinnitas, et tal pole Liivimaal alasid, tunnistas Poola võimu. Vastutasuks andis Poola Venemaale tagasi linnad, mille oli Venemaal vallutanud. Sellega oli kinnistunud Poola võim.
*1583- rootsi ja venemaa vahel Pljussa rahu. Eesti kuulub Rootsile+sai endale Ingerimaa.
*1595- Täyssina rahuga lõppes sõda Rootsi ja Vene vahel Soome aladel.
Kolme kuninga valduses.
Poolas Jesuiitide kolleegiumi e seminari loomine, seal õpetati talupoegi ja oli võimalus pääseda ka madalamal linnarahval.
Jesuiidid – kerjusmungaordu. Loodi 16.sajandil, reformatsiooni tagajärljel. Viisid läbi vastureformatsiooni , kerjusmungaordu kaudu. Liikusid ringi ja õpetasid rahvast. Jõudsid Tartusse , kuna Poola oli rangelt katoliiklik riik. Jesuiidid jõudsid Poola aladele Tartusse, et tugevdada siinset katoliku usku. Nende tegevus Tartus ja L-eestis olulise tähtsusega. Hariduses- koleegiumi loomine, haridus talupoegadele. Kerjusmungaordude põhimõte oli rahvakeele oskamine, püüdsid inimestele tuua usku lähemale , liikusid ringi ja õpetasid ka talupoegi lugema. 16saj lõpp ja 17 saj lõuna-eestis suurem lugemisoskus tänu neile. Eestlaste hulgas üpris populaarsed. Poola aga ei suutnud oma võimu ajal teostada vastureformatsiooni(taastada katoliku kirikut), sest sellele astusid vastu aadlikud . Nad olid Poola võimu vastu, mis oleks vastureformatsiooni korral kindlasti kehtestatud. Seepärast pooldasid aadlikud pigem Lutheri usku. Jesuiidid viisid hariduskeskuse Tartusse, traditsioon ja kogemus- seega hea pinnas, kuhu luua Tartu Ülikool.
Taani.
Kuulus saaremaa. Ei midagi märkimisväärset. Võim oli aadlikel, kuningas kaugel. Saarlaste talupoegade olukord oli kergem kui mandri-eesti talupoegade olukord. Suur osa saaremaast kuulus otse taani kuninga valdusesse ning riigi maal elavate talupoegade elu oli kergem. Saaremaal tehti järelandmisi talupoegadele, sest liivi sõja tagajärel langes eesti rahvastik mandril ja seega said saarlased minna tahtmise korral mandrile, kus oli korraks kergem.
Poola ja Taani võim ei jäänud Eestis kehtima. Kogu Eesti ala läks järk-järguliselt rootsi võimu alla. Rootsi võttis poolalt.
1600 algas sõjategevus poola ja rootsi vahel. Kestis kuni 1629. Rootsi oli huvitatud kogu eesti ala enda võimu alla saamisest. Pluss kuningakojas tülid ja intriigid. Esialgu sõjategevus 1611 ja siis sõjategevus Liivimaa pinnal katkes kuni 1618. aastani. Vahe tekkis, sest poola ja rootsi 1611 pöörasid pilgud venemaale. Seal oli samal ajal Segaduste aeg (troonipärija, dimitrid jne). See oli hea võimalus venemaa endale vallutamiseks ja poola ja rootsi lootsid kasu. Nende sõjategevusel polnud seal aga edu ning Romanovite võimu kinnistudes said poola ja rootsi aru, et ei ole midagi head loota .
Poola-Rootsi Sõda lõppes rootsi võiduga1629- sõlmiti Altmargi rahu, mille tagajärjel lepiti kokku, et poola alad liivimaal lähevad rootsile. P-läti ja L-eesti alad
1643-1645 taani ja rootsi vaheline sõda
lõppes rootsi võiduga. Toimus puhtalt läänemerel
1645 sõda Rootsi võiduga ja Brömsebro rahuga, millega Saaremaa kuulus rootsile. Sellega oli saanud Rootsi peaaegu kogu Eesti alad, puudu oli veel Ruhnu saar, mille sai alles 1660, kui sõlmiti Oliva rahu poola ja rootsi vahel , sellega sai endale Ruhnu saare Rootsi. Sellega kuulus rootsile kogu võim, poola loobus liivimaa tagasi taotlemisest.
Venemaa soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda.Venemaa ja Rootsi vahel, see lõppes Rootsi võiduga 1661. eesti talupojad pooldasid rootsit. Lõppes 1661 Kärde rahuga. Sellega ei saanud Rootsi juurde uusi alasid, kuid Venemaa kinnitas Rootsi võimu ja loobus nõuetest. Seega täielik Rootsi aeg saabus 1660 ja 61 kinnistus . Enne seda oli Rootsi võim Liivimaal haavatav. Kuni 1700 tugev.
1917 piirid eesti ja läti vahel. Vahepeal 3 kubermangu- liivimaa,eestimaa ja ??
Rootsi aeg.
3 kuninga ajal nimetati Eesti Hertsogkond,hiljem Eestimaa kubermang. Rootsi aja alguses P-eestis ja hiljem ka L-eestis kujunes välja suur aadlike võim, sest kuningas oli kaugel. Tallinnas oli olemas kindralkuberner, hiljem ka Riias, kes oli kuninga nn asevalitseja , kuid esialgu polnud tema võim eriti suur. Rootsi aeg eesti ajaloos on vastuoluline . Suur kultuuri tõusmine ja areng, teiseltpoolt aga eesti talupojad lõplikult pärisorjadeks. Põhjus, miks Rootsi siin kehtestas pärisorjuse oli aadlike surve tõttu ja kuningas vajas aadlike toetust, muidu oleks Vene võimu toetanud. Rootsi võimu kehtestamisega muudeti umber kohtukorraldus ja kohtuvõim, mis varasematel aegadel siin puudus. Kujunes erinevaks liivimaal ja eestimaal
Eestimaal:
Esimese astme kohus adrakohus- tegeles talupoegade asjadega, mõisnike ja talupoegade vahelised tülid jne. Seal oli ka üks talupojast kohtunik, kelle hääl palju küll ei maksnud
Meeskohus- ainult aadlike asjad. Talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata pmst, kuid tavaliselt seda siiski ei juhtunud.
Eestimaa Ülemmaakohus- kohalolev kõige kõrgem aste, kuhu talupoegade asjad ei jõudnud. Aadlite omavahelised asjad.

Liivimaal

Esimese astme kohus Sillakohus- samad põhimõtted
Maakohus-
Riiklik lossikohus- see aste puudud Eestimaal, oli sisuliselt aadlike jaoks
Liivimaa Õuekohus, 4 ja kõige kõrgem aste,asus Riias.
Talupoegade asjad teoreetiliselt seaduste alusel võisid jõuda kõrgetesse astmetesse, kuid tavaliselt ei jõudnud
Kõige kõrgem aste oli Rootsi kuningas, kes võis soovi korral tühistada iga kohtuotsuse. Seadused andsid talupoegadele õiguseid pöörduda kuninga poole. Sinna jõudsid üksikud. Talupoegade asju ei lastud kõrgetesse kohtusastmetesse, seega võis juba pärast adrakohust minna kuninga jutule.
Rootsi suhtus Liivimaasse kui vallutatud provintsi. Eestimaa oli kui Rootsi riigi ala.
Eestis oli välja kujunenud juba 17 sajandi alguses aadlite rüütelkond, mis vene ajal oli väga suure tähtsusega. Sinna kuulusid Eestimaal eestimaa aadlikud, Liivimaal ja Saaremaal omad. Aadlike omavalitsus v võimuorgan. Maapäevadel valiti tähtsaimad aadlikud. Liivimaal kuningas keelus liivimaa aadlikel rüütelkonda kokku koguneda päris pikalt. See näitab halvemat suhtumist Liivimaasse. Saaremaal olemas rüütelkond, ei omanud aga suurt tähtsust. 17. sajandi keskpaigast rüütelkonna võim suurenes ja aadlike privileegidest tulenes mõiste Landesstadt- hõlmas kogu tänapäeva Eesti ala, seda valitsesid peamiselt rüütelkonnad. Kuulus rootsi riigi kosseisu. Tähendas saksa mõisnike võimu Rootsi kuninga all. Vene all jäi ka püsima, kuid seda mõistet ei kasutatud. Näitas aadlike suurt võimu ja nende privileege.
Enne landestadti kuningas Karl IX (1604-1611) siis Liivimaa ei kuulunud veel Rootsile, võim vaid Eestimaal. Püüdis saavutada pärisorjuse tunnuste kaotamist, suuremaid õiguseid ja vabadust talupoegadele. Rootsi kuningas oli sisuliselt võimetu enda tahtmist peale suruma, sest aadlikud olid selle vastu. Talupoegadele jäi siiski hea mulje kuningast. Vana hea rootsi aeg!
Mida suutsid rootsi kuningad?
Uus maksusüsteem. Lõdvendati maksukoormisi, eelkõige tähendas see seda, et kõikjal riigis oli ühesugune maksumäär. Varem määras iga aadlik sellise maksu, nagu talle endale meeldis, kuid kuningad suutsid seda muuta.
Koormised : viljamaks, teotöö 6p, rakmetegu- päevad aga normeeritud, abitegu ja loonus.
Talupoegade olukord kergenes, sest maksud ei kõikunud.
Aadlike tungival soovil aga kinnistati pärisorjus. Kinnitati , et on sunnismaisus ja talupoeg on mõisniku omand. See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja. Sp öeldaksegi, et Rootsi ajal kinnistati lõplikult kuigi tunnused juba ordu ajal.
Pärisorjus 1645 Eestimaal, 1671 Liivimaal.
Sisseränne.
17 sajandil venemaalt suur sisseränne eestisse, sest venemaal oli usureform ja vanausuliste tagakiusamine .
Eestisse rahvast kõikjalt Euroopast, kuid siia ei jõudnud juute , kes muidu rändasid mööda euroopat.
Seoses paremate tingimustega suurenes eestlaste arv kuni 4x. 1602- 1603 langes alla 100 000, 1670ndateks aga 400 000 – suurenes sündimus ja ka sisseränne.
Talupojad rahul, aadlikud rahul kuni 1680. siis aga reduktsioon - mõisamaade riigistamine (mõisnike eramaad võeti ära ja riigi valdusse). Põhjus- riigil oli raha otsas ja riigikassa vajas täitmist. Kui maa oli riigi oma, olid ka seal elavad talupojad riigi omad ja nende maksud riigikassasse. See tekitas eesti ja liivimaa mõisnikes suurt vastumeelsust, kuid neil polnud sõnaõigust. Seega allusid mõisnikud ja talupojad rootsi kuningale. Mõisasid riigistati palju (eriti liivimaal, see oli teisejärguline). Talupoegadele tundus, et see on tehtud nende heaolu nimel, kuid see ei olnud nii. Tänu reduktsioonile kergenes talupoegade olukord, sest riik määras maksud (rootsi kuninga võim) ja mõisnikud ei saanud enam ise kehtestada vastavalt enda tahtele.
Eramõisad- aadlik määras, nagu enne ja riigimõisad.
Seati sisse vakuraamatud riigimõisades. Sinna kanti talupoegade fikseeritud koormised, tähtis oli see,et vorme ei saanud aadlik tõsta, vaid kuningas sai neid muuta. Lisaks sellele oli oluline ka see, et fikseeriti vastavalt talude suurusele ja kandevõimele. Enne oli maksud kõigil samasuurused, kuid nüüd sõltus suurusest ja maksuvõimest. See oli talupoegadele meeltmööda.
Reduktsiooniga ei kadunud siiski pärisorjus, kuigi talupojad mõnes kohas seda mõtlesid. “vana hea rootsi aeg” – vakuraamatud ka üheks põhjuseks. Veńe ajal likvideeriti ja uuesti kogu võim aadlikele.
1696 anti välja rootsi riigi poolt seadus, mis oli talupoegade olukorra kergendamiseks – Liivima majandusreglement. Need olid ka seadused feodaali võimu piiramiseks. Sellega : kinnistati kindlad koormised taas, mõisnikud ei saa talupoegi talust välja tõsta (vahel olukord ebastabiilne talupoegadel , kuid nüüd ei kaotanud ta vähemalt oma talu) , piirati abitegu (vähendati päevi) , piirati kodukarjaõigust (ei kaotatud, kuid nt piirati vitsahoopide arvu). Kõige selle täitmise kontrollimiseks võis kuningas saata mõisa oma ametnikud, kes jälgisid seaduste täitmist. Siiski toimus jämedal viisil seadustest üle astumine , kui ei olnud kontrolli. Vene võimuga tühistati koheselt (vana hea rootsi aeg)
Aadlike seas tekkis reduktsiooniga suur vastuseis Rootsi võimule. Kõige suuremaks vastaseks rootsi võimule kujunes mõisnik Johan Reinhold von Patkul . Ta asus looma liite ja intriige rootsi vastu. Käis poola kuninga juures, vene tsaari juures (peeter I). Tema tegevus oli üheks põhjusks, miks puhkes Põhjasõda.
Reduktsiooniga ja aadlike vastuseisuga tekitas rootsi endale halva olukorra. Põhjasõja tekkides ja venelaste rünnakul astusid aadlikud koheselt vene poolele, kuigi talupojad pooldasid rootsit.
Palju linnu kaotas rootsi ajal oma linnaõiguse, nt Rakvere, Paide, Viljandi. Seda sp, et rahvaarv oli vähenud. Liideti mõisa maadega.
Väga oluliseks tõusis aga Narva Rootsi ajal. Sinna ehitati uusi uhkeid hooneid ning muutus olulisemaks Tallinnaks, sest oli kaubavahetuses Venemaaga äärmiselt oluline. Kaaluti ka Narva kuulutamist teiseks pealinnaks lisaks Stockholmile.
Sajandi lõpu poole jälle Venemaa tugevnenud. Rootsi asus linnu kindlustama. Hakati ehitama suuri kindlusi e bastione. Paldiski, narva , tln. (ümber linna nelinurksed bastionid, mis pidid kindlustama linna).ei olnud siiski sõjaliselt eriti tähtsad. Põhjasõjas veidi kasulikud, kuid raisatud raha üldiselt.
Rootsi ajal manufaktuuride rajamine. Suured kästitöö ettevõtted. Rootsi riigi ajal kadus vana tsunftikord, osa säilis, kuid manufaktuurid muutusid olulisemaks. Säilisid aga linnas keskaegsed raed 18. saj teise pooleni.
Rootsi ajal veel oluline kultuur ja haridus. Eestlaste haridustase ja lugemis- ning kirjutamisoskus tugines Rootsi ajal tehtud muudatustele.
Pärast reformatsiooni ei kinnistunud lutherlus siinsetel aladel. Rootsi riik oli aga täielikult lutherlik riik. Seega oli loogiline, kehtestati lutherlus ning kaotati katoliku usk Eestimaal 17 saj esimesel poolel, teisel poolel Liivimaal ja Saaremaal. Ehitati ka kirikuhooneid maapiirkondadesse ja linnadesse, Rootsi riigi kulul kirikuõpetajate õpetamine.
17 saj. Rootsi aeg on tuntud ka ajaloos kui kõige suurem nõiajahtide aeg. Neid otsiti, sest rahvas pöördus vahepeal muinasusu poole. Kui kirikud hakkasid uuesti töötama, muutusid eestlased süvausklikeks. Teised kuulutati nõidadeks. Lutherlust võeti tõsisemalt. Naisi süüdistati kõige enam nõidaks olemises, karistused ei olnud aga väga tihti surmanuhtlused.
Määrati kirikujuhid. Eestimaal juhtis kirikut piiskop ja Liivimaal kindralsuperintendent. Eestlased muutusid usklikeks ja talupoegade seast valiti preestritele ka abilisi, keda nimetati vöörmünderiks (talupoja soost preestri abiline ). Ärksam talupoeg, veidi lugemisoskust, sai usust aru. Tema ülesandeks oli esialgu selgitada ülejäänud kihelkonna rahvale usku. Preestrid esialgu ei osanud eesti keelt ja selleks , et usk jõuaks iga inimeseni oli vaja seda selgitada.
Haridus rootsi ajal. Keskajal linnades koolid, kloostrikoolid jne. Jesuiidid ja dominiiklased õpetasid talurahvast lugema. Kuid väga vähe osati.
Tekkis aga vajadus, et talupojad oskaksid lugeda, sest see oli üks lutheri põhimõtetest. Talulapsi sai õpetada aga vaid siis, kui on talurahva koolid ja õpetajad. Seda alustas Bengt Gottried Forselius . Rootsi ja soome päritolu, kuid sündinud Harju-Madisel Paldiski lähedal. Tema isa oli kohalik preester, oskas eesti keelt. Ka tema isa oli veendunud selles, et talurahvas suudabõppida lugema. Forselius õppis saksamaal ja tuli siia tagasi. Rootsi kuningas isiklikult andis talle õiguse rajada eestisse õpetajate seminar , et ette valmistada õpetajaid koolide jaoks. Kuningas toetas Forseliuse tegevust, aitas mööda ka aadlike võimutsemisest. Seminari lõi Tartusse ja see tegutses vaid 1684 -88, sest Forselius uppus tagasi tulles rootsist. Kohalikud aadlikud kasutasid koheselt võimalust seminar sulgeda. Seal sai õpetuse umbes 100 eesti poissi, kellest said talurahva koolide õpetajad. 2 kasvandikku – Pakri Hansu-Jüri ja Ignatsia? Tänu sellele, et need 2 käisid rootsi kuniga juures, andis kuningas välja käsu 1687 luua igasse mõisa kool. Mõisnikud selle vastu ja igasse mõisa seda siiski ei loodud. Kokku loodi eesti- liivi- ja saaremaa peale kokku 41 kooli. Lisaks seminari loomisele hakkas Forselius eestistama ka eesti keelt (liiga tihedalt põimunud läbi saksa keelest). Hakkas eemaldama võõrtähti ja saksapäraseid ühendeid. Eesmärgiks oli tal lasta tõlkida piibel (mida ikka veel ei olnud, olid vaid katekismused). Sellele tegevusele oli ka suur aadlite vastuseis. Tal siiski õnestus korraldada tolle aja kohta suuri kokkusaamisi, mida nimetati piiblikonverentsideks. Seal arutelu, milline peaks olema eesti keel ning loodeti jõuda piibli tõlkimiseni, kuid siiski ei jõutud. Uus eesti keel oli visa levima, anti välja ka grammatikaraamatuid.
Foreselius võttis kasutusele ka uue õpetamismetoodika. Keskajal õpetaja luges ette ja kogu klass hakkasid kooris seda lugema. Forselius hakkas õpetama lugemist ükshaaval. Alguses õpiti tähed selgeks ja siis kergemaid sõnu jne. Nii sai 1 kuuga selgeks lugemine, kiirendas lugemisoskuse tõusu.
Talurahva 41 kooli eksisteerisid kogu rootsi aja. Vene ajaga kadus üle pool, üksikud säilisid. Koole polnud, kuid lugemisoskus oli suur. Põlvest põlve anti edasi. 18nda sajandi lõpuks oskasid eesti talupojad protsendiliselt rohkem lugeda kui nt saksa v prantsuse omad.
1632 Tartu Ülikool.
1630 avati gümnaasium ja siis 1632 muudeti see ülikooliks. Ladinakeelse nimetusega Academia Gustaviana . Rootsi kuningas andis nõusoleku ja soodustas selle avamist. Kuu aega pärast allkirja andmist asutamisdokumendile suri Gustav II Adolf. Kui ta ei oleks seda loonud, ei oleks seda üldse loodud ei rootsi ega ka vene ajal.
Miks oli vaja ülikooli? oli vaja haritud preestreid ja vaimulikke. Samuti ka muudeks ametnikeks (ka arstid). Ülikool avati just Tartusse, sest seal oli hariduspõhi all – jesuiitide tegevus. + tartu oli eesti- ja liivimaa geograafiline keskpunkt. Rootsi riigi teine ülikool. 17 sajandil oli ülikool samade põhimõtetega nagu keskajal – ladina keeles õppimine, 4 teaduskunda- arsti-, usu-, filosoofia-, õigusteaduskond?
Johann Skytte – Rootsi kuniga asevalitseja Liivimaal. Tänu temale suures osas avati gümn ja ülikool, tegi selleks tööd. 1632 oma avakõnel kutsus ta üles tartu ülikooli talupoegade lapsi, mida küll rootsi ajal ei juhtunud.