Keskaeg

Maatee, Madli

Keskaeg (6)

4 HEA

AJALOO ARVESTUS
( Keskaeg )

SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID)
Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile .
Tunnused:

Uute rahvaste ilmumine

Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole

Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga

Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid

Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord
Keskaja ajaline piiritlus :
Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil langes Lääne- Rooma . Keskaja lõpuks on välja pakutud 3 aastat:
1453 a. Ida-Rooma e. Bütsantsi langus
1492 a. Kolumbus jõudis Ameerikasse
1517 a. Algas luterlik reformatsioon .
varakeskaeg: 5-10 saj.
kõrgkeskaeg 11-13 saj.
hiliskeskaeg 14-15 saj.
Keskaega piiritletakse ka ruumiliselt:

paigad , kus levis katoliiklus

paigad, kus levis feodalism (Keskmeks oli Gallia e Prantsusmaa)

VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE
Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid keldid .
Keldi hõimud : gallid – Prantsusmaal
britid – Britannias
škotid – Šotimaal
belgid – Belgias
helveedid- Šveitsis
Rooma võimu kehtesestamisega hakkasid keldid romaniseeruma: neil tekkisid kultuurilised ja keelelised mõjutused.
Reini-Wisla-Doonau aladel eleasid germaani hõimud:
frangid , ida- gootid , lääne-gootid, anglid, saksid , vandaalid, langobardid . Ajapikku asusid nad elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke, võtsid vastu ristiusu. Umbes 376. aastal sai alugse Suur Rahvasterändamine e. germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele . Ajendiks oli hunnide jõudmine Euroopasse, ida- gooti aladele
tegelikud põhjused:

kliima jahenemine
rahvaarvu kasv

Tagajärjeks oli barbarite e. germaanlaste kuningriigid Ida-Rooma aladele. Kultuuride, jõimude, keelte sulandumisel tekkisod uued rahvad , varsti ka uued riigid. Vahemere äärsetel aladel, kus ladina keele mõju oli suurem, kujunesid välja romaani keeled. Põhja-Euroopas ja Britannias jäid domineerima germaani keeled. Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkega kaasnes kultuuri langus ja linnad lagunesid. Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Seda põhjustasid omavahelised sõjad ja Ida-Rooma vallutused .

FRANGI RIIK
Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele. Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast „paganliku“ ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu , siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte.
Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters’i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.
Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik . Pani aluse Karolingide dünastiale.
Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.
Frangi riik jagati Verdun’i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:
Idast kujunes välja Saksamaa
Lõunast Prantsusmaa
Lõuna lagunes

FEODAALSUHETE KUJUNEMINE
Feodaalkord : senjööri ja vasalli suhted. Laiemas tähenduses feodaal ühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus , pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik .
Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest:

oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile
vajadus luu stabiilne võimusüsteem.

LÄÄN - vasallile antud maa koos taloboegadega
Benefiits : oli eluaegne, kuid Feood : Oli vabalt pärandatav lään.
Pärandamiseks oli vaja vasalli
Nõusolekut. (pärandati isalt pojale)
Domeen - kuninga maavaldus
Allood- maatükk , mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks.
Läänisuhe oli:

lepinguline: mõlema poolsete kohustustega
hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle
isikuline: kehtis mentaliteet „Minu vasalli vasall pole minu vasall“. Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet.

Feodaalne hierarhia :

KUNINGAS

SUURFEODAALID

VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID
Suurfeodaalide privileegid:

kohtumõistmine
maksude kogumine

MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUSLIKUD TALUPOJAD
Kogu keskaja vältel lähtus valitsemine suurel määral mõisast. Mõisamajandus oli feodaalkorra osa. Keskaja Euroopas oli kujunenud 2 põllumajandussüsteemi:

RENDIHÄRRUS e. põlisrendisüsteem. Kogu maa oli välja renditud talupoegadele. Maa kasutamise eest maksid talupojad rent. Algul maksti loonusrenti, hiljem hakati maksma raharenti. (olid kohustatud andma saaki ja loomi). Raharent tekkis kui kaubavahetus hakkas uuesti arenema. Kui tekkisid linnad, hakati põllumajandus saadusi sinna kaubitsema. Rendihärrus levis Lääne pool.
MÕISAHÄRRUS e. pärisrendisüsteem. Väike osa maast oli renditud talupoegadele, suurem osa jäi mõisamaaks, kus asusid mõisapõllud. Talupojad maksid mõisnikule teotöö e. teorendiga. Mõisahärrus levis Ida pool.

Piiriks Lääne-Ida vahel võis pidada umbes Elbe jõge.
Kuna maal ilma talupoegadeta väärtust polnud, muudeti talupojad sunnismaisteks e. hakkas kujunema pärisorjus. Orje saadi vabade talupoegade seast (või orjad ). Mõisnik võis pärisorja osta, müüa, vahetada, karistada , aga ta ei tohtinud talupoega tappa. Pärisori sõltus mõisnikust ega tohtinud loata elukohta vahetada. Ori pidi maksma renti. Pärisori omas perekonda, majapidamist, kariloomi.

VIIKINGID (PÄRITOLU, TEGEVUS)
u. 1. sajand moodustasid Lõuna-Kesk-Rootsi, Taani, Lõuna-Norra kultuurselt ühtse ühiskonna. Skandinaavia ühiskonna peamised elatusallikad olid: karjapidamine, küttimine, põlluharimine, kalandus . Elati taluperedes, mida juhtisid bondid. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju. Maakonna allkoosolekuid nim. alltingideks. Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist.
Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa)
Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa.
Selle kaudu võib eristada kahte „teekonda“. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Märkimist vääriksid kokkupõrked Briti saartega, kus lõpetati Inglaste kloostrikultuur ja loodi taanlaste kuningriik Danelog. Põhja-Prantsusmaal tekkis tänu viikingitele Normandia hertsogkond.
Varjaagid purjetasid piki jõgesid Bütsantsi. Nad tegid kohalikega koostööd, kui nende jõud neist üle ei käinud, aga nõrgemaid linnu nad rüüstasid.
Viikingid tegid ka palju maadeavastusi. 9. saj asustasid norrakad Islandi ja Põhjamere saared. 10. saj rändas osa islandlasi Erik Punase juhtimisel Gröönimaale. Leif-Eriku juhtimisel jõuti välja ka Põhja-Ameerikasse.
Viikingite retked lõppesid, sest ristiusk levis ka Skandinaaviasse. Linnad kindlustati, kuninga võim levis.

VIIKINGITE USK JA KULTUUR
Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid jms) ning esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega ( trollid , ohtlikud hiiud , valküürid). Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse , tema kõige alumine juur puudutas põrgut. Kõike seda ümbritses maailmameri , kus elas hiiglaslik madu . Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses.
Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks. Nende kolm peajumalat olid sõja- ja päikesejumal Odin, piksejumal Thor ja viljakusejumal Frej. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Loomade ohverdamise kõrval toodi vahel ka inimohvreid.
Hiljemalt 3. sajandil võeti kasutusele ruunikiri. Algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri. Meieni jõudnud tekstid olid raiutud haua- ja mälestuskividesse.
Skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena. Kuigi nende saagad on müütilised, on nad oluliseks teabeallikaks muistsest skandinaavia elust. Meieni jõudnud tuntumad põhjala eeposed on „Vanem Edda“ ja Noorem Edda“.

IDA-ROOMA E. BÜTSANTS
Ida-Rooma jäi püsima tänu:

soodsamatele geograafilistele tingimustele: Ida-Rooma piir oli lühem, palju merd . Mäestik ja kõrb kaitsesid.
Inimressursside rohkusele. Bütsantsis oli palju vabu talupoegi, keda sai värvata piiride kaitseks. Lääne-Rooma oli värvanud nt. germaanlasi, kes polnud nii usaldusväärsed.
Materiaalsete ressursside rohkus . Kaubandus ja rikkus kogunes itta . Sõjaväele maksti palka ja piiride kindlustamiseks leidus piisavalt raha.

Bütsantsi pealinnaks oli Konstantinaapol ja keeleks kreeka keel. Bütsantsi riigi
territooriumi vähenemise etapid:

6. saj teisel poolel saabusid Itaaliasse langobardid.

7. saj hõivasid Balkani põhjaosa bulgaarid

7. saj kekel läks Egiptus araablastele

11. saj Väike – Aasia seldžukkide e. türklaste kätte

15. saj Balkan , türklastele.
KEISER - sõjaväe juht, ülemkohtunik, ülem seaduseandja, algul pärandus võim kaasvalitsejale, hiljem pojale.
Määras ihukaitseväe
Määras Patriarhi. Määras senati määras hipodroomi parteid
Ametkonnad – hierarhilised, kõrgemad ametnikud aristrokaadid
Strateegid – valitsesid teemat, sõjaline ja tsiviilvõim
Stratioodid – said maatüki, mida pidid valitsema talupojad.

SLAAVLASED . VANA VENE RIIGI TEKE
Slaavlaste algkodu piirkond oli Mustast meres loodes , Karpaatide ja Dnepri jõe vahel. U. 5. sajand algas väljaränne tänu kliimajahenemisele. Neid ajendas veel rändama hunnide rünnakud ja avaarid. Nad asusid elama tänase Poola, Tšehhi , Slovakkia, Valgevene, Lääme- Ukraina aladele.
Veneedid- laienesid Lääne-Loode suunas, tänapäeva lääneslaavlaste esivanemad . Levisid ka praeguse Saksamaa idaossa. Tänapäeva poolakad, tšehhid, slovakid
Sklaviinid- laiendasid oma asula Balkanile, kus Aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes Bulgaaria riik. Tänapäeva bulgaarlased, horvaadid, makedoonlased, serblased, sloveenid, tsernogoorlased
Andid – kinnitasid kanda Dnepri keskjooksul , tänapäeva Ukraina aladel. Tänapäeva venelased , ukrainlased ,valgevenelased
Suured Ida-Euroopa jõed, eelkõige Dnepr ja Volga oma harujõgedega, moodustasid muistse loodusliku veetee. Nendele aladele kujuneski Vana-Vene riik. Kroonikate kinnitusel olevat korratustest väsinud rahvad kutsunud varjaage enda üle valitsema. Nende kutsele vastas 3 varjaagi pealikku Rjurik, Sineus, Truvor kes said 862. aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. Vana-Vene riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome-ugri hõimud. Kuigi varjaagide sidemed Skandinaaviaga püsisid veel pikka aega, hakkasid ka nemad peagi slaavistuma.

ARAABLASED JA ISLAMI USK
Araablased e. semiidid elasid Araabia ps-l nad olid rändkarjakasvatajatest beduiinid. Nende ühiskonnas olid tähtsal kohal kaamelid ja datlipalmid. Oaasides elavaid talupoegi nimetati fellahiteks. 6. saj sugukondliku korra lagunemise aeg. Sugukonnajuhtidel e. šeikidel oli palju eelisõigusi. Paremad karjamaad , karavanimaksud, joogivesi.
Algselt valitses Araabias polüteism. Mekas oli Kaaba kivi, mida austati. 7. saj hakkas kuulutama usku ainujumalasse Meka kaupmees Muhamed . Ainujumalaks oli Allah . Muhamed sattus konflikti Mekalastega ja lahkus Mediinasse a. 622. Sellest sai Islamiusulise ajaarvamise algus. Mediinalaste toetusel pöördus ta 620 a. tagasi Mekasse. Sai alguse Islamiusk, mis sai mõjutusi judaismilt: palvetamine, seaduse usk, kristlusest: idee viimsest kohtupäevast ja lunastusest. Koraan kirjutati üles Muhamedi surma järel.
Islamiusuliste põhikohustused:

usutunnistus : Muhamed on nende prohvet ja Allah on ainus jumal
palvus: mošees palvetada 5x päevas Meka suunas
almus: pidi toetama vaeseid ja abivajaid
paast: 9’dal kuul pidi pidama Ramadani
palverännak Mekasse, kui rahakott seda lubab.

ARAABIA KALIFAAT
Islami riik tekkis 7. saj. Riigi nimeks sai Kalifaat, prohveti järglase e. kaliifi järgi. Kaliif oli riigi ilmalik ja vaimulik juht. Kalifaadi laienemise põhjused:

omavahelistest sõdadest hoidumiseks vallutati naabermaid
naabermaade rikkus ahvatles, sest sõjameestele maksti sõjasaagiga, vallutatud alade maksudega.
Koraan lubas Džihaadis e. pühas sõjas langenud otse paradiisi.

Riik laienes:
Läände – Põhja-Aafrika, Hispaania
Põhja – Vahemere idakallas
Itta – Kaukaasia , Pärsia
Araablased õõnestaid 2-te suurriiki Bütsantsi ja Pärsiat. Pärsia ka vallutati. Pärsia oli teokraatlik: territooriumi valitseti ametnike abil.
VESIIR- kõrgem riigiametnik
EMIIR – piirkondade asevalitseja
Araablased lubasid „raamaturahvastel“ e. kristlastel ja zarathustra pooldajatel usu säilitamist, kuid nemad pidid maksma makse. See tõi kaasa massilise usuvahetuse, sest islami usulised said ka nt. karjääri teha. Aja jooksul kujunes riigi sideteguriks araabia keel ja islami usk.
Araabia kultuurist võtsime kasutusele: astrolaagi, kompassi ja paberi.
Ibn Sina : arstiteaduse kaanon, lad. k avianna
Hästi oli arenenud ka geograafia: 2 maailmakaarti hõbetahvlil ja paberil . Kuulsaim geograaf oli Al Idrisi

ÜLEVAADE LÄÄNE-EUROOPAST KÕRGKESKAJAL
Rahvaarv Euroopas kõrgkeskajal:
1000 a - 36 miljonit
1100 a - 44 miljonit
1200 a – 58 miljonit
1300 a – 73 miljonit
1346 a – 80 miljonit
Euroopat tabas katk ehk must surm
1400 a – 60 miljonit
1500 a – 81 miljonit
Kõrgkeskajale iseloomulik:

Külvipinna suurendamine , sest rahvaarv pidevalt kasvas ja neid oli vaja ära toita. 1) Võeti kasutusele sööti jäänud maad. 2) Raiuti metsi maha ja rajati nende asemele põllud. 3) Hakati tegelema maade kuivendamisega . Haritavat maad hangiti juurde soode ja merede arvelt.
Toimub aktiivne sisekolonisatsioon. Lääne-Euroopast, kus juurdeharitavat maad polnud võimalik enam saada, hakatakse liikuma ida poole ja hõivama Elbe jõest ida poole jäävaid alasid.
Tehnika areng on aeglane, kuigi mingid uuendused tulevad. Võetakse kasutusele raske ratasader. Leiutatakse rangid (hobuse tööriista ette rakendamiseks) ja rauad hobuste jaoks. Nende kasutusele võtmine tähendas seda, et hobune hakkas muutuma ka tööloomaks (varem oli härg ). Selle tõttu tööjõudlus kasvas 2-3 korda.
Kaheväljasüsteem taandub ja võidu saavutab kolmeväljasüsteem (suvivili (nisu, oder , kaer), talivili (rukkis), kesa – vaheldub iga aasta).
Toimub üleminek raharendile. Naturaalmajanduse asemel tekib rahamajandus.
Hakkavad tekkima linnad.
Tekivad tugeva keskvõimuga ehk tsentraliseeritud riigid. Peamised sellised riigid on Inglismaa ja Prantsusmaa. Tugeva keskvõimuga riikides tekivad ka seisuste esinduskogud ehk omalaadsed parlamendid. Valitsejad peavad nendega arvestama.

FEODAALEKSPANSIOON
Kuni 11 sajandini tõrjusid Eurooplased väljast poolt tulevaid rünnakuid, kuid alates sellest ajast hakkasid nad ise peale tungima . See on tingitud rahvastiku- ja agresiivsusekasvust, aga agressiivsus tahetakse suunata Euroopast välja. Feodaaltsivilisatsiooni pealetundi kolm olulisemat suunda on:

Edela suund - ristisõjad Pürenee poolsaarele (rekonfista – Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest)

Ida suund – Läänemere lõuna- ja idakalda vallutamine . Ristisõjad lääneslaavlaste, balti hõimude ja läänemeresoomlaste ehk eestlaste, liivlaste, soomlaste vastu.

Kagu suund – Ristisõjad Lähis-Itta.
Nendesse piirkondadesse viidi ristiusk ja feodaalsuhted.
Ristisõdade põhjused:

Taheti vabastada Jeruusalemmas asuv Kristuse haud, mis oli sattunud uskmatute ehk moslemite käte

Paavsti kirik nägi võimalust Ida kiriku ehk Bütsantsi kiriku vallutamiseks
Ristisõdasid Lähis-Itta peeti kokku seitse ja sinna vahele jääb veel laste ristisõda . Ristitsõjad toimusid 11-13 sajandini. Esimesed ristisõjad toimusid Vahemere idarannikule ja viimased Põhja-Aafrikasse.
Ristisõdade tagajärjed:

Paavstivõimu autoriteet langes ja kuningavõim tugevnes .

Kolme tsivilisatsiooni (islami, katoliiklik ja õigeusklik maailm) vahel süvenes vaen.

Kaubateede ümberpaiknemine, eeskätt Vahemere idaosast Vahemre lääneossa. Itaalia kaubalinnad tõusid esile (olulisemad Veneetsia ja Genova).
14. LINNAÜHISKONNA TEKE KÕRGKESKAJAL
Varakeskajal linn:

Usukeskus – piiskopi residentsid

Võimukeskus – valitseja või asevalitseja residentsid
Linn klassikalises mõttes peaks tähendama ikkagi kaubandus- ja käsitöökeskust. Linnaelu hakkas elavnema umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal. Linnaelu elavnemise eeldused:
- Põllumajanduses toimuv murrang – toodetakse rohkem kui ise ära tarbitakse. Selle tagajärjel tekivad ülejäägid
-Vabanes tööjõudu – tekib selline inimeste kiht, kellest võivad saada linnaelanikud.
Linnaelu taasteke on seotud käsitöö ja kaubanduse elavnemisega. Pannakse uuesti alus rahamajandusele ja ka pangandusele. Eeskätt Põhja-Itaalia linnadesse koondus nii palju kapitali, et seda jätkus ka laenamiseks. Seal tekkiski pangandus. Kirik ei suhtunud liigkasuvõtmisesse hästi, aga sellest hoolimata see tegevus ei seiskunud. Tänapäevane pangandus sai aluse 14. sajandi Itaaliast.
Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse. Uued linnad tekkisid pigem sinna, kus olid varem ka linnad olnud. Linna ülesehitus oli kontsentriline – linn piirati müüriga (ilma müürita osa jäi näiteks jõe kaldale). Müürist väljaspool oli agul ehk eeslinn . Kui ala kitsaks jäi, siis linn laienes, ehitati uus müür , agul nihkus ja vana müür lõhuti maha. Eeslinnade elanikud kannatasid kõige rohkem, kuna ka sõdade ajal vahel lasti eeslinn ehk agul maha põletada, sest kardeti, et vaenlane võib seal peavarju leida.
Linnast tegi linna:

Linna müür

Linnaõigus – seaduste kogu, mille alusel toimus linnaelu korraldamine.
Maaisand ehk senjöör – isik, kelle maa peale tekkis linn. Nad olid isegi huvitatud sellest, et nende maa peale linn tuleks, sest kui nende maa peal oli linn, siis nad said elanikelt makse nõuda. Vastutasuks linnaelanikud said õiguse tegelda kaubanduse või käsitööga. Selleks, et paremini korraldada linnaelu, annetasid senjöörid linnale linnaõiguse. Väga sageli võeti aluseks juba varem eksisteeriv linnaõigus ja annetati see sedasi (Tartu piiskop annetas Tartule Riia linna õiguse, mis oli tegelikult Hamburgi linna õigus). Sageli üritasid linnad maaisanda võimu alt täiesti vabaks saada. Sellel oli kaks peamist teed:

Vabaks võidelda

Vabaks osta

ELUOLU KESKAEGSES LINNAS
KAS LINNAÕHK TEGI VABAKS?
JAH

Osad linnad võitlesid vabaks ja saavutasid sellega täieliku iseseisvuse (olulised kaubalinnad).

Toimusid pidustused, mis viitab sellele, et koguaeg ei tehtud tööd.
Alamkihtides sai rohkem valida, kellega abielluda tahad .
Kui sunnismaine talupoeg on aasta linnas olnud, siis saab ta vabaks.
Linnaõigus pakkus ka kaitset inimestele.

Esialgul asus senjööri maa peal. Pidi alluma senjööri poolt kehtestatud reeglitele ja linnaelanikud pidid maksma makse.
Elu kitsastes tingimustes, kokkusurutus – ei teki vabaduse tunnet. (katk)
Gildid, tsunftid – reeglid, mille järgi toimisid.
Kehtis tsunftisundlus.
Suurkaupmehed ja pankurid korraldasid linna elu, teised selles osaleda ei saanud.
Kehtis linnaõigus. Raad oli mõnikord kehtestanud ka luksusmäärused, et inimesed liiga palju ei kulutkas. Rikkad ei saanud näiteks kulutada nii palju, kui palju nad oleksid tahtnud
Rahamured olid suuremad, mis viis ühiskonna killustatuseni.

RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE VARAKESKAJAL
313 a. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Ristiusk levis ka germaanlaste seas. Pärast Lääne-Rooma langust nähti ühendavat tegurit kristlikus kirkus, mis ühtlasi säitlitas ka valikuliselt antiikkultuuri. Ristiusk levist:
- misjonäride kaudu (Iirimaal)
- sõdade vallutuste kaudu (nt. Karl Suur Sakside vastu)
- valitsejad võtsid vastu ristiusu (Clodovech)
Varakeskajal kujunes välja kiriklik hierarhia:
PAAVST
PEAPIISKOPID
PIISKOPID
PREESTRID
Katedraalid e. Toomikirikud olid piiskopkondade kesksed kirikud. Korraldati visitatsioone, et piiskopid oleks kursis preestrite tööga. Krikuriik allus paavstile igas mõttes. Kirikuriik sai alguse 756 a. Pippin Lühikese teenetest paavstile ning eksisteeris kuni 1870- aastani.
Varakeskajaga on seotud ka Suur võltsing, mis olevat 4. saj koostatud Constantinuse ürik, kus oli kirjas, et paavstidel on õigus ilmalikule võimule. 15. sajandi humanist Lorenzo Valla tõestas ära, et tegemist oli võltsinguga. K. Suur seadustas, et 1/10 tulust tuleb annetada kirikule.
Varakeskajal tegutsesid kirikuisad, õpetlased, kes on mõjutanud ristiusuõpetuse kujunemist. Selline mees oli nt. Augustinius, kes koostas teose ”Jumala riigist”. Inimesel on valida Taevariigi ja Maiseriigi vahel. (samastati Kirikuriigi ja Roomariigiga). Paavsti võim on olulisem kui keisri- ja kunginga võim. Põhjendas sellega kirikuvõimu.
Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde, ” Vulgata ”.

VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL. INVESTITUURITÜLI
962. aastal kujunes välja, et piiskoppe nimetas ametisse keiser. 1075 a. Andis paavst välja aga bulla , et keiser ei saa piiskoppe ametisse nimetada. Paavst kui kõrgeim vaimulik juht tohib ametisse määrata ja tagandada ka keisreid ja kuningaid. See tõi kaasa suure tüli paavst Gregorius 7’da ja keiser Heinrich 4’da vahel. Heinrich kuulutas, et paavstivalimine on kehtetu ning paavst viskas ta kirikust välja. 1077a’l pidi Heinrich minema Canossasse patukahetsusretkele. Võitlus lõppes 1122 Wormsi konkordaadiga. Kokkuleppega ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel.
Ilmalik investituur : Ilmaliku investituuri käigus antakse üle valitsemissau e. Skepter. Seda viis läbi kuningas/keiser (või tema esindaja)
Vaimulik investituur: see on piiskopi kohalekinnitamine. Üle antakse sõrmus ja karjasesau. Paavst vedas seda läbi. Sümboliseeris võimu inimeste üle.

VAIMULIKU ORDUD JA KERJUSMUNGAORDUD

Vaimulikud - usuline vennaskond/õeskond, mis koosnes munkadest või nunnadest. Seal kehtisid kindlad reeglid ja eesmärgiks oli jumalateenimine palvetega. Vaimulike ordude teegevus koondus kloostrisse. Kloostri nimi tulenes asutajast või asukohast.

kloostrid olid suletud (ehituse kompleks , müürid)
majanduslikult sõltumatud.

Kloostris oli: kirik, dormitoorium e. Magamisruum, reflektoorium e. Söögisaal. Kloostris paoknes veel nt. Palverändurite öömaja. Mungakloostrit juhtis abt, nunnakloostrit juhtis abtiss. Kloostirtes tegeleti raamatute ümberkirjutamise, hariduse, majanduse, sotsiaalabikeskuse ja orbudekoduna. Kloostrielu reeglid kehtestati 6. sajandil Püha Benedictuse poolt:

kehtis prooviaeg
pidi elama vaesuses, kasinuses, kuulekuses
pidi tegema tööd ja palvetama.

Benedictlaste ordu rajati 6. sajandil
Tsistertslaste ordu rajati 11. sajandil

Kerjusmunga- Tekkisid 12-13. saj vastureaktsiooniks jõukusele. Nemad tohtisid kloostrimüüride vahelt lahkuda. Tekkisid linnades. Nt. Frantsisklased ja Dominiiklased. Inkvisitsioon läks dominiiklaste kontrolli alla. Inkvisitsiooni eesmärgiks sai ketserite väljaselgitamine.

KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND
10-11 saj. Kujunes välja uus ühiskonna jaotuse suund:
1) ORAATOR – palvetajad e. Vaimulikud
2) BELLAATOR – sõdivad e. Aadlikud
3) LABORATORES – töötavad e. Talupojad. Pidid kahte kõrgemat seisust ülal pidama.
Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised. Nad ei pidanud maksma makse ja nad said mõista kohut kolmanda seisuse üle. Inimese päritolu määras ära sünnipära (eeskätt teises ja kolmandas seisuses). Liikumine oli üpris ebatavaline. Kui sündisid kolmandasse seisusesse , siis olid ka selle liige. Vaimulike seisus täiendas ennast kahe järgneva seisuse arvelt.
Aadlike poegadest sai maa omale alati vanim poeg. Nooremad võisid minna sõjaväeteenistusse ja seeläbi hankida omale maa ning teine võimalus oli astuda vaimulike ordusse ja teha sellist karjääri. Üks võimalus vaimulike seisusel oligi ennast täiustada aadlike poegade arvelt. Teoorias oli võimalik ka see, et talupoja poegadest said vaimulikud, aga enamasti talupoja poegadest ei saanud kõrgvaimulikud, vaid nad jäid pigem alamatele astmetele peatuma. Oli võimalik ka vaimulike seisust täiustada talupoegade arvelt. Nii vaimuliku kui ka aadlike seisuse sees oli oma hierarhia. Vaimulikud: kõrgeim paavst, madalaim kohalik kihelkonna preester. Aadlike seisuses: kuningas, erinevate aadlitiitlitega isikud (krahvid, vürstid, markiid, vabahärrad), rüütel.
Kolmandal seisusel privileege ei olnud, olid ainult kohustused. Inimeste olukord üle Euroopa oli üldiselt sama. Kui tekkisid linnad, siis mõningates riikides räägiti juba neljast seisusest: vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud ja talupojad. See neljaseisuseline mudel ei saanud üldiseks. Linnakodanikud arvestati tavaliselt kolmandasse seisusesse. Kui tekkisid rahvaesindused ehk parlamendid (Inglismaal 1265. aastal, Prantsusmaal 1302. aastal generaalstaatide nime all), siis need seisused kinnistusid veelgi, sest parlamenti valiti inimesi seisuse järgi. Inimene esindas parlamendis oma seisust.

KESKAJA HARIDUS JA TEADUS
Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli vaimulik, kuid õpilaste hulgas oli üha enam selliseid poisse , kes ei kuulunud vaimulikku seisusesse. Tasapisi tekkis ka koole, kus anti hoopis õiguse- või arstiteadusealaseid teadmiseid. Põhikoolid, ametikoolid (abakuskoolid)
Rektor juhtis kogu ülikooli ja dekaan juhtis teaduskonda. Seega oli 4 dekaani: usu, arstiteaduse, õigusteaduse ja kunsti. Algul õpiti kunsti ja siis sai edasi ise valida. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad . Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud olid pärit tihti vaimulikst ordudest (dominiiklaste seast eriti). Ülikoolide olulisus seisnes selles, et ülikoolides viljeldi teadust ( skolastika ).
Üliõpilased olid erinevatest piirkondadest ja erinevatest rahvustest. Tänu sellele, et õppetöö toimus ladina keeles.
Skolastika oli teadus, mida viljeldi ülikoolis. Autoriteedid olid piibel , Aristoteles , Platon , kirikuisade teosed. Toetuti autoriteetidele. Autoriteetide raamatutest tuli leida argumente oma seisukohtade kaitsmiseks.
Õpetlased uskusid, et Maa on kerakujuline, et see asub universumi keskpunktis ning plaaneedid, kuu ja päike tiirlevad Maa ümber. Lihtinimsed uskusid seda, mida nad oma silmaga nägid: Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal.
On võimatu, et kõik asjad ja nähtused oleks koguaeg olemas olnud, aga samas on need pidanud millestki alguse saama ja need saidki alguse Jumalast.
Esimeseks ülikooliks peetakse Bolonga ülikooli (1119 a.)

EUROOPA 14. SAJANDI TEISEL POOLEL JA 15’DAL SAJANDIL (KATK, PÄRISORJUSE KAOTAMINE, RIIGID, PAAVSTIVÕIMU VÄHENEMINE)
Rahvaarvu kas peatus u. 14 sajandil katkuepideemia tõttu. Taudi levitasid rotid ja kirbud . See tõi kaaasa majandusliku languse ja u. 30 miljonit inimest suri Euroopas. Levikuaastad euroopas on 1347-1349 (-52). ¼ - 1/3 rahvastikust vähenes. Olukord oli kriitiline, sest polnud laipu kuskile matta ning linnade hügieenitingimused muutusid halvemaks.
Varsti suurenes ka talupoegade rahulolematus. Seoses elanikkonna vähenemise langesid mõisnike renditulud, mida korvati kõrgemate rendihindadega. See tõi kaasa talurahva rahtused. Prantsusmaal Žakertii. Inglismal Wat Tyleri ülestõus. Ülestõusude tulemuseni vabastati Inglismaal ja Prantsusmaal talupojad pärisorjusest.
Prantsusmaa oli ühtne riik ja valitses Valois 'de dünastia , aga samas Inglismaal ühtsus puudus, sest seal toimus võimuvõitlus kahe suguvõsa vahel. Võimuvõitlus toimus 30 aastat ja tuntakse seda rooside sõja nime all, sest vapikaunistused olid punane ja valge roos. Samas ida pool olid teistsugused ajad. Väejuht Bathu- khaan vallutas Vene vürstiriikidest suure osa ja seda aega tuntakse venemaal tatari ikke nime all.Nende vallutuste tagajärjel tekkis Kuldhordi khaaniriik. Samal ajal tugvnes ka Moskva , kuid tatari ikke alt vabaneda ei õnnestunud. Idas tugevnes veel Leedu suurvürstiriik, mis oli hiigelsuur paganlik riik. Kui Leedu suurvürst võttis 1385 katoliku usu vastu, siis valiti ta veel Poola kuningaks ka ja tekkis Poola ja Leedu personaalunioon.
Paavstivõimu languse eeldusteks olid:

kuningavõimu tugevnemine mõningates piirkondades
ilmaliku hariduse levik
kõrgvaimulike sissetulek sõltus kuningast .

Paavstide langus avaldus

Avingoni vangipõlves (1309-1377)
Suures skismas e. Kirikulõhes (1378-1417)
Kirikukogude liikumises (1409- 1447 ) (oluliseim Kontantzi kirikukogu , kus valiti paavst Martinus 5)

HUMANISM JA RENESSANSS
Renssanss oli vaimne murrang, antiikkultuuri taassünd. Itaalias tekkis 14. saj, mujal maailmas levis 15-16 sajand. Eeldused kujunesid välja Itaalias (eriti majanduses):

majanduslik tõus, mis tugines kaubandusel (veneetsia, genova)
rikkuse kogunemine, panganduse teke ( Firenze , Medicite perekond)
varakapitalistlike suhete kujunemine: manufaktuurid .

Iseloomulikud jooned:

ilmalikkus
humanism
antiikkultuuri taassünd

Kiriklik maailmavaade
Uus humanistlik maailmavaade
Mailmavaate keskmes oli Jumal ja inimese peamine ülesanne oli Jumala teenimine .
Maailmavaate keskmses oli inimene kõigi oma vajaduste ja huvidega .
Oli oluline asketism (maistest kehalistest rõõmudest loobumine õndsuse nimel).
Oli oluline maise elu kui ka kehaliste vajaduste väärtustamine.
Eneseteostusele ei pööratud mingit tähelepanu, sest kui inimene oleks tahtnud ennast teoastada, siis seda peeti eksimuseks Jumala loodud maailmakorra vastu.
Oli just oluline enseteostus ja ka enda mitmekülgne arendamine. Humanistliku maailmavaate puhul oli ideaaliks universaalinimene (nt Leonardo da Vinci).
Igati toetuti piiblile. See oli kõige alus.
Ei väärtustanud piiblit , vaid oli oluline loodus ja selle uurimine .
Antiikkultuuri taassünnil oluline tagasipöördumine algsete tekstide juurde. Oluliseks muutus tekstikriitika. Tekstikriitika abil tuvastas Lorenzo Valla suure võltsingu. Humanistid imetlesid cicero -ladina keelt, aga mis andis omakorda surmahoobi tol ajal veel kõneldavale ladina keelele. Dokumente hakati koostama kohalikus keeles. Tekkis huvi kreeka keele ja kultuuri vastu, k ui türklased tungisid Konstantinaapolisse.
Humanism levis:

läbi keele
ülikoolide kaudu

Informatsiooni vahetus muutus lihtsamaks, kui 1440 ’datel tekkis trükikunst. Kõik trükised, mis olid kirjutatud enne 1500’dat aastat nim. Inkunaabliteks e. Hälltrükisteks.

MAADEAVASTUSED (EELDUSED, PÕHJUSED)
Põhjused:
- Oli vajadus leida uus meretee idamaadesse, sest vajadus idamaiste kaupade järele oli kasvanud. Uut teed oli vaja leida, sest probleem tervanes eriti siis, kui türklased olid hõivanud Konstantinoopoli ja haarasid kontrolli idamaade kaubanduse üle enda kätte. Kaubandus mis toimus läbi nende tähendas, et hinnad tõusid ja tulu läks türklastele või kahele linale, kes vahemerekaubanduses peremehetsesid. Veneetsia ja Genova.
- Teine oluline põhjus oli see, et Euroopas oli kasvanud nõudlus väärismetalli järele, sest senine väärismetalli kogus oli liikunud idamaiste kaupade eest itta ja hulk Euroopas oli vähenenud . Oli kulla ja hõbeda puudus.
- Kolmas põhjus on seotud eelnevaga . Eurooplaste ettekujutluses olid idamaad tohutult rikkad riigid ning taheti osa saada nende rikkusest.
Lisaks põhjustele on ka veel eeldused, mis tegid maadeavastused lihtsamaks. Eeldused võib jagada kaheks grupiks - tehnilised eeldused ning ühiskondlikud eeldused.
Tehnilised eeldused seostuvad eeskätt meresõiduks tarviliku tehnikaga . Ookeani sõiduks sobilik laevatüüp, mis kannab nime Karavell . Kompassi ja astrolaagi kasutusele võtmine.
Teine tehniliste eelduste rühm seostub sellega, et õpiti tundma türklaste ja antiikautorite kartograafia alaseid töid. Näiteks Al Idrisi.
Kolmas tehniliste eelduste grupp on see, et see oli ka aeg, kui võeti kasutusele tulirelvad . Nende kasutusele võtmine andis sõjalise üleoleku.
Ühiskondlikud eeldused:
Ühiskondlikuks eelduseks oli see, et Pürenee poolsaarel oli töötuks jäänud väike-aadlike ehk hidalgode kiht ja nad otsisid uusi väljakutseid.
Arenema hakkav varakapitalism vajas uusi turge ja tooraine allikaid.
Kolmas põhjus on seotud renesanssi ja humanismi levikuga . Huvi ja uudishimu kasv ümbritseva maailma vastu. Eneseteostus.

MAADEAVASTUSED (TULEMUSED)
Euroopale – Kaubandusekese liikus Vahemerelt Pürenee poolsaarele, mis oli pigem
ajutine. Vahemerelt eeskätt Madalmaadesse. Nihkus ka Inglismaa sadamalinnadesse.
Uued taimed ( kartul , tomat, mais, tubakas , kõrvits ) ja kalkun . Lisaks sellele hakati Euroopasse sisse vedama kakaod ( Ameerikast ), teed (Hiinast), kohv (Aafrikast).
Euroopasse veetud kuld ja hõbe põhjustasid kiire inflatsiooni. Näiteks teravilja hind tõusis viis korda sajandi jooksul ja käsitöö hind kolm korda. Tegelikkuses kulla ja hõbeda toomine tõi ka selle, et kapital kogunes kitsa ringkonna suurettevõtjate kätte.
Muu maailm – Algas Euroopa riikide koloniaalpoliitika maailmas. Selle käigus jagatakse maailm mõjusfäärideks. Esimesed lepingud tegid Portugal ja Hispaania ( 1494 Tordessilase leping). Tegemist oli sellega, et 46' läänepoole jäävad alad pidid minema Hispaaniale, Idapoole jäävad alad pidid minema Portugalile. Teine leping sõlmiti umbes 30 aastat hiljem, 1529 aastal ja tegemist oli Zaragoza lepinguga. Seal oli tegemist 154' pikkuskraadiga. See osa mis jäi läänepoole pidi minema Portugalile, idapoolne osa Hispaaniale.
Koloniaalpoliitikaga seoses algab ka eurooplaste väljaränne vastavatele territooriumidele ja tekib eurooplaste püsiasustus väljaspool Euroopat. Väljaränne muutus massiliseks alles 18.sajandil.
Tagajärg on ka see, et hävitatakse indiaani kõrgkultuurid Ameerikas. See toob kaasa selle, et põliselanike arv väheneb.
Algab ulatuslik orjakaubandus. Istandused , mida rajama hakati, vajasid tööjõudu. Indiaanlaseid ei õnnestunud tööle panna, seega vajati uut tööjõudu.

REFORMATSIOON SAKSAMAAL
Reformatsioon oli 16. sajandil toimunud usupuhastusliikumine , mille tagajärjel kujunesid välja katolikust kirikust eraldunud protestantlikud kirikud (luteri, kalvinistlik, anglikaani kirik)
Reformatsioon sai alguse Saksamaal ning selle põhjustas:

vaimulike ilmalik elu
püüe vabaneda paavsti ülemvõimu alt
vastumeelsus indulgentside müügi vastu
humanistlik maailmavaade

Reformatsioon sai alguse tänu Martin Lutherile, kelle õpetuse järgi pole vaja kirikut ja paavsti, et õndsaks saada. 31. oktoober 1517 naelutas ta Wittenbergi kiriku uksele 95 oma vaateid selgitavat teesi. Luther vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse ning põletas avalikult paavsti bulla. Tema tegevuse tulemusena jäi alles 7-st sakramendist 2: ristimine ja armulaud. Lisaks nõudis ta piiblit rahvuskeelseks.
Reformatsioon majanduses ja poliitikas:

riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused
maahärra usutunnistusest pidid lähtuma ka tema alamad

Reformatsioon usus ja kultuuris:

kloostrid suleti
vaimulikud vabastati tsölibaadist
lad k. jutlus muutus rahvuskeelseks
liigsed kaunistused ja dekoratsioonid eemaldati kirikutest.
Jutlus ja kirikulaul muutusid tähtsaks

REFORMATSIOON ŠVEITSIS JA INGLISMAAL
ŠVEITS- algatajaks oli Jean Calvin
Oluliseks muutus predestinatsioon e. ettemääratuse õpetus. Jumal on välja valinud need, kes pääsevad igavesse õndsusesse ja need, kes lähevad hukatusse ja inimene seda muuta ei saa. Inimene saab teada, milliseks tema saatus kujuneb selle järgi, kuidas tal elus läheb ja kui jõukad ja edukad nad on. Inimene ei tea kunagi, miks jumal on nii valinud. Selline uskumus oli meelevaldne rikastele. Kalvinist rõhutas töö tegemist, mis on inimese kutsumus ja jumalast määratud eesmärk.
Iseloomulik oli kasin elulaad: lõbustustest loobumine. Nt: tants, värvilised rõivad, teater, alkohol . Pidi pidama hingamispäeva. Valitses range kontroll, et kõik elaksid normireeglite järgi.
INGLISMAA- seal tekkis anglikaani kirik. Kiriku teke seotud Henry 8’da isikliku eluga. Ta oli algselt väga katoliiklik, kuid ta soovis oma abielu lahutada, sest naine oli talle kinkinud vaid tütre ja tema soovis poega . Paavst ei andnud talle lahustuseks nõusolekut, sest Henry naine oli Saksa-Rooma keisririigi valitseja Karl 5’da tädi. Karl 5 oli aga paavsti suurim toetaja. Kuningas otsustas, et lööb katolikust kirikust lahku 1534. a ülemvõimu aktiga ta seda tegigi. Ta kuulutas end inglise kiriku peaks. Kui saadi lahti katoliku võimust, siis ei pidanud inimesed enam kirikule maksu maksma ja saadi tagasi Katoliku kirikule kuulunud maa. Sisult sarnanes anglikaani kirik Luteri kirikuga. Väliselt jäi jumalateenistus katoliku kiriku sarnaselt toretsevaks. Henry 8’dal oli 6 naist.

VASTUREFORMATSIOON
Vastureformatsiooniks nimetatakse katoliku kiriku püüet taastada kaotatud positsiooni ja end reformida. Vastureformatsioon oli tugev seal, kus feodaalide võim tugev oli. Vastureformatsiooni juhtriik oli Hispaania

Elavnes inkvisitsiooni tegevus: püüti välja selgitada teisitimõtlejaid ja neid muuta.
Loodi jesuiitide mungaordu . Loojaks oli Baskimaalt pärit Ignatius Logola. 1540’dal aastal loodi ning see on vastureformatsiooni algusaasta. Ordu liikmed pidi olema hea välimusega ja vaimselt võimekad. Nad püüdlesid troonipärijate kasvatajateks-õpetajateks, et nende maailmapilti juba varases nooruses muuta. Nad ei pidanud pihisaladustest kinni pidama. Kui kirikul oli kasu, siis võis ka pattu teha. Pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Jesuiidid rajasid Eestisse 1. gümnaasiumi.

Trento kirikukogu – Kirikukogu on kõrgemate vaimulike kokkusaamine. Ja Trento seetõttu, et nad said kokku Trento linnas. See kirikukogu toimus vaheaegadega 1546-1563. aastani. Eesmärgiks oli kirikute lepitamine. Jesuiitide tõttu see ebaõnnestus, sest protestantidele ei tehtud usudogmades järeleandmisi. Et katoliku kiriku autoriteeti tõsta, lõpetati indulgentside müük. Koostati keelatud raamatutenimekiri (1559). Sisuliselt katolikus kirikus uuendusi ei toimunud.

USUSÕJAD (MADALMAADE VÕI PRANTSUSMAA NÄITEL)
Vastureformatsioon avaldus ka ususõdades. Ususõdade puhul on tegemist kahe piirkonnaga, kus neid peeti:
Ususõjad Prantusmaal – Kestsid 1562 . aastast 1598. aastani.
Madalmaade vabadusvõitlus – Kestsid 1566 . aastast 1581 . aastani.
Ususõjad Prantsusmaal
Kumbki sõda ei olnud puhtalt ususõda . Prantsusmaal lisanuds usuprobleemidele ( katoliiklaste ja hugenottide vahelised probleemid) ka võimuvõitlus erinevate kõrgklassi kuuluvate perekondade vahel. Need kolm perekonda olid:
Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult.
de Guise – Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava asolutismi vastased.
Bourbon – Hugenotid , kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased.
1562 Vassy veresaun – Hugenottide jumalateenistust segati katoliiklaste poolt ja puhkes sõda.
1572 Pärtlitöö – Hukati kättesaadud protestandid . Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda.
Kolme Henri sõda – Valois esineja , de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589 . aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all. Tema puhul oli probleemiks see, et ta oli hugenott . Väga paljud prantsalsed ei tahtnud teda tunnustada, Pariisi linn sulges oma väravad tema ees. Aga siis valitseja vahetas jälle usku.
1598 – Nantes 'i edikt – Pani punkti Prantsusmaa ususõdadele.1) Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. 2) Ka protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Hugenottide jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal ja ka aadlike lossides. 3) Hugenotid võisid teenida ka riigiametis. 4) Hugenottidele jäid ka nende väeosad ja kindlused .
Madalmaade vabadusvõitlus
Seda põhjustas Hispaania võim. Hispaania kasutas Madalamaade majandust enda huvides – maksud olid kõrged ja Madalmaade kaupmeestele tehti ka kaubanduspiirnaguid. Madalmaad olid tol ajal Hispaania osa ja kõige suurem protsent rahadest Hispaania riiki tuligi just Madalmaadest. Hispaanlased olid katoliiklased, aga Madalmaades hakkas levima kalvinism. Hispaania kuninga Felipe kohta on kasutatud ütlust, et ta oli veel paavstim kui paavst ise (Ta oli fanaatiline protestantide vastane ja nende vihkaja).
Madalmaade ususõjad said alguse pildirüüstega 1566. aastal. Hävitati pühapilte kirikutes. Pildirüüste tõi kaasa selle, et seda väljaastumist saadeti maha suruma hertsog Alba, kes kehtestas terrorirežiimi. Ta lõi nõukogu, mida nimetati “Rahutuste nõukoguks”, kuid rahva seas nimetati seda hoopis “Vere nõukoguks”, sest nende otsustega mõisteti inimesi surma. Madalmaade vabadusvõitlejaid nimetati göösideks ( otseses tähenduses “kerjus”). Selle vabadusvõitluse juhiks võib pidada Oranje Willemit.
1572. aastal puhkes otsene ülestus Hispaania võimu vastu ja see viis Põhja-Madalmaade iseseisvumiseni. Madalmaades elavad vabadusvõitlejad avasid tammid , et sissetungivatest hispaanlastest jagu saada. See mõjus ka Madalmaade põllumeestele väga halvasti. Põhja-Madalmaades hispaanlastel oma võimu enam taastada ei suudetudki. Põhja-Madalmaad olid arenenum ja neil oli rohkem kaotada, kui nad peaksid tagais Hispaania võimu alla minema. Põhja-Madalmaades kuulutati välja Ühendatud Provintside Vabariik (tänapäeval Holland ). Lõuna-Madalmaad (tänapäeval Belgia) jäi ikkagi Hispaania võimu alla. See iseseisvumine andis Põhja-Madalmaadele väga suure tõuke edasi arenemiseks . 17. sajandil olid Põhja-Madalmaad majanduslikult üks kõige arenenum riik. 17. Sajandil tabas hollandlasi tulbihullus.

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 495 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

495 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Madli Maatee Õppematerjali autor

Põhjalik ülevaade keskkooli õpikul baseeruval keskajast.
1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID)
2. VARAKESKAEGSE EUROOPA KUJUNEMINE
3. FRANGI RIIK
4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE
5. MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUSLIKUD TALUPOJAD
6. VIIKINGID (PÄRITOLU, TEGEVUS)
7. VIIKINGITE USK JA KULTUUR
8. IDA-ROOMA E. BÜTSANTS
9. SLAAVLASED. VANA VENE RIIGI TEKE
10. ARAABLASED JA ISLAMI USK
11. ARAABIA KALIFAAT
12. ÜLEVAADE LÄÄNE-EUROOPAST KÕRGKESKAJAL
13. FEODAALEKSPANSIOON
14. LINNAÜHISKONNA TEKE KÕRGKESKAJAL
15. ELUOLU KESKAEGSES LINNAS
16. RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE VARAKESKAJAL
17. VÕIMUVÕITLUS ILMALIKU JA VAIMULIKU VÕIMU VAHEL. INVESTITUURITÜLI
18. VAIMULIKU ORDUD JA KERJUSMUNGAORDUD
19. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND
20. KESKAJA HARIDUS JA TEADUS
21. EUROOPA 14. SAJANDI TEISEL POOLEL JA 15’DAL SAJANDIL (KATK, PÄRISORJUSE KAOTAMINE, RIIGID, PAAVSTIVÕIMU VÄHENEMINE)
22. HUMANISM JA RENESSANSS
23. MAADEAVASTUSED (EELDUSED, PÕHJUSED)
24. MAADEAVASTUSED (TULEMUSED)
25. REFORMATSIOON SAKSAMAAL
26. REFORMATSIOON ŠVEITSIS JA INGLISMAAL
27. VASTUREFORMATSIOON
28. USUSÕJAD (MADALMAADE VÕI PRANTSUSMAA NÄITEL)

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajalugu 10. klassile

AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga

Ajalugu

docx

Sissejuhatus keskaega

1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453,

Ajalugu

doc

Keskaeg maailmas.

Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj

Ajalugu

doc

Keskaeg, reformatsioon

Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused Naturaalmajandus asendub rahamajandusega Tekivad tugeva keskvõimuga riigid Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid 13. Keskaeg kui seisuslik ühiskond 10.11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi. I oratores vaimulikud oli oma hierarhia Ül: teenida ük palvete läbi II bellatores aadlikud oli oma hierarhia Kujunes välja feodaalidest Ül: kaitsta ük I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle III laboratores talupojad, linnaelanikud Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada

Ajalugu

doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolit

Ajalugu

docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla

Ajalugu

docx

Keskaeg 5 -16 saj

KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED  Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike  Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega.  Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Ke

10.klassi ajalugu

doc

Keskaeg ja varauusaeg

Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsants ja tuntuse kaotanud Lääne Rooma, mille varemetele tekib Frangi riik. Kristluse jagunemine Rooma katolikuks kirikuks ja õigeusu kiriuks. Periood lõppeb Frangi riigi lagunemisega, mis on 9. 10. sajand. · 11. 14. saj ja seda nimetatakse kõrgkeskajaks võimsaim riik on Püha Rooma

Ajalugu

Rohkem sarnaseid