Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vadis" - 20 õppematerjali

vadis

Kasutaja: vadis

Faile: 0
thumbnail
3
doc

"Quo Vadis" raamatukirjeldus/ kokkuvõte

Henryk Sienkiewicz oli üks silmapaistvamaid kirjanikke 19. Sajandi ja 20. Sajandi vahetusel. Ta pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1905. Poolas on ta kuulsaim ajaloolise triloogia tõttu (,,Tule ja mõõgaga", ,,Uputus", ,,Tulekahju Steppe'is"), ent rahvusvaheliselt tuntuim on tema ajalooline romaan ,,Quo Vadis?", kirjutatud aastail 1893-96. Raamatu edu tõi talle rahvusvahelise kuulsuse, ning teosest loodi mitmeid teatritükke, oopereid ning filme (esimest korda jõudis kinolinale 1913 aastal). ,,Quo Vadis?" jutustab Püha Peetruse loo Roomasse kristliku koguduse loomisest Nero valitsuse ajal. Teose peategelaseks on Marcus Vinitius, väljamõeldud tegelane, ajaloolise tegelase Marcus Vinitiuse poeg. Lugu keskendub Vinitiuse ja noore kristlase Lygia armuloole, jutustades seeläbi Nero...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

"Quo Vadis" - Kuhu lähed Eesti kultuur?

Selles pole kahtlustki, et kultuur kuulub kõrgemate väärtuste hulka, ilma kultuurita poleks mitte ükski riik enam riik ning ka maailm poleks seesama maailm milles me oleme sündinud ja kasvanud(vähemalt minu silmis mitte). Minu jaoks on oluline,et mina saaksin endale oma kallis koduriigis heal tasemel hariduse. Hetkel on sellest siiski tähtsam minu laste täiskõhutunne ja nende harimine ning suunamine õigele eluteele.Juba maast madalast puutuvad ka meie võsukesed kultuuriga kokku, süües Eesti rahvustoite, õppides lasteaias ning kodus oma riigi kohta olulisemaid asju tundma, käies teartris jne. Mina käin suviti oma perega mööda eestit ringreisimas, vaatame kuidas teistes linnades kuid ka väiksemates ja kaugemates paikades elu elatakse ja ka kultuure säilitatakse. Tutvume igal reisil uute arheoloogiliste ehitis...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

errare humanum est ­eksimine on inimlik. ex libris ­raamatutest. ibidem ­sealsamas. incognito ­tundmatult. in spe ­lootuses. lapsus linguae ­keelevääratus. liberum veto ­vaba keeluõigus. memento mori ­mõtle surmale. mens sana in corpore sano ­terves kehas terve mõistus. nota bene ­pane tähele. o tempora, o mores ­oh ajad, oh kombed. per aspera ad astra ­läbi raskuste tähtede poole. persona non grata ­ebasoovitav isik. quo vadis ? ­kuhu lähed? sic transit gloria mundi ­nii kaob selle maailma kuulsus. status quo ­endine olukord. terra incognito ­tundmatu maa. ars longa, vita brevis est ­kust on pikk, elu lühike. ceterum censeo ­muide ma arvan. citius, altius, fortius ­kiiremini, kõrgemale, tugevamini. in corpore ­täies koosseisus. primo deliberate, deinde dicite ­enne mõtle, siis ütle. sine ira, et studio ­ilma viha ja eelarvamuseta. veni, vidi, vici ­tulin, nägin, võitsin....

Ajalugu
538 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Quo vadis, Eesti?

Quo vadis , Eesti? Kuhu läheb Eesti selles aina allapoole keerlevas maailmamajanudses? Eesti on ilmselgelt sõltuv suurriikidest, kuid raskustes ei tohiks unustada oma väärikust ja iseseisvust. Iseseisval riigil on ühised tõekspidamised ja väärtused. Majanduskriis ja ahnus on justkui selle mulli lõhkunud, kõik kisub rappa ning tige eestlane otsib süüdlast, mitte lahendust. Tundub, et meil polegi rohkem tundeid kui vaid ahnus ja hirm. Korraldatakse streike, inimesed ei tee enam koostöd ja üks eestlane sööb teist. Kuni me ise end ei muuda, ei maksa ka mujalt muutusi otsida. Sel ajal kui jahutakse ülemaailmse kriisi kohta, käib võitlus niiöelda elu ja surma nimel. Selle asemel, et koos oma jõud ühendada ja midagi reaalselt parandada, on alati lihtsam vinguda. Muidugi ega asi vaid vingumisega piirdu, hakatakse kadetsema, teise kaasmaalase eest õhku ära hingama. Eesti on justkui tekk inim...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige )...

Kunstiajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kultuur

,,Qua vadis , Eesti kultuur" Oskus millestki kõvasti kinni hoida on paljudel, kuid kui juttu tuleb loobumisest, tärkab meis justkui emainstink, mis ei luba võidetut enam käest anda. Sama on ka kultuuriga, oskus sellest hoolida peaks päranduma vanematelt lastele, kuid kas see ka nii on? Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne, mis annab võimaluse sellest osa saada kõigile, kes vähegi ise huvi ilmutavad. Väljendub see aga paljudes ernevates valdkondades nagu keel, traditsioonid, uskumused, teadmised, kombed, oskused ja nii edasi. See toidab inimeste mõttemaailma, mis ühtlasi an...

Kultuurilugu
57 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Quo vadis, eesti kultuur!

Rass siinjuures on teisejärguline, kuna see, mida me Eestis praegu näeme on aastasadade assimilatsiooni, rahvasterände ning vöörvõimu tulem. Laine Jänes ütles oma kirjutises: "Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur." Inimene on kultuuri aluseks. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele arendamine ja esimese ajalehe välja andmine, uuendades järk ­ järgult kultuuri. Kuhu suubub edasi? Kahtlen, kas keegi suudab sellele täpselt vastest õelda. Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas. Kultuuri ja identiteedi üks alustala ning silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub andekaid muusikuid, lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas radio, teatri, filmi, kirikute ja vaatamisväärsustega...

Kirjandus
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Essee teemal "Quo vadis, Eesti kultuur"

Ja nii see tõesti on. Üha enam tungivad teised kultuurid peale ja Eesti kultuur vaikselt kaob. Järjest rohkem inimesed reisivad ringi ja avastavad endi jaoks üha uusi ja huvitavamaid kultuure, kui on seda meie endi oma. Teistest kultuuridest pärit toidud, tavad ja meelelahutus on meie noored ära võrgutanud. Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim. Minnakse mujale, algselt üritustele ja siis hakatakse nägema teiste riikide eeliseid ja meie riigi miinuseid ning põhjuseid, milleks siit ära saada. Tihtipeale ei taheta ka tunnistada kust me pärit oleme. Eestlased ei julge omale tunnistada, et meie esivanemad olid vaesemaist vaesemad talupojad ja...

Geograafia
99 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Carravagio "Peetruse ristilöömine"

Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks ­ Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis ?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma tagasi, et Paulusega hüvasti jätta ja ristisurma minna. Ta hukati Vatikani künkal tolleaegse staadioni kõrval. Kui teda risti lööma hakati, palus ta end naelutada jalad ülespidi, et mitte korrata Jeesuse hukkamispoosi. Tema matmispaiga kohale laskis keiser Constantinus...

Kunst
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Quo Vadis, kultuur?

Quo Vadis , kultuur? Essee Õppejõud: Quo Vadis, kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus. Inimesele antakse kultuurilised omadused ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse, õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. ,,Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Täna peame kultuuri iseenesest mõistetavaks." Nii on öelnud Laine Jänes....

Kultuurilugu
21 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Antiigipärand Euroopas

Autentsuse, korrektsuse püüe. Arenes antropoloogia, lingvistika, religioonilugu, võrdlevad suunad ajaloos, periodiseeringud, tekstikriitika Teatmeteosed RE: Real-Enzyclopädie der classischen Altertumswissenschaft (Pauly-Wissowa), raidkirjad, epigraafika: Corpus Inscriptionum Graecarum, Latinarum (CIG, CIL). Liddell-Scott, Thesaurus. Ajaloolised romaanid: E.G.E.L. Bulwer-Lytton (1803-73) Pompeij viimased päevad; Lewis Wallace Ben Hur; Henrik Sienkiewicz (1846-1916) Quo vadis ? Antiikaja kunstiteos ärkab ellu ja osaleb uue teadussuuna tekkes. Gradiva Wilhelm Jensen (1837-1911) Gradiva: fantaasialugu Pompeist. Sigmund Freud (1856-1939). "Pettekujutlus ja unenäod W. Jenseni Gradivas" (Der Wahn und die Träume in W. Jensens Gradiva). 29. Võrrelda Roomast lähtunud ladinakeelse kultuuri ja kreeka kultuuri osa Euroopas. Kreeka: klassikaline aeg (5. saj. eKr) ja hellenismiaeg (4.-3. saj. eKr) Rooma: klassikaline kõrgperiood (1. saj...

Antiigi pärand euroopa...
236 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ladina keelsed ajaloolised ütlused

mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis ?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on pikk, elu lühike sol-päike PS-Post Scriptum-peale selle errare humsnum est-eksimine on inimlik o sancta simplicitas!-oh püha lihtsusmeelsust hortus-aed via-tee...

Ladina keel
14 allalaadimist
thumbnail
12
doc

APOSTLID Peetrus ja Paulus

Siin kohtas ta ka esmakordselt Paulust, kellest hiljem sai tema töö- ja mõttekaaslane Roomas. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks ­ Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma (löödi risti pea alaspidi) keiser Nero ajal u. 67. a. Annibale Carracci. Domine quo vadis ? Caravaggio. Peetruse ristilöömine. Santa Maria del (Issand, kuhu lähed?). Rahvusgalerii. London. Popolo kirik, Rooma. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Video ajalugu ja tänapäev

F.Braun konstrueeris esimese elektronkiiretoruga (CRT) kineskoobi (cathode ray tube scanning device). · 1903 jutustas Edisoni firma töötaja 8 minutilises filmis loo "The Great Train Robbery". Filmis plaanib pealik oma järglastega rongile röövi teha. Vahele sekkuvad aga korrakaitsjad, kes lasevad maha osad bandiidid. Pealik jääb ellu. http://www.imdb.com/title/tt0000487/plotsummary?ref_=tt_ov_ps · 1912 kestis "Quo Vadis ?" 2 tundi 1923 14. juunil katsetab Charles F. Jenkins (1867 ­ 1934) esmakordselt juhtmeta teleülekanne . Vladimir K. Zworykin esitas patenditaotluse ikonoskoop elektronkiiretorule (iconoscope cathode ray tube). [TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!] http://www.google.ee/url?...

Informaatika
5 allalaadimist
thumbnail
387
pptx

Kunsti eksami esitlus

Fifth level Neitsi Maarja taevaminemine 16001601 245 × 155 Õli lõuendil Click to edit Master text styles Second level Annibale Carracci Third level Fourth level Fifth level Domine, quo vadis ? 16011602 Õli lõuendil 77 × 56 cm National Gallery, London Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaardimängijad (ca 1594) Õli lõuendil (94 × 131) Kimbell Art Museum, Fort Worth Caravaggio Click to edit Master text styles...

Kunst
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kõne-Kuhu lähed noor?

Quo vadis , noor? Türi Ühisgümnaasium 10 R Quo vadis, noor ehk tõlgituna kuhu lähed, noor, on nii suur ning lai küsimus, et ühe vastusega sellele vastata ei saa. Tänapäeval on nii palju muret just meie ehk noortega, sest kogu maailm muutub kogu aeg totaalselt ja väga kiiresti, see tähendab, et kõik muutub mugavamaks, kergemaks ning avaneb palju rohkem võimalusi, kui näiteks paarkümmend aastat tagasi. Ma ei oska öelda miks, aga järjest enam noori arvavad, et mujal on parem. Nad põgenevad...

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
69
docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Muutused Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus aastatel 1987-2015

6 Soom, Kaido. Täiskasvanute leeritöö Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus ja selle arengustrateegia koostamine. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. 7 Eesti Oikumeenia lugu. Koostaja Riho Altnurme. Tartu-Tallinn, Tartu Ülikool/Eesti Kirikute Nõukogu, 2009. 8 Astu alla rahva hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist. Toimetaja Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2012. 9 Kuhu lähed, Maarjamaa? Quo vadis , Terra Mariana? Koostanud Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2016. 10 Usk vabadusse: artikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse Kindlasti tuleb välja tuua ka TÜ usuteaduskonna teaduri Lea Altnurme eestvedamisel ilmunud kogumikusarja ,,Mitut usku Eesti I-IV" (2004, 2007, 2013, 2015)11, mis samuti kajastab just tänapäeva religioossuse olukorda, tutvustades lisaks luterlikule kirikule ka teisi konfessioone ja religioone....

Ühistegevuse alused
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun