Imetledes sügist udu tuletas ta meelde eilsed sündmused ehk kuidas oli Soomes ehk Saares pikki lustisid pidanud,kus tal Turgis tulnud tüli ning taplust Tuura rajal.Ei kahetsenud seda Kalevipoeg sugugi. Kalevipoeg tõusis üles ning tõttas kiirel sammul rändama.Nii ta seikles metsas paar päeva jõge mööda ning üle mägede kiirustades ranna poole.Lõpuks jõudis Kalevipoeg randa kus leidis Tuuslar-taadi paadi.Surmas ta sortsilase ning võttis paadi omaks,võttis aerud kätte ja hakkas sõudma kodumaale.Sättis riided purjedeks ning tuul oli talle abiks.Kalveipoeg tugev mees sõudis kaua aega ent ei väsinud,laine lükkas teda lustlikult Viru poole. Sõudis siis Kalveipoeg kuni lõpuks nägi mingit kuju,Kalevipoeg tundis ära Saarekalda kus ta kunagi oli sattunud noore neiu kaissu.Tuli meelde kuidas lusti pidas ning ärrepeal uppus.Otsustas siis Kalevipoeg tasakesi sõuda et neiu teda ei märkaks,pani ta aerud paadiäärele ning istus vakselt
Nüüd valutas ta südant, sest, nagu öeldakse- verevalamine nõuab veritasu. Ta hakkas eelnevaid sündmusi meenutama ja siis tuli talle isegi suurem nukrus peale. Ta oli ju ka saarepiigaga natuke hullanud ja teine oli peale Kalevipoja lahkumist end ära uputanud, küllap seetõttu, et Kalevipoeg ta hülgas. Kalevipoeg tõusis püsti ning suundus sortsi paadi poole, mis peidetuna merekaldal seisis. Ta leidis paadi ning lükkas selle vette, hüppas paati ja haaras aerud. Ta oli otsustanud sõita tagasi kodurannale ja minna vendade juurde tagasi. Niisiis hakkaski ta aerutama, ega temasugusel mehel jõust puudu juba ei tule. Päeva keskpaigaks oli ta juba pool maad ära sõitnud ning äkki märkas kolme suurt alust endale lähenevat. Ühes olid kaunid naised, teises targad naised ning kolmandas kõige armsamad näitsikud, keda Kalevipoeg oli näinud, igal ühel kallid ehted küljes ja kuldsed sõrmused sõrmes, juuksed pärgadega ehitud. Piigad
Kalevipoja mõõk ja riided olid verised. Saabus kesköö. Ta oli jõudnud saarele, kus ta tulles kogemata ühe neiu endasse armuma oli pannud. Kalevipojale tuli meelde, kuidas piiga oli laulnud, armunud, kuid õnnetul kombel vette kukkunud ja laintesse uppunud. Ta meel muutus kurvaks. Ta tahtis saare rannalt ära sõita kuna kartis tüdruku isa kurvastada ning ema ehmatada, kes tütarlast siiani leinavad ja taga nutavad. Järsku kuulis ta, kuidas keegi laulab. Ta pani aerud paadi äärele ja hakkas kuulatama. Kalevipojale tundus nagu seesama uppunud tütarlaps laulaks. Kalevipojale tundus nagu näeks ta tüdrukut vees. Ta hakkas tütarlast taga igatsema. Seejärel hakkas ta kahetsema möödaläinud aega, Soome sepa poja ning tüdruku surma. Kuid ta ei saanud midagi olematuks teha. Ta võttis aerud kätte ning hakkas uuesti kodu poole sõudma. Kalevipoeg laulus tüdrukust ning oma emast. Koidu ajal jõudis ta kodu kaldale
langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. Relvad Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Kaitseks olid ümmargused puukilbid ja mõni kandis kausikujulist kiivrit. Tänapäeval viikingite tunnuseks peetavat sarvedega kiivrit kasutasid muistsed viikingid ainult ohverdamise ajal. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad. Viikingite retked
Norrast pärit viiking, kelle nimi oli Erik Punane võttis ette uurimisretke läände. Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest
perioodiliselt, et vältida kuivati läbi põlemist ja riiete kõrbemist. 6. Soe õhk siseneb trummlisse. Tüüpiliselt trummli tagumisest 1. Masina südameks on suur metallist osast läbi suurte aukude. trummel, mille sees on aerud. Kodumasinatel pöörleb trummel 7. Trummlit keerutatakse aeglaselt kord ühte pidi ja kord teist pidi. ringi rihmaga, mis tuleb elektri mootorilt. 8. Trummli ringlemisel tõstavad selle sees vertikaalselt paiknevad aerud pesu üles. Keerutades seda läbi kuuma õhu. 9. Õhk mis väljub kuivatist läheb läbi filtri. Mõnel kuivatil on ka lisaks teine ventikas, mis
Eesti merekool Karl- Markus Pabos Okupatsiooni muuseum Essee Juhendaja :Rein Tammik Tallinn 2014 Muuseumi sisse astudes nägin esimese asjana kalurite paati, mille olid aerud ja ka väike mootor. Paadi kõrval oli ka KGB luuramis seade mis koosnes objektiivist ja teisel pool oli 1 mm suurune auk ja kõrval oli veel ka meremiin. Muuseumis sai ringi vaatatud ja palju huvitavat nähtud nagu näiteks tollel ajal olnud vangla uksed ja wc uksed. Need olid paksud ja päris kindlustatud. Muuseumis oli väga palju igasugusi plakateid kus sai lugeda teisest maailmasõja tähtsamatest sündmustest.
Okupatsioonide muuseum on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.Muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003.Muuseumis eksponeeritakse esemeid, mis kajastavad Eesti arengut aastatel 1940–1991. Okupatsioonide muuseumi tegevust koordineerib Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus. Muuseumist Muuseumis oli väga palju suuri ja väikseid asju vanast ajast, mis näitas hästi selle aja olemust ja kuidas sel ajal elu ja eluolu olid. Muuseumisse sisse minnes nägin ma kalapaati, millel olid küljes aerud ja mootor. Muuseumil oli kaks korrust, esimesel korrusel oli sellin koht kus sai vaadata filme/videosid selle ajastu kohta. Seal oli veel väga palju väikseid asju mida ei oleks osanud oodata, et need nii kaua säilivad, näiteks relvad, noad, käerauad, suhkruvati masin ja palju muud sellist huvitavat. Väga huvitavad oli vanad WC ja vangla uksed, need olid väga suured ja tugevast materjalist. Seal oli ka väga palju teadete tahvleid kust sai informatsiooni erinevate
sest tema käekäik sõltus kaaslastest. · Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. · Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. · Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Viikingite laevad.... · Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. · Laevad olid kerged ja liikusid väga kiiresti. · Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. · Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest. Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. · Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. · Meeskonda kuulus 30-40 meest. Viikingid asustasid: Islandi Gröönimaa Põhja-Ameerika- Vinland
cdli.ca/CITE/v_warriors.htm http ://www.chrome.hu/danova/mod/last/prev/unitg/ung01.jpg 3. Millised olid viikingite laevad? Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge.
Viikingid olid isegi maadeavastajad.Viikingite laev kannatas välja umbes 80 meest. Viikingid usksusid et on olemas paik nime Valhalla ja kes sõjas ära suri sai Valhallase.Need kes surid olid kangelased. Surnud viikingid maeti koos relvade ja peale kuhjati kääbas.Peamised tegevusalad olid loomade kasvatus või kala püüdmine. Viikingid pidasid ka orje kes aitasid perenaist kodutöödel. Laevad ehitati tammepuust ja laeva tekk oli männilaudadest. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole.Aerud olid kuus meetrit pikad , seega aerutajad pidid olemapika jõuga.Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukoha loodusmärkide järgi. Ruuni tähestik Kasutatud kirjandus- Viikingite raamat- http://et.wikipedia.org/wiki/Viikingid- http://www
Jaak Jürimäe Priit Purge 5 1. Sõudmise ajalugu 1.1 Sõudepaadi kujunemine On teada, et Vana-Egiptuses kasutati paate ja aere juba 2500 aastat e. Kr. Kui alguses olid paadid ainult kalapüügiks, siis kusagil alates 70. aastast e. Kr. hakati paatidel ka võistlema. Vana-Kreekas olid sõjalaevad, kus kasutati sõudjaid lavade edasiliikumiseks. Sealjuures istusid sõudjad kolmandal korrusel. Aerud olid neil asetatud tullide sarnastesse avadesse ja sõuti pikkade aerudega. Ka Homeros oma eepostes ülistas sõudekunsti, rääkides sõjalaevadest ja meeste vaevast paadi edasiliikumisel. Esimesena kirjeldas oma teostes sõudevõistlust Virgilius, kes kirjutas võitjate elust ja nende vaevast. Kaasaegne sõudmine kui spordiala on alguse saanud Inglismaalt, kus sõudmine oli kooliprogrammi osa. 1715 korraldati Londonis esimesed sõudevõistlused. Võistlustest võtsid
leek valjust tuuleiilist knlal kustus siis just, kui prisin: no kuis sul leb? Kll tean ju, tean, et sealtpoolt kike ned, ma siiski tulin kinnitama usku, et kuuled mind, kui prdun tuule poole, su silmad seal, kus kiigub tammeleht. Mu jaoks on tajumatud teed veel toonel ning nnda toon su lemmiklilled mulda kui taevasinaks. Ja tabab taas mind ehm: sa oled seal, kust tagasi ei tulda. Kesk jrve janus Paat otsib omapi nd varju krkjaist, ks ktepaar just pillanud on aerud. Ei ole sudja vsinud, ei nrk, vaid kesk jrve janus nagu thjal kaevul, sest nkk ta paadipras phib piisku, mis paljal ihul prlendavad vastu. Kas lainteil kiikudes saab heita liisku? Arm janu on, mees plvedele laskub ning kastab huuled kki leitud kaevu. Tilkhaaval kaovad nki rinnalt ehted ja tstes rauge pilgu suuri vaevu on janu veelgi suurem, veelgi kuumem. Ja taevas jrv on, paat kus krkjais ehk veel taas neb kord pealt, kuis eha koitu suudleb. Me pevaprlite pdjad.
Selge on see, et haridus ei tee haritust. See on inimeses endas kinni millise harituse tasemega ta on. Mitte millise hariduse tasemega ta on. Lugemine, maailma nägemine ja jälgimine, mõtlemine, kuulmine ja palju muud sellist aitavad kõigele sellele kaasa. Aga kus kohast algab haritus ja millega seda mõõta? Kui palju võõrsõnu pead sa teadma, või kui mitmel alal pead oskama kaasa rääkida, et olla haritud ja intelligentne? Kui palju on vaja selleks, et mitte ühel hetkel ärgata ja märgata, et APPI! Ma olen jobu! Aga ega neid kahte sõna ei saa ka teineteisest täielikult lahutada, sest haridustase suudendab ju ka haritustaset. Siin mängib kindlasti suurt rolli ka intelligents. Harituks saamiseks peab ise suurema osa tööd ära tegema, samal ajal kui hariduse saamiseks peab vaid koolis käima, veidi kaasa töötama ja seejärel kontrolltööd ära tegema. Haritus on aga su enda silmaringi ja intelligentsi suurus. Haritus on teada selliseid pisiasju nag...
P: Pagan küll. ( räuskab kurjalt) T: Pole hullu, see oli kõigest kala mis pääses ( Lohutab Pauli) P: Sul on õigus, loodan et tänane päev hullemaks ei lähe. Henri Reinsalu 11.d (Suur linnuparv lendab üle paadi mere poolt mandrile) P: Vaata sinna poole ! ( hõiskab ehmunult ) (Lähenemas oli torm, mida ei osanud keegi ette aimata) T: Kähku võta aerud, ja hakka sõudma kalda poole ! (Kaldani oli oma 1 km ja torm lähenes väga kiiresti) R: Me ei jõua kaldani, see torm läheneb liiga kiiresti, me peame selle tormi vastupidama. T: Näe võta ! ( Tarmo võttis istme alt päästevestid ja andis ühe Paulile ) (Torm on jõudnud kalameesteni, vihma sajab ja äikest lööb, tuul puhub väga kõvasti ja lained on suured) R:See päästevest on mulle liiga väike, see ei mahu mulle selga. T: Pane siis see vähemalt ümber käe kinni.
JÕU MÕÕTMINE 10.02.14 Enamikel juhtudel kutsuvad mitu ühel ja samal ajal rakendatud jõudu esile mõju, mis näib olevat ühe jõu tulemus. Kujutleme jõe peal paadis vaikselt istuvat aerutajat. Paat ujub, sest selle kaal on tasakaalustatud paadi tõstejõuga. Aerutaja kaal on vastavuses istme reaktsioonijõuga. Kui miski ei liigu, siis ükski nendest jõududest ei tee tööd. Kui aerutaja haarab aerud ja tõmbab nendega, siis aerulabad suruvad vastu vett. See tegevus loob reaktsioonijõu, mis tõukab paati edasi. Samal ajal toimib liikumisele vastassuunas hõõrdumisjõud. Paadi kiirenemine või pidurdumine tuleneb aerude tõukejõu ja hõõrdumisjõu vahest. KOMBINEERITUD JÕUD 10.02.14
· "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Koostatud ja tõlgitud luulekogud ja antoloogiad: · Emily Dickinson "Kiri Maailmale" (1988) · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Tuulelaevadel valgusest on aerud. Windship with oars of light" (valik eesti moodsat luulet, 2001) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) · "Vaikuse lävel" (2011) Doris Karve on tõlkinud ja kirjutanud luulet, näidendeid, esseid, artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri ja muusikatesotele ning pidanud mitmeid ettekandeid hariduse, ultuuri ja eetika teemadel
Kuueteistkümnes lugu Kalevipoeg mõtles: "Läheks purjetaks sinna, kus keegi ei ole veel käinud." Selle mõtte peale tuli temaga tark lind rääkima. Peale vestlust Kalevipoeg hakkas laulma: "Ma sõuan Soome poole, kus ma leian sugulasi ja tuttavaid, kes mind reisiks ette valmistavad." Siis soovitas Olevil: " Kutsu külast linnameister ja mõistetark. Võta maha tammepuu ja tee sellest laev. Mis tuleb järele jäta vaestele varjupaigaks." Olev kostis selle peale: "Ma teeksin seda, kui leiduks siin maal nii tugev mees, kes tamme maha võtaks." Lind kuulis seda kuuse otsast ja soovitas: "Minge metsa ostima" Mindi metsa otsima ja toodi mehi Turjamaalt ja sõnatarku Soomest. Sõnatargad seletama, kuidas laeva peab ehitama, et tervena tagasi tulla. Kalevipoeg laskis ehitada laeva hõbedast. Laeva nimeks pandi "Lennuk". Käsk siis anti, et koorem laevale viidaks ja kutsutaks mehi laevale. Laevale tuli sõjamehi, perepoegi ...
siis globaalse ettevõtte rajamine või oma väikese tulutoova talu omamine. Meie teekond on juba märksa pikem ning käänulisem, sedavõrd on ka eesootav saar suurem ja meile tähtsam. Just tee pikkuse ja käänulisuse tõttu on kohalejõudjaid juba märksa vähem ja üha vähem inimesi saavad tunda oma ideaalse saare liiva talla all. Olles kohale jõudnud ning mingi aja oma uues kohas elanud tunneme, et midagi on ikka puudu, võtame aerud kätte, nüüd küll siis juba kaatri või jahi rooli, aga ikkagi alustame jälle üht retke, retke mis peaks meid lõpuks viima sinna, kus on see millest eelmises kohas puudust tundisme. Olles saavutanud karjääriredelil tipu, materjaalse kindlustatuse ja rahuliku pereelu oleks ikka nagu midagi puudu. Küll mõnda hakkab tervisehäda juba keskeas kimbutama ning juba hakkab ta otsima saart, kus tal oleks hea olla ja teda ei vaevaks ükski tervisemure
"Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) 7 "Sa pole üksi" (2011) Koostatud ja tõlgitud luulekogud ja antoloogiad: Emily Dickinson "Kiri Maailmale" (1988) "Aastaajad eesti luules" (1999) "Tuulelaevadel valgusest on aerud. Windship with oars of light" (valik eesti moodsat luulet, 2001) "Sina ja mina" (2001) "Kabir" (2003) "Väike värsiaasta" (2003) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) 8 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud: Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980)
Hemingway ,,Vanamees ja meri" Tegelaste tabel. Santiago Manolin Looduse armastaja- ,,Merel olles ei Manolin oli väga hooliv, tubli ja ta oli ole sa kunagi üksi, loodus on koos alati Santiago jaoks olemas. sinuga." - Kui poiss tagasi tuli, magas Kangekaelne- ,,Aga nii kaua, kui mul vanamees toolil ja päike oli loojas. on aerud ja nui ja pinn,ma ei anna Poiss võttis voodilt vana sõjaväeteki ja alla." laotas selle üle toolikorju ja üle vanamehe õlgade. Väärtustas olemasolevaid asju- ,,Paegu ei ole aeg kõike seda taga - ,,Mis sa said?" küsis vanamees. ,,Tõin nutta, mida sul ole. Mõtle parem, mida sulle süüa," ütles poiss. ,,Nüüd sa nende asjadega teha saad, mis sul hakkame õhtust sööma." on."
Haridus Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja kõikjal saavutada, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsu...
Kodune töö nr. 7 Mis saab pärast nafta lõppemist? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koo...
35.Impulsi jäävuse seadus. Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. 36.Selgita reaktiivliikumise põhimõtet. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju - teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Just tänu sellele saavadki kehad liikuma hakata. Jalad tõukavad teekatet, aerud vett, lennukipropeller õhku. 37.Pöörlemishulga jäävus Kehtib pöörlemishulga ehk impulsimomendi jäävuse seadus. Välismõjude puudumisel säilitab süsteem oma pöörlemishulga ja sellega koos ka pöörlemistelje asendi. Sellepärast ei kukugi pöörlev vurr ja veerev rõngas ümber ning Maa telje kalde muutumatus paneb aastaajad vahelduma. 38.Mehaanilise energia jäävuse seadus.
öösel. Ära muretse selle üle, mida inimesed mõtlevad, nad ei tee seda eriti tihti. Mitte ükski tõestusmaterjal ei viita sellele, et elu on tõsine asi. I'm not a complite idiot, some parts are missing. Kõik naised on inglid..kui neil aga tiivad murtakse..istuvad nad luua selga! Kes kaua sõuab, sellel mädanevad aerud ära. Kui tunned et tahaks kohe hirmsasti midagi teha, heida pikali, ehk läheb üle. ,,Eksimine on inimlik'' ütles siilike, ning ronis kaktuse otsast alla. Mehed on nagu pilved, kui nad hommikul ära lähevad, võib veel ilus päev tulla. Ärge võtke elu liiga tõsiselt, nagunii te sellest eluga ei pääse. Loll on see kes vabandust ei leia.
allalastavad ja vette lükatavad.Reisilaevadel kasutatakse rohkem taavetiga allalastavaid,sest neisse saab minna juba laeva tekil.Küljes on ka hüdrostaat,mis avab päästeparve ka siis,kui seda enne teha ei jõutud,ta avaneb 4 meetri sügavusel laevahuku korral. 11)Hüdrostaadi tööpõhimõte: Hüdrostaati saab avada käsitsi või avaneb ta ise vee surve mõjul umbes 4 meetri sügavusel vee all laevahuku korral. 12)Päästepaadi varustus(vähemalt 15 nim.) Aerud tullidega(kui päästepaat on lahtine või osaliselt kinnine) Kaks pootshaaki Hauskar ja kaks pange Juhend ellujäämiseks ekstreemsetes tingimustes Paadikompass Tormiankur tugeva liiniga Kaks kirvest Joogivee tagavara Roostevaba topsik nööriga Kuus punast säratuld Veekindel elektrilamp signaalide andmiseks Toiduainete tagavara,arvestusega 10 000 kj inimese kohta Vile Esmaabi apteek Tabel päästesignaalidega Kalapüügivahendid Kokkupandav nuga
nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted,huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud,värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid,plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid, telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood,prill-lauad, printeritahm,hambapasta,
nimetasid neid aga normannideks - Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht - Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked üle mere: - Viikingilaev: kiire, madala süvisega, 1 mast ja 1 puri, ka aerud, meeskonnas 40 60 meest, lohepea laeva ninas - Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia 4. Viikingite usund - Looduse austamine (jõed, puud, allikad, järved) - Austati esivanemate hingi (hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik)
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus ...
Ükski naine pole kättesaamatu, on vaid saamatud mehed ! Luues mehe tegi Jumal alles katseeksemplari. Vaikus on muusika, mida kuulevad isegi kurdid. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. Kes tasa sõuab, sellel mädanevad aerud kätte ära . I rock , You suck. It's end of the story. Keegi tark ütles kunagi, et juua tuleb mõistuse piires. Einstein ütles kunagi, et mõistus on piiritu . Yesterday is history. Tomorrow is a mystery. Today is a gift. That's why we call it the present. Smile and world smiles back.
kui 2 kraadi. Kaitseülikond peab kindlstama, et inimese kehatemp ei langeks kiiremini kui 1,5 kraadi peale esimest pooletunnist vaikses +5 kraadist vees olemist. Vee- ja kaitseülikonna küljes peab olema vile ja patareiga varustatud valge tuli, mis valgustab 8 tunni kestel , valve ja päästepaatidele jne. 3. Morse tähestik Pilet 24 1. Päästepaadi varustus Päästepaadi varustusse kuuluvad: aerud tullidega(kui pääsrepaat on lahtine või osaliselt kinnine); kaks pootshaaki; hauskar ja kaks pange; juhend ellujämiseks ekstreemisetes tingimustes; paadikompass; tormiankur tugeva liiniga; kaks pikka vööri vangliini (14mm); kaks kirvest; joogivee tagavara (1,5 l inimese kohta paadi mahutavusega arvestades); roostevaba topsik nööriga; roostevaa mõõtutega topsik joogivee jagamiseks; toiduainete tagavara vaakumpakendis, arvestusega 10 000 kJ inimese kota,
Pannakse masinaruumide vahele. Pole vaja ülevalt minna. Uks kujutab endast tugevdusribidega toestatud kilpi, mis libiseb vaheseina paigutatud suunajatel. 28. Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik- ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade, asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus Laeva käiturid muudavad laeva peamootorite energia veojõuks. Suuremas osas laevades on enim kasutusel sõukruvi See on efektiivne ja töökindel.Klassikalised käiturseadmed on aerud ja purjed ning sõurattad.Viimasel ajal on laienenud hüdro(juga)käiturite kasutatamine ( kiiretes reisilaevades) Fikseeritud sammuga sõukruvi (FSK) iseloomustab kruvipinna moodustaja samm. Ühe sõukruviga laevadel pöörleb tavaliselt kellaosuti liikumise suunas. Kahe sõukruviga laevadel vasakpoolne vastu kellaosuti liikumise suunda. Sõukruvi iseloomustavad veel: läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi läbimõõduga ketta pindalasse, käigusamm jne.
murdosana asjast (nt 1/3 mõttelist osa elamust). Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Eristatakse loodus- ja õigusvilja. Loodusvili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenev saadus (nt puu- ja juurviljad, mineraalvesi, liiv, kanamunad, piim jne). Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, s.o teatud õigussuhte tõttu saadav tulu (nt aktsiate dividendid, üüri- ja renditasud jne).
loomakarvadega. Nii saadi laevad vettpidavaks. Laevad olid kõik pikliku kitsa kujuga ja ehitatud nii, et nendega oli võimalik sõita nii sügavas merevees kui ka madalas rannikuvees ja jõgedes. Laevad pidid olema kerged, sest vahel kandsid mehed oma laevu mööda maismaad, et jõuda järgmise jõeni. Laevad liikusid tuule abil. Selleks oli laeval suur kandiline puri, mis oli hobuse rasvaga veekindlaks tehtud. Kõik laevad olid varustatud ka aerudega. Aerud olid erineva pikkusega vastavalt sellele, kas nad asusid laeva ees-, kesk- või tagaosas. Aerutajatel istmeid polnud. Nad istusid laeva servas asuvate kummutite peal. Sõjalaevad olid väga pikad ja kitsad. Sageli oli laevanina kaunistatud puidust draakoni või mao peaga. Mõlemas laevaküljes olid kogu laeva ulatuses aerude jaoks augud, mis vajadusel kaeti enesekaitseks kilpidega. Laevatekk oli sõjalaevadel tervenisti välja ehitatud. Kaubalaevad olid sõjalaevadest laiemad ja aeglasemad
Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed. Tuntumad nendest on sõudikud perekond Cyclops. Need, vesikirbulistega mõõtmetelt sama suured vähikesed, erinevad viimastest oma sihvakama (tilgakujulise), tagasuunas aheneva keha poolest. Tagakeha lõpeb ka neil hargiga. Kõikidele emastele aerjalgsetele on iseloomulik munakobarate kandmine tagakeha külgedel. Arenguperioodil esineb Nauplius vastne. Liikide arv: Eestis kuni 100 Kirjandus: Lennart Lennuk, 2013. Jalad kui aerud, keha kui süstik. Eesti loodus 3: 8- 14 Veldre I, Mäemets, A., 1956. ENSV vabaltelavad aerjalalised (Eucopepoda) I; hormikulised (Calanoida). Tartu Veldre I, Mäemets, A., 1956. ENSV vabaltelavad aerjalalised (Eucopepoda) II; sõudikulised (Cyclopoida), rullikulised (Harpacticoida). Tartu Selts: Lõpushännalised Branchiura Ainus selle seltsi esindaja Eestis on kalatäi Argulus foliaceus. See väike vähike elab ajutise ektoparasiidina kalade kehal
üksteisest ei tohi ületada 3 m ning mille külge kinnitatakse tormitrossid. Ülemise tormitrossi kõrgus lasti pinnast peab olema vähemalt 1 m. Nende nõuete asendusena võib 2 m kõrgusele tekilasti kohale tõmmata pingul terastrossi, mille külge tekil töötavad meremehed saavad haakida oma kaitsevööde trossid. Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid. Pilet No. 22 1. Päästepaadi varustus Aerud tullidega (lahtine või osaliselt kinnine paat); kaks pootshaaki; hauskar ja kaks pange; juhend ellujäämiseks ekstreemsetes tingimustes; paadikompass; triivankur (tormiankur) tugeva liiniga; kaks pikka vööri vangliini (14mm); kaks kirvest; joogivee tagavara; roostevaba topsik nööriga; roostevaba mõõtudega topsik joogivee jagamiseks; toiduainete tagavara vaakumpakendis, arvestusega 10 000 kJ
Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a. Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.] [Uus-Meremaa 1950.a.akt] Uus-Meremaa New Zealand Aotearoa Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse. Uus- Meremaa esimesest põhiseaduslikust 1852.a. Konstitutsioonilist Aktist on tänapäevaks [82 paragrahvist oli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamus paragrahve kaotanud jõu ja asendatud uutega, mis on vastu võetud kas Inglise või oma parlamendi poolt. Paljud eluvaldkonnad ei ole reguleeritud normatiivaktidega, vaid tavadega – konstitutsiooniliste kokkulepetega. Hümn: “God De...
2.Clearing tube puhastustoru 3.Sea grid kaitsevõre 4.Shell plating välisplaadistus 28. Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik- ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade, asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus · Laeva käiturid () muudavad laeva peamootorite energia veojõuks. · Suuremas osas laevades on enim kasutusel sõukruvi (screw propeller, ) See on efektiivne ja töökindel · Klassikalised käiturseadmed on aerud ja purjed ning sõurattad. · Viimasel ajal on laienenud hüdro(juga) käiturite kasutatamine ( kiiretes reisilaevades) Fikseeritud sammuga sõukruvi (FSK) iseloomustab kruvipinna moodustaja samm. · Ühe sõukruviga laevadel pöörleb tavaliselt kellaosuti liikumise suunas. Kahe sõukruviga laevadel vasakpoolne vastu kellaosuti liikumise suunda. · Sõukruvi iseloomustavad veel: läbimõõt, sirgestatud labade kogupindala suhe sõukruvi
Seejuures pole vaja teada, kui tugev ja millise kestusega see vastastikmõju oli. Rakendusalad: reaktiivliikumine (re- + activus -- ladina k vastu + tegutsev), mida kasutatakse nii tehnikas kui ka mõne looma poolt looduses. Selleks et paigalt liikuma pääseda, on vaja vastastikmõju -- teist keha, millest end eemale tõugata, nii et see vastavalt Newtoni III seadusele sama suure jõuga vastu mõjuks. Just tänu sellele saavadki kehad liikuma hakata. Jalad tõukavad teekatet, aerud vett, lennukipropeller õhku. Pöördliikumine. Kui kulgliikumise hulka nimetatakse lihtsalt impulsiks, siis pöördliikumise hulka nimetatakse pöördimpulsiks ehk impulsimomendiks. Käte liigutamine muudab impulsimomendi jäävuse tõttu pöörlemiskiirust. Sarnaselt impulsiga on ka impulsimoment jääv. Kehtib pöörlemishulga ehk impulsimomendi jäävuse seadus. Välismõjude puudumisel säilitab süsteem oma pöörlemishulga ja sellega koos ka pöörlemistelje asendi
Igatahes paat lekkis ning üha suurema hooga. Peagi pidid paadis olijad põhjaminemise vältimiseks tegelema ainult vee välja loopimisega. Tõusev tuul keeras isehakanud meremeeste paadi ümber ning nad leidsid end veest, kuhu jäid paadi külge klammerdunutena triivima. Pärast kuus tundi kestnud põgenemisteekonda ajas tuul põgenikud Muhust loodes oleval Kõinastu laiul randa. Kõinlased andsid põgenikele süüa ja peavarju. Järgmisel õhtul anti meestele korras paat ja aerud ning saadeti nad Saaremaa poole teele, aerutada oli umbes viis kilomeetrit. Punaarmeed laiul veel ei olnud, kuid viivitada ei maksnud. Pärast pooletunnilist aerutamist toimus meeste jaoks midagi kujuteldamatut. Loodekaarest ilmus meeste vaatevälja laev, kust avati Kõinastu pihta trasseerivate kuulidega tuli. Rookatustega majad süttisid ning peagi lõõmas kogu laiul olnud küla ühtlase tulemerena. Küla, kus neile oli peavarju antud, muutus nende silme all olematuks (Vetter 2004, 104)
osa elamust). Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Eristatakse loodus- ja õigusvilja. Loodusvili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenev saadus (nt puu- ja juurviljad, mineraalvesi, liiv, kanamunad, piim jne). Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, s.o teatud õigussuhte tõttu saadav tulu (nt aktsiate dividendid, üüri- ja renditasud jne).
«Mis purjed tal praegu peal on?» «Alumised, topselid ja jaagerpuri, sir!» «Tõmmake ülemised praampurjed juurde! Kuus meest üles fokkmasti! Ruttu!» «Jah, jah, sir!» «Suurpuri valla! Soodid ja prassid! Noh, poisid!» «Jah, jah, sir!» «Pärituult -- otse pakboordi! Valmis olla, kui laine tuleb! Pakboordi, pakboordi! Noh, mehed! Korraga! Tasa-a!» «Just nii, tasa, sir!» Parv jõudis jõe keskele; poisid keerasid ta pärivoolu ja panid aerud kõrvale. Vesi ei olnud kõrge, seepärast oli voolu kiirus ainult kaks või kolm miili tunnis. Järgneva kolmveerandtunni jooksul ei vahetatud peaaegu sõnagi. Nüüd möödus parv eemalasetsevast -kodulinnast. Paar-kolm vilkuvat tulukest näitasid, kus ta rahulikult uinus tumeda avara tähtedega ehitud veevälja taga, aimamata, milline suursündmus oli teoksil. Must Tasuja seisis ikka veel ristipandud käsi, heitis viimse pilgu
vaid tema on selleks suuteline. On vist palju tahta, et te teda mõistaksite. Tema maailmatunnetus on enneolematu, tema ideed utoopilised ja jalustrabavad. Tihti ka mõistetamatud ja segased. Täpselt nagu ta isegi. naljakaid. I'm not a complete idiot, some parts are missing. Kui hulluks lähen , võtan sinu küll kaasa ! Elu on nagu lehm , koguaeg saab pulli. Kõik naised on inglid..kui neil aga tiivad murtakse..istuvad nad luua selga! Kes kaua sõuab, sellel mädanevad aerud ära. Elu on lill, persse need muruniidukid Tõeline sõber ei naera, kui sa püksi pissid vaid pissib koos sinuga. Vabal ajal olen normaalne, aga vaba aega mul kahjuks ei ole. Kui tunned et tahaks kohe hirmsasti midagi teha, heida pikali, ehk läheb üle. ,,Eksimine on inimlik'' ütles siilike, ning ronis kaktuse otsast alla. Lase end õhku, õhus on armastust! Mina ei näe unenägusid. Ma magan silmad kinni. Ma ei käitu sinu pilli järgi, kuna sinu pill on häälest ära
kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid, telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood, prill-lauad, printeritahm, hambapasta,
bitch, run! 3091. Kurvast pepust ei tule õnnelikku peeru 3092. Enne minuga kohtumist ei uskunud keegi, et põrgu on olemas 3093. Lapsi tuleb teha laia ja lageda mäe otsas, siis tulevad lapsed suure silmaringiga 3094. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis! 3095. Ma tean küll kus ma elan 3096. Siil udus on suur oht! 3097. ära sõida kiiremini kui lendab sinu kaitseingel!!! 3098. Üks pea on hea, kaks on juba inetu" 3099. Kes kaua sõuab, sel mädanevad aerud kätte ära 3100. Müüja:Kas teil 30 senti on?Mees:Ei tea, pole mõõtnud 3101. Tänane doonor on homne abivajaja 3102. Kui neil seal taevas sokolaadi pole, siis ma sinna ei lähe!! 3103. naine peab olema nagu toonekurg: pikkade jalgadega ja tooma lapsi 3104. Mehed on nagu pilved: kui hommikuks ära lähevad, võib veel täitsa ilus ilm tulla 3105. Kui smurf punastab kas ta läheb lillaks? 3106. Sa oled kui taevast kukkunud ingel. Kahju ainult, et näo peale! 3107
Ilmne tõestus, et hullari aed on liiga madal. Ma ei ole sinu tüüp. Ma pole täispuhutav. - I'm not a complite idiot, some parts are missing. - Kui hulluks lähen , võtan sinu küll kaasa ! - Üks asi , mida ma kaotanud asjadest kõige rohkem igatsen on mu mõistus. - Elu on nagu lehm , koguaeg saab pulli. - Life is like a dick - when it gets hard, fuck it. - Kõik naised on inglid..kui neil aga tiivad murtakse..istuvad nad luua selga! - Kes kaua sõuab, sellel mädanevad aerud ära. - Elu on lill, persse need muruniidukid - Tõeline sõber ei naera, kui sa püksi pissid vaid pissib koos sinuga. - Vabal ajal olen normaalne, aga vaba aega mul kahjuks ei ole. - Kui tunned et tahaks kohe hirmsasti midagi teha, heida pikali, ehk läheb üle. - ,,Eksimine on inimlik'' ütles siilike, ning ronis kaktuse otsast alla. - Lase end õhku, õhus on armastust! - Mina ei näe unenägusid. Ma magan silmad kinni.
Jõudes alla mere äärde, ta vilistas. Talle vastas samasugune signaal ja viie minuti pärast nägi ta ilmuvat paati nelja mehega. 591 Paat tuli nii lähedale kui võimalik, kuid vesi polnud küllaldaselt sügav, et paat oleks pääsenud kaldale. Felton astus vööni vette, usaldamata kellelegi oma kallist koormat. Õnneks hakkas torm raugema, kuid meri mässas endiselt ja paat kõikus lainetel nagu pähklikoor. «Kuunarile! Sõudke kiiresti!» ütles Felton 592 Neli meest haaras aerud, aga laine oli liiga kõrge, et aerudega oleks saanud midagi erilist ära teha. Siiski suurenes vahemaa lossi ja paadi vahel ja see oli peaasi. Öö oli kottpime ja paadist oli peaaegu võimatu näha kallast, järelikult ei olnud võimalik eraldada ka kaldalt paati. Merel kiikus must täpp. See oli kuunar. Sel ajal kui paat nelja sõudja käte jõul kuunari poole liikus, vabastas Felton mileedi käed nöörist ja taskurätikust.
Saad pooleni, oled väsinud, ujud üle poole -- kramp, saad juba kalda ääre -- rabandus ja nõnda suredki sinna, nagu selleks, et teistel oleks hõlbus sind välja tõmmata. Mina isegi vedisin ühe niisukese rabandusemehe kuivale, alles siis läksin politseisse. Ja keda ei võta kramp ega rabandus, see saab aeruga pähe või jääb mõne aurulaeva alla. Sest ühte pead sa teadma: aerutajaid on siin ilusa ilmaga nagu sipelgaid mere ääres. Aerud muud kui välguvad aina, nagu lendaksid luiged. Ja aerude vahel tiirlevad aurulaevad, ikka üksteise järele, üksteise järele või teineteisest mööda, aina mööda. Ütle nüüd ise, kuidas sa seal ujud, kus niipalju aurulaevu. Juba paljast hirmust saad krambi jalga või rabanduse südamesse. Jah, oleks veel suine aeg, siis sa näeksid. Soojaga aina tudengid, tudengid, tudengid... venelased, sakslased, poolakad... kõik särgiväel, õllekorvid lootsikus... ise trimpavad, laulavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
