andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. Kristjan Raua stuudio, Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. 1912-kunstikursused tlnas, 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906- (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906- (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia
· Tööd: linda kuju,kalevipoeg kuulsaim on koit ja hämarik Amadeus heinrich adamson · Õppis peterburis.välismaal õppinud kujur,kes töötas eestis · Looming eeskujuks oli pr realistlik skulptuur · Sündis 1855al paldiski lähedal,meremehe peres · Juba õppides õnnestus tal oma töid müüa,õppides tlna toomvaeste koolis,pani õp tähele tema nikerdusi · Õpinguid jätkas tlnas ühe tisleri juures · 1876-79 õppis peterburi kunstiakadeemias · Õppis,elas peterburis,pariisis itaalias · Tema õpilane oli K magi · 1907 aal sai peterburi kunstide akadeemia akadeemikuks · 1918 asus elama paldiskisse · Loomingus saab välja tuua: · REALISTLIKEKALURIELUKUJUTISI:HÜLJEKÜTT PAKRI SAREL,ÄREVAL OOTEL · MÜTOLOOGILISE KOMPOSITSIOONE "KOIT JA HÄMARIK" · Monumentidest köleri bust · Suri eestis 1929 paldiskis KOKKUVÕTE:
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
Kunstiajaloo võõrsõnad ja materjal 3.september aatrium elamu keskel asuv katuseta ruum. Tänapäeval esineb rohkesti kaubakeskustes, avatud ruum. akropol linnamägi, tavaliselt asub neil tempel. TLNas Toompea akt tava dokument, juhtum - kunstis Igasugune alasti keha kujutav teos altar ohverdamis paik amfiteater poolkaare kujulise vormiga teater, publik tavaliselt lavast kõrgemal. Amfora Kreeka(Kreeta s. Mükeene ps.) pärinev vaas, algselt sangadega, asjade-saaduste hoiustamiseks. Animalist kunstnik, kes kujutab,joonistab loomi Antiikkunst Kreeka ja Rooma kultuuri kunst Arkaad kaared, võlvif, mitmuses, kaaristu, võlvitu Baas alus, põhi, samba alumine osa
Rahvuslik liikumine · Eeldused: -1)majandus; 2)eesti haritlased; 3)kooliharidus; 4)kultuuritegevuse aktiivsus; 5)omavalitsus; · Eesmärk: -1)keeleoskuse parandamine; 2)emak kooliharidus; 3)silmaring+; 4)kult harrastused+; · Tegelased: 1. J. Köler -maalikunstnik; -talup palvekirjade vahendaja; -Viljandist; 2. L. Koidula -luuletaja; -isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. ...
Tallinna radikaalid: päevaleht teataja; eestvedaja Konstantin Päts; abilised(toetajaskond) A.H. Tammsaare, E.Virgo, J.V.Veski jt.; probleemid eestis-eesti ühiskonna sotsiaalne lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemi...
· Lätis j. Rainis uue ideoloogiaga, vanem põlvkond on liiga ükskõikne sots küsimustes · Eestis mõjukas j. Tõnisson, postimees, oluline hariduse ja kult edendamine · K. Päts, teataja, kuulutas uueks jumalaks majanduse · Mõju kogus lätis ja eestis sotiaaldemokraatia · Lätis ja eestis kasvas nende mõju ühisk oluliselt, nt mitmed maj asutused ja omavalitsused läksid nende kontrolli alla · 1904 saavutas eesti-vene blokk võidu tlnas, eestlaste võimuletulek pealinnas · Leedus jõhker venestamine, keelati rahvuslikud org, isegi lad tähestik, alles 1904 leevenes 1905-1906 aasta sündmised Baltikumis: · 1905 puhkenud vene rev mindi aktiivselt kaasa, lätis algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine, osaleti ka ülevenemaalises üldstreigis · 16.okt 1905 sõjaväe rünnak tlnas meeleavaldusel, ärevust leevendas Nikolai II 17.okt manif
anda. Valiti 80-liikmeline esindus, kes pidid tööliste puhtmajanduslikud nõudmised üle andma. (8-tunniste tööpäevade kehtestamine, ületunnitasude eest teistsugune tasustamine, tööjärgsete läbiotsimiste ja trahvide lõpetamine). Saadi asekuberneri Aleksander von Giersi jutule. Deklareeris, et tööliste nõudmisi ei hakata isegi enne arutama, kui töölised on uuesti tööd alustanud. Järgmisel päeval koguneti uuesti. Selleks ajaks olid Tlnas toimunud juba mõningad vägivallajuhtumid. 13.01. koosolekul otsustasid töölised oma korrakaitsesalgad moodustada (igas salgas 50 inimest). Streik jätkus, töölised tagasi tööle ei läinud. Mindi kuberneri juurde. Kuberner Bellegard lubas kõneleda nendest tingimustest vabrikuomanikele. Lubas tööliste õigustatud nõudmisi vabrikute omanike ees kaitsta. Järgmistel päevadel algasidki läbirääkimised. Mõnel pool hakati järeleandmisi tegema. Esimene kokkupõrge toimus 14
poodi üles, Saaremaa sai vabaks ordu lahkumisega, 1345- sõlmiti rahu: saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Välisvaenlased: vene, taani, rootsi, norra, poola, leedu. Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused,
organisaator. Kindral Lavr Kornilov üritas Venemaal teostada sõjaväelist riigipööret. Enamlaste abiga suutis Kerenski selle maha suruda. Oktoobripööre- Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet madalale langenud. Võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimule tulla. Lenini arvates tuli esiteks haarata võim Petrogradi ümbritsevates linnades, sh Tlnas, ja alustada seejärel vastuhakku pealinnas endas. 25. okt. 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. oktoobril 1917 II Nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse e. Rahvakomissaride Nõukogu. Tegemist oli enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsoonivalitsusega. Esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov e Lenin. Kongress võttis vastu rahu- ja
Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule.Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.Välisoliitika- Eesti asus oma iseseisvusele tunnustust taotlema 1918 kuid de jure tunnustuseni jõuti alles pärast vabadussõda. 26 jan 1921 antandi ülemkogu tnnustas ühekorraga kõiki balti riike.Eesti välispol peamine ül oli riigi julgeleku kindlustamine. Ohuallikateks olid saksma ja venemaa.EKP eesti kommun partei üritas 1 sept 1924 relvastatud riigipöördekatset. tlnas ründas 300 võitussalklast valitsus asutusi sidekeskusi ja sõjaväeosi. 1923- Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 sai eestist rahvasteliidu liige. SUUR KRIIS- Suur kriis 1930-1934 majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõt teid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine . Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid
Tuglase ilukirjanduslik looming on meie kirjandusloo seisukohalt märkimisväärne, omad laadis esinduslik ja heatasemeline. Novelliraamatud: ''hingemaa''(1906), ''Saatus''(1917), ''Raskuse vaim''(1920). Romaanid: ''Felix Ormusson'', ''Väike Illumar''. Reisikirjad:''Teekond Hispaania'', ''Teekond Põhja-Aafrika''. Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana. Tuglas kirjutas J.Liivist monograafia. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. Tlnas. Nõmmel Tuglase viimases elupaigas asub Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. 14. 20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromnatilist proosat. Uusromantiline proosa- võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutunud, pigem impressionismist, oli isegi naturalistlikke jooni(nt. Tuglas''Toome helbed''). Uusromantilises laadis kirjutas ka Tammsaare(miniatuure, kunstmuinasjutte). Gailit(''Toomas Nipernaadi').
Käsitöölised ka mingil määral. Hakati asutama linnakoole e ladina koole 15 saj.Õppisid eelkõige kaupmeeste lapsed. Ka seal oli usuõpetus tõsine, aga lisaks sellele matemaatika,lugemine,geograafia. Linna kool allus otse raele. Raad pidi leidma ruumid, õpetaja ja talle ka palka maksma, milleks ei olnud raha, vaid rohkem tarbekaup(vili,küünlad jne). 15 saj lõpus tekkisid isegi eesti päritolu linnalastele ainult Tallinnas mittesaksa kool. Pühavaimu kiriku juures.Kujunes Tlnas välja ka tütarlaste kool, kus õppisid väga rikaste kaupmeeste tütred.Tüdrukute koolitamine oli lühema ajalisem ja pealiskaudsem. Reformatsioon lõpetas sisuliselt kõik need koolid ära. 16 saj keskpaigaks olid koolid hääbunud. Esialgu reformatsioon kooliharidusele hea ei olnud. Lisaks koolidele olid keskajal olemas ka rändõpetajad. Need olid mitte väga rikaste vanemate lapsed, kes olid saanud mingi hariduse ja ei leidnud testsugust ameteid, käis linnast linna ja raha
1858 Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. 1802 Tartu ülikooli taasavamine TÄHTSAD NIMED Georg Freidrih Parrot- Tartu ülikoli esimene rektor, kindlustas rahalise toetuse. Wilhelm Struve- TÜ rektor, astronoom. Moritz Hermann Jacobi- TÜ rektor, füüsik Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja Karl August Senff-Tü juurde rajatud joonestuskooli õpetaja, kunstnik. Gernhard Franz von Kügelgen- tunduim Tlnas tegutsenud maalikunstnik Janis Grimze- e ja lät mõeldud saksakeelse kihelkonnakooliõpetajate seminari rajaja Otto Wilhem Masing-"Marahwa Näddala Leht" Kreutzwald-"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" Johann Voldemat Jannsen- Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. " Perno Postimees" Eduard Ahrens- koostas 1843 uue eesti keele grammatika. Kirjakeele aluseks võttis põhjaeesti keskmurde. Fr. R Faelmann- tema eestvedamisel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa
Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguv...
vanamoodsateks, tähtsustasid tööstuse ja tööjõu küsimust ühiskonnas (nt M.Martna, Ed. Vilde). Tõstatati teemasid, mis on õigus, kes on kodanik, demokraatia ümber keerlevad küsimused s.t. sel hetkel oli vastasseisu / dialoogi teke kasulik! Natsionaalsotsialistid – ühes rahvuslikkusega peab käima vendlus ja võrdsus. Selles arvamuste paljuses ja diskussioonide ajas kasvab välja ka Noor-Eesti ( I ) 1905 . II 1907 1901 päevaleht „Teataja“ Tlnas K.Päts . Postimees oli aateline, uskus, et enne kui üldse kuskile liikuda, on vaja aateid, põhimõtteid, millesse uskuda ning siis tuleb majanduslik kindlustatus, mis seda üldse toetab. Pätsi Teataja oli vastupidisel arusaamal, nad uskusid, et eelkõige on vaja majanduslikku sõltumatust, seejärel saab „tegeleda“ aadete jms ellu viimisega, kultuuriga jne. Tartu renessanssi päevil on ühiskond ja lugeja saavutanud ise regulaarsuse-harjumuspärasuse
KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad koh...
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende teistsugusel kasuta...
Mõisnike hulgas suurenes poola ja leedu feodaalide osa. 1584 anti valgale linna õigused , pärnu muutus ühtseks ja tähtsaks sadama linnaks. Katoliiklik poola hakkas vastu reformatsiooni tegema. Hakkas tartus tegutsema jasuiitide ordu. Rajasid jusiitide koleegiumi ja selle juurde ladinakeelse gümn. Lisaks asutati tõlkide seminaar. Jesuiitide tegevus ja katoliku aeg lõppes 1625a. Nim eesti hertsogkonaks kohalike aadlite suur mõju säilis. Kuningat asendas tlnas kubernäär. Keda aitasid nõunikud. Maa jagati 7 linnuse lääniks. Tln paide rakvere lihula haapsalu koluvere narva. Riigi maale asutati riigi mõisid kus valitsesid hoogtit. Kindlustati rootsi alal kindlad maskud ja koormisi vähendati. Eram mõisates jäi mõisniku võimu piirid suureks, aadlikud moodustasid eesti rüütel konna mille kõrgeim organ oli maapäev. Saaremaa taani võimu all Kannatas sõjas kõige vähem. Aadel moodustas saaremaa rüütelkonna ja säilitas oma eesõigused
07.1917 Toompea lossis. erakondade kujunemine (enamlased, * Vasakpoolsed – enamlaste partei (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste (enamlaste) Partei) – VSDT(e)P, mille Eesti osa kasv oli väga muljetavaldav. Märtsi alguses arvestati, et Eestis oli ca 120 enamlast. Aprillikuuks oli enamlaste arv kasvanud 2000ni. Augustis saavutas see 7000 piiri ja 1918. aasta jaanuariks oli Eestis üle 10 000 enamlase. Põhjuseks massiivne propaganda, sh ka ajakirjandus. Tlnas ilmus 3 enamlaste parteile kuuluvat ajalehte (Kiir – toimetaja Jaan Anvelt, Maatamees – Hans Bögelmann, Utro Pravdõ – Ivan Rabtšinski). Raha saadi ülevenemaaliselt parteilt, mille laegast täitsid omakorda sakslased. Raha neil rohkem kui ühelgi teisel kohalikul erakonnal. Kihitustöö oli teadlikult demagoogiline, arvestamata jäeti, kas rahva soove on võimalik tegelikult ellu viia. Nende 3 põhiloosungit – rahu, leiba, maad! Enamlased AV ei tunnistanud, tahtsid kogu võimu endale
Lihulas? - enamasti asusid linnades. Tsitertslaste munga- ja nunnakloostrite omavaheline seos on keeruline ja mitmetähenduslik, sest tuli ette ka isehakanuid, kellest ordu tervikuna midagi teada ei tahtnud. Omaaegses ühiskonnas oli nende nunnakloostrite funktsioon seotud rohkem aadlidaamide sotsiaal-hoolekandega. Kerjusordud olid esindatud dominiiklaste ja frantsisklastega. Dominiiklaste konvendid olid Tlnas, Tartus, Narvasse rajamine ei õnnestunud, sest enne tuli ref aeg peale. Millal tlnasse nende konvent rajati, pole kindel. Traditsiooniliselt peetud 1229 või 1239. Frantsisklaste konvendid Tartus, Viljandis ja Rakveres ning Lihulas (seda ei ole suudetud tõestada). Seejuures vaid Tartu konvent oli alguse saanud juba 13. saj, Rakvere ja Viljandi oma pärinevad alles 15. saj, Tartu rajamise aeg ka päris kindel ei ole
-17. sajandini), u 400-600 sõna. Saksa laenud hakkasid tulema siis, kui saksa keeleala laienes. Hansakaubanduse vahendusel mõju Läänemere ranniku keeltele. Alamsks mõjud peamiselt sõnavaras ja süntaksis (nt ühend- ja väljendverbid, sõnajärg), ka rektsioonis – tänama millegi eest, millegagi rahul olema, lootma kellegi peale jne. Alamsks oli administratiiv- ja kirjakeel veel 16. saj (kuni reformatsioonini), Tlnas ametlik keel 17. saj alguseni. Eriti tugev mõju rüütelkonna ajal, eriti 14.-15. saj. Alamsks tuumala asub Westfalenis Lääne-Saksamaal. Sõnavara seas palju sõnu taimede, ühiskonna, toidu, ehituse, ristiusu! kohta: sibul, ploom, roos; härra, proua, preili, krahv; pannkook, kook, kruus, pann, pott; pööning, ruum; ingel, piibel, paavst, piiskop, preester. Alamsaksa laenud on pärit eeskätt keskalamsaksa keelest, mida kõnelesid ka 13. sajandi algul Eesti ala vallutanud
Romaan-Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis (värssromaanid on haruldased). · Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. · Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di (Tolstoi ,,Anna Karenina")-, tri (Vilde ajalooline triloogia: ,,mahtrasõda", ,,kui anijamehed tlnas käisid", ,,prohvet maltsvet")-, tetra (Tolstoi ,,Sõda ja rahu")-, pentaloogiaid (,,Tõde ja õigus") jne. · Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste ise tuli kasutusele palju aega hiljem. Neid liigitatakse: 49 · Ainestiku: ajalooline romaan ("Mahtra sõda"), sõjaromaan ("Läänerindel muutusteta"), talupojaromaan ("Mäeküla piimamees"), kriminaalromaan ("Suur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
