Monarhia-Riigivalitsemisvorm Absoluutne monarh.-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla)
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib
vaherahu. Hugenotid kogunesid Pariisi, di Medici otsustas nad hukata, Üle 2000 hugenoti tapeti. Ususõdade uus puhkemine. De Coligny tapeti. Abiellumine toimus. De Bourbon pidi muutma mitu korda usku, et jääda ellu. Charles IX sureb ja tema asemele sai vend Henry III(1574-1588), kes oli viimane di Medici poeg, ta tapeti fanaatiliste katoliiklaste poolt. 1589 sai võimule Henry Bourbon , Henry IV nime all, oli võimu all 1610 aastani. Ta oli hugenot. Ta ei saanud troonile kuna Pariis ei lasknud teda väravatest sisse. Pariisis pooldati katoliiklust. 1594 vahetab Henry usku sõnadega Pariis väärib missat. Ta ei unusta hugenotte. 1598 annab ta välja Nantesi edikti, millega andis ta hugenotidele õiguse jumalateenistusi pidada, et nad ei peaks elu pärast kartma anti neile paar kindlust ja õigus sõjaväge pidada.(tähendas pms usuvabadust). 1610 Henry tapeti. Tema valitsajal sai Pr
vastuolud. Absoluutse monarhia olulised arendajad Prantsusmaal: 1) Kuningas Henri IV (1589-1610), esimene Prantsusmaa valitseja, kes paneb aluse Bourbonide dünastiale, ta oli Prantsusmaa hugenottide eestvedaja ja kui ta abiellus kuninga tütrega ja kuna kuninga pojad said kõik surma, siis temast kui kuninga tütre mehest sai Prantsusmaa seaduslik valitseja. Oma elu jooksul vahetab Henri IV ellujäämiseks ja oma võimu kindlustamiseks mitu korda usku (tegelikult hugenot). Henri IV mõrvati ühe äärmusliku katoliiklase poolt. Henri IV Bourbon suudab ületada sisekaose ja tegi lõpu hugenotisõdadele (1562-1598) ning suutis tagada Prantsusmaa hugenottidele inimväärsed elamistingimused. Kui temast saab kuningas siis kindlustamaks oma võimu Pariisis võtab ta üle katoliku usu protestant, kes riiklikel kaalutlustel astus katoliku usku (1593). Ta pääses eluga pärtliöö veresaunast (1572)
- Peale tähtsa Bourbonide-suguvõsa pöördumist kalvinismi omandas poliitilise mõõtme (Hugenotid=Vandeseltslased). Vastaspoolel kat. guised (Kirde- ja Põhja- prantsusmaal), Valois-dünastia - Hispaania toetab Guise´de poole, Inglismaa ja Pfalz toetavad Hugen. - 1570 St.Germaine rahu: Hugen. saavad 4 tugikohta. - Pärtliöö veresaun: Kuninganna Catarina De´Medici tütre ja Navarra Henri pulma järel tapetakse 20 000 H. kaotavad õigused. - Abielu kaudu saab Hugenot Navarra Henrist (Bourbon) Prantsusmaa seaduslik troonipärija! - 1584 kat. Pariisi liiga (Guise´id) sõlmib navarra henri vastase liidu hispaaniaga. - 3 sõda 2. (Navarra Henri IV de Bourbon) valitses 1589-1610,mõrvati) -Bourbonide dünastia algus (kuni 1792) (1814-30) - Oskuslik poliitik, kes teeb sõdadele lõpu I 1593 asutub kat. usku II 1598 Nantes edikt (kuni 1629,1685): Prot. tagati südametunnistuse vabadus, Piiratud kultusevab. oma provintsides, Pol. võrdõiguslikus Kindlus
9. õe pulmad. Katoliiklaste ja hugenottide lepitamise eesmärgil. Sellest hoolimata lasi charles 9. ema katariina de medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. Järgnes uus hugenottide ülestõus ja lõid lõunaprantsusmaal oma riigi. 1574- kuninkaks sai henri 3mas. Poliitiliselt laveeris 2usu vahel ja tapeti katoliiklaste poolt hetkel kui ta toetas jälle hugenotte. 1589-troon läks navarra henrile. Oli hugenot mistõttu pariis ja suurosa pratnsusmaast ei tunnustanud. 1593 vahetas usku ja hakkas katoliiklaseks et riigis korda saada. 1598 nantesi edikt- valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid hugenottid võisid väljaspool pariisi ka tegutseda. Lõpetas mõneks ajaks ususõja. Reformatsioon skandinaavias 1397a Sõlmisid rootsi taani nirra kalmari uniooni e liidu et saaks saksamaa vastu oleks pakkuda midagi kui vaja. Reaalne võim oli taani kuningannal margretel ,sest taani oli kõige arenenum
annaabi.ee 
