Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid. Tähtsaimaks jumalaks oli viikingite jaoks Odin - jumalate ja inimeste isa, kes valdas kõrgema tarkuse ja nõiduse kunste, oli ka kaupmeeste ja sõdalaste kaitsja. Piksejumalaks oli Thor. Usuti, et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika - Valhallasse. Viikingilaev...
Tegevused:karjapidamine,küttimine, põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju.Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist. Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa),Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Kokkupõrked Briti saartega, . Põhja-Prantsusmaal tek tänu viikingitele Normandia hertsogkond. Varjaagid purjet piki jõges Bütsantsi. Nad tegid kohalikega koostööd, kui nende jõud neist üle ei käinud, aga nõrgemaid linnu nad rüüstasid. Ida-Rooma(bütsants) jäi püs tänu:soodsa geogr ting: Ida-R piir oli lüh, palj merd
24. Millega viikingid tegelesid? Enamus elasid tavlist elu- harisid põldu või kauplesid 25. Kuhu viikingid oma retkedel välja jõudsid? Millised territooriumid viikingite poolt asustati ehk kuhu nad elama asusid? Nad asusuid elama Rootsi, Taani ja Norra aladele 26. Kuidas nimetati viikingite kirja? ruunideks 27. Iseloomusta viikingite elamut ja laeva! Elamuteks olid enamasti suured talud või mõisad, laev oli pikk ja sale 28. Kes olid Vana-Vene riigi rajajateks? Varjaagid 29. Mis linn oli Vana-Vene riigi pealinn? Kiiev 30. Mis aastal ja kes võttis Vana-Vene riigis vastu ristiusu? 988-Vladimir Püha 31. Selgita mõisted: Varjaagid-tänapäeva Venemaa aladel tegutsenud viikingid Tšuudid-osa läänemeresoome rahvaid Družiina-Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond Bojaar-Vana-Vene ülik 32. Miks olid Vana-Vene riigis tähtsad vürstid: Rjurik, Vladimir, Jaroslav Tark? Rjurik-esimene Vana-Vene vürst Vladimir-võttis vastu ristiusu
administratiivse ja koosolekud kohtuliku võimu tagaja Konungid kogukondade pealikud(maakondade juhid) (kuningas) Normannid (varjaagid) skandinaavlased Valitsejad Muhamed looja, algne Oleg Esimene pealik Erik Punane põgenes pealik (630 a.) (viiking) 882 aastal Gröönimaale Piiramatu valitsejavõim Vladimir tõi ristiusu Leif Eriksson läks Põhja- Algsed valitsejad olid Jaroslav Tark suur Ameerikasse
muinasjutulised elukad ·A. Gallen-Kallela ·''Kalevala'' ja ''Kanteletar'' peamine temaatika ·rahvusluulemaailm vajab ornamentaalsemat, tundeküllasemat ja jõulisemat stiili ·''Kullervo needimine'' ·''Lemminkäise ema'' ·''Sampo kaitsmine'' ·H. Simberg ·käsitles rahvaluule tõsisemaid teemased ·''Haavatud ingel'' ·''Surma aed'' Venemaa ·rühmitus ''Mir iskusstva'' juugendstiil ja sümbolism ·liige N. Roerich ·Vana-Vene legendid, varjaagid ·idamaa-aineline sümbolism kuulsus ·''Meretagused külalised'' Rahvusvaheline sümbolism ·norralane E. Munch · sünged lapsepõlvekogemused, boheemliks seltskond eraldus rahvuslikkusest · teemas: inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused, surm 22 sellist maali sari ''Elu friis'' · tööde aluseks mälestus, idee · palju kavandeid ilmeka/sobiva elemendi otsinguil · maastikupildid rahulikumad rahvusromantism
Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse. 800 Keiser Karl Suur. 812 Michael I ja Karl Suure rahuleping. 817 jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel. 843 Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna. Rootsi jagunes: Svealased, götlased. 790 inglismaad rünnatakse esmakordselt. 846 viikingid tungisid pariisi. 911 Normandia hertsogkond. 1071 Sitsiilia kuningriik. 874 islandi asustamine. 10 saj avastatakse gröönimaa. 1000 viikingid jõuavad P-Ameerikasse. Jumalad: Thor, Oden, Frej, Freja, Loke. 829 munk Ansgar läheb rootsit ristima. 610 Muhameed saab jumalalat läkituse
Keskaeg- mõisted 2 viiking- Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII-XI sajandil bütsants- Ida-Rooma keisririik keskajal patriarh- õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis varjaagid- skandinaavlaste (viikingite) nimetus, mida kasutasid idaslaavlased druiina- idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond vürst- valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja
väga huvitav ja mugav: pikad särgid, püksid, nahkvestid, jakid, linased kleidid, villased tuunikad, sõled, nahast kingad. Osa sellest riiteusstiilist on kaasa tulnud ka tänapäeva moodi. Varjaagi meremehed toetasid üksteist väga palju pikkadel laevaretkedel ja lahingutes. Nad pidid olema usaldus väärsed üksteisele. Ei olnud petmist ega vägivalda omavahel. Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest lahingus suremine oli neile suur au, kuid kodus suremine häbiasjaks. Varjaagid küll rüüstasid uskumatult palju ja hävitasid võõraid külasid, kus tavainimesed elasid. Nad olid alastamatud, kuid neilgi oli vaja elada, toitu haknkida ja esemeid, mida maha müüa. Kuid orjandusega tegelemine oli juba liiga julm. Viikingid olid siiski loojad, sest oma jõhkruse ja osavusega jätsid nad endast ajalukku tugeva jälje.
Jaroslav Tark Vana-Vene valitseja, vürst. Adramaa 8-12 ha, maamõõtmise ühik, maatükk, mille põldu sai harida ühe adrarakendiga. Al-Idrisi Araabia gartograaf ja egüptoloog. Tarapita Henriku Liivimaa kroonikas mainitud saarlaste jumalana ja korra hiiena. Perun slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal. 24. Kolmeväljasüsteem - ; Varjaagid - ; Hiltinus - ; Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks ning kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Varjaagid skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks.
Viikingid- Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Täh. Sõdalane, võitleja, (kindlustamata kaubaplats) Lääne- Euroopas- normannid, kui ka paganad. Inglsimaal- taanlased, Iirimaal- ,,valged võõrad ja mustad võõrad", Ida- Euroopas- varjaagid Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks
püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Columbust mitte Leif Erikssoni? V: Sest Columbus kirjutas Ameerikast raamatu. VIIKING-Taani, Norra, Rootsi sõdalane u.8-11 saj. Kuidas nim. Oma kuningriiki bütsantslased ise? Kuidas lääneeurooplased? miKs? V:Lääneeurooplased-............................................... Bütsantslased-............................
Karl Suure mõju ühiskonnale ja Euroopa ajaloole? Ühiskonnale Euroopa ajaloole Silmapaistvad õpetajad Vallutasid: Austria, Ungari, Doonan Kristlik kultuur Ühine Püha Rooma keisririik Kõik kirikud kasutasid ühtselt Rooma Pani aluse: Saksamaale, Prantsusmaale ja liturgiat Itaaliale Hariduse tähtsustamine Ristiusku pöördumine Viikingid Viiking ehk mereröövlid Varjaagid- Idas olevad viikingite nimetus Normannid- põhjamees Euroopas(Prantsusmaa) Olid meresõitjad ja põlluharijad Geograafiline piiritlus-Skandinaavia/Idas/Euroopas/Islandis/Ameerikas Ühiskonnakorraldus: nii mehed kui ka naised olid võrdsed, elasid külades Tegevusalad: rööv, põllundus, kaubandus Laevad: puidust, kergesti navigeeritavad(maamärk/tähed/kõhutunne), sõitsid madalas vees, kerged Usk Ragnarök- maailmalõpp Asgard- jumalate palee Valhalla ehk Asgard Freya- viljakusejumalanna
Justinianus I 527-565 "Tsiviilseaduste kogu" (Corpus juris civilis) 532 Nika ülestõus - surnuks raiutud üle 30 000 inimese (maksusüsteemi ja ketserite vastu) Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed
teeneid, eriti Novgorodis. Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus Rootsi kuninga Olaf Skötkonungi tütre Ingegerdiga. 2 Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast Isa pani Jaroslavi juba noores eas valitsema Rostovis, seejärel Novgorodi vabariigis. Aastal 1014, kuuldes, et isa pärandas võimu Kiievis nooremale vennale Borissile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav kutsus appi varjaagid. Aastal 1015 Vladimir suri, jõudmata sõda alustada, ning tema järel Kiievis võimu haaranud kasupoeg Svjatopolk saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde Predslava. Svjatopolk põgenes Poolasse oma äia Boleslaw I Chrobryi juurde, Jaroslav marssis Kiievisse. Sõdimise käigus langes Jaroslavi kolm venda. Aastal 1018 ründas Boleslaw I Chrobry Kiievit ja vallutas selle ning Jaroslav põgenes Novgorodi
astub vastuollu Piibli keeluga valmistada jumalast kuju või pilti. 12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13. Millist rolli etendasid Vana-Vene riigi kujunemisel varjaagid ja Bütsantsi riik Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks nimetatakse seda, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja liitis kaks suuremat keskust koos ümbritsevate aladega ühtseks riigiks. Suurvürst Vladimir võttis Bütsantsist vastu ristiusu. 14. Viikingid. Kirjeldage viikingite riikikorda 15. Mis olid viikingite retkede eesmärk? Saada kergesti kätte midagi väärtuslikku. 16
teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. Peale kunstiliigina käsitlemise võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni tolleaja ühiskonnas valitsenud meeleoludest ja üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Varjaagid on uuristanud ruune isegi Hagia Sofia katedraali Konstantinoopolis (tänapäeva Ankaras). Hiljem, 1790ndatel, uuristasid prantsuse sõjaväelased Napoleoni Egiptuse sõjakäigul sealsetele monumentidele oma nimesid. Seega on grafiti aastatuhandeid vana ning levinud erinevates maailma paikades. Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud
Suhted nende vahel (ja isegi üksikute etniliste rühmade piires) on mitmekesised, ulatudes sugulustundest vastastikuse vaenuni.Slaavlaste täpne päritolu on teadmata. Levinud hüpoteeside kohaselt jäi nende algne asuala enne 6. sajandit tänapäeva Valgevene, Poola ja Ukraina aladele.Slaavlaste seosed Rooma-aegse venetite (Veneti) hõimuga, kes elas ida pool Visla jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka baltlastele. 5.Nestori kroonika järgi tulid varjaagid kõigepealt ise Loode-Venemaale maksu koguma, kuid kohalikud hõimud lõid nad tagasi. Seejärel üritasid kohalikud ise end valitsema hakata, kuid läksid tülli ning otsustasid hoopis varjaagid valitsema kutsuda. 862. aastal olevatki tulnud kolm venda russide hõimust: Rjurik Novgorodi, Sineus Valgjärve lähedale Beloozerosse (Belozersk) ning Truvor Irboskasse, kuigi tõenäolisemalt siiski Pihkvasse. Kaks aastat hiljem oli järel ainult Rjurik, kes valitses riiki kuni surmani 879. aastal.
damisega ja läheb vastuollu Piibli keeluga valmistada Jumalast kuju või pilti. Paljud mungad keeldusid ikoonidest loobuma,mistõttu neid karistati karmilt ja sunniti kloostrist lahkuma.Suur hulk pühapilte hävitati.Kuid ka kõik Bütsantsi keisrid polnud veendunud ikonoklastid. Eriti kindlalt seisid sellele vastu kaks keisrinnat-Irene ja Theodora.Viimase eestvõttel taastati 843a. ametlikult ikoonide austamine. Viikingid:venelased-Varjaagid; Normannid:Gunnarid. Inglismaa ja Prantsusmaa. Island,Gröönimaa Põhja-Ameerika 3)pilet nr.3 a)Renessanss ja humanism, levik Euroopas *humanism- inimlik ...selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. ...tuli kasutusele 15-16 saj esialgu renessansi juhtivate kultuuri kandjate seas, hiljem kogu haritlaskonnas.
õnnetuseks? 3. Tõmba ring ümber õigele vastusele! Esimestena võtsid püssirohu kasutusele a) hiinlased b) sakslased c) inglased Algelist püssi nimetati a) tuletoru b) musket c) püstol Johannes Gutenberg oli a) sakslane b) prantslane c) rootslane Lääne Euroopas nimetati viikingeid a) normannid b) piraadid c) varjaagid Esimene eestikeelset teksti sisaldav raamat trükiti Saksamaal aastal a) 1525 b) 1535 c) 1631 Esimeste eurooplastena jõudsid Ameerikasse a) hispaanlased b) inglased c) viikingid Kolumbus sõitis esimest korda üle Atlandi ookeani aastal a) 1492 b) 1498 c) 1519 Hispaanlased hakkasid Ameerika põliselanikke nimetama a) ameeriklased b) indiaanlased c) punanahad
Karl Suur käskis rajada iga kiriku ja kloostri juurde koole, kus saaksid hariduse ülikute pojad. 6. Võrrelge Lääne- Euroopa ja Bütsantsi ühiskonnakorraldust, lähtudes järgmistest aspektidest: riigivalitsemine, armee ja sõjapidamine, kaubandus ja linnad. · Riigivalitsemine · Armee ja sõjapidamine · Kaubandus ja linnad 7. Analüüsige Vene riigi tekkepõhjusi. Kas Vana-Vene riigist saab rääkida kui venelaste riigist? · Varjaagid rajasid jõgede äärde oma tugipunkte või siis asusid juba olemasolevatesse slaavlaste asulatesse. Vene kroonika kinnitusel kutsusid väsinud rahvad varjaage enda üle valitsema. Kutsele vastas varjaagipealik Rjurik, kes sai 862. Aastal võimule Novgorodi linnas. Rjuriku kaaskondlane Oleg vallutas pärast tema surma 882. Aastal Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile.
Majordoomus Teatud piirkonna maaülikkonna juht Lään Vasallile kasutamiseks antud maatükk talupoegadega Feood Vabalt pärandatav lään Benefiits Sõjamehele antud lään (mitte pärandatav) Allood Täielikus omanduses olev maatükk Domeen Kuningate maavaldus Investituur Vaimulike tunnuste jagamise õigus Rendihärrus Talupojad maksid maa kasutamise eest renti Mõisahärrus Talupojad käisid mõisamaal tööl Pärisorjus Talupoegade sunnismaisus Varjaagid Viikingite nimetus Venemaal Normannid Viikingite nimetus Lääne-Euroopas Ting Rahvakoosolek Ruunikiri Viikingite kiri, peamiselt kividel Misjonär Jutlustaja, pöörab paganaid ristiusku Kanoonik Piiskopist Madalmaade vaimulikud Toomkapiteel Piiskopi juures olev nõuandev kogu Sinod Piirkonna tähtsamate piiskoppide koosolek Visitatsioon Piiskop külastas kirikuid ja kloostreid Patronaadiõigus Õigus määrata kohale preester
16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma? 817 jagunes riik kolmeks (Verduni leping): Ida-Frangi riik (Ludwig Sakslane, tekkis Saksa-Rooma riik), Lääne-Frangi riik (Karl Paljaspea, tekkis Prantsuse kuningriik), Kesk- ja Lõuna-Frangi riik (Lothar, tekkis Itaalia kuningriik). 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks? Lääne-EUs normannid (sõnast ,,põhi"); Inglismaal, Iirimaal Taanlased, Ida-EUs varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks? Pere nooremad pojad, kuna talu pärandati vanimale pojale. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee? Lääneteed mööda rünnati Inglismaad, Frangi riiki, Itaaliat, Hispaaniat, Portugali. Idateed mööda rünnati Venemaad, Bütsantsi, Kreekat ja Araabia maid. 20. Milliseid maid asutasid viikingid? Island (874), Gröönimaa (10.saj.), P-Ameerika (~1000 a). 21. Mis on saaga ja ruunikivi
14. Kuidas kujunes Karolingide dünastia? 15. Milline oli Karolingide panus kultuuri arengusse?Rajati kloostreid, eeskujuks antiikaeg, rajati ilmalikke õppeasutusi. 16. Kuidas lõhenes Frangi riik pärast Karl Suure surma?Ida-Frangi riik Saksa-Rooma riik, Lääne-Frangi riik prantsuse kuningriik, Kesk ja Lõuna-Frangi riik itaalia kuningriik. 17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks?Normannid, taanlased ja varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks?Talupojad mindi müüma või vahetama põllusaadusi ja raudesemeid. Elukutselised viikingid pere nooremad pojad, kuna isa pärandas tavalised vanemale pojale. Pealikud kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitluses. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee?Läänetee seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased. Idatee rootslaste esiisade sõidusuund. 20
laplased). Millisest ajastust pärineb allikas A? Millest Sa seda järeldad? 2P Vana-Vene riigi tekkimise ajast, sest nii sai alguse Vana-Vene riik, kuna sel ajal saadi alles korda lõpuks valitsemiskord, kus tuli võimule viikingite pealik. Millisest ajastust pärineb allikas B? Millest Sa seda järeldad? 2P Vana-Vene riigi lagunemine. Slaavlaste kultuur ja keel hakkab segunema teiste rahvaste kultuuri ja keelega. Kes on nn russid ehk varjaagid allikatekstis A? 1P Viikingid Millist päritolu on paljud idaslaavlaste naaberrahvad? 1P Araabia päritolu ning ka Bütsantsist rahvas. Millised olid teksti A järgi russide Venemaale tuleku asjaolud? 2P Viikingid tulid Venemaale, sest Venemaal valitses valitsemises kaos, ning slaavlased tahtsid, et russidest keegi vürstina võimule tuleks Millise ajaloolise isiku nimi on allikas A puudu? 1P Rjurik varjaagipealik, kes tuli Novgorodis võimule.
ida pool. Igaunija - Jaroslav Tark - Vana-Vene valitseja adramaa - oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga Al-Idrisi – Araabia gartograaf Tarapita - Jumal Perun - kolmeväljasüsteem - ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem samasuuruseks tükiks, ja kus eri aegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks. Varjaagid - skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Hiltinus - Nicolaus - paavst 858–867
maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Läänisüsteemi negatiivsed küljed Põhjendus Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Moraal langes, levisid sõjad, vargused jneje 16. Kuidas kutsuti viikingeid L-Euroopas? (1) Normannid 17. Kuidas kutsuti viikingeid Venemaal? varjaagid 18.Mis on futhark? viikingite ruunitähestik 19.Mis on ruunikivi? Kivi, kuhu on vana germaanikirjaga peale kirjutatud 20.Mis on Valhalla? on muinaspõhja mütoloogias Odini saal, lahingutes tapetute (einherjerite) kodu. 21.Mis on saaga? vanagermaani kangelaslaul, muinasislandi jutt. 22.Viikingiretkede põhjused? (3)röövretked, vallutusretked, kauplemine 23.Nimeta kolm viikingite jumalat koos lühiiseloomustusega. (3) lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor, Freija 24
Viikingid (800-1000) -mõiste tuleb muinasskandinaavia sõnast viklant-laheinimene. Elasid Skandinaavia ja Jüüti ps'l ja olid prguste rootslaste,taanlaste,norralaste,islandlaste esivanemad. Idas varjaagid, lanes normannid.Ruunikiri. Tegelesid loomakasvatuse, kalapüügi, merepiraatluse,orjakaubandusega. Rajasid Vana-Vene Rjuriku riigi.Elati külades,suviti olid mehed meresõitudel -merereisid:Läänemere ja Ida-Euroopa siseveid pidi Musta- ja Vahemereni(Bütsants), Gröönimaa & Ameerika. Aastal 981 maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nimetas selle Grönland(grön-roheline,land-maa) ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem paljud inimesed elama. Aastal 986 tahtis
vaimsetest asjadest tsölibaat – loobumine vastassoo esindajatega füüsilisest (seksuaalsest) kokkupuutest Patrick – Suurbritannias elanud misjonär, kes levitas katoliku usku Iirimaal Aachen – Frangi riigi kohtumõistmise ja poliitika keskus, seal tegutses inkvisitsioonikohus VANA VENE RIIK Vürst – vürstiriigi (suur maavaldus Vene aladel) valitseja Duuma – vürsti nõuandjate kogu, koosnes bojaaridest Družiina – vürsti sõjasalk Varjaagid – viikingisõdalaste nimetus Vene aladel Õigeusk – pärast kirikulõhet Bütsantsis alguse saanud katolikust kirikust välja arenenud ristiusu haru Kirillitsa – Vene tähestik Veetše – Novgorodi linna juhtinud rahvakoosolek Mongolid – Kesk-Aasiast pärit rahvas, kes Tšingis-Kahaani juhtimisel vallutasid Hiina ja Kesk-Aasia ning Batu-Khaani juhtimisel Vene alad peale Novgorodi; valdusi nimetati Suur hordi riigiks; nende võim Vene aladel lõppes Kulikovo lahinguga
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk-
Kümnis- kirikumaks, algselt 1/10 saagist. Piibli ülesehitus määrati kindlaks 2. sajandil- Vana Testament- juutide ajalugu, Uus Testament-Jeesus Kristuse elu. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, vaimulikuks pühitsemine. 4. -5. sajandil tõusis Rooma piiskoppide tähtsus- hakatakse kutsuma Rooma paavstiks. Gregorius I Suur. 756. a. loodi Kirikuriik. 6. Viikingid. Normannid, varjaagid, taanlased. Normandia hertsogiriik, Island, Gröönimaa, Erik Punane jõuab u. 1000 Põhja-Ameerikasse. Usund: Thor, Odin, Frej. Nende kirja tuntakse ruunikirja nime all, selle vanim tähestik pärineb 3.-4. sajandist. Seda kasutatakse ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Kirjanduses- saagad, mis on suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloolisi sündmusi kirjanduslikus vormis. Saagad on kirja pandud 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam on ,,Vanem Edda"
Generaalstaadid- kutsus kokku Philippe neljas, kelle oli vaja maksude kehtestamiseks alamate nõusolekut(esindatud kõik seisused:vaimulikud, aadlikud, linlased), Parlament-tekkis kuninga ja vasallide vastuolu tõttu, kutsuti kokku kuninga esinduskogu(ülemkoda:suurfeodaalid, suuraadlikud; alamkoda:alamaadlid, vaimulikud ja linlaste esindus). Pilet 11 1.Vana-Vene riigi teke ja ristiusu vastuvõtmine(988)- Vene riigi teke-tekkis jõgede äärde(Dnepri ja Volga), kutsuti varjaagid valitsema, ei saanud ise hakkama, Rjurik tuli, sai võimule Novgorodi linnas, Oleg vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile(882). Ristiusustamine-slaavlased olid paganad, Kiievi vürstid nägid võimalust tihedamateks sidemeteks Konstantinoopoliga(ühised huvid ja sõjaliidud) ja vürst Vladimir lasi koos kaaskonnaga ennast ristida, kehtestas ristiusu riigis. 2.Vaimulikud rüütliordud(Johhaniitide ordu, Templiordu, Saksa ordu)- Johhaniitide ordud- asutati 1070 Jeruusalemmas(ül
patriarh),1054suur kirikulõhe-ristiusu kirik jagunes lääne-euroopa katoliku ja ida-euroopa õigeusukirik,keisrite ja paavstide võitlus võimu üle;pühapilt e. ikoon,kirillitsa e. slaavitähestik,kõrgem haridus-/kultuuritase,enamus mkäisid koolis.VANA-VENE RIIK-taani ja ungari aladel, elasid ida-slaavlased soomlased varjaagid,algkodu Dnepr jõe ääres,862 kutsuti valitsema varjaagipealik Rjurik,882vürst Oleg vallutas Kiievi,988vürst Vladimir võtab vastu bütsantsi õigeusu,11saj killustus vürstiriigiks millest tähtsamad olid Novgorod ja Vladimir-Suzdal.ISLAM-Prohvet Muhamed(570-632)-kirjaoskamatu kaupmees Mekast,kuulutas suuliselt,610-esimene ilmutus,622põgenemine Mekast-moslemite
1030 Tartu(Tarbatu) linnuse ja nimetas selle Jurjeviks.Kogus makse,levis õigeusk.1061 a. Vallutasid eestlased linnuse tagasi. 8.kolmeväljasüsteem-Põlluharimis viis mis võeti kasutusse 11-12saj.Maa jagati kolmeks,ühel osal kasvatati talivilja,teisel suvivilja ja kolmas oli söötis,aastate kaupa neid vahetati. 9.Al Idrisi-Ülikusoost araabia geograaf ja kartokraaf valmistas 1154a esimese suurema maailmakaardi kus mainitakse arvatavasti esimesena Eestit,Tallinna ja Pärnu jõge. 10.varjaagid-venelased nimetasid nii skandinaavlaseid ehk viikingeid.Olid sõdalased kes teenisid Bütsantsi valitsejaid aga ka venelasi. 11 .Arutle kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul. Peamiselt usuti oma esiisade uskumusi,kuid ristiusk hakkas ka vaikselt levima,leitud on riste haudadest,laibamatuse puhul peaga läände matmine.Võib arvata et osa inimesi uskus ristiusku,osa sidus ristiusu ja muistseusu mugavalt üheks ja teised järgisid endiselt maausku
1030 Tartu(Tarbatu) linnuse ja nimetas selle Jurjeviks.Kogus makse,levis õigeusk.1061 a. Vallutasid eestlased linnuse tagasi. 8.kolmeväljasüsteem-Põlluharimis viis mis võeti kasutusse 11-12saj.Maa jagati kolmeks,ühel osal kasvatati talivilja,teisel suvivilja ja kolmas oli söötis,aastate kaupa neid vahetati. 9.Al Idrisi-Ülikusoost araabia geograaf ja kartokraaf valmistas 1154a esimese suurema maailmakaardi kus mainitakse arvatavasti esimesena Eestit,Tallinna ja Pärnu jõge. 10.varjaagid-venelased nimetasid nii skandinaavlaseid ehk viikingeid.Olid sõdalased kes teenisid Bütsantsi valitsejaid aga ka venelasi. 11.Arutle kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul. Peamiselt usuti oma esiisade uskumusi,kuid ristiusk hakkas ka vaikselt levima,leitud on riste haudadest,laibamatuse puhul peaga läände matmine.Võib arvata et osa inimesi uskus ristiusku,osa sidus ristiusu ja muistseusu mugavalt üheks ja teised järgisid endiselt maausku
Slaavlased ja Vana-Vene riik Vana-Vene riigi teke Dnepri keskjooksul elanud karjakasvatajates idaslaavlased hakkasid järk-järgult elama asuma soomeugrilaste aladele. Viikingid ja Bütsantsi elanikud hakkasid rajama oma tugipunkte slaavlaste asulatesse. Sellega seoses olid slaavlased kutsunud varjaage end valitsema. Nii see läkski ja algse valitseja Rjuriku kaaskondlane Oleg pani aluse Vene riigile. Peamise elanikkonna moodustasid slaavlased ja soome-ugrilased, ka varjaagid slaavistusid aja jooksul. Ristiusustamine idaslaavlased olid paganad ja austasid surnuid, loodusjõude, esivanemaid, esile kerkis pikse- ja sõjajumal Perun. Tänu kaubandussuhetele Bütsantsiga hakkasid tekkima ühised arvamused ka usuküsimustes. Lõpuks lasi vürst Vladimir ennast ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Õigeusu kirik austab tänapäevani Vladimirit kui pühakut. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa Bütsantsi kirikliku ja kultuurilise mõju alla.
Tema valitsemisajal ehitati bütsantsipäraseid kloostreid ja kirikuid; kasutusele võeti kirillitsa. Jaroslav Tark Suurvürst. Tema valitsemisajal saavutas Vana-Vene riik suurima õitsengu ja territoorium laienes. Ta aitas vallutada kagu-Eesti ja rajas Jurjevi kindluse Tartusse. Tema ajal koostati Vene õigus e esimesed kirjalikud õigusnormid. Vladimir Monomahh Kiievi suurvürst. Defineeri e seleta mõiste DruZiina sõdalastest koosnev kaaskond. Varjaag - Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures. Vene õigus Esimesed kirjalikud õigusnormid Kirillits slaavi tähestik Iseloomusta ,,Jutustus möödunud aegadest" - Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest" on Vene munga Nestori kirjutatud kroonika, mis valmis 1113. aastal. Seda peetakse Vene vanimaks kroonikaks. Kroonika ise ei ole originaalis säilinud, kuid selle eri säilinud koopiatest koostas kompilatsiooni vene ajaloolane Vassili Tatistsev (17351800).
enamik inimesi siiski vaad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid; orjad ehk träälid; kohalikud koosolekud ehk tingid; maakondade ühiskoosolekud; kogukondade pealikud ehk konungid(kuningad); suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus; kauplemise kõrvalt kasutatsid bondid juhust , et rünnata võõraid laevu ja rüüstada naaberpiirkondi; maapuudus; viikingite salgad; nim. ka normannideks; varjaagid; Normannid Lääne-Euroopas Sõjakäigud; normannid ründasid eeskät selliseid paiku , kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloosterid ja kindlustamata linnu; pika aega olid euroopa valitsejad nende vastu võimetud; Vahemere maades hakkasid kohalikud valitsejad, sealhulgas bütsantsi keisrid , normanni sõjamehi ka om väeteenistusse võtma; Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu VIII sajandini õitsenud kloostrikultuurile;
maa Bütsantsi ja Araabiasse. Nad soovisid oma kaubateid slaavlaste eest kaitsta ning rajasid linnu ja kindlustuspunkte slaavimaale. Slaavlased soovisid oma maal korda ning kutsusid ühe varjaagipealiku endid valitsema. Kutsele vastas Rjurik, kes sai võimule Novgorodis. Ta kaaskondlane Oleg vallutas peale Rjuriku surma Kiievi ja pani alguse Vana-Vene riigile. Riigi kujunemisjärgus moodustasid selle elanikkonna slaavlased ja soome-ugri hõimud. Sealsed varjaagid aga hakkasid slaavistuma, kuigi sidemed Skandinaaviaga kestsid veel pikemat aega. 13)Viikingite retked. Skandinaaviast pärit rahvas, kes tegutsesid 8.-11. sajandini. Nad olid head meresõitjad (läbisid pikku vahemaid), kaupmehed ning vallutajad. Lahkumiste ja avastamiste põhjusteks olid: kodumaal ei jätkunud kõigile tegevust, kuna viljakat maad oli vähe. Eelduseks oli see, et ümberringi oli palju merd ning neil oli suur röövimisiha. Pere
põlluharimine, rannikualadel kalapüük ja küttimine. Sugukondades: bond vabakogukondlane ting bondide koosolek, kus arutati tähtsamaid sugukonna küsimusi, hakati pidama ka alltinge suuremate piirkondade(maakondade). konung- Sugukondade pealikud trääl- ori, aga mitte klassikaline, sõjakäikudelt kaasatoodud, eelkõige naised, olid koduorjad. 800-1050a. Oli viikingite ajastu, neid on kutsutud veel normannid, nii kutsusid neid peamiselt inglased ja nii. Venelaste jaoks olid varjaagid. Viikingite retkede peamiseks põhjuseks loetakse: Rahvaarvu suurenedes ei suudetud kõiki ära toita ja nii asusid aktiivsemad vennad otsima uut elamiskohta ja nii. Norra viikingite retked kulgesid kõigepealt Inglismaa ja Iirimaa rannikualad. Saksa, eelkõige Prantsusmaa rannikualad, Lõuna-Itaalia ja Tsitsiilia. Rootsi viikingid e. Variaagid peamine suund Venemaa, Ladoba järvest pikki jõgesid Konstanipoololini välja. Osa viikingeid(Norra) Island, Gröönimaa, Ameerika.
Eestis erandlik Helme kihelkonnas asuv Valgjärve järveasula kujutas endast vaiadele ja palkparvedele ehitatud hooneid, kuhu viis kaldalt sild. Hiljem, viikingiajal, olid sellised järveasulad üpris levinud Lätis. Lääne-Euroopas loetakse viikingiaja alguseks aastat 793, kui skandinaavlased rüüstasid Lindisfarne'i kloostri Ida-Inglismaal. Ida poole reisinud Rootsi viikingid (varjaagid, russid) ei teinud erinevalt taanlastest ja norralastest suuri rüüsteretki, vaid tegelesid rohkem kaubateede oma kontrolli all hoidmisega. Läänemere idakaldale Lätti Grobiņasse rajasid nad oma koloonia juba 650. aasta paiku. Kui skandinaavlased olid 750. aasta paiku rajanud koloonia ka Vana-Laadogasse (vene Staraja Ladoga), siis kontrollisid nad tähtsamaid kaubateid, mis viisid Läänemerelt Venemaa jõgede kaudu Bütsantsi ja Araabia
maksid selle kasutamise eest renti. 2)mõisahärrus- suurem osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks, kus talupojad pidid tööl käima talupojad said endale kasutamiseks väikese maalapi ja pidid suure osa talusaadustest ära andma. Talupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnismaiseks e pärisorjadeks. Viikingid Viiking oli elukutse nimetus. Erinevad nimetused: 1)prantslased- normannid 2)venelased- varjaagid 3)bütsantslased. Varangid 4) sakslased- askemannid 5)inglased-taanlased 6)iirlased fingallid ; dubgallid Viikingite retked kestsid 8. saj teisest poolest 11. saj teise pooleni Põhjused: 1) halvad kliima tingimmused skandinaavias, mis ei võimaldanud rahvast ära toita. Pidevad näljahädad. 2) sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil 3) Kaubanduslikud eesmärgid-jõudsid välja Venemaale ja Bütsantsi
Tuntuimad Birka, Sigtuna, Hedeby. 6. Miks algasid Viikingite vallutusretked? Kuhu jõudsid välja? Kuidas neid erinevates maades nimetati? Elanike kasvades andis suurenes maapuudus, hakati tegelema kaubanduse ja mererööviga. Kujunesid Viikingite salgad. Kes hakkasid regulaarselt rüüstama Lääne-Euroopat. Jõudsid välja Islandilt Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse, Venemaale, Lõuna-Euroopasse, Musta mere äärde. Lääne-Euroopas normannid, Ida-Euroopas varjaagid. 7. Ülevaade skandinaavlaste religioonist ja kultuurist. Austasid loodusjõude ja esivanemaid. Maailm asustatud ohtlike olenditega nt hiiud, mäevaimud, trollid. Naissõdalased valküürid korjasid laipu et viia need Valhallasse. Maailm oli kolmeosaline ilmapuu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema viimses võitluses ragnarökis. Sõja ja põikesejumal Odin Piksejumal Thor Viljakusjumal Frej Kurjade jõudude kehastaja Loki
· Rikas kaubalinnade poolest. riigid (Käsitöö) · Vähe orje ja palju vabu kodanikke Bütsantsi koht keskaja kultuuris. Slaavi hõimud ja Vana-Vene riigi teke Slaavi hõime oli 3: 1. idaslaavlased 2. lõunaslaavlased 3. lääneslaavlased Bulgaari riik - võtab omaks ristiusu, piibel tõlgitakse vana-bulgaaria keelde, sellest areneb välja kirillitsa tähestik (Kyrillos). Varjaagid vikingid, normannid. Legend räägib 3 varjaaki (Sineus, Rjurik, Trevor) kutsuti valitsema Vana-Vene hõime. Rjurikist saab Novgorodi vürst (862). Tänu sellele saab Vene riigi teke üha rohkem võimalikuks. Rjuriki järeltulija Oleg vallutab 882 aastal Kiievi. Kiievi ja Novgorodi vahele jääv ala ühendatakse Vana-Vene riigiks. See oli sõjakas riik, rünnati tihedalt Bütsantsi. Samuti tegeleti kaubandusega. 988 aastal vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu.
Hommikumaa vahel ning riigikassasse kogunes muinasjutulisi kasumeid kaupade läbiveo arvelt. 6. saj II poolel ujutasid Balkani poolsaare üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik, millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7. - 9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika põhjaosa, Hispaania, Vahemere saared, piirasid Konstantinoopolit, mille vastu tegid 9 -10. sajandil sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi-Vene slaavlastega. 1071 said türklased Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle võidu. Bütsantsile kuulus kogu maa ning seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. Feodaalaristokraadid resideerisid linnades, elatudes kinnisvara rentimisest, teenistusest riigi tsiviilasutustes ja sõjaväes. Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas kindlustas riigimaksude laekumise, olles keskvõimule oluline sotsiaalne tugi.
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi
probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st. kaubavahetusega, kalapüügiga, röövimisega. Tekkisid kindlustatud kauplemiskohad linnad Birka, Sigtuna, Hedeby. Paljud pered hakkasid elatist teenima röövimisega. Viikingid, normannid, varjaagid. Viikingite retked jõudsid põhja poole. 9. saj. jõuti Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatamiseks. Asustuskeskus seal keskaja vältel kuni kliima jahenemisele 15. saj. Aastal 1000 jõudsid viikingid Leif Erikssoni juhtimisel Põhja-Ameerikasse. Normannid Lääne-Euroopas. 9. saj. muutusid viikingid kristlikele maadele tõeliseks nuhtluseks. Röövretked madala süvisega kiiretel laevadel olid tavaliselt edukad
läänemererahvad, kes elasid Loode-Venemaal. Juba 6. sajandil Jordanise tekstis kasutatud (esimesed tsuudid olid Velikaja juures?). Alates 11. sajandist selge, et ka eestlast nimetatud tsuudiks. Varasemal ajal teine soomeläänemere rahvas. Tsudak vene keeles veidrik. Vana-Vene riigi teke G. Milleri teooria 18. sajandil on normanistlik teooria. Sellele vastandub antinormanistlik teooria. Normanistlik teooria põhineb Nestori kroonikal. Kroonikas 859 meretagused varjaagid kogusid tsuudidelt ja slaavlastelt jne makse. Kassaarid (khaani riik Kaspia ja Musta mere vahel) võtsid andamit Lõuna-Vene aladelt. Iga tlu pealt üks hõbemünt ja üks oravanahk. 862 varjaagid aeti mere taha ega antud andamit. Ise endi üle hakati valitsema. Läksid tülli ja hakkasid vürste otsima. Mindi varjaagide juurde, keda russideks kutsuti (suguvõsa nimi). Rjurik, Sineus ja Truvor olid kolm venda, varjaagid, kes tulid valitsema. Rjurik asus Novgorodi kroonika järgi, Sinus
kohtuvõim,talupoegadest pärisorjade sunnimaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Viikingid-olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.-11.sajand. Normannid-on viikingite järeltulijad.Normandia hertsog andis ühele viikingipealikule Normandia kingiks ja viikingid jäidki sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Varjaagid-on skandinaavlaste(viikingite)nimetus idaslaavlaste juures. Bondid- idatee- viikingite retketee, mis oli rootslaste esiisadesõidusuund. Läänetee-viikingite retketee, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased. Valhalla-on muinaspõhja mütoloogias Odini saal,lahingutes tapetutekodu. Sinna lähevad pärast surma need viikingid,kes on surnud väärikalt, see tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis.
· 6 saj II poolel rajasid slaavlased Balkani poolsaarele eismese Bulgaaria riigi (681-1018). (Bütsantsi vaenlane.) · 7-9 saj. Vallutasid araablased süüria, Palestiina, Aafrika ja Hisp. Alad ning Vahemere saared. Tunginud v. Aasiasse, nad piirasid mitmel korral edutult ka konstantinoopolit. · 9-10 saj. Korraldasid konstantin. Vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi- Vene slaavlastega. · 11. Saj alates kujunesid peamisteks vaenlasteks türklased, kes said 1071 aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. · Büts. iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, mida käsutas keiser, kes läänistas maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. · Linnades elatuti kinnisvara rentimisest, samuti teenistusest riigi tsiviilasutustes või sõjaväes.
Tema pojad sõlmisid VERDUNI kokkuleppe, mis jaotas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks. Ida-Frangi riiki hakkas valitsema Otiidide dünastia (hiljem Saksa-Rooma riik). Lääne-Frangi riigis haarasid võimu Kapetingid ja panid aluse Prantsuse kuningriigile. Lõuna-Frangi riigiiknes Itaalia aladel. 4. Viikingid (§7): kes nad olid, kuhu sõitsid, kuidas neist said Normandia valitsejad, usund. normannid, varjaagid, Valhalla, Thor, Oden, ruunid, saagad Viikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad. Neid oli kõigist ühiskonnakihtidest.1) Talupojad, kes käisid kaupa müümas, ostmas, vahetamas, talvel kui polnud muud teha. 2) Mõned olid elukselised, näiteks pere noorimad pojad. 3) Oma meeste eesotsas olevad kuningad, kes kukutati võimult. Sõdalased - läksid rüüstama, kauplejad - läksid kauplema, kolonistid - läksid otsima paremaid maid
annaabi.ee 
