di Como-ks kui ka Martino Di Milanoks. 1460-ndatel rändas ta rooma et Ludovico Trevisan-ile kokata. Tunnustus Maestro Martinot sõber Bartolomeo Sacchi (Platina) oli tunnustanud Martinot kui „kokkade vürst, kellelt olen õppinud kõike kulinaariast“ oma raamatust mis rääkis ausast rõõmust ja heast tervisest. Platina avalikult tunnistas oma raamatus, et enamik tema retseptid tuli Martinolt, keda ta võrdles Kreeka filosoofiga, tema võimet improviseerida kulinaarias. Kirjandus Martino retseptiraamat „Libro de arte coquinaria“ on üks mõõdupuid Euroopa Gastronoomilises kirjanduses, väärtuslik tunnistus köögi käitumisreeglitest retseptid keskajast Libro de arte coquinaria Retseptid selles raamatud olid väga mõjukad 15.sajandil, nii palju, et Bartolomeo Sacchi (Platina)
Sissejuhatus 1. Sissejuhatus..............................................................................3-4 2. Rene Descartes'i eluloost ja loomingust...................................4-6 3. Descartes'i meetodid...............................................................6-10 4. Descartes ja jumala olemasolu..............................................10-12 5. Kokkuvõte.............................................................................12-13 6. Võrdlus teise filosoofiga.......................................................13-14 7. Kasutatud kirjandus....................................................................15 2 1.Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin filosoof René Descartese. Ta oli kuulus prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane. Minu arvates on Descartes kõigi aegade suurim prantsuse vaimuinimene, kellega puututakse kokku enamikes tundides
delfi.ee/news/teadus/tu-kunstimuuseum-toob-aastapaeval-valja-haruldase- surimaski.d?id=64263785). Sellele oleksin tahtnud isegi pilku heita. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, kuid seda, millest ta kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks ning keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada (http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel_Kant#Tunnetus). Ma olen nõus kuulsa filosoofiga, et kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. 1. IMMANUEL KANT (1724-1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof
antiikfilosoofia tuuma. Vaatamata kahe suure filosoofi tööde seotusele tuleb tõdeda, et nad on nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Järgnevalt tutvustan kahte suursugust tarkuse armastajat ning võrdlen nende teadmisteooriaid. Platon (427-347eKr) oli Sokratese andekaim õpilane. Vastupidiselt oma õpetajale kirjutas Platon palju ning tema kirjutised on täielikult säilinud. Tegemist oli sünteesiva, tervikstruktuuri poole püüdleva filosoofiga. Tema tekstid on suurepärased kirjandusliku vormi poolest. Nimelt kirjutab Platon innustunult ja kirglikult, haaravalt ning värvikalt ja üldjoontes meeleolukalt. Kõige armastatuimaks zanriks on dialoog. Platon alustab mõistemääratlusest ning liigub edasi tunnetusteooriasse ja ontoloogiasse, eetikasse, psühholoogiasse ja pedagoogikasse, ühiskonnafilosoofiasse ja seadusandlusesse, esteetikasse ja kosmoloogiasse, lõpuks loodusteadustessegi. Oma kirjutistes ta areneb ja otsib
vaatluslaused, mis tänu oma põhjuslikule seosele lähistiimulitega on seotud üksikute olukordadega. Kuid ka vaatluslaused ei jää puutumata holismist, kuna asjaolu, kas me neid aktsepteerime, sõltub ühtlasi tervikteooriast ning mitte ainult maailmast. Pealegi ei pea Quine mõttekaks positivistide varajast tugevat reduktsionismi, mis üritab taandada teoreetilised väited vaatluslausetele. Kokkuvõte Quine'i puhul oli tegemist uuendusliku filosoofiga, kes tõi lagedale uusi vaatlusprintsiipe ja kirjutas palju teoseid. Sellele pühendas ta isegi oma pensionipõlve. Kogu elu oli ta seotud Harvardi ülikooliga, andes seal loenguid ka kõrges eas. Tema kõige varasemad teesid ja publikatsioonid põhinesid formaalloogikal ja hulgateoorial. Tema eesmärk oli leida vastused kõikidele sisulistele küsimustele teadmisest ja tähendusest, kasutades selleks loodusteaduste meetodeid ja vahendeid
· 1976 valiti Kuningliku Seltsi liikmeks. · 1982 Order of the Companions of Honour · Briti Akadeemia liige · Lippincotti auhind · Sonningi auhind · õppeasutuse London School of Economics kolleegiumiliige · Londoni ülikooli King's College'i kolleegiumiliige · Cambridge'i ülikooli Darwin College'i kolleegiumiliige · Praha Karli ülikooli audoktor meditsiini alal Kokkuvõte Kui minu eesmärk oli tutvuda filosoofiga, kellest ma polnud varem midagi kuulnud, seega seda referaati kirjutades sain ma väga palju targemaks. Kui varem ma poleks osanud Karl Popperist mitte midagi rääkida, siis nüüd võiksin ma pikad jutud sellel teemal maha pidada. Väga huvitav oli lugeda Popperi induktivismi kriitikast ja falsifitseerrimisprintsiibist. Ma poleks kunagi varem osanud arvata, et erinevate inimeste arvamused ühel teemal võivad nii kategooriliselt erinevad olla.
tunnetust, mis muutub arusaadavaks ainult mõtlemise kaudu. [1:76] 3.1.6 Kosmoloogilised kujutlused Need meenutavad mitmeti Anaximandrose vaateid ega lisanda neile midagi uut. Maa olevat sündinud merest ja võivat taas merre kaduda koos kõigega, kes temal elavad. Kuid ei ole võimatu, et ta taas merest esile kerkib. Sel puhul sünnivad temale ka uued inimesed. [5:22] 3.2 Parmenides Tema näol on tegemist filosoofiga, kellest teatakse kõige vähem filosoofia ajaloos. Ta sündis umbes 515 eKr (võib-olla ka juba 540 eKr) Phokise koloonias Eleas Lõuna-Itaalia läänerannikul, kus ta veetis suurema osa oma elust. Parmenidese (vt lisa 2) surma aasta on teadmata, tõenäoliselt suri ta pärast 450.aastat eKr. Parmenides pärines jõukast lugupeetud perekonnast ja tegutses kreeka kirjaniku Plutarchose (46-120 pKr) andmetel Elea seadusandjana
Ühel õhtul aga pages ta erandkorras baari, sest tema majas oli surnu lautsile pandud ja ta ei suutnud sellele mitte mõeldagi. Baaris juhtus ta vestlema võõra mehega, kelle kaudu tutvus ühe tudengineiuga. Tütarlapse meeleheaks siirdus ta õppima teise, väiksesse ülikooli, kus õppimisele ta ei oleks muidu iial mõelnud. Seal esitleti teda ühele ungarlannale, noormees, reisis naise kannul Budapesti, kus tutvus kuulsa filosoofiga, kes innustas teda raamatut kirjutama. Seda koostas a mingi kõrvalises võõrastemajas, kus ta ka kohtas lõpuks oma hilisemat naist. Kui juhuseid ei ole lihtsalt niisama olemas, me peame neid nägema ja neist kinni haarama. Juhus võib meie elu muuta, kuid ta toimib vaid piirides, mis meie isiksus talle seab. Me hakkame endale juba varakult omaenda keskkonda looma. Laste isepäisus seletab ka seda, miks õed-vennad sarnanevad üksteisega seda vähem, mida kauem nad koos elavad
liiki asjad omavad. Ta uskus veel, et kõige reaalsem ongi see, mida me silmaga näeme, mitte see, mis meie hinges on. Kõik, mis on tulnud meie teadvusesse, on tulnud sinna läbi meelte. Aristoteles arvas, et kõikide asjadel on oma eesmärk. Näiteks, et apelsinide eesmärk on olla inimestele toiduks. Aristoteles hakkas asju jagama kategooriatesse. Ta jagas asjad elututeks ja elavateks, elavad elukateks ja taimedeks ning elukad inimesteks ja loomadeks. Koolis kasutab Sofie filosoofiga õpitud teadmisi oma religioonifilosoofi kontrolltöös. Uues kirjas kirjutab Alberto hellenismist- perioodist, kus Kreeka kultuur valitses maailma. Alexander Suur lõi suure riigi, mis ulatus Aasiast Lääne-Euroopani. Selles suures riigis hakkasid kultuurid ühte sulanduma. Inimesed hakkasid kahtlema enda kultuuri õigsuses, algas pessimistlik ja kahtlev aeg. Peamine idee oli mõelda välja, kuidas inimene saaks elada tõeliselt õnnelikult. Olid neli peamist mõttevoolu.
Tark inimene ootab saatuselt vaid seda, mida saatus talle nagunii toob. Praktiline elu reegel: kui mingi tegevus on paratamatu, siis tuleb see muuta endale meelepäraseks. ÜLEVAADE KESKAJA FILOSOOFIAST Alguse probleem Sageli loetakse keskaja filosoofia alguseks mõnda poliitilist sündmust, näiteks Lääne-Rooma keisririigi langemist. Kui Karl Suure kroonimist keisriks 800ndal aastal. Mõnikord seostatakse keskaja filosoofia algust mõne tuntud filosoofiga, nt Augustinusega (354 430). Selline periodiseerimine on aga kunstlik ja õigem oleks seostada mõistet keskaja filosoofia filosofeerimise iseärasustega. Keskaja filosoofi iseloomulikud jooned I. Seotus religiooniga Siin võib välja tuua järgmised põhimõtted: 1. Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Kõlbluse aluseks on Jumala teenimine ja inimese elu ülimaks eesmärgiks on Jumala jäljendamine. 2
kontekstiga ja mittekultuurilise valdkonnaga. Keel on tema jaoks nagu alusjõud ja kõige algupärasem nähtus inimühiskonna puhul. Herderi arvates on keel aluseks ka rahvuse toimime. Keel on see materjal, mille kaudu need üksikud indiviidid ühendatakse etniliste ja kultuuriliste sidmetega. Keelest lähtub mingi eripärane kultuur. Parim kultuur ei lähtu mitte välismaisest, vaid kasvab välja rahvuslikust pinnasest ja keelest. Herderi eripära võrreldes mõne teise filosoofiga: ta on oma vaadetelt pluralist, st ta uskus, et igal kultuuril on oma väärtus. Sellest seisukohast saab üks romantismiajastu imperatiive. Kultuurilise paljususe idee on romantismiajastul üsna aktuaalne. Idee, mille pinnalt Ungari, Slovakkia, Soome ja Eesti rahvuslikud asjad saavad tekkida ja areneda. Ükskõik kui väike on kultuur, ei ole ta mõttetu. Igal väikesel kultuuril on panus oma maailmakultuuri. Sellest lähtuvalt on Herderi jaoks kõige kõrgemaks kultuuriliseks väärtus
reeglitele. Tants lähtub tantsija kehast. Modernistliku kultuuri jooned: tantsu ja materjali esiletõus, tantsu liikumise analüüs, vormielementide lahutamine, vormi abstraheerimine. Postmodernistliku kultuuri jooned: iroonia, mängulisus, argielulisus - Buto tants postmodernistlik hübriidvorm, kus on segunenud jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz, flamenco jm. Kindel kehatehnika on seotud jaapanliku pimeduse- ja surma filosoofiga. Seda on mõjutanud II MS sündmused Jaapanis. Nukuteater kasutatakse käpik-, varras-, karnevali-, varjunukke, marionette jms. Ajalooliselt olnud Euroopas rahvalik ja laadateater, hiljem lasteteater. Eesti nukuteatri algus 1936. Objekti- ehk visuaalne teater kasvas välja nukuteatrist. Kasutatakse eri vahendeid ja ready-made objekte, sh nukke, masinaid, kangast, paberit, värve, varjuteatrit jne. Rõhk mängul, visuaalsetel ja tehnilistel efektidel:
reaalselt olemas. Lisaks on olemas isiksuses veel see, et seatakse eesmärk – siin toetutakse ka sellele, mida peetakse halvaks ja heaks. Mida te teeb seal protsessis? Nagu ka Kanti puhul, on siin skeem – seisunditeadvus (afitseeritud), milles on hingeelus omandatud seos. Afitseeritakse mingi seisunditeadvuses ja see pannake suhtesse hingeelu omandatud seoses. Kooskõlastamise küsimus. See suhtesse paneb väljendub selles, et võetakse seisukoht. Kui tegemist on aga filosoofiga, siis filosoof võib neid mõlemaid kriitiliselt uurida ja hoiab neid lahus (mitte kooskõlas olevad ettekujutused). Lk 73. Lk 74. Psüühiline, hingeelu omandatud seos – tähenduses nii nagu juttu on. Arutluste loogiline subjekt on see, et mille kohta teaduses midagi väidetakse. Loogilises ubjektiks on hingeelu omandatud seos ehk psüühiline. Mida tehakse vaimuteadustes? Formuleeritakse väiteid. Lk 74. Füüsiline. Elamuses on muljed, pildid. Elamuse kognitiivne aspekt
Tema teosed oli tolleaja valitsejatele vastuvõetamatud. Prantsusmaal need keelati üldsekist ära. Pärast pagendamist, elas ta mõnda aega valgustuste ideede pooldaja preesia kuninga juures. Ja rändas mitu aastat euroopas ringi. 1. pidas üleüldiseks vaenlaseks katoliiklikut kirikut. Leidis et kogu inimkond peab elama loodusseaduste järgi. Rõhutas isiku sõna ja trükivabaduse tähtsust. Poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Tugev valitseja koos valgustus filosoofiga suudab ühiskonna ümber kujundada. Rousseau- peateos ,,ühiskondlik leping" andisülevaate inimeste elu kommetest, enne riikluse tekkimist. Tähtsaks pidas rahva võimu ja ideaalseks riigikorraks vabariiki. Entsüklopedistid- voltaire ideid hakkas levitama väljaanne entsüklopedia mida toimetas filosoof diderot. Infot levitades on võimalik muuta ühiskonda paremaks. Kirik ja riigi võim keelasid ühiselt ajalehe avaldamise. Kuid didero jätkas illegaalslt, ja saavutas suure populaarsuse
Neiu järeldas, et ta pole veel veendunud kristlane. Katariina tõotas jääda neitsiks ja pühendada oma elu Jumalale. Kui ta teist korda Jeesust unes nägi, andis Kristus talle sõrmuse ja 28 18-aastane Katariina kuulutas end Jeesusega abielus olevaks. Kuna Katariina mõistis avalikult hukka kristlasi tagakiusava Rooma keisri Maxentiuse, pani valitseja ta väitlema 50 paganliku filosoofiga. Ükski filosoof ei suutnud neiu arukaid argumente kummutada. Legendi kohaselt muutusid kõik filosoofid väitluse käigus koguni ise kristlasteks. Vihane Maxentius lasi armetud filosoofid hukata. Siis püüdis keiser Katariinat ära osta ja pakkus talle kuninglikku abielu. Neiu keeldus ja nimetas end "Kristuse pruudiks". Katariina misjonäritöö rahva hulgas oli edukas. Sõjakäigult naasnud keiser Maxentius avastas,
annaabi.ee 
