KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5.saj lõpp-8.saj keskpaik. 2- Ka...
Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla Vastutasuks teenimine ja lojaalsus Euroopa killustub pisikesteks territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik Prantsuse kuningriik Ka LääneFrangis kuningad kaotavad võimu Territoorium veel killustatum kui idas Võim kohalike aadlike käes, kes ehitasid kindluseid ja pidasid suuri sõjasalku Aadlike sõjad 987 Hugues Capet Kapetingide dünastia taasatb kuningavõimu Hugues Capet
Varase keskaja kunst Euroopas Andres Oja juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2010 Varane keskaeg Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks ja see kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Varase keskaja kunst jagunes kaheks: merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 58. saj. eelromaani ehk karolingide kunst (810. saj.) Merovingide kunst Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Tarbekunst Raamatukunst Skulptuur Reljeefsed raamatukaaned Tarbekunst Pael e. põimornament http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/viiking/pildileht/pilt8.html Tarbekunst http://web.zon...
Frangi riik ja selle areng Referaat Sandra Kartau Frangi riigi ehk ühe esimese suurema riigi moodustise tuumikalad asusid Rooma-Gallias. Gallia oli keltide asuala, mis asus umbes praegusel Prantsusmaal, sellepärast võibki Frangi riigi teket lugeda Prantsusmaa ajaloo alguseks.1 2 sajand eKr vallutati see ala roomlaste poolt ning alguse saigi Rooma-Gallia.2 Frangi riigi kujunemise peamised etapid on keltide Gallia, mis kestis kuni 1. sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased. Teiseks tähtsaks perioodiks on Rooma-Gallia, mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgit...
Euroopa kujunemine keskajal 1. Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNN...
(tänane Põhja Itaalia), Lotring ja Provence. EDASISED JAGAMISED: 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, v. a Itaalia, mis jäi Ludwig II (Lothari poeg ja nimelisel keiser) kätte. Ribemonti jagamine nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast seda tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Saksase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Armulfi kandsid keisritiitlit ainult väksed itaalia kuninga ning tiitel kadus 924. Sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega. VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK: VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome
Sakramendid kristlikud toimingud Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maal 2. Kes olid? Justinianus I - (527 - 565)Bütsantsi silmapaistavamaid valitsejaid. Ühendas veelkord keisririigi. Kyrillos ja Methodis- Konstantinoopoli mungad, kes 860 tõlkisid piibli vanabulgaaria keelde. Chlodovech- Frangi riig irajaja Karl Martell- Pippini järglane, kes võttis tiitliks frangi hertsogi. Pippin Lühike- Martelli järglane, kes laskis end kuningaks valida. Karl Suur- oli kuulsaim karoling ja piiride laiendaja. 800 a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Kirjaoskamatu, kes kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. William Vallutaja-Normandia hertsog, kes Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks. Rjurik- Novgorodi vürst viikingisoost. Oleg- rajas Vana-vene riigi Vladimir-Kiievi vürst, kes lasi 988 oma riigis uue usu kehtestada. Muhamed- meka kaupmees, hakkas islami usku -allumist jumala tahtele - kuulutama.
Valhalla- koht, kuhu viikingid läksid peale surma. Sinna pääsesid nad ainult siis, kui nad langesid lahingutes, sellepärast ei kartnud viikingid surma. 2)tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal ( 26 ) Tsentraalne juhtimine käib ühes keskuses. President elas pealinnas. Kõige suuremat vatsuseisu kuningavõimule tuli suurfeodaalitelt. Riiki hakati valitsema ametnike abil, kes olid kuningale ustavad. Ametnikest moodustus kuninga õukond. 987. Louis 5. suri, kes oli viimane Karoling. Pärijate puudumisega tekkis riigis segadus. Osa riigi vägevatest toetas troonikandjana Karolingide kõrvalharu esindajaid. Teised eelistasid kuningana näha Hugues Capet´i , kelle suguvõsa valdused asusid Kesk- ja Lääne Prantsusmaal ning kellele kuulusid ka Pariis ja Orleans. Võitlus kahe leeri vahel kestis aastaid ja lõppes Hugues Capet´i trooniletulekuga. Kes moodustas uue dünastia. Domeen kuningale kuuluv maavaldus.
Itaalia), Lotring ja Provence. Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks.
Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
ratsaväele. Raske ratsaväe ülalpidamine oli riigile vägagi kulukas aga selle eest ka väga efektiivne. 600a pidasid need uuendused hästi välja. Pippin lühike päris võimu 741a. Kes aitas nõrkadel paavstidel taastada roomas korra. Alistas langopardid. Võimaldas luua seal paavsti ehk kiriku riigi. Tasuks kroonis paavst pippini frangi riigi kuningaks. Sellega oli merovingide ajastu lõppenud ja võimule tulid karolingid. 4. 768-814 valitses tähtsaim karoling karl suur . · tema järgi sai dünastia nimetuse. · Ta oli oma elu lõpuni kirjaoskamatu · Ta tegeles paljude valdkondadega. · Ta hakkas laiendama territooriumi igast suunast. · 800a troonis leo 3mas ta rooma keisriks. · Tahtis näidata oma keisrilikke omadusi. Karl suure vallutuste tulemusel suurenes riik 1,2 mil ruut kilometrini (18mil elanikku). Riiki hoiti koos relvajõul ja tugeva valitseva all
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
