KU-2 -tsentraalehitis -kuppe 1. Merovingid, karolingid Keskaja kunsti 4 suurt ajastut: PlaanP Plaan-joonised- Saint Riquiere-pole säilinud, kloostriaed 1) Merovingid kloostriaed, Põhja-Hispaanias Astuurias 2) Karolingid Oviedo kuningaloss- pisi kuningriik, 9.saj kesk, enda ja 3) Romaani pere ja pere jaoks, mägedes 4) Gooti Ümarskulptuur oli keelatud- siiski erandid : Karl Suure Frangi riik (gallide hõim) kuninga dünastiate järgi- ümarsk skulptuur, matkib Rooma ratsanikke, 9 saj II pool. 1-Merovingid, Merovech, 5.saj lõpp-8.saj keskpaik. 2- Ka...
Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla Vastutasuks teenimine ja lojaalsus Euroopa killustub pisikesteks territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli Saksamaast saab Euroopa tugevaim riik Prantsuse kuningriik Ka LääneFrangis kuningad kaotavad võimu Territoorium veel killustatum kui idas Võim kohalike aadlike käes, kes ehitasid kindluseid ja pidasid suuri sõjasalku Aadlike sõjad 987 Hugues Capet Kapetingide dünastia taasatb kuningavõimu Hugues Capet
tähtedega samaaegselt kogu keskaja vältel. Kesk-Rootsis Dalarna piirkonnas kasutati ruunitähestikku isegi veel 19.sajandi algul. Karolingide ajastu Karolingide aegses kunstis endise Rooma riigi mõju tugevneb, täheldatakse antiigitraditsioonide elavnemist. Kujutav kunst muutub looduslähedasemaks, loomakujutamine jääb tagaplaanile, enam kujutatakse inimest. Karolingide ajastu http://kunsti.paideyg.ee/merokaroling/karoling/pildileht/pilt8.html Karolingide ajastu Minuskel Karolingide ajastu kirjutuskunst http://static1.album.ee/files/792/65/thumb_19816403_qVco.jpg Arhitektuur Odo Metzist Aacheni lossikabel 795- 805 a. http://web.zone.ee/marjukodukas0/Varakeskaegnekunst.pdf Karolingide basiilika http://static1
mõistis, et ka vaimulike toetus on tähtis ja seetõttu hakkas ta määrama vaimulike ametitesse väejuhte, mis tähendas Karl Martell'i toetust nii vaimulikelt kui ka sõjaväelt.8 Pippin Lühike, kes tuli võimule pärast Karl Martell'i, oli väga ettenägelik valitseja. Ta märkas, et Rooma paavst on kaotamas oma võimsust ning läks appi. Abi tasus ära ning paavst kroonis Pippini ametlikult kuningaks. Sellega Merovingide ajastu lõppesin ning võimule sai Karoling Pippin. Tuntuim Karolingide valitseja Karl Suur oli tark valitseja ja kindlakäeline väejuht. Karl Suur, laiendas oma valdusi Saksimaa, Itaalia ja Püreneede arvelt, kui aeg oli Hispaania käes, sai Karl Suur valusa õppetunni kaotuse näol. Ta vallutas Barcelona ja rajas sinna äärealad, mille valitsemine oli antud markkrahvi kätte.9 Roomas sai paavstiks Leo III ning ta palus Karl Suurelt toetust. Tänutäheks kroonis paavst Karl Suure keisriks.10 Järgmine valitseja, Ludwig I
Karl Martell Sõjaväereformiga pandi 732.a. Poitiers' lahinguga pandi (714-741) alus rüütlite raskeratsaväele seisma araablaste edasitung (keskaja olulisim väeliik) Euroopasse. Karl Suur 800a. kroonis paavst Karl Langobardide kuningriigi (768-814) Suure keisriks. vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri ristimine (Elbe jõel). ja piiride väärtustamine nn Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja "karolingide renessanss" mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). 3. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. a. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase:
(tänane Põhja Itaalia), Lotring ja Provence. EDASISED JAGAMISED: 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, v. a Itaalia, mis jäi Ludwig II (Lothari poeg ja nimelisel keiser) kätte. Ribemonti jagamine nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast seda tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Saksase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Armulfi kandsid keisritiitlit ainult väksed itaalia kuninga ning tiitel kadus 924. Sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega. VÄLISINVANSIOONIE AJAJÄRK: VIIKINGITE RÜÜSTERETKED (800-1050): mindi kas kaubandustehinguid tegema või haritavat maad otsima. Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome
Sakramendid kristlikud toimingud Paavst katoliku kiriku pea ja Kristuse asemik maal 2. Kes olid? Justinianus I - (527 - 565)Bütsantsi silmapaistavamaid valitsejaid. Ühendas veelkord keisririigi. Kyrillos ja Methodis- Konstantinoopoli mungad, kes 860 tõlkisid piibli vanabulgaaria keelde. Chlodovech- Frangi riig irajaja Karl Martell- Pippini järglane, kes võttis tiitliks frangi hertsogi. Pippin Lühike- Martelli järglane, kes laskis end kuningaks valida. Karl Suur- oli kuulsaim karoling ja piiride laiendaja. 800 a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Kirjaoskamatu, kes kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. William Vallutaja-Normandia hertsog, kes Lääne-inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai Inglise kuningaks. Rjurik- Novgorodi vürst viikingisoost. Oleg- rajas Vana-vene riigi Vladimir-Kiievi vürst, kes lasi 988 oma riigis uue usu kehtestada. Muhamed- meka kaupmees, hakkas islami usku -allumist jumala tahtele - kuulutama.
Valhalla- koht, kuhu viikingid läksid peale surma. Sinna pääsesid nad ainult siis, kui nad langesid lahingutes, sellepärast ei kartnud viikingid surma. 2)tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal ( 26 ) Tsentraalne juhtimine käib ühes keskuses. President elas pealinnas. Kõige suuremat vatsuseisu kuningavõimule tuli suurfeodaalitelt. Riiki hakati valitsema ametnike abil, kes olid kuningale ustavad. Ametnikest moodustus kuninga õukond. 987. Louis 5. suri, kes oli viimane Karoling. Pärijate puudumisega tekkis riigis segadus. Osa riigi vägevatest toetas troonikandjana Karolingide kõrvalharu esindajaid. Teised eelistasid kuningana näha Hugues Capet´i , kelle suguvõsa valdused asusid Kesk- ja Lääne Prantsusmaal ning kellele kuulusid ka Pariis ja Orleans. Võitlus kahe leeri vahel kestis aastaid ja lõppes Hugues Capet´i trooniletulekuga. Kes moodustas uue dünastia. Domeen kuningale kuuluv maavaldus.
Itaalia), Lotring ja Provence. Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks.
Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11. sajand invasioonide aeg Euroopas languse aeg, seda peetakse varakeskaja lõpuks
isikud. Hiljem suurmaapidaja aj oma piirkonna ülikkonna juht. Võim kuningate üle koondus nende kätte. 687 sai Pippin Herstalist ainsaks majordoomuseks kogu Frangi riigis, isegi kui kuningaid oli rohkem. Karolingid oli frankide dünastia, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687-714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karl Martell (714-741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal aastani 911 ja Prantsusmaal aastani 987. Poitiers' lahing 732 Frangi väed majordoomus Karl Martelli juhtimisel purustasid Kalifaadi (araablaste) väed ja peatasid araablaste edasitungi Lääne-Euroopas. Frangi riigi piirid ulatusid nüüd Hispaaniani. Seal kasutati esimesena raskeratsaväge.
ratsaväele. Raske ratsaväe ülalpidamine oli riigile vägagi kulukas aga selle eest ka väga efektiivne. 600a pidasid need uuendused hästi välja. Pippin lühike päris võimu 741a. Kes aitas nõrkadel paavstidel taastada roomas korra. Alistas langopardid. Võimaldas luua seal paavsti ehk kiriku riigi. Tasuks kroonis paavst pippini frangi riigi kuningaks. Sellega oli merovingide ajastu lõppenud ja võimule tulid karolingid. 4. 768-814 valitses tähtsaim karoling karl suur . · tema järgi sai dünastia nimetuse. · Ta oli oma elu lõpuni kirjaoskamatu · Ta tegeles paljude valdkondadega. · Ta hakkas laiendama territooriumi igast suunast. · 800a troonis leo 3mas ta rooma keisriks. · Tahtis näidata oma keisrilikke omadusi. Karl suure vallutuste tulemusel suurenes riik 1,2 mil ruut kilometrini (18mil elanikku). Riiki hoiti koos relvajõul ja tugeva valitseva all
a. Poitiers' lahinguga pandi seisma (714-741) raskeratsaväele (keskaja olulisim väeliik) araablaste edasitung Euroopasse. Karl Suur 800a. kroonis paavst Karl Suure keisriks. Langobardide kuningriigi vallutamine (pool (768-814) Koolide rajamine. Itaaliat). kuulsaim Antiikkultuuri väärtustamine Paganlike sakside vallutamine ja ristimine (Elbe karoling jõeni). ja piiride Sõjad Hispaania islamiusuliste mauridega kuni lajendaja Barcelonani (Rolandi laul) Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Koolide rajamine:
a. Poitiers' lahinguga pandi (714-741) rüütlite raskeratsaväele seisma araablaste edasitung (keskaja olulisim väeliik) Euroopasse. Karl Suur 800a. kroonis paavst Karl Langobardide kuningriigi (768-814) Suure keisriks. vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri väärtustamine ristimine (Elbe jõel). ja piiride nn "karolingide renessanss" Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur.
a. Poitiers’ lahinguga pandi (714-741) rüütlite raskeratsaväele seisma araablaste edasitung (keskaja olulisim väeliik) Euroopasse. Karl Suur 800a. kroonis paavst Karl Langobardide kuningriigi (768-814) Suure keisriks. vallutamine (pool Itaaliat). kuulsaim Koolide rajamine. Paganlike sakside vallutamine ja karoling Antiikkultuuri väärtustamine – ristimine (Elbe jõel). ja piiride nn “karolingide renessanss” Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja mauridega – Rolandi laul (kuni Barcelonani). Karolingide renessanss – Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur.
annaabi.ee 
