Süüria munklus vaimumaailmas See artikel rääkis selles, kuidas askeedid püüdsid elu mõista, millisena nad oma elu nägid ja kuidas nad vastavalt sellele püüdsid oma elu kujundada. Usk teispoolsusesse on suur osa nende elust ning nad pidid elama elu nii, et see kindlasti viiks nad ikka paremasse ellu peale elu ja mitte saada karistada viimasel kohtupäeval. Seksuaalsus oli neile täielikult keelatud, naine oli nende arvates maailma suurim patt, neil ei olnud lubatud naistega rääkida veel vähem siis neid puudutada, sest naine pidi askeedi
igapäevaseks eluks. Kõik tööd pidi tehtama kloostri jõududega. Askeetide mõtteviisi järgi on teispool patust maailmaelu ja väsitavat võitlust, segamatu ja kõikehõlmav rahu. Enne selle õndsuseni jõudmist, tuleb käia mööda pikka teed, mis on täis takistusi. Askeetlik eluviis nõuab inimeselt palju. Ta peab kogu oma füüsilise ja vaimse jõu kaalule panema. Pidevalt üksinduses elava inimese psühholoogiat vaevavad depressioon ja troostitus. See võitlus mille keskel askeedid oma iseloomu kujundavad, koosnevad paljudest erinevatest reeglitest. On hakatud seda ka metoodiliselt korraldama. Pikkamisi kujunes välja askeetlike kommete ja reeglite kompendum. Loomulikult olid mungad ka need, kes kiriklikult ette nähtud paastuaega ja teisi kombeid püüdsid täita. Et aga kiriklikud paastuajad olid enesestmõistetavad, püüdsid askeedid paastukultuuri süvendad erinevate kommetega. Söödi näiteks ülepäeviti või iga kolme päeva tagant
Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget, surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus. Gautama oli 29-aastane, kui ta hülgas oma pere ja läks viie lihasuretaja askeedi juurde. Kuigi ta paastus kuus aastat, ei jõudnud ta leida teed otsitava tõeni. Siis taipas ta, et kumbki neist äärmuslikest teedest, ei nauding ega ka askees vii õigele teadmisele. Kui ta lõpetas paasutmise, pöördusid askeedid temast ära. Oma otsinguid jätkas ta üksinda. Kord bodhi- puu all istudes otsustas ta mediteerida niikaua, kuni talle antakse valgustus ja tunnetus kannatuse ja kaduvuse mõistuse kohta. Siis nägi ta oma esimese nägemuse, milles deemon Mara sõjavägi ründas teda tormituule ja leegitsevate relvadega. Seejärel pakkus Vanakuri ise talle kogu maailma rikkusi, kui ta vaid loobub oma eesmärgist saada valgustatud. Ta jäi kõigutamatuks, mispeale Mara koos väehulgaga põgenes ja Gautamast
Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumalad Visnu ja Siva. • Indra: tormi-, vihma- ja sõjajumal • Visnu: maailma looja • Krisna: austatuim jumal, jumaliku armastuse kehastaja
Kairouanis Tuneesias 703. a. Mõned allikad viitavad ka varajasematele minarettidele aastast 665. Minareti peamiseks eeskujuks peetakse vanade Süüria kirikute torne. Minaretil on mosee arhitektuuris nii kaunistav kui funktsionaalne ülesanne - muezzini kutse palvele (araabia keeles adhan) kostub kõrgemalt kaugemale. Aja jooksul lisandusid moseele mitmed ruumid. Eraldi ruumid on erinevatele sotsiaalsetele klassidele, rändajatele, haigetele ja vanadele. Sageli elasid moseedes pühakud ja askeedid - vahel isegi minaretis. Mosees on lisaks eespool nimetatutele veel järgmised osad: Dakka - platvorm, millelt muezzin kutsub palvele peale kutset minaretist. Kursi - laud ja tool koraanile ning selle lugejale. Mosees võivad olla ruumid reliikviate (pühakute säilmete, või asjade) hoidmiseks. Mosee juurde kuulub ka eraldi ala, kus sooritada rituaalset pesemist wudut. Mosee põrandal on vaibad. Sageli, eriti islamiusu pühade ajal, põletatakse moseedes lõhnaaineid
Hinduism: Kastisüsteem. Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks ehk varnaks. Iga varna jaguneb omakorda paljudeks džatideks ehk kastideks. Elukäsitlus (roll ühiskonnas). Iga džati on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal kastil on oma tavad, mis puudutavad nii riietumist, söömist, kui ka usundit. Hindu jaoks tähendab hea elu oma kohustuse täitmist siin maailmas. See kohustus määratakse sünnihetkel ehks sõltub sellest, mis kasti inimene sünnib. Kõikide hindude jaoks on oluline vastutus nii enda kui teiste (eelkõige perekonnaliikmete) eest. Karma. Kui inimene sureb, saab ta vastavalt karmaseadusele uue keha. Inimene võib oma tegudega mõjutada, millise keha ta järgmises elus saab. Heade ja isetute tegudega kaasneb hea karma, mis aitab kaasa hinge vabanemisele. Halb karma seevastu hoiab hinge kinni taassünni ahelates. 3 peajumalat. 1. Brahma - loojajumal, rajaja 2. Višnu - kaitsejumal, elu säilitaja 3. Šiva - hävitusjumal, häving ...
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Ju...
õpetuse inimeste sekka. • Legendid Mahāvīrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Māra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. • Ka kosmoloogias palju sarnasusi. • Omal ajal džainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. • Sarnaselt hinduismile on ka džainismis askeedid sadhud. Küsimused ja vastused: Džainismi uskumused Jiva- hing Dsainistid järgivad oma elu seades kolme kalliskivi teed: Õige toitumine, õige usk ja õige tegu. Miks on Džainistid taimetoitlased? Vägivallatuse põhimõte Millised on Dšainistide suhtumine aega? Aeg on igavene ja vormitu. Hing on see mis meid käivitab. KONFUTSIANISM • K’ung (Kongzi, Konfutsius) 551-479 • Taevas - impersonaalne jumalus • Oluline taeva tahe – tianming
Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus- eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)- inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist
Keskaegne maailmapilt pole inimesekeskne, vaid inimene pidi kohanema sotsiaalse rolliga. Maailmakord ja seisus olid igipüsivad. Individuaalsust ja originaalsust ei hinnatud. Ka pühakute puhul kaotati nende eripära (nt. St. Franciskus), nad olid kristliku ideaali näited. Keskaja üks tunnuseid on sügav religioossus. Alguses oli kirjandus ladinakeelne, hiljem muutus rahvuskeelseks. Klerikaalne kirjandus tõi juurde uued zanrid: · pühakulegendid - St. Franciskus ja teised, askeedid, missionäärid · Neitsi Maarja lood · Viimse kohtupäeva laulud (manitsused) · Eskatoloogilised laulud (mis juhtub pärast surma jne) Keskaegne Draama Eriti intensiivselt hakkas arenema 13. sajandil kristlikust leturgiast (jutlus). Esialgu toimusid näidendid kirikutes, hiljem kirikuesisel platsil ning veel hiljem - lossisaalides (esmakordselt 15. sajandil Hispaanias). Teatri algne tase oli lihtne, hiljem see arenes keeruliseks vaatemänguks (osati
õpetuse inimeste sekka. · Legendid Mahvrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Mra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. · Ka kosmoloogias palju sarnasusi. · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Sarnaselt hinduismile on ka dzainismis askeedid sadhud. HIINA USUNDID · Hiina omausundid: - konfutsianism (Konfutsius) - taoism (Laozi) · Budism Juba Shang (Yin) dünastia ajal (1523-1027) olulisel kohal Di jumalus; ennustamine; esivanemate austamine; ohvrite toomine (ka inimohvrid). KONFUTSIANISM · K'ung (Kongzi, Konfutsius) 551-479 · Taevas - impersonaalne jumalus · Oluline taeva tahe tianming · Yin/yang kaks energiat, ürgprintsiibid nagu naiselikkus/mehelikkus, täiendavad
Nii ei leidnud ei rahu ega elu mõtet. Lahkus askeetidest ning hakkas üksi elu mõtet otsima. Pidi leiduma kolmas võimalus, et olla õnnelik – ta mõistis, et see pidi olema vaba kehalisest, pidi haarama vaid vaimu ja mõtteid. Ta otsustas mediteerida nii kaua, kuni ta jõuab elu mõtteni. Istus Gangese äärde, saavutas kirgastumise – sai nimeks Buddha. Hakkas oma eluviisiõpetust inimestele jutustama. Tema esimesed õpilased olid samad askeedid, seejärel suguselts ja sõbrad ja nii edasi. 45 aastat rändas ringi ja õpetas. Tema lemmikpark oli Hirvepark. Budism = kannatuse religioon Pühad tekstid 3.saj eKr tuli kokku kolmas budistide konsiilium, kus kinnitati Buda kõnede paalikeelsed vahendid suuliselt. Kirja pandi tekstid esimesel sajandil eKr Pühakirja nimetus „Tripitaka“ (sanskriti keeles) „Tipitaka“ (paali k) „Kolmikkorv“ (eesti k) Koosneb kolmest osast ehk korvist I osa „reeglitekorv“
Gunana-pantha templites ei tohi olla lampe. Kanji-pantha on Kanji nimelise õpetaja loodud sekt. digaMbara munki ja nunni oli nagunii suhteliselt vähe. 19. sajandil rändab väga palju ilmikdzainiste väljapoole Indiat. Uparaya ilmikdzainistide kogunemiskoht. Dzainistide lastel eraldi koolid- pAthasAlAd. Kõige enam ilmikdzainiste elab Inglismaal. Mungaks või nunnaks saadakse pärast pühitsust, mida nimetatakse dikSAks. Antakse viis vannet. Mungad ja nunnad jagatakse gruppideks. Hindu askeedid paluvad raha, aga dzainist ei tohi raha võtta. Dzainistide jaoks abielu ainult leping. Neil puudub matusetalitus. Mungaks ja nunnaks saab üle 8 aastane terve, vaba inimene. Enne mungaks ja nunnaks saamist tuleb saada vanemate luba kui tegu lapse või naisega. Umbes 10% kogukonnast on mungad ja nunnad. Askeedikogukonnast 2/3 on naised. Menstruatsiooniajal ei tohi tegeleda nunn ühegi religioosse asjaga. Dzainistlik kirjandus
kaevandustunnelid, garaazide, parklate tunnelid, riigikaitselised eritunnelid. Esimene arvestatav tunnel ehitati Babüloni linnaosade ühendamiseks 2000 ema Eufrati jõe alla või õigemini kõrvale suunatud jõesängi põhja. Tunneli pikkus oli 900m, laiust 3,6m ja kõrgusega 4,5m. Konstruktsioon laoti tellistest bituumenmördil. Hüdroisolatsioonina kasutati ka bituumenit. Tegu oli ikka millegi väga võimsaga, sest järgmine arvestatav tunnel rajati tuhandeid aastaid hiljem. Arvatud on ,et ka askeedid ja inkad rajasid tunneleid kuivendamiseks ja tarbevee saamiseks. Kreeklaste märkimist vääriva tunnelid rajati 6 saj. Ema Samose tunnel ja pooleli jäänud Copiase järve kuivendustunnel (Aleksander Suur). Kanalite ehitus (laevatunnelid) sai hoo sisse 17-18 saj. Inglismaal, Prantsusmaal ja Hollandis. Esimene laevatunnel 1679 Prantsusmaal Languedoci 164m pikk h-8,2 b-6,7. Inglismaal esimesed laevatunnelid 18 saj. Esimene pehmesse pinnasesse rajatud laevatunnel ehitati 1802-09 Prantsusmaal 5670m
askeetliku evangelismi (askeetlusest saab jutlustatud ja kirjutatud vorm, mida levitatakse kui eeskuju). Eremiitlus. Eremia – kõrb. Olemuselt individualistlik. Lähtuti isiklikust valikuvõimalustest. Varakiriklik traditsioon oligi muidugi kasinusele kutsuv, aga eremiitlus arendab välja inimvõimete piiri, pikkides sisse gnostilisi ja eshatoloogilisi motiive. Dualism ihu ja hinge vahel. Tähenduslik ka tagakiusude motiiv, see, et paganad valguvad kirikusse – annavad hoobi, et askeedid hakkavad eralduma. Kogudustele mõjub see negatiivselt, sest ideaalseid kristlasi ei ole enam iga päev silme ees. Ühtlasi tekib ka kirikujuhtide jaoks probleem, kas eremiidi on ikka õiged kristlased, kui nad ei soovi end kogudusega siduda. Peamiseks küsimuseks oli see, et kuidas jääda kristlaseks ja panna vastu ajastu kiusatusele – see sunnib ka tagakiusude ajal paljusid kõrbeteekonda ette võtma. Varasema eremiitliku munkluse kohta on mitu allikat. Historia moachorum in Aegypto (u
Võim, prestiiz ja omand. Kastisüsteem, seisusüsteem ja klassisüsteem. - klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. * majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline. * teist tüüpi jaotus: Seisused/Staatusrühmad. Erinev prestiiz. Elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. Näiteks askeedid, osavad kunstnikud, Islandil muusik, Venemaal "hudoznik" hinnas. Tähtsam ajal, kui sotsiaalsed muudatused on aeglased. * kolmas jaotus: Erakonnad/huvirühmad. Võim. Rühmad, mille liikmetel on ühised huvid ja on sellest teadlikud. Võib kattuda majandusliku ideoloogia ja positsiooniga, aga pigem mitte: rahvus, religion, perekond. - kõik jaotused on olemas, aga erinevates situatsioonides on nendel erinev tähtsus.
Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi. Kristlikke kogukondi juhtisid nüüd vaimulikud, kes olid proffessionaalsed kirjatundjad ja tekstiseletajad. Seepärast arenes kristlus eelkõige linnades, talupoegade hulgas oli jätkuvalt pikka aega au sees talupoegade loodusjõudude kummardamise religioon ehk paganlus. Kirik keelas kõik elukutsed, mis olid seotud maagia, astroloogia ja tsirkuse etendus- tega
Kohustus igal moslemil vähemalt kord elus Kaaba juurde. Palverännak on üle võetud muinasaraabia usundist. Palverännak oli kaameliga raske, seetõttu tuligi teelisi aidata. Jihad jõupingutus. Püha ususõda, hiljem eristuvad suur ja väike Jihad. Suur on inimese võitlus iseendaga, väike võitlus uskmatute vastu, M. puhul võitlus mekalastega. Islamis on ka müstiline suund: sufism. Tuleb sõnast suf (vill). Islami väljakujunemise ajal olid tekkinud askeedid, kes munkluse eeskujul kandsid villast rüüd ja neid nimetati sufi (kes kannab villast rüüd: islami müstik). Islamis pole askees lubatud, sest see segab täisväärtuslikku elu elamast, sest see nõrgestab keha. Askeetliku suuna viljeleja on HASAN al-BASRI (I faas). Jumal andis ilmutuse Gabrielile, kes andis selle omakorda Gabrielile, seega läbis ilmutus teatavad sfäärid. Sufi eesmärk on jõuda seda teekonda pidi jumala juurde tagasi. Sufistlik
Esialgu jutlustasid riitusi kogukondade vaimulikud ehk prohvetid. Kogukonnasiseselt austati iidse juudi kombe kohaselt kõige vanemaid ja auväärsemaid liikmeid ehk prosviitreid. Diakon oli algul sulane, tema funktsioonidest kujunes diakoni kui piiskopi abilise amet. Laeka (seal hoiti annetusi ja kingitusi) ühisvara valvureid kutsuti piiskoppideks ehk vardjateks. Oli tuntud mõiste vaimne abielu, kus askeedid võtsid endale majapidamise eest hoolit-sema vanemaid vagasid või lausa askeetlusse kalduvaid naisi. Kristlikke kogukondi juhtisid nüüd vaimulikud, kes olid proffessionaalsed kirjatundjad ja tekstiseletajad. Seepärast arenes kristlus eelkõige linnades, talupoegade hulgas oli jätkuvalt pikka aega au sees talupoegade loodusjõudude kummardamise religioon ehk paganlus. Kirik keelas kõik elukutsed, mis olid seotud maagia, astroloogia ja tsirkuse etendus- tega
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
Vähemusse jäänud seisukohad kuulutati väärõpetusteks e hereesiateks(kr.k ekslik valik). Jumal oli üks ja ainuke, kuid esines kolmel moel: Isana, Pojana ja Püha Vaimuna. Ariaanlus-piiskop Ariuse õpetus, millele pani aluse laialt levinud õpetustele 4 saj, arvamus,et Kristus on inimlik, mitte jumalik. Ariaanlus keelati Roomas, kuid levis germaanide seas. Kloostrite teke. Jumalale saadi pühenduda vaid kasina eluga, lihasuretamisega e askeesiga(treening),tuli himusi vähendada. Askeedid eemaldusid, sest ilmaelu polnud nende ideaalis, Üksildusse tõmbunud e eremiidid(kõrb,kõrbeelanik) või mungad(üksiklane). Sambapühakus-eremiidid, kes trumpasid end üle lihasuretamises. Munkade ja eremiitide kogukonnad ja ühiskond kloostrid(ld.k claustrum-suletud kogukond)-inimesed elasid eeskirjade järgi. Kloostrid said ka annetusi ning eluviis pehmendus natukene, rõhutati ka ristiusu õpetuse uurimist, autorite tööde ümberkirjutamist ja harimist. Kloostritest said hariduse ja
viia ning nõudis paganatelt sallivust kristlaste suhtes. Juba 313. aastal vabastas ta kogu vaimulkkonna maksudest. Seadusest ei puudunud ka punkt, mille kohaselt ei tohtinud vaimulikuks hakata maksudest kõrvale hiilimise eesmärgil. See seadus oli aluseks ka hilisemale kiriklikule seadusandlusele. 318. aastal Piiskoplik ärakuulamine- piiskop võis olla vahekohtunikuks inimeste isiklikes küsimustes, piiskopi roll muutus seega ilmalikuks. 320. aastal vabastas Constantinus abielutud askeedid ja lastetud perekonnad seaduslikest koormistest ja maksudest, et keegi ei alavääristaks askeetlust (munkluse arendus). 321. aastal anti kogudusetele pärimisõigus ehk kogudustele võis pärandada oma vara, et neid toetada ja kindlustada. Samal aastal muudeti issanda päev (pühapäev) üleüldiseks (kehtis ka paganatele) puhkepäevaks. Tööd võis teha sellel päeval vaid põllumajandus sektoris. Ristimärk muutus üldkasutatavaks lunastuse märgiks. 322
ketserlus. 4 saj levis ariaaanlus- kristusel on inimlik mitte jumalik loomus. Kujunes germaanlaste peamiseks usuks. 5saj levis monofüsiitlus kristus on läbinisti jumalik. Ortodokse õpetuse järgi olid kristluses lahutamatult seotud nii inimlik kui ka jumalik. Kloostrid Jumala teenimisel peeti inimese tavapärast elu takistuseks. Soovitav oli igapäevastest vajadustest vabaneda. Tekkisid liha suretajad ehk askeedid. Paljud asusid elama üksinduses ja piirasid oma vajadusi minimaalseks. Hereiidid erakud. Mungad. Egiptuses ja väike aasias tekkisid esimesed kloostrid. Claustrum- suletud paik. Kujunes keskajal küige olulisemaks haridus ja kultuuri keskusteks. Üleval peeti annetuste päranduste töö või kerjamisega. Aureelius augustinus 4-5 saj. Usu teoreetik ja piiskop. Õigustas askeesi ja nõudis ilmalikust elust hoidumist. Temalt pärineb päris patu õpetus
2b) Weber: - klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. * majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline * teist tüüpi jaotus: Seisused/Staatusrühmad (Stände/ status groups). Erinev prestiiz. Elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. # Näiteks askeedid, osavad kunstnikud, Islandil igaüks muusik, Venemaal "hudoznik" hinnas # Tähtsam ajal, kui sotsiaalsed muudatused on aeglased. * kolmas jaotus: Erakonnad/huvirühmad (Parteien). Rühmad, mille liikmetel on ühised huvid ja on sellest teadlikud. Võib kattuda majandusliku ideoloogia ja positsiooniga, aga pigem mitte: rahvus, religion, perekond - kõik jaotused on olemas, aga erinevates situatsioonides on nendel erinev tähtsus 4) kihtidesse jaotamine ühe teguri najal: - Nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
