hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega.
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavat...
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Hephaistose elu.................................................................................................. 3 1.1Sünd ja elulugu............................................................................................... 3 1.2 Pereelu.......................................................................................................... 3 1.3 Rooma Vulcanus............................................................................................ 4 2. Hephaistose kultus............................................................................................. 5 2.1 Kirjandus....................................................................................................... 5 2.2 Kunst............................................................................................................. 5 Kokkuvõte..................................
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna 10. Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal 11. Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna 12.Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal http://www.slideshare.net/nataljadovgan/vanakreeka-mtoloogia-ja- religioon
kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,veekogude jumal,kalapüügi kaitsja,maapõue isand,tekitas torme,elas mere sügavuses. HADES-PLUTO-zeusi vend,allilma sünge valitseja.Mitte õel aga kardetud ARES-MARS-zeusi ja hera poeg,sõjajumal ARTEMIS-DIANA-Apolloni kaksik- neitsilikkuse kaitsja,jahijumalanna HESTIA-VESTA-Zeusi õde,kodukolde jumalanna. OLÜMPOS-täieliku õndsuse paik,kuulati Apolloni lüürat,nauditi
Andy Warhol Kolm CocaCola Campbelli pudelit tomatisupp Roy Lichtenstein Meloodia, mis mind kummitab Roy Lichtenstein Whaam! Robert Indiana Armastus skulptuur Indianapolise muuseumis Inglismaa kunstnikud Richard Hamilton Peter Phillips Edouardo Paolozzi David Hockney Allen Jones Peter Blake Edouardo Paolozzi Vulcanus pronks David Hockney Kunstniku portree (Bassein kahe figuuriga) Allen Jones Cutaway Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Andy_Warhol http://www.scribd.com/doc/13892353/PopkunstUSAs http://et.wikipedia.org/wiki/Popkunst http://www.kunstikeskus.ee/stuudio/stuudio_set.html
............................................................................9 8. Artemis (Diana)...........................................................................10 9. Aphrodite (Venus)........................................................................11 10. Hermes (Mecurius).......................................................................12 11. Ares (Mars).........................................................................................13 12. Hephaistos (Vulcanus)..................................................................14 13. Hestia (Vesta)..............................................................................15 14. Kasutatud kirjandus.....................................................................16 2 Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa
Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsaim kui kõik teised tavalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevas kõigist. "
.............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ...........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ....................................................................................lk 13 Hephaistos (Vulcanus) .....................................................................lk 14 Hestia (Vesta) ...................................................................................lk 15 Kasutatud kirjandu .........................................................................lk 16 2 Olümpos Kaksteist olümplast taevalik perekod. Mis asi on üldse Olümpos? Miks taevalik perekond? Olümpos oli mäetipp
veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nimede muutused roomlaste poolt : Zeusist Jupiter , Herast Juno, Poseidonist Neptunus, Hestiast Vesta, Aresest Mars, Athenast Minerva , Aphroditest Venus , Hermesest Mercurius, Artemisest Diana, Hephaistosest Vulcanus või Mulciber , Demeterist Ceres. Apolloni nimelt võeti lõpust ära ainult n- täht ning Hadest hakati nüüd kutsuma ainult Plutoks ning Dionysost Bacchuseks.
Jumal Hephaistos. (Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus.) Valdkond Hephaitos oli Vana-Kreeka tule- ja sepatööjumal. Vanemad Mõnede allikate järgi on Hephaistos Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Abikaasa Aphrodite Lapsed Hephaistose laste kohta teavet pole. Tunnused Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehkki vahel kujutati teda ka kirvega
· Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Zeus Kronose ja Rhea noorim poeg Zeus (Jupiter) e. Dias oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Tema oli ka taeva isand, ilmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli ja vihmasadu
Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekonda kuulusid: Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno). Zeusi naine, ja Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal
(armastusjumal), kolm graatsiat, Mercurius, Chlorist rööviv Zephyros, Flora. 15. Tuleta meelde antiikjumalaid; kreeka jumalatele joon alla, aga mis jumalad on ülejäänud? Märgi iga jumala järele tema ,,haldusala" 1) Poseidon KREEKA JUMAL veekogude jumal 2) Apollo valgus, päike 3) Mars sõjajumal 4) Hephaistos K J tuli, vulkaanid 5) Artemis K J jaht ja loodus 6) Ares K J sõjajumal 7) Hermes K J kaubandus, jumalate käskjalg 8) Vulcanus tuli, vulkaanid 9) Diana jaht, loodus 10) Apollon K J valgus ja päike 11) Jupiter peajumal 12) Venus ilu, armastus 13) Minerva tarkus, mõistus 14) Juno taevakuninganna, peajumala abikaasa 15) Athena K J tarkuse- ja mõistusejumalanna 16) Hera K J taevakuninganna 17) Aphrodite K J ilu ja armastus 18) Neptunus veekogud 19) Mercurius kaubandus, käskjalg 20) Zeus K J - peajumal
proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik, akvedukt-pikk veetrass, termid-saunad, augur-tuleviku ennustamisega, nibiliteet-jõukas kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda Athena/Minerva, meri Poseidon/Neptunus, sepp Hephaistos/Vulcanus, käskjalg Hermes/Mercurius, luule Apollon/Apollo, armastus Aphrodite/Venus, jaht Artemis/Diana, isa Kronos/Saturnus, kodukolle Hestia/Vesta, viinamari Dionysos/Bacchus, surnute riik Hades/Pluto, viljakus Demeter/Ceres.
Nimetae ja iseloomustage tähtsamaid jumlaid. Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ? Riik & Religioon Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate
Miks asendus polüteism monoteismiga? Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaoman...
kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Athena Minerva Aphrodite - Venus Hermes Mercurius Artemis Diana Hephaistos Vulcanus või Mulciber Demeter Ceres Apollon Apollo Pluton (Hades) Pluto Nike - Victoria Bacchus - veinijumal Veel mõned rooma jumalused Terminus piirivalvur Priapus viljakuse andja Pales kariloomadele jõu andja Sylvanus metsaraidurite abistaja Saturnus külvi ja seemne kaitsja Janus "hea alguse jumal", temale pühendatud kuuga tähistati uut aastat Lucina - sünnitusjumalanna
Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal (loorberipärg) Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna (ehted) Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal (Tiivulised sandaalid) Artemis (rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna (vibu ja nooled) Hephaistos (rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal (vasar) Demeter- viljaema, tänu temale vahelduvad aastaajad (viljapeadest pärg ja tõrvik) Iiris- Hera sõnumitooja, sümboliseerib rahu taeva ja maa vahel (Vikerkaar) Eros- tema nooled sütitasid inimeste ja jumalate südametes armastuse (vibu ja nooled) Dionysos- veini- ja viljakusejumal, kinkis inimestele joogi, mis teeb muretuks ja rõõmsaks (viinamarjakobar) Müütidest pärit mõisted Achilleuse kand – inimese nõrk koht
Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis - Diana Hephaistos - Vulcanus või Mulciber Demeter - Ceres Apollon - Apollo Pluton (Hades) - Pluto Nike Victoria Koios - Phoibe ja Okeanos - Tethyse liin Koios - titaan Phoibe - titaan Okeanos - titaan, Okeanose jõe valitseja Tethys - titaan Iapetos - titaan Zeus taeva, tormi- ja äikesejumal. Hera abielu- ja kodujumalanna, taeva kuninganna, Zeusi õde ja abikaasa Poseidon merejumal (võimsa kolmhargiga), Zeusi vend Hades allmaailma ja surnute valitseja, Zeusi vend Demeter viljakuse jumalanna, Zeusi õde
Kauplemine, Tiivulised sandaalid, reisimine, Hermes Mecurius müts, lõppmatusse varastamine, märk jumalate käskjalg Hephaistos Vulcanus Tuli, sepakunst Kole, haamer Artemis Diana Loodus, jaht Vibu, nooled Ares Mars Sõda Habe, mõõk Mustas, kuldsed Hades Pluto Allilm ehted, sau Viinapuu oksad
taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled. Athena (Vanarooma Minerva) Tarkuse- ja mõistusesejumalanna. -Sümbol: Öökull, kiiver ja oda. -Päritolu: Zeusi tütar. -Oli Ateena linna kaitsejumalanna ja ka käsitöö kaitsja. -Kui Hephaistos lõi peavalu kannatava Zeusi kolju lõhki, astus sealt välja täies relvastuses Athena. Hephaistos (Vanarooma Vulcanus) Tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. -Sümbol: Haamer. -Päritolu: Zeusi ja Hera poeg. -Iseloomustus: Lahke ja rahuarmastav. - Zeus, kes vihastas lonkuri peale, viskas Hephaistose Olümposelt alla, kui too püüdis tülis Hera eest seista. Dionysos (Vanarooma Liber) Veini- ja taimekasvujumal. -Sümbol: Fallos. -Päritolu: Zeusi ja Semele poeg. - Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof
lüürat. See oli täieliku õndsuse paik. Kaksteis olüplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus ( Jupiter ), peajumal;siis tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus) 3. Hades (Pluto) 4. Hestia (Vesta), nende õde 5. Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars), nende poeg Zeusi lapsed: 7. Athena (Minerva) 8. Apollon (Apollo) 9. Aphrodite (Venus) 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12. Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. ZEUS Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Ta oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus tänu oma emale pääseda. Vanemaks saades kukutas ta oma isa segades võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama. Zeus nõudis, inimestelt peale ohvrite ka õigeid tegusi. Ta ei abistanud kunagi valelikke
Hephaistos Hephaistos on Vana-Kreeka mütoloogias sepatöö ja tule jumal. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus. Tema sümbolid olid sepahaamer, alasi ja tangid, ehhki vahel kujutati teda ka kirvega. Kirvega lõi Hephaistos müüdi järgi Zeusi kolju lõhki et jumalanna Athena saaks sündida. Hephaistos päritolusid on erinevaid versioone
Aphros tähendab kreeka keeles vahtu. Merest sündimine leidnud aset Kythera lähedal, kust ta kanti Küprosele. Mõlemad saared pühendati temale ja hüüti Kythereiaks või Kypriseks niisama tihti kui tema õige nimega. Venusega kaasnes ilus. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved, maapind tikiti imekaunite lilledega, merelained naersid rõõmust, Venus liikus säravas valguses. Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos(Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Hermes (Mecurius) Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka jumalaid. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana. Et tema kultuslikke sümboleid kivihunnikuid ja neisse püsti pandud kivi või hermi
- Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter Tarkus Athena Minerva
Poseidon Neptunus- Zeusi vend, allmaailmajumal Hestia Vesta- Zeusi õde, kodukoldejumalanna Ares Mars- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena Minerva- Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon Apollo- Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal Aphrodite Venus- Zeusi tütar, armastuse- ja ilujumalanna Hermes Mercurius- Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis Diana- Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Hephaistos Vulcanus- Hera poeg, tule- ja sepatööjumal 14.Etruskid ja" Kapitooliumi emahunt". Milline oli selle legend? Rea Silvia oli kuninga tütar. Kuninga vend haaras riigis võimu ja tegi Rea Silviast Preestrinna, et too järglasi ei saaks. Kuid ta siiski sünnitas kaksikud. Romuluse ja Remuse. Kuningas lasi nad jõkke visata, et nad hukkuksid, kuid vool kandis lapsed kaldale ja emahunt leidis nad, kes hoolitses nende eest, kuniks heade inimeste poolt üles kasvatati. 15
Teravmeelselt ja tabavalt igapäevaelu, tegid inimtüüpide arvel nalja ja pilkasid pahesid. 16. Nim. Rooma jumalad, võrdle kreeka jumalatega. Jupiter Zeus, peajumal. Juno Hera, abielude kaitsja. Pluto Hades, surnutejumal. Neptunus Poseidon, merejumal. Mars Ares, sõjajumal. Minerva Athena, sõjajumalanna. Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18
kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus (Jupiter), peajumal ning tema kaks venda: 2. Poseidon (Neptunus); 3. Hades (Pluto);4. Hestia (Vesta), nende õde; 5.Hera (Juno). Zeusi naine ja 6. Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: 7 Athena (Minerva), 8. Apollon (Apollo), 9. Aphrodite (Venus), 10. Hermes (Mercurius) ning 11. Artemis (Diana) ja Hera poeg 12.Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. JUMALAD: Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale: "Olen võimsam ma taevasist kõigist
Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijumalanna Mars- sõjajumal Saturnus- põllutöö ja viljakasvu kaitsja Vesta - kodukoldejumalanna 22 ROOMA RIIGI ALGUS Merd sõideti vähem. Maismaad mööda peeti ühendust. Esimesel aastatuhandel elas seal mitu erinevat rahvust : Itaalikud - indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid veel latiinideks. Harisid põldu, kasvatasid karja. Etruskid - arvatavasti Väike-Aasiast
Aphrodite (Venus) Armastuse- ja ilujumalanna. Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg. Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares (Mars) Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine
Hephaistos tabab oma naisega armatsemas. Ta viib patustajad olümplaste kohtu ette, ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid näiteks Hermes, Hera või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna. Kreeklased mainivad ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde- Kreeka toore, metsiku rahva hulgast. Märkikem, et tema lind oli raisakull. Koeratõu nimele tegi kahju asjaolu, et see loom oli pühendatud Aresele. HEPHAISTOS (VULCANUS) Ta oli Hera poeg, Aphrodite abikaasa, tule- ja sepakunstijumal. Hephaistos oli inetu ja lonkur ning ta käis ringi kepiga. Sellepärast heitis Hera Hephaistose merre, kui ta sündis, ja ta kasvatasid üles merejumalannad. Hiljem leppisid nad küll ära. Ta oli vägev kui tuli, pehme kui sulatatud raud ja heasüdamlik nagu igaüks, kes armastab oma tööd. DEMETER (CERES) Põllunduse jumalanna. Ta oli lahke, nukrameelne ja ta laup oli pärjatud kuldsete viljapeadega.
Armastuse- ja ilujumalanna. Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes (Mercurius) Zeusi ja Maia poeg. Zeusi käskjalg. Meeldiv ja kärmas, jalas tiivulised sandaalid, tiivad ka madalapõhjalisel kübaral ja võlukepil. Nutikaim ja kavalaim. Meistervaras. Ares (Mars) Sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg.Tapahimuline, verejanuline, argpüks. Hephaistos (Vulcanus) Tulejumal. (Zeusi ja) Hera poeg. Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. · Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine
Rooma mütoloogias Venus Zeusi tütar Armastus- ja ilujumalanna Kutsuti ka Antheiaks (õis) Sündis merevahust Hermes Rooma mütoloogias Mercurius Zeusi poeg Teekäijate- ja kaupmeestejumal Jumalate sõnatooja Peamiseks tunnuseks tiivulised sandaalid Artemis Rooma mütoloogias Diana Zeusi tütar Apolloni õde Jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Hephaistos Rooma mütoloogias Vulcanus Hera poeg Tule- ja sepatöödejumal Erinevused egiptuse jumalatega Egiptuse jumalaid kujutati tihti loomadena, kas loomade peaga, kehaga jne. Olümpose jumalatel olid inimekehad, kuid nad suutsid muutuda loomadeks (Zeus) Kuigi jumalad olid samad, tähendasid ja valisesid samu asju, olid igal maal eri nimed, millega jumalusi kutsuti. Egiptuse jumalad Amon, Hator, Hnum Anubis, Horos, Iris Apis, Maat, Min Atum, Month, Nut
Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Kõige sagedamini kujutasid teda poeedid sellisena. Kuid Aphroditel oli ka teine külg: malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind mõnikord ka varblane ja luik. 9 Hermes (Mercurius) Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Hermes oli meeldiv ja kärmas.Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid ka tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi, heeroldisaua. Tema oli Zeusi käskjalg, kes lendas käsku täitma niisama kiiresti nagu mõte
Petturite ja varaste. Kuna ta oskas kõigest väljapääsu leida oli ta ka mõtlemise- ja kõnekunstijumal. Hestia Vesta Kodukolde jumalanna ja perekonna kaitseja. Kodukolle oli tema kultuspaik, kuhu ohverdati talle osa toidust. Ei lahkunud Olümposelt Ares Mars Sõjajumal, sõdurite kaitsja, inimesed ja isegi jumalad vihkasid teda. Julm hävingut ja kannatust toov. Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal, valmistas teistele jumalatele relvi ja ehteid, kästööliste kaitseja. Kultuspaik oli vulkaanide tegevuse piirkond. Zeus paiskas ta oma ema kaistemise eest Olüposelt alla. Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis. 12 vägitegu: 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3
Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistabBakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi. 4.Maneristlikud teosed on magusate värvitoonidega, ilutsevad, keerukad, kirjeldavad. Agnolo Bronzino pilt "Armastuse allegooria" ehk "Allegooria Venuse ja Cupidoga" kirjeldab magusa maneerlikkusega verepilastuslikku kirge Venuse ja tema poja Cupido vahel. Venuse abikaasa, vihase pilguga Vulcanus jääb kõrvaltegelaseks, kelle muskliline käsivars ei suuda peatada armastajate külgetõmmet ega nende ihalevat suudlust. Hirmuäratavalt ei mõju ka õudusest karjuv deemonlik kuju Cupido tiibade varjus. Teatraalsust lisavad mitmed sümbolid. Nool Venuse käes tähendab südame läbistamist armastusega. Roos on tundelise armastuse sümbol. Mesikärg tüdruku käes näitab armastuse magusust. Tuvi, nii Venuse kui Cupido tunnusmärk , märgib ilmalikku iha
merelained naersid rõõmust; Venus aga liikus säravas valguses. Kuid Aphroditel oli ka teine külg. Muidugi mõista jäi ta kahvatumaks ,,Iliase'', kus jutustati peamiselt kangelaste lahingutest. Seal oli Aphrodite malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimese üle. Enamikes müütides oli Aphrodite abikaasaks Hephaistos (Vulcanus), lombakas ja inetu sepatööjumal. Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind mõnikord ka varblane ja luik. 11 Hermes ( Mercurius) Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid ka tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi, heeroldisaua. Tema oli Zeusi
Hermes-Mercurius-kauplemine,reisimine,varastamine-tiivad,peas müts/kiiver;;Artemis-Diana- loodus,jaht-vibu,nooled(poisilik),kits;; Dionysos-Bacchus-vein-veini kann,viinamarjalehed/kobar,pikad lokkis juuksed(nag naine);;Ares- Mars-sõda-palju sõjariistu(kirves jne);; Aphrodite-Venus-armastus,ilu-ilus naine,vähe riideid,merekarbid;;Hades-Pluto-allilm-3 peaga koer,sau,mustad juuksed,kuldehetega;; Demeter-Ceres-põlluharimine,viljakus-vanem naine,põlluharimisega seotud asjad;;Hephaistos- Vulcanus-tuli,sepakunst-kole,küürakas;; Athena-Minerva-tarkus,käsitöö,kunst-sõjaasjad(kiiver,oda,rüü, jne),mehelik;; Kalender-sõnast kalendae(iga kuu 1.päev),pühad:kalendid,iidid,noonid;aastaid loeti:1)valitsejate järgi,2)Rooma linna rajamisest(ab urbe condita)- 753eKr;Juliuse kalender:2000a tag kehtestas Gaius Julius Caesar;;meie kasutame Gregoriuse kalendrit(Eestis 1918),kuna 2000a-ga nihe 14 päeva;;; Kuude nimed:1)Januarius-jumal Janus(kahenäoga jumal);;2)Februarius-febris-
Sündis Luik, valge tuvi, varblane, mirt Küprosel merevahust Jumalate käskjalg/ Hermes/ Mercurius Tiivulised sandaalid, surnute teejuht kübar ja võlukepp Sõjajumal Ares/ Mars Hea ja halb Koer/hunt, raisakotkas Tulejumal/ sepatöö Hephaistos/ Lahke, inetu Lonkur Vulcanus 15. Thespise roll teatriajaloos. Algselt tähendas tragöödia koorilaulu pidulikku esitust. Poeet Thespis tõi koorile lisaks näitleja. Seoses sellega draama osa kasvas. 16. Mis tähendab ,,Oikumeeni äärel" Inimese poolt asustatud maailma äärel olema. 17. Sophoklese roll teatriajaloos Sophoklese tähtsus väljendub kolmanda näitleja sissetoomisega, dekoratsiooni kasutusele võtt ja kooriliikmeid 12-15
Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Hades-(Vana-Rooma mütoloogias kasutatakse nime Pluto) Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks surnute riik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta. Hephaistos-( Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus) oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal, kes oli väga populaarne. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Hermes-(Rooma mütoloogias on tema vaste Mecurius) oli Kreeka mütoloogias rändurite ,
Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudumise jumalanna.Zeusi lemmiklaps. Artemis(Diana)-valitsemispiirkond-ööd, metsad ja jahid. Iseloomulikku:Apolloni kaksikõde, parim kütt, ta loom oli emahirv. Demeter(Ceres)-valitsemispiirkond-põllundus.Iseloomulikku:viljajumalanna, Kronose ja Rhea tütar. Poseidon(Neptunus)-valitsemispiirkond-Meri.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks kolmhark, ta loom oli hobune. Hephaistos(Vulcanus)-valitsemispiirkond-Tuli ja oskustöö.Iseloomulikku:Aphrodite abikaasa, inetu ja lombakas, rahuarmastav, kaitses käsitööd ja kunsti. Hermes(Mercuria)-valitsemispiirkond-Kaubandus ja Zeusi käskjalg.Iseloomulikku:varaste jumal, uljas nooruk, kes ainukesena sai minna allilma, tiivulised sandaalid ja kübar. Hades(Pluto)-valitsemispiirkond-allilm, surnud.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks granaatõun. 3.Mütoloogilised olendid
õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Herat peeti ka abielu- ja sünnitusjumalannaks (Eileithyia). Püha loom oli lehm ja teda ennast nimetati veisesilmseks, ta tunnuseks oli paabulind. Hepaistos/Hephaistos (Vulcanus) oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Zeus vigastas ta jalad. Osava sepana ainsana kreeka antiikseist jumalaist on teda kujutatud töötamas valmistas Hepaistos koos oma abiliste, kükloopidega relvi ja ehteid jumalaile, ta lõi ka Pandora. Ateena käsitöölised pidasid teda oma kaitsejumalaks nagu Athenatki. Hermes (Mecurius) oli Zeusi ja Maia poeg. Varasemaid ja mitmekülgsemaid kreeka juma- laid
saaks peajumal. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema enda õde Hera. Ta oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Hera oli väga kaunis naine,kes kandis alati kuldset peaehet laubal ning ta kaitses abielu ja naisi. Hera ja Zeusi ühisteks lasteks oli Hephaistos ja Ares. Hephaistos oli lahke ja rahuarmastav tule- ja sepatöö jumal. Koos Athenaga nad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Ta oli ka vulkaanilise tegevuse jumal ja sellepärast on tema vasteks Vulcanus. Teiste ilusate surematute hulgas oli Hephaistos ainuke, kes oli inetu ja lombakas. Zeusi ja Hera teine poeg Ares oli sõjajumal. Ta oli erinevalt Hephaistosest hea kehaehitusega jumal, kes kandis soomusrüüd, mis tegi tema väljanägemise veelgi ilusamaks. Kuid Ares armastas sõda, surma ja hävingut. Ta oli verejanuline ja rumal, mille pärast teda eriti ei armastatud. Arese sümboliteks olid oda ja raisakotkas.
Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid. Igavene koldetuli asus Vesta templis. Oli erinevaid preestrite vennaskondi (arvaalid nurmevennad, maajumalate teenijad, saliused hüppajad, tantsupreestrid, luperkused Faunuse preestrid, osalesid pidustustel e lupergaalidel, kus joosti nahka riietatult mööda Rooma linna ümber Palatinuse künka)
annaabi.ee 
