Meursault tappis inimese, kuid ei saa väita et see kuritegu oli ette kavatsetud. Meursault ja tema sõbrad läksid mere äärde jalutama, kui leidsid kaks araablast, kes liival pikutasid. Need araablased olid ennem Meursauli sõpra Raymondi noaga haavanud. Raymond ärritus ja lubas nad maha lasta, kuid Meursault takistas teda ja võttis revolvri enda kätte, lubades kui araablane noa välja võtab, laseb ta maha. Kui Meursault oleks soovinud araablase surma oleks ta araablase seal samas mere ääres maha lasknud. Hiljem kui ta üksinda kõndima läks, nägi ta jälle ühte neist araablastest. Meursaulti jaoks oli eelnev lugu lõpetatud ja ta läks lihtsalt mere äärde mõtlema. Kuidas tema võis teada. Et araablane seal pikutab. Kui araablane teda märkas ajas ta end istukile ja pani käe tasku. Kuna Meursault teadis, kui sõjakas oli araablane, siis ka tema kobas taskus revolvrit, mille ta ilmselt oli eelnevast sündmusest sinna unustanud
Kuid tema oli teistsugune: ta suri, teades vaid ise tõde. 2. Meursault'i süü seisneb selles, et ta lasi sõbral armukest peksta, tunnistades veel tema kasuks. Ta oleks pidanud Raymondil keelama teha niimoodi ja ärgitama vana asja unustama. Süüks ei saa pidada ema matustel ükskõikseks jäämist ning sellele järgnevat käitumist. Alati ei peagi olema perekonna liikmete vahel soojad suhted ning seda ei saa kellelegi ette heita. Ka araablase tapmises ei saa peategelast süüdistada. See oli lihtsalt enesekaitse ning ta oli hirmunud, kuna samal päeval oli olnud väike konflikt tema sõbra ja araablase vahel. Lisaks paistis päike eredalt ja saanud päikesepiste, pimestas araablase käes olevast noast tulev päikesekiir tema silmad ning kartes vaenlase rünnakut, tulistaski mitu lasku oma revolvrist. Kohus tunnistas mehe süüdi kui külmaverelise tapja lihtsalt asjaolude kokkulangemise tõttu
Süüdistuskõne Meursaltile Meursault, Albert Camusi maailmakuulsa teose “Võõras” peategelane, tappis külmalt ja kaalutlusteta ühe talle juhuslikult ette sattunud araablase. Meursault tabati üsnagi kiirelt, peeti kinni ja määrati talle vastav karistus. Kohtuprotsessi tulemusena määrati talle surmanuhtlus. Suur roll karistuse määramisel oli selles, et mõrvaril puudus tapmiseks motiiv ja tegemist polnud ka kiremõrvaga.Oma ohvrit oli Meursault varasemalt kohanud vaid ühe korra. Tegemist oli mõrvari sõbra armukese vennaga. Peale selle oli mõrv ka üsna julm, kuna hoolimata sellest, et piisanud oleks ka ühest lasust, tulistas
Meursault on noor mees. Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas, tal on vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vaevalt tuttavaid. Ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Selline on esimese osa tegevus raamatus "Võõras", mis on Albert Camus' esimene romaan. Camus oli 27-aastane, kui ta raamatu lõpetas, täiesti tundmatu kirjanik, sündinud ja üles kasvanud Alzeerias. Camus teenis elatist ajakirjanikuna ja oli juba avaldanud kaks köidet artikleid. Ent kaugel Pariisist, Prantsusmaa kultuurikeskusest, ei pälvinud need tööd tähelepanu. Sõda viis ta pealinna,
Ta elab Alziiris ja töötab teenistujana büroos. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on suhteliselt vähe raha. Armusuhe ühendab teda Mariaga, endise kolleegiga. Muidu on tal vähe tuttavaid, ainult kahe majakaaslasega ajab ta vahetevahel juttu, vana Salamano ja sutenöör Raymondiga, kes tikub Meursault'le sõbraks. Ühel väljasõidul randa kohtavad nad araablast, kellega Raymond on tülis. Algul ei juhtu midagi, aga hiljem laenab Meursault Raymondi revolvri ja laseb maha araablase, kes seisab tema ees päikese käes välkuva noaga. Lugesin just selle raamatu läbi, kuna olin kuulnud, et on hea raamat. Otseselt ei uurinud selle raamatu suhtes midagi, kuna mind jättis see raamat natuke külmaks. Peategelane Mersault meenutas mulle väga palju ühte minu tuttavat ja lugedes raamatut oli pigem rohkem selline tunne, et olin seda justkui ennegi lugenud. Kõik tundus nii tuttav välja arvatud tulistamine. Mersault'i iseloom tundus lausa liigagi tuttav.
Nende leiutised ja avastused mõjutasid teiste riikide arengut. Kuidas on see aga kasulik tänapäeval meile? Arvuteaduse arengule andis suure tõuke matemaatik al-Horezmi. Ta teos ,,Põhjalik raamat arvutamisest kokkupanemise ja tasakaalustamise abil" pani aluse tänapäeva algebrale. 10. Sajandil Euroopasse levinud araabia numbrid, arv ,,0" ning 1145. aastal al-Horezmi teose tõlkimine ladina keelde andis Euroopa matemaatikale uue ilme. Arvuõpetus on ka seotud araablase al-Kindi koodimurdmise tehnika leiutamisega, mis omakorda pani aluse salakirjateaduse krüptoloogiale. Arstiteadus paranes tänu õpetlase Ibn-Nafisile, kes 1242. aastal kirjutas raamatu, milles räägitakse esimest korda vereringest, südame kambrikeste tööst ja hingamisest. Farmaatsiakunsti tunti Araabia lähistel juba 9. sajandist. Kirjutati mitmeid kasulikke teoseid(Ibn al-Wafidi
Tema suhe maailma ja inimesega on huvitav. Ta jääb nende mõlemaga võõraks, sest ta on omapärane ja ei suuda sulanduda ülejäänud keskkonda. Ta on raske isikus, keda on võimatu klassifitseerida. 2. Milles seisnes ta süü ja süüdimatus, ka Camus' arvates Tema süü seisnes selles, et ta oli süüdimatu. Alati on võimalik valida hea ja halva teo vahel, aga Mersault'l oli ükskõik. Ta tegi seda, mida õigeks arvas. Päike paistis talle silma, tema lasi araablase maha, nii lihtne see oligi. Ka Camus' arvates on peategelane süüdimatu. Maailm ja inimene on iseendale käsitamatud, samuti ka jumal. Seetõttu ei pea ka inimene mitte millegi pärast vastutama. Universum ei hooli igast indiviidist eraldi, siis ei hooli inimene ka universumist ta võib teha, mis ta vaid teha tahab. Nagu kõik inimesed siin maailmas, sündis Mersault' siia ilma, et surra mitte midagi erilist korda saatmata. Camus'l on absurdne filosoofia, mille kohaselt puudub
Pärnu kui mere linn Arvatakse et, Pärnu sai nime araablase al-Idrisi koostatud maailmakaardilt kus, Liivi lahe äärseid alasi kutsuti nimedega nagu Bwnw, Brnw või ka Bernu. See tähistanud kaupmeeste ajutist peatuspaika tähtsal veeteel piki jõgesid Tartuni ja sealt edasi Novgorodini. Nii ,et Pärnu sai juba oma nime merega seotud põhjustel. Pärnu linn asub pärnu lahe ääres ,lahe ääres asuvad veel Liu , Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja tahkuranna küla.
Laevade juhiks oligi Vasco da Gama. Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid, kuid Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ookeani rannikul olevatesse sadamatesse, kus saadi eriti sõbralik vastuvõtt just Maldini sadamas. Sealt leidis Vasco da Gama endale lootsiks ühe araablase, kes juhatas neile otsetee Indiasse. Indiasse kohale jõuti 23 päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Indias polnud kuigi soe vastuvõtt 4'st laevast 2 võeti vangi ja tagasi jõudis vaid 10 madrust. David Livingstone Läks 1840. aastal misjonärina LõunaAafrikasse. Rahvuselt oli Livingstone sotlane. Uuris aastast 1841 SiseAafrikat, avastas Ngami järve 1849. aastal. Sambesi jõgikonda uurides avastas Victoria joa 1855. aastal.
päevast päeva, nii kaua kui "olukord riigis" ei hakanud paranema. Polegi ime, et ka mõnedes tänapäeva inimestes on jäänud alateadlik traditsioon otsida alkoholist abi, õnnistust ja lahendusi. Juba sellest ajast peale juurdus napsi võtmine inimeste alateadvuses nagu sotsiaalne suhtlus, inimeste omavaheline lähenemise protsess. Oletatavasti hakati piiritust ajama araablased, 6-7ndal sajanditel. Seda nimetatigi "Al kogol", mis tõlges tähendas "joovastav". Esimene viin on ka araablase leiutis, selle sünniaastaks on 860. Lääne Euroopa legend piirituse valmistamise kohta on pärit samuti keskajast, mil hakati kääritama veine ja muid suhkuseid vedelikke. Esimesena olevat seda katsetanud itallasest munk-alkeemik Valentius. Proovinud jooki enda peal teatas ta vaimustunult, et "leiutas imetegevat eliksiiri, mis teeb vanurit nooreks, väsinut erksaks ja õnnetut õnnelikuks". Sellest ajast peale on alkohoolsete jookide
Ühiskond ei taha aksepteerida teistsuguseid. Teistsugune oli Meursault, kes oli ükskõikne. Ta oli oma ema vanadekodusse pannud, ometigi teadis ta, et ta ema oli seal õnnelik. Ema matustel ei nutnud ta kordagi. Kohtus ei suudetud tema suhtumisega aga leppida, selle kõige põhjal peeti teda hoolimatuks ning külmavereliseks mõrvariks. Tihti tuleb tõde viimasena päevavalgele. Alles teose lõpus sai Meursault aru, kes ta on. Peale araablase tapmist, mõistab ta, kes ta on ja milline on ta elu olnud. Ta mõistab, et on elanud õnnelikult aga läbi mõrva on see kõik purustatud. Teda ootab ees surmanuhtlus,mille ta ka vastu võtab. Inimese ükskõiksus mõjutab nii teda kui ka teda ümbritsevaid inimesi. Meursault ei hoolinud millestki. Teda ei huvitanud teiste arvamus, teiste jutud. Kõik see hakkas ka teda ümbritsevatele inimestele mõjuma, ta mõjutas oma ükskõiksusega kohut
Igapäevane araabia keel mitteametlikus kirjavahetuses, filmides. Ametlik araabia kõnekeelt kasutavad haritud inimesed vestluses araablastega. · Araabia keel on araablastele suurim kultuuriväärtus. Lõppsõna · Araablased näitavad tundeid avalikult välja ja on emotsionaalsed, samas ohjavad nende käitumist ranged reeglid. · Traditsionaalsed Lähis-Ida kultuuris töötades peaks õhtumaalane oma otsekohesust talitsema. · Araablase suhtumine välismaalasse on aukartuse, heasoovlikkuse ja vimma segu. Araablane austab lääne haritust, kuid arvab, et õhtumaalane ei hoolitse oma ühiskondliku maine eest piisavalt. Maroko · Haritud marokolased kakskeelsed : araabia ja prantsuse. Berbereid 33% elanikkonnast. · Kolm ühiskonnakihti : kuninglik perekond ja haritud koorekiht, keskklass, alamklass
Tsunft-Ametialane käsitööliste ühendus, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Skraa-Tsunfti põhikiri Foogt-Linna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik (maaisanda esindaja) feodalismiajastul. Missa- jumalateenistus armulauaga Toomkirik- piiskopkondade keskus Toomkapiitel- Selle moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel. On iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kaasaga. 1154- Tallinna märkimine kaardil araablase Al Idrisi poolt. 1248-Tallinnale anti Lübecki linnaõigused. 1535-Wandradt-Koelli katekismus 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Lutheri poolt. Johann Koell-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija. Hans Susi-Tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija. Simon Wandradt-Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija. Talupoegade elamu ja toidulaud Talupoegade majad olid enamasti palkidest ja katused õlgedest või roost. Maja koosnes
maailmas. Kuna araabia hobuse taoliste kabjaliste kujutusi on leitud juba muistses kunstis, siis arvatakse selle järgi, et araabia tüüpi hobused elasid juba 2000-3000 aastat eKr Araabia poolsaarel. Nagu ka kõrberahvas, kellega koos nad elasid, kohanesid araabia hobused karmi keskkonnaga, olles ekstreemselt vastupidavad ja võimelised elama ära väga kasinate toidukogustega. Rohkem kui ükski teine hobune, on araablane mõjutanud kogu maailma hobusetõugude arengut, sest araablase 9 verd lisati paljudele teistele hobusetõugudele ning seda tehakse veel praegugi. Araabia hobune: Koolisõit 10 Koolisõit on ratsaspordiala, kus ratsanik näitab hobuse juhtimise ja tema üle valitsemise täiuslikkust, hobuse liikumise korrapärasust loomupärastes allüürides (samm, traav, galopp) ning talle õpetatud
trubaduuride luule teadus- araabia kõrgemate õppeasutuste eeskujul kujunes 13. sajandil Euroopa ülikoolid, mõjud eriti nähtavad Itaalias ja Prantsusmaal. Just Hispaania kaudu avastati uuesti Aristoteles, mis pani omakorda aluse 12. saj uue kristliku filosoofia skolastika kujunemisele. Konkreetsetest laenudest on olulisemad araabia nrd, mille araablased omakorda Indiast üle võtsid tehnika- astrolaab ja kompass, mis kergendasid meresõitu ja võeti araablase vahendusel üle Hiinast, ning paber arhitektuur- gootika laenas võlvide, sammaste ja piilarite rütmi ja vitraazide värvikuse arbaalastelt, eriti palju Cordoba moseedest; ka vene kirikute sibulkuplis võib näha araabia mõjutusi Keskaja algussündmusteks võib pidada: viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal ja lõpuks:1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut Feodaaltsivilisatsiooni tunnused:
aastaks alistati Liivimaa ja Kuramaa lõplikult. Kogu maa sai ordu endale (va Põhja-Eesti, mis Taanilt 1227 vallutati, seal olid aadlimõisad). 1237 (pärast 1236.a Saule lahingut) ühines MO SO-ga. II ristisõda Edessa langemine 1144 ajendas II ristisõja (1147-49), mida juhtisid Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Sõda lõppes tulemusteta Damaskuse-retkega. Sõtta mindi selleks, et abistada ristisõdijate riike moslemite vastu. III ristisõda Araablase Sultan Salah ad-Dini 1187 vallutatud Jeruusalemma vabastamiseks võeti ette kolmas ristisõda (1189-92). Seda juhtisid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Kaks viimast, kes omavahel rivaalitsesid, suutsid tagasi vallutada ainult Akka. IV ristisõda Innocentius III algatatud neljanda ristisõja (1202-04) eesmärk oli anda löök
ainujumalat Allahit. Pani aluse Araabia riigi tekkele, oli ka I valitseja. Ibn Rushd araabia filosoof, arvas, et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostesse kirja pandud. Ibn Sina - 12. saj arst, filosoof, astronoom. Kirjutas teose ,,Arstiteaduse kaanon", mida kasutati sajandeid arstiteaduse käsiraamatuna. Al Idris 12. Saj raabia geograaf. Tema joonistatud maailmakaarti peetakse vanimaks ajalooallikaks, kus on esmakordselt mainitud Tallinna. Nimeta Araablase saavutusi, mille eurooplased on üle võtnud Kompass (hiinlaste leiutis), püssirohi (samuti hiinlaste leiutis), Araabia numbrid (indialaste leiutis), sõnad (näiteks: sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur, algebra). Araabia kirjanduse tähtteosed - Koraan, muinasjutt ,,1000 ja 1 ööd" (kuhu oli kogutud islamiusuliste rahvaste loomingut). Araabia arstiteaduse saavutused · Maailmas esimesena avastasid nakkushaigused. · Tunti silma ehitust ja osati ravida silma haigusi.
süüa karjus Mende, et autojuht auto kinni peaks, autojuht peatus hüti ees, kus nad said süüa. Siis sai Mende teada, et nad sõidavad suurlinna Hartumisse. Kui nad linna jõudsid olid kõik väga imestanud, kuna keegi neist ei olnud varem linnas käinud. Nad arvasid, et suured majad on autodele ning et autod elavad nendes suurtes majades ning nad tegid järelduse, et need autod mis seisid olid haiged või magasid. Siis auto peatus ning tüdrukud viidi mingsuguse araablase majja. Kaheteistkümnendas peatükis räägib Mende kuidas nad seal araablase majas olid. Tüdrukud viidi keldrisse ning Asha, selle pere ori, hoolitses tüdrukute eest. Ta jagas neile madratsid ning andis neile süüa. Öösel kui kõik tüdrukud magasid rääkisid Mende ning Asha juttu. Asha rääkis kuidas tema sinna sattus ning et ta on seda maja teeninud rohkem kui kakskümmend aastat. Asha rääkis, et varsti saadetakse Mende mingisse majja ning et ta peab selle pere heaks
Kesk-Ida kultuuridele on iseloomulik tõuklemine rahvarikastes kohtades, kuid see ei tulene jõhkrusest või ebaviisakusest. Araablased ei otsi avalikus kohas privaatsust. Pealegi ei tõlgenda nad privaatsust nii nagu põhja-ameeriklased või eurooplased, kes võivad puudutamist rünnakuks pidada. Araablastel ei ole privaatsust väljaspool keha (Hall 1990, 157). Nende "mina" asub väga sügaval, kuid võib avaneda kiiresti näiteks solvangu korral: araablase ego on kaitstud puudutamise, kuid mitte sõnade eest. Araablased suhtlevad väga intensiivselt ning ootavad ka teisi suhtlema. Kui ei olda inimeste seas ja ei suhelda nendega aktiivselt, siis oldaks justkui elust kõrvale jäetud. Araablased on üksteisega väga seotud, s.t ka araabia kodud on kohutavalt suured. Araablased väldivad eraldatust, vaheseinu - neile ei meeldi omaette olla. Kui aga siiski tahetakse oma mõtetega üksi jääda, siis ei vaja nad selleks
Teeninduses oodatakse jootraha. Araabia ja Vahemeremaade kultuurides puudutatakse teist inimest, väljendades lähedasi suhteid mitteverbaalselt. Elanikud on elurõõmsad, naeratavad, abivalmid. (Altrov : 10) Rääkides araablased hingavad teise inimese peale. Kui jääd väljapoole haistmistsooni, võib araablasele jääda mulje, et teda ignoreeritakse või temast ei hoolita. Araablastele meeldivad head lõhnad ja see on viis, kuidas olla üksteisega seotud. Kuid araablase jaoks ei ole piinlik öelda teisele, et viis, kuidas sa lõhnad, ei ole meeldiv. (Altrov : 6) Egiptuse üks populaarsemaid ajaviiteid on vesipiibu suitsetamine, mis on ammusest ajast saanud naudingufilosoofia, meditatsiooni ja elutunnetuse rituaaliks. Vesipiipu oma rahvuslikuks aardeks pidavad araablased lasevad seda suitsetada ka naistel ja lastel. Enamus naisi tööl ei käi, nende koht on kodus. Mehed teevad kõiki töid, remondivad autot, koristavad, kauplevad
välja ning pidada suunda Omari oaasi poole. Omari sõnul pole neil siin sellise liivatuisuga midagi teha, nagunii sõita on võimatu. Ning seda nad tegidki. Kuid autost väljudes hakkas Irmelil pea ringi käima ning äkitsel silme ees muutus kõik mustaks. Kui ta taas silmad avas nägi ta ainult liivatuisu ning tundis, et keegi kannab teda süles. Esimene mõte oli, et see on Jürgen, kuid siis mees ütles midagi ning Irmel ei saanud aru. Ja alles pärast sai ta aru, et ta on võõra araablase süles. See tundus talle ni võimatuna, et tal taaskord sulgesid silmad. Päevad möödusid, kuid Irmel oli veel siiamaani Araabia kõrbes. Iga päev ootas ta suure himuga Omari tagasitulekut, kuid mehel olid alati halvad uudised. Iga kord ütles ta neiule, et Nõukogude alal on raske olukord ning et tagasi Eestisse minna on isegi ohtlik. Möödusid nädalad, kuud, aastad, Irmel aga elas veel Omari oaasis. Naisel oli igav istuda koha peal ilma tegevuseta
siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. See on C-vitamiini vaegusest tekkinud haigus. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ookeani rannikul olevatesse sadamatesse. Eriti sõbraliku vastuvõtu osaliseks said portugallased Maldini sadamas. Sealt said laevad endale värsket kala, liha ja puuvilju. Maldini sadamast leidis Vasco da Gama endale lootsiks ühe araablase, kes juhatas neile otsetee Indiasse. Indiasse kohale jõuti 26 päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Vasco da Gama tegi korraga kaks olulist avastust: ta avastas meretee ümber Aafrika ja avastas, et Aafrikat ümbritsevad ookeanid nii lõunast kui ka idast. Aafrika sisemaale ei suutnud eurooplased veel pikka aega tungida. Portugali laevade saabumine Kalikuti sadamasse äratas Araabia kaupmeestes
Araablane ei usalda inimest, kes paistab olevat ebasiiras ega näita üles huvi tema ja ta kodumaa vastu, vastumeelt on kiirustamine ja tagant sundimine. (Nydell 2002:81-86) Käitumuslik komme nõuab, et keegi ei tohi avalikult keelduda täitmast sõbra palvet, see aga ei tähenda, et teene tuleb tegelikult reaalselt osutada, vaid pigem seda, et vastust ei tuleks anda otsese keeldumisena. Selline käitumine võib teadmatule euroopa või lääne inimesele jätta mulje araablase konkreetsuse ja kohusetundlikkuse puudumisest. Etikett lihtsalt nõuab, et palvetele vastataks jaatavalt. Sageli lisatakse jaatava vastuse lõppu insallah, mis tähendab ,,kui Allah soovib, soosib, lubab". Isallah lisamine näitab araablase uskumist, et inimene, kui selline ei oma kontrolli juhtuva üle, juhtub see, mis jumal arvab, et juhtuma peab. Suulisele lubadusele on araabia kultuuris omistatud omaette väärtus- lihtsalt kui reageeringule. (Nydell 2002:44)
Tollal oli ainsaks elatusvahendiks osakaal--- see ei olnud arengus tagasiminek, vaid lihtsalt vabanes maa. Kui rahvaarv suurenes, tingis see maa jaotamise üha väike+agraarne Euroopa.Rahamajanduse tegelik likvid.Riigil ei tohutult seni kasutamata olnud maad. Hakati aktiivselt kasutama olnud reaalset rahalist sissetulekut.(vikingid, araablase tungisid väiksemateks tükkideks, sest maad oli piiratud hulgal, kuna maa mõisnikelt ära võetud maad. Loodi riikliku maatagavara fond, oli jaotatud. Maavaldusi tuli välja rentida üha suuremale hulgale kust said maad väikemaaharijad, artellid jms. Riikliku Euroopasse,kaasaegne ratsaarmee nõudis palju kulutusi).Must Surm, levis mööda kaubateed,näljahäda,rahavõim inimestele
Ta elab kehvas linnaosas ja tal on vähe raha ja tuttavaid, kuid siiski oli tal Raymond ja Salomano, kellega vahepeal juttu ajada. Mersault tunneb end ühiskonnas võõrana. Ta oli väga ükskõikne, seda näitas juba see, et ta isegi ei nutnud, kui ta ema matused olid. Peale matuseid kohtas ta Maried. Nad veetsid koos lübusasti aega, nagu ei olekski ta ema vahepeal surnud. Meeltesegaduses tapab ta 5 kuulilasuga ära ühe araablase, kes oli Raymondi õega halvasti käitunud. Alles peale mõrva hakkab ta elu üle järele mõtlema, kuid lõppude lõpuks välja ei mõtle midagi. Tal on kõigest ükskõik, isegi kohtus ta ei ürita ennast kaitsa ja vastab kõigele napisõnaliselt, nagu teda ei huvitaks, mis temast saabja tema üksküiksust kasutati kohtus tema vastu ära. http://abimaterjalid.blogspot.com/2012/10/albert-camus-vooras- lugemiskontroll.html V PILET 1
Suuremõõtmelised kaardid- detailsed kujutised, väiksemõõdulised- ülevaatlikud. F. G. Wilhelm Struve(saksa päritolu vene astronoom ja geodeet, õppis TÜ-s) viis aastatel 1816-19 läbi Liivimaa triangulatsioon (geograafilise kolmikpunkti abil määratud kaart). 1821-1827 meridiaankaar- meridiaanivõrgu abil määratud kaar. Läbib kaarena maakera, selle kaare abil võimalik veel täpsemalt suuremaid alasid kirjeldada kaardil. Eesti kohta esimene kujutis araablase Al Idrise kaardil 1154. a. Kaartidel ja plaanidel oli palju vigu nagu ka kroonikatel. Kaardid, kus kujutatud ka Eestit- 1529 Vana-Liivimaa kaart, 1573- Johann Portantiuse kaart, esimene säilinud Liivimaa kaart, olemas rahv.raamatukogus, digiteeritud, peal kõik Eesti linnad. 17saj 1663 Liivimaa kaart ( juba l tuntav paan)1705 plaan kus peal Eesti ja Liivimaa kubermangud. 1798 Mellini kaart (Liivimaa krahv)- Eesti plaan, kus peal külad, veskid. Pildirikas.
aastaks alistati Liivimaa ja Kuramaa lõplikult. Kogu maa sai ordu endale (va Põhja-Eesti, mis Taanilt 1227 vallutati, seal olid aadlimõisad). 1237 (pärast 1236.a Saule lahingut) ühines MO SO-ga. II ristisõda Edessa langemine 1144 ajendas II ristisõja (1147-49), mida juhtisid Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Sõda lõppes tulemusteta Damaskuse-retkega. Sõtta mindi selleks, et abistada ristisõdijate riike moslemite vastu. III ristisõda Araablase Sultan Salah ad-Dini 1187 vallutatud Jeruusalemma vabastamiseks võeti ette kolmas ristisõda (1189-92). Seda juhtisid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Kaks viimast, kes omavahel rivaalitsesid, suutsid tagasi vallutada ainult Akka. IV ristisõda Innocentius III algatatud neljanda ristisõja (1202-04) eesmärk oli anda löök Egiptusele, kuid
idamaiseid kaupu, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade väljavedu ei katnud sissevedu; Genova tahtis leida uusi mereteid Christoph Kolumbus sündis Genovas, Ameerika avastamine 1492.a.; Hispaaniast väljus 3 laeva "Pinta", "Santa Maria" ja "Nina", jõuti Bahama saarestiku saarele, kokku tehti 4 reisi Vasco da Gama 1497 asus Lissabonist teele 4 laeva, sõideti ümber Aafrika lõunatipu, ühe araablase abiga jõuti 1498.a. Indiasse Portugallased hakkasid igal aastal sinna saatma kaubalaevu, vürtsikaubandus Fernao de Magalhaes portugali aadlik, oli kuningaga tülli läinud, sõideti välja Hispaaniast 1519, tagasi jõuti 1522 I ümbermaailmareis, Magalhaes hukkus Filipiinidel Maadeavastuste tulemused · Euroopa hakkas avastatud piirkondi koloniseerima, neid rööviti paljaks, kohalik rahvas orjastati, hävitati
tööd teha. Orjad olid 1. sõjas vangi langenud mitte moslemid. 2. ida-afrika turgutelt ostetud. 3. orjana sündinud. Orjadel oli mõned õigused nt võtta vastu islami usk , mis võimaldas pääsu orja staatusest. Õigus abielluda ka vaba inimesega. (nende laps sai vabaks inimeseks.). orjade vabastamine oli küllalt levinud, nt mõne süüteo lunastuseks. Kokkuleppel omanikuga võis ori ennast vabaks osta. Vabanenud orjal puudusid moslemi õigused. Ja ta andis end tavaliselt mõne mõjuka araablase kaiste alla. Võisid astuda sõjaväkke või valida mõne ameti omale. Naiste olukord Jääti koraani ja sariaadi(islami õigus) alusel jääti täiesti ilma inimlikest vabadustest ja õigustest, kuid tähelepeanu põõrati majanduslikele õigustele. Mees võis pidada kuni 4 naist, tingimusel ta suudab kõigile pakkuda võrdselt head elu. Abielu oli kahe perekonna kokkulepe. Peigmees tohtis näha oma pruuti alles pulmas. Laste rohkust peeti alahhile meelepäraseks
annaabi.ee 
