docstxt/124318414565352.txt
Nendeks perioodideks on: anglosaksi periood; common law kujunemise periood; equity teke ja common law struktuuri väljakujunemine; common law reformimine ja kaasaeg. Just nende perioodide põhisisu annab common lawle tema iseloomulikud jooned, mis kindlustavad selle katkematu kestvuse, vaatamata tormilistele muutustele seadusandluses.5 1.1. Common law anglosaksi periood ja kujunemine 5.-6. sajandil. tõid saarele tunginud germaani hõimud endaga kaasa oma tavaõiguse. See tõrjus kõrvale keltidest põlisasukate tavaõiguse. Germaanlaste tavaõigus pandi kirja mitte ladina, vaid vanainglise keeles. Seega ei erinenud selle perioodi inglise õigus mandri-euroopa õigusest, kuna ta kujutas endast samamoodi partikulaarset tavaõigust. 5 11. sajandil toimus aga Inglismaa ajaloos õiguse kujunemise seisukohast otsustava tähendusega murrang. Normannidest vallutajad asusid looma tugeva keskvõimuga Inglise riiki. 13.sajandiks tõrjub kuninglik kohtumõistmine teised kaks otsustavalt kõrvale
Kes on Britanlased? Briti inimesed on arenenud erinevates grupides. Kui Roomlased kutsuti Britanniasse 43 e.Kr, siis oli sees Keltide pool okupeeritud. Keldid olid Britannias erineva rühma inimesed 2000aastat.Suur osa Keltidest elab lõuna Britannias, mille rühma nimi on Brythons, nii et Rooma okupatsiooni piirasid Keldid SuurBritannias, mis on umbes tänapäeva Inglismaa valdkonnas.(1pilt)(Hadrianukseni müür. See on vana müür mis ehitati Põhja-Inglismaale alates jõest Tyne kuni Solway Firthi piirini Suurbritannias.) Keldid säilitasid rahu Walesis, Sotimaal, Iirimaal ja lõuna-, lääne- Suurbritannias(Cornwallis ja Devonis). Roomlase ehitasid m üüri põhja-inglismaa ranikult rannikule, et takistada Põhja -Keltide sissetungi Rooma Britanniasse. Üks neist müüridest on ehitatud Põhja-inglismaale Rooma keisri Hadrianuse poolt. Ehitamine v õttis 6 aastat aega, alates 122 e.kr kuni 128 e.kr ja see oli 120km pikk. Romlased jäid ve...
asustavad hispaanlased . 75 % rahvastikust on hispaanlased sealhulgas 1 mln. Lääne- Euroopas ja 1,7 m ln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Hispaania põlisrahvastik on välja kujunenud muistsetest põlisasukatest ibeeridest, keltidest, roomlastest, Germaani hõimudest, araablastest ja beberitest. Kõik need rahvused ja rahvakillud on jätnud omapoolse kustumatu jälje Hispaania kultuuri. Hispaania rahvastikust 99% on
Suurbritanniale iseloomulikud väikeimetajad on mägrad, saarmad, rebased, oravad, jänesed, nirgid, kärbid jt. Palju on linde, arvestuste järgi 200 liiki. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi rahvastik koosnes algul neljast põhirahvast: inglastest, waleslastest, sotlastest ja iirlastest. Germaani päritolu inglaste esivanemad elasid algul Saksamaal, kust nad rändasid Suurbritanniasse ja segunesid keltide ning sisserännanud roomlastega. Waleslased ja sotlased põlvnevad otseselt keltidest. Nende rahvaste keeled on palju taandunud, eriti Sotimaal: vana soti ehk gaeli keelt räägib vaid 50 000 inimest Põhja-Soti mägismaal ja Hebriidi saarestikus. Inglased kuuluvad põhiliselt anglikaani kirikusse, sotlaste ja waleslaste juures on levinud ka ristiusu teised harud. Põhja-Iirimaa rahvastik on selgelt jagunenud kaheks: inglise ja soti päritolu protestantlikuks enamuseks ning Iirimaa poole hoidvaks katoliiklikuks vähemuseks. Kas inglased või britid?
maha. Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik
reaalsuse maailmu, mida nad teooriana õppinud olid. Võimalik, et see oli nendele sisemistele maailmadele millele nende poeedid viitasid, kui ''saarte'' kirjutis oli: ''Valu ja reetlikus on tundmatud, nii ka on kurbus, lein ja surm, Haigus ja jõuetus... Noor ei jää üldse vanaks... -- J. Markale, "Ancienne Poesie d'Irlande," Cahiers du Sud, no. 335, p. 27. Suur osa nendest teadmistest filtreerus läbi aegade alla ning ajendas Caesari kirjutama Keltidest: "Nad Nad soovivad seda sisendada kui ühte oma juhtivat tõekspidamist, et hinged ei hääbu, vaid pääsevad peale surma ühest kehast teise ning nad arvavad, et sell selle tõekspidamisega ga inimesed on suurel määral vapruseni erutatud, eirates surmahirmu " (Gallia Gallia Sõjad, Raamat VI). Mõned, kes niimoodi unelma ja maise elu ''vahepealsele ja vahele'' pääsesid
positsiooni üle võtsid. Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani.
üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. [redigeeri] Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani
hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis kasutusele keltide mõiste, keltoi varjatud kr k. Kreeklaste jaoks olid keldid Massilia- tagused inimesed. Roomlased kasutasid sõna celtae (Caesar). Vergilius kirjeldas kelte pikakasvuliste ja heledapäistena, Polybios aga lühikeste ja tumedapäistena. Kuna keldid ise ei kasutanud kirja, on Caesari jt kirjapandu ühepoolne ülevaade sündmustest. Roomlased ei pidanud kelte kultuurseks rahvaks ja ei tundud vajadust
Peruus, guaranii keel Paraguais, araukaani keel Tsiilis · Ameerika hispaania keelele on avaldanud mõju samuti sealsete immigrantide kõneldavad keeled nagu-itaalia-, prantsuse-, portugali-, inglise keel, ja paljud teised keeled · Samuti on mõju avaldanud keelele kohalikud olud ja loodus, mis tingisid uute sõnade kasutuselevõtu Hispaania põlisrahvastik on välja kujunenud: · muistsetest põlisasukatest ibeeridest · keltidest · roomlastest · germaani hõimudest · araablastest · berberitest (mauridest) Kõik need rahvused ja rahvakillud on jätnud omapoolse kustumatu jälje Hispaania kultuuri ja ajalukku. Suuremad linnad Madriidis oli elanike arvuks: · 1970 aastal 3 100 000 · 1984 aastal 3 300 000 ·2000 aastal oli elanike arv 4 070 000 Madriid on Hispaania kuningriigi pealinn, Uus-Kastiilia ajaloolise maakonna keskus ning Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus.
Belgia aladelt rahvastega. Nende edukas majndus edenes rauatootmises ja selle kasutamine põlluharimises. Leiutasid uusi põllutöö riistu , vikat ader ja ringiaetav käsikivi.- 1saj meie ajajärgi roomlaste vallutus. Britanniast sai rooma provints kuni 5saj tekkis barbarite ründe oht ja rooma lahtkus sealt oma vägedega. Anglid,saksid,jüütid,friisid. Nim anglosaksideks · Rajasid oma kuningriigid · Orjastasid suure osa keltidest · Kuningriigid- essex,sussex,wessex,kent,northumbria,east anglia · 889a ühentatti neid inglismaa kuningriigiks. · Keldid jäid elama walesi sotimaale ja iirimaale. (Taani) normannide sissetung. · Inglise kuningas alfred suur sõlmis sõdade tulemusel 876a taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks. Taanlaste riiki hakati nimetama danelawiks ehk taani õiguse alaks · Norralased tungisid sotimaale kuhu rajasid nad oma asundused.
On teooriaid, mis seostavad skalde trubaduuridega, sest viikingiretked ulatusid Prantsusmaale, Põ-Itaaliasse ja Bütsantsi. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" pärineb 10.saj algusest, olles seega keskaja üks iidsem käsikiri, pärit Inglismaalt. Arvatakse, et algkujul on loodud 7.8.saj paiku Põ-Inglismaal, kus põlised anglosaksi valdused ulatusid Sotimaani. ,,Beowulf" räägib sündmustest Taanis ja Lõ-Rootsis, sest 5.saj tungisid keltidest asustatud Briti saartele anglid ja saksid Lõ-Skandinaaviast ja Friisi aladelt. Nad tõid kaasa keele ja muistsed suulised pärimused, mis elasid rahva seas edasi. 7.saj võtsid anglosaksid vastu ristiusu. ,,Beowulf" sisaldab märksa vähem paganlikku sisu kui islandi eepika. Mõnest käsikirjast võib isegi kristlikku sümboolikat välja lugeda, sest ,,Beowulfi" aines võis seguneda ka muistse keldi folklooriga, mille üllad ja suuremeelsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
