Prohvet- juudi usus, kristluses ja islamis jumalate tahet v. ilmutusi kuulutav jutlustaja. Kaaba tempel- asub mekas mille ümber korraldatakse palverännakuid. Dzihaad- islamis püha sõda, relvavõitlus uskmatutega; üksikisiku vaimne püüdlikkus, võitlus iseenda ja oma pattudega. Emiir-valitseja, vürsti vm. kõrgema võimukandja tiitel islamimaades. Vesiir-kõrgem riigiametnik islamimaades. Sunna- Koraani täiendav ja seletav usuline pärimus islamis. Sariaat- koraanil ja sunnal põhinev islami õigus-, usundi- ja moraalinormide kogu. Imaam-vaimulik v. ilmalik juht islamimaades. Mosee-islami pühakoda. Medres- islamiusuliste noormeeste kesk- v. kõrgõppeasutus. Sultan- ilmaliku valitseja tiitel islamimaadel. Seldzuki- turgi rändhõimud, kes rajasid 11. saj. võimsa riigi Väike- ja Kesk-Aasias. Janitsar- Türgi jalaväelane 14.19. saj. Pasa-kõrgemate riigiametnike ja sõjaväelaste tiitel Osmanite Türgis. Dehli sultanaat-India esimene moslemite riik
Allahikõikvüimsus ja armulikus. Islami maade lähtutakse oma elus igapäevaselt Koraanist. Islami viis tugisammast on: usutunnistus, palvetamine, almus, paastumine ja palverännaks Mekasse, ·Islami seadus lähtub Koraanist. Seadus ehk sariaat hõlmab kõike, mida Allah inimeselt nõuab. ·Islami kultuur on sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist. Islamimaade talletati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit. · Islami haridus põhines Koraanil ja nii tekkisid moseede juurde kõrgemad koolid. Koolides õpetatakse põhiliselt usuõpetust, sariaati ja sunnat, kuid ka araabia kirjandust ja loogikat. ·Islamis oli väga tähtis perekond ja tihti pere solvamisega võis kaasneda veritasu. Islami seadused pööravad suur tähelepanu perekonnale ja naiste olukorrale.Võrreldes eelneva naisteseisundiga tõi islam kaasa esialgu õigusliku seisundi paranemise. Islami maades on lubatud võtta mehel seaduslikku naist ja juurde ebaseaduslikke
keskuse kuhu hakati tegema palverännakuid.Tänapäeval koguneb igaaastase palverännakau ajal Mekasse umbes 2 miljonit islamiusulist. · Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks. kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. · Kolmas islami alustalasid on Sariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Sariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu.Sariaati tõlgendavad ainult asjatundjad keda kutsutakse muftid ja neil on suur autoriteet. Sariaadi järgi jagunevad inimese teod viide kategooriasse: 1) keelatud; 2) mittesoovitatavad, kuid mitte keelatud; 3) neutraalsed, mille puhul ei ole nende tegemine ega tegemajätmine oluline; 4) head ja Jumala poolt tasutavad; 5) kohustuslikud, mille tegemata jätmine on patt. · 5 alussammast
Mees peab suutma neid üleval pidada ja peab neid kohtlema võrdselt. Abielurikkujaid karistatakse piitsahoopidega või visatakse kividega surnuks. Naisel on pärimisõigus. Sunna on islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlusest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ja selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. Araablaste vahendusel sai Euroopas tuntuks India arvusüsteemnn araabia numbrid ja arv 0, samuti ka malemäng. Islami haridus põhines Koraanil. Medresed on kõrgemad koolid, kus püüdlikumad noored õppisid edasi õpetlase käe all. Islamimaadi tuntuim kirjanduse teos on muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd". 10. sajandil lagunesid Islamimaad ja kujunes 5 sõltumatut islamiriiki. Tegelik võim riigis kuulus sultanile.
Seadusi Tarkuseraamatud, Prohvetiraamatud) suhe Jumala ja inimkonna vahel. Uus Testament (27) Jeesuse elu ja tegemised (Evangeeliumid, Kirjad ehk juhiseid õiglasele ühiskonnale,. epistlid, Ilmutusraamat) alluta end Kõigeväelisele Jumalale ning kummarda vaid Teda. Koraan ja Piibel Shariaat Tõlkes "õige tee, seadus" . "Püha seadus" Sunnal ja koraanil põhinev usu-, õigus- ja moraalinormide kogum Määrab igapäevast elu Kogukonna asjaajamist Ei näe erinevust igapäevaelu ja usuelu vahel Keelas hasartmängud, sealiha söömise, alkoholi pruukimise. Suurimaks süüks pidas islami usust taganemist. Paljude islamiriikide seadusandluse aluseks. Islami ühiskond Naised Omavad õigusi Hoiavad abielludes enda perekonnanime Perekond Tasakaal mehe, naise, laste ja sugulaste õiguste vahel
2.2. Islami põhiseisukohad · Monoteism Allah prohvetid (Muhamed, ka Jeesus Kristus) · Islam allumine moslem (muslim) see, kes allub · Koraan, sunna, sariaat · Islami harud: sunniidid, siiidid · dzihaad 2.3. Islamimaade kultuur · Sulam araablastele allunud rahvaste kultuuripärandist islami usk ja araabia keel kui ühendavad tegurid talletati, arendati ja vahendati kultuuripärandit · Hariduse korraldus koolides Koraanil põhinev lugemine ja kirjutamine medresed · Teadusega tegelemine Ibn Sina (arst) Ibn Rusd (filosoof) Muhammad al-Idrisi (kartograaf) Tallinna esmamainimine Al Idrisi maailmakaart · Kirjandus ja tuntumad teosed "Tuhat üks ööd"
Siidid on veendunud, et kaliifi tiitel kuulub Alile ja tema järeltulijatele. Ilmutusi võib õigeid olla ka peale Muhmedi omade. Sufism on müstiline liikumine, mis tekkis 9saj. Rõhutavad armastust, elavad askeetlikult. Umbes 3% Dervisid on sufistlikud mungad, elavad kloostrilaadsete vennaskondadena. Islami aluspõhi: ¤ Koraan - peab lugema sõna-sõnalt ¤ Sunna - Muhamedi tegudele ja sõnadele toetuv traditsioon ¤ Sariaad - Koraanil ja sunnal põhinev seadus, seda tõelgendavad asjatundjad ehk muftid. Islamis moodustab religioon ja ühiskond ühtse terviku. Muhamed 570 - 632pKr. Koraan Sunna- pärimused Sariaad - usuline seadus Usu viis tugisammast: üks jumal, viis palvehetke päevas, almuste jagamine, paast ja palverännak Mekasse.
1) Mida tähendab väljend "Aabrahamlik usund"? Mis neid iseloomustab? Nad kõik tunnistavad iidsetel aegadel elanud Aabrahami olemasolu, kes isiklikult kohtus jumalaga ning sõlmis temaga isiklikult lepingu. Kõigil aabrahamlikel usunditel on ühised tunnusjooned monoteistid usuvad ühte, kõikvõimsasse jumalasse, kes on loonud kogu maailma; Nende usk põhineb kirjutisel, mida peetakse pühaks kas siis Piiblil, Koraanil või Tooral; Nende usk põhineb hea ja halva vastandamisel hea on see, mida soovib jumal, halb on see, mis käib jumalale vastu. Nende müüdid kattuvad usutakse Aadamasse ja Eevasse, paradiisiaeda, Noa laeva, maailmalõppu jne. 2) Millal ja kuidas tekkis mormooni kirik? Kes oli selle rajaja? a) Mormooni kirik ehk Viimse aja pühad Jeesuse Kristuse kirik on rajatud Joseph Smithi (1805-1844) poolt, kes sai 1820
See tähistab nende puhtust ja süütust. Pulmaööl lõikab abikaasa ise naise uuesti lahti. Kogu protsess on äärmiselt valulik ning ebahügieeniline. Iga päev toimub maailmas umbes kuus ümberlõikamist. Freud on öelnud, et religioon võrdub lapsepõlve neuroosiga. Mindki paneb islamiusu humaansus kahtlema. Ei ole inimlik põhjustada noortele tüdrukutele kannatusi, mis mõjutavad neid kogu ülejäänud elu. Moslemite maailmavaated baseeruvad koraanil. Taani poliitik Gert Wilders on öelnud: ,, Koraan on õelust täis raamat." Isiklikult pole ma muslemite pühakirjaga kursis, kuid nende käitumusest võib arvata, et see on tõesti üsna äärmuslik. Islamiusulistel pole plaaniski enda käitumust ja tavasid muuta, sest see oleks ju jumalasõna rüvetamine. Kõik, millesse usume, väljendub kultuuris. Ei saa kellelegi dikteerida, mida väärtustada, kuid peab asutama kaaslaste tavasid. Moslemid, kes on Euroopasse elama asunud, ei taha
Koraani olulisim sõnum seisneb Allahi kõikvõimsuses ja armulikkuses. Tugisambad: usutunnistus, palvus, almus, paast, palverännak Mekasse Islamimaade kultuur: sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist, mida ühendab islam ja araabia keel. Talletati ja arendati loominguliselt edasi antiikultuuripärandit, rikastades seda idapoolsete, eeskätt India kultuurist pärit joontega, mida vahendati eurooplastele. Haridus põhines koraanil. Moseede juurde tekkisid kõrgemad koolid- medresed. Tuntuim teist araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd" MOSLEMIRIIGID. 1)Seldzukkide riik, XI saj, Kesk- ja Väike-Aasia, Iraak, Iraan, Süüria 2)Osmanite riik, XIV saj, Musta mere põhjarannik, Ungari, Süüria, Iraak, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia, Balkani ps, Austria 3)Delhi sultanaat, XII saj, India 4)Suurmogulite riik, 1526a, India 5)Mongolite riik, XII saj, Hiina, Kesk-
3. Kõrgeim riigiametnik vesiir korraldas praktilisi riigiasju 4. Riigi eri piirkondi valitsesid ülikute seast määratud asevalitsejad e. Emiriidid 5. Alistatud rahvaste igapäevaellu sekkuti vähe ja ei surutud islamit vägisi peale · Kultuur 1. Sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist 2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel 3. Islami haridus põhines koraanil 4. Tuntuim araabiakeelne teos on ''Tuhat üks ööd'' · Kuidas moslemiks saada? 1. Uskuda , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud 2. Uskuda, et Viime Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis lubanud 3. Võtta islam oli religiooniks 4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala 5. Tuleb veendunult öelda : ''Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah''
3. Kõrgeim riigiametnik vesiir korraldas praktilisi riigiasju 4. Riigi eri piirkondi valitsesid ülikute seast määratud asevalitsejad e. Emiriidid 5. Alistatud rahvaste igapäevaellu sekkuti vähe ja ei surutud islamit vägisi peale • Kultuur 1. Sulam araablaste võimu alla ühendatud kõrgelt arenenud maade kultuuripärandist 2. Neid kõiki ühendas isalma ja araabia keel 3. Islami haridus põhines koraanil 4. Tuntuim araabiakeelne teos on ’’Tuhat üks ööd’’ • Kuidas moslemiks saada? 1. Uskuda , et püha Koraan on otsene sõna jumalalt ja tema poolt ilmutatud 2. Uskuda, et Viime Kohtupäev on tõeline ja saabub, nagu jumal on Koraanis lubanud 3. Võtta islam oli religiooniks 4. Ei tohi kommardada kedagi teist ega midagi peale jumala 5. Tuleb veendunult öelda : ’’Lää ilääha illallah, Muhammadur rasuulullah’’
8.Sõnasta kolm erinevust Bütsantsi ja Frangi riigi vahel. 3P 1) Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kuid Franfi riik tekkis 481.aastal. 2) Bütsantsi riiki valitses piiramatu võimuga keiser, aga Frangi riiki valitses kuningas. 3) Bütsantsi riigis valitses õigeusk, kuid Frangi riigis valitses katoliiklus. 9.Kuidas on seotud Araabia riigi teke ja islami usk? 2P 10.Milline tähtsus on islamiusuliste elus...? 3P · Koraanil Koraan on islami usus püha raamat. · Sariaadil Islami seadus, mis lähtub Koraanist, kuid arendab seal ettekirjutatut edasi vastavalt praktilise elu vajadustele ja islamimaade traditsioonidele. · Sunnal islami traditsioon, mis lähtub prohveti ütlustest, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. 11.Too välja kaks seost Bütsantsi ja Vana-Vene riigi vahel. 2P
ja kohtlema neid võrselt,karistati piitsahoopidega. Sunniidid ja siidid-Koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemid oma elus ka sunnast.Sunna on õpilaste poolt kogutud ja kirja pandud prohvetite ütlused.Suurem osa moslemeid peab ennast seetõttu sunniitideks, st sunnast juhinduvateks.Vähem on siiite,kes on 4 kaliifi,Muhamedi onupoja ja väimehe Ali ,ning tema järeltulijate pooldajad. Kultuurisaavutused-islami ja araabia keel,araabia numbrid,malemäng,paljud sõnad,haridus põhines Koraanil,koolid ehk medresed,muinasjutukogu ''tuhat üks ööd''
KOGUMIK) ERINEVALT. KIRJELDAGE, KUIDAS ISLAM MÕJUTAS JÄRGMISI ELUVALDKONDI: - 1) RIIGIVALITSEMINE JA SEADUSANDLUS TOIMIS KORAANI VÕI SARIAADI JÄRGI; USK OLI SEE, MIS MÄÄRAB ÄRA KARISTUSED JA SEADUSED (KA TÄNAPÄEVAL!); 2) PEREKOND ELATI KORAANI JÄRGI; MEES OLI PEREKONNAPEA; NAISED OLID KAETUD JA EI TOHTINUD ÜKSI VÄLJAS KÄIA; 3) HARIDUS JA TEADUS HARIDUS PÕHINES KORAANIL; KOOLIDES ÕPETATI PEALE KORAANI JA PÄRIMUSE MUHAMEDI KOHTA KA KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISE ALGTÕDESID; KORAANILE LISANDUSID ISLAMI SEADUS JA PÄRIMUS, LISAKS ARAABIA KIRJANDUS JA LOOGIKA; TÕLGITI KREEKA ÕPETLASTE TÖID ARAABIA KEELDE; 4) KUNST JA KULTUUR KIRJANDUSE TUNTUIM TEOS ON ARAABIAKEELNE MUINASJUTUKOGU ,,TUHAT ÜKS ÖÖD"; INIMESE KUJUTAMIST EI KIIDETUD; KEELATUD OLI AND ALLAHIGA VÕRDSEKS PIDADA; KAUNISTATI EHITISTEST RAAMATUTENI TAIMEORNAMENTIDE VÕI KORAANIST PÄRIT LAUSETEGA
arusaam Muhamedi järeltulijate saatusest ning nad tõlgendavad sunnat (prohveti koraaniväliste ütluste kogumik) erinevalt. Kirjeldage, kuidas islam mõjutas järgmisi eluvaldkondi: - 1) riigivalitsemine ja seadusandlus toimis Koraani või sariaadi järgi; usk oli see, mis määrab ära karistused ja seadused (ka tänapäeval!); 2) perekond elati koraani järgi; mees oli perekonnapea; naised olid kaetud ja ei tohtinud üksi väljas käia; 3) haridus ja teadus haridus põhines Koraanil; koolides õpetati peale Koraani ja pärimuse Muhamedi kohta ka kirjutamise ja arvutamise algtõdesid; Koraanile lisandusid islami seadus ja pärimus, lisaks araabia kirjandus ja loogika; tõlgiti kreeka õpetlaste töid araabia keelde; 4) kunst ja kultuur kirjanduse tuntuim teos on araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd"; inimese kujutamist ei kiidetud; keelatud oli and Allahiga võrdseks pidada; kaunistati ehitistest raamatuteni taimeornamentide või koraanist pärit lausetega.
...................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärgiks on uurida ja anda ülevaade islami õiguse olemusest, karistusõiguse ajaloost islami õiguskultuuris, selle rollist ja olemusest tänapäeval. Autorit ajendas valitud teemal kirjutama vähesed teadmised islami õiguskultuurist ja soov laiendada oma silmaringi koraanil ja sunnal põhineva islami õigus-,usundi- ja moraalinormide – šariaadist lähtuva karistusõiguse sätete, ettekirjutuste kohta. Referaat koosneb sissejuhatusest, neljast peatükist ja kokkuvõttest. Referaadile on lisatud kasutatud materjalide loetelu. Esimeses peatükis tutvustatakse islami õiguse olemust ja ajalugu üldiselt. Teises peatükis uuritakse karistusõiguse ajalugu ja arengut islami õiguskultuuris. Tutvustatakse islamimaade karistuõiguse arengut ja allikaid.
Usk on nii isiklik asi, et kompromisse saavutada väga raske. Süsteemide struktuur - Igal religioonil või ideoloogial on kolm isiklikel ja ühiskondlikel vajadustel rajanevat olulist komponenti. 1) pärinemismüüt viitab asjaolule, et kirjeldatud sündmust võimatu tõestada. Piibli maailma loomise lugu nt 2) Käitumisreeglid taaskehtestavad sotsiaalset korda. See funktsioon on nt kümnel käsul või koraanil 3) Tulevikunägemus hea sõna levitamine, kristuse teise tulemise ootamine, revolutsiooni läbiviimine jne 13. Perekonna tekkimise funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused (150-151) Funktsionalistlikud seletused verepilastuskeeld ja vahetusfaktor. Paljud teadlased peavad verepilastuse keelamist grupi säilimise aluseks. Nii tekivad abielusidemed eri perekondade vahel. Sugulussidemed ja kohustused toovad potensiaalsed vaenlased kokku, kostööd tegevate
nende sihtmärgiks olid suured linnad ja kaubanduskeskused. Ulatuslikult rüüstati Iirimaa. 12. Islam- üks suurimaid maailmareligioonidest, mida järgivad moslemid. Koraan- islami püharaamat, kuhu on kirja pandud islami põhitõed. Prohvet- usukuulutaja Meka- linn, kus asub Kaaba tempel. Sinna korraldakse suuri palverännakuid. Kalifaad- 630. aastal tekkis araablaste suurriik, mida valitses kaliif sunna- püha pärimus, mis täiendab Koraani. šariaat- Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum Kaaba- tempel, mis asub Meka linnas, kus asub suur must kivi džihaad- islami usukohustus 13. humanism- isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal. Selle keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus senise Jumala asemel inimene. See oluline muutus kuulutas keskaja lõppu ja uusaja algust. Renessanss- (14.saj.- 17. saj.) keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik,
on tähtsad vandemehed, kes valitakse kodanike hulgast. Süüdimõistev otsus peab tulema konsensuslikult. Karistuse määrab kohtunik. MandriEuroopa mitmetasandiline kohtusüsteem, mille kõrgeim aste on konstitutsiooniline kohus (Eestis riigikohtu ülesanne). Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, vajalik juriidiline kõrgharidus. Lähtutakse mahukatest seaduskoodeksitest. Islamiõigus ehk sariaat (põhineb koraanil ja on arhailine) varastel käe maha raiumine. Abielurikkujate kividega surnuks loopimine. Pisikuritegude eest piitsutamine. Veritasu. Omakohus. Eesti kohtusüsteem I Maa ja halduskohtud maakohtud arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu. II Ringkonnkohtud (3 tk: Tallinn, Tartu, Viru) on apellatsioonikohtud, kuhu saab edasi kaevata I astme kohtu otsuseid. III Riigikohus (Tartus)
pidada. Koraan püha raamat, käsitlatakse Jumala sõnana. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Sunna on suuliselt edasiantud ja kirjapandud islami püha pärimus prohvet Muhammadi tegudest ja ütlustest, mis on eeskujuks ja juhatuseks iga muslimi elus. Fiqh (isalmi seaduste kogum); shariaat on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma. Imaam moslemite kogukonna juht, eespalvetaja ja usuõpetaja.
tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Elu 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Islam Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil. Koraan koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Muhameedlased peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas- Mekas. Islami alla kuuluvad: siiidid, ismailiidid, karmaadid, mustaliidid, nizariidid, babism, behaism, ahmadija, hurufism, druusid. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis,
koo s kaasla st e g a 680a Karbala lahingu s. S elle g a prohv eti järglask on d lõpp e s s Ali muha m e e d i onupo e g ja väim e e s ali (valitse s 656 661), neljas kaliif · Muhamed- muutis Meka kõiki araabla si ühen d av ak s linnaks, hakka s kuulutama rang et mon ot eis mi, prohv et Et olla mo sl e m tuleb tunnistada allahit ainujum alan a ja muha m e di tema prohv etina. Haridus põhin e s koraanil. Koraani kom m e nt e e ri mi s el e ja selle g a se otud teoloo giale (usu õ p etu s el e ) , lisandu sid islami se a d u s (sariaat) ja p ärimu s( s u n n a ), kuid ka araabia kirjandu s ja loogika. Koraani olulisuim sõnu m seisn e b allahi kõikvõim s u s e s ja armulikkus e s . Inimen e on allahi loomingun a ole m u s e lt hea, kuid üks inglitest, kes ke eldu s aada m at teenim a st ja
(http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks, mis valmis 9. sajandil. Seal on kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) 8 Kolmas islami alustalasid on Sariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Sariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu. Enamikule moslemiusulistele on Sariaad vastuvaidlematult täitmiseks. Sariaati tõlgendavad ainult asjatundjad, keda kutsutakse muftideks ja neil on suur autoriteet. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) 5.ISLAMI 5 PÕHISAMMAST 1. Usutunnistus, ahada - La ilaha illa Allah wa-Muhammad rasul Allah. Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe
(http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Teist moslemite pühakirja nimetatakse Sunna´ks, mis valmis 9. sajandil. Seal on kirjas prohvetite eluloolised tõestusnäidete kogumikud (lood ja ütlused kannavad nimetust hadith). Seda kasutatakse elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) 8 Kolmas islami alustalasid on Sariaad, mida kutsutakse ka islamiseaduseks, mis põhineb Koraanil ja sunnal. Sariaad määrab ära kogu moslemite igapäevaelu. Enamikule moslemiusulistele on Sariaad vastuvaidlematult täitmiseks. Sariaati tõlgendavad ainult asjatundjad, keda kutsutakse muftideks ja neil on suur autoriteet. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) 5.ISLAMI 5 PÕHISAMMAST 1. Usutunnistus, ahada - La ilaha illa Allah wa-Muhammad rasul Allah. Pole Jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet. Iga moslem peab ütlema usutunnistust vähemalt ühe
Ta sisaldab peamisel käske ja õpetusi, lugusid on seal vähe. Nagu ka kõik muud raamatud, on Koraan vaid sõnumi edasiandmise vahend. Kuid Koraani sõnum on palju erilisem see on sõnum Loojalt kogu inimkonnale. Koraan on justkui inimkonna käsiraamat, kirjutatud meie Looja poolt, kes teab kõige paremini, kuidas me toimime, mis on meile hea ning mis halb. See kinnitab eelnevate sõnumite igavesi tõdesid, samas meile selgitades, millises osas oleme läinud valele teele. Koraanil on Piibliga palju sarnast: lood prohvetitest, saatan, inglid, Viimne Kohtupäev, eetiline ning moraalne elutarkus, hingeline elu, palve, paastumine jne. Samas ei ole Koraan kindlasti mitte vaid vana uues kuues, vaid selle perspektiiv on uus ning värske ja maailmavaade selge, tänapäevasele inimesele kõige lihtsamini mõistetav. Koraan näiteks ei süüdista vaid Eevat patustamises, vaid peab nii Aadamat kui Eevat võrdselt süüdlaseks
Neid on valdav enamus. Nad tunnistada ainult Koraani ja sunnat, hilisemat ilmutust ei tunnista Siidid on kaliifi Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut. See on ka riigiusk Iraanis, on levinud Iraagis , Aserbaidzaanis, Süürias, Põhja-Indias ja Ida- Aafrikas. 36. Kas Muhamed on muslimite arvates jumal, jumala poeg või inimene? Inimene. 37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Saaria. See põhineb Koraanil ja sunnal. 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? 18. juuli 622. Muhammad väljaränne Mekast Mediinasse. 39. Mis on Toora? Juutide seadus ja õpetus. Vana testamendi 5 Moosese raamatu koodnimetus. 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? Talmud 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? Sünagoogis ja kodus 42. Mis on sünagoog? Koosoleku maja, kus on rõhu aetus isiklik vagadusel ja jumalateenistusel. Seal on seaduse
kogukonnast välja heitmise ja sotsiaalse staatuse langusega. 8. Islami ja hinduismi vahe õiguse ja religiooni vahel Islami õiguskord Islami õiguse puhul on tegu õigussüsteemiga mille keskmeks on Islami pühakiri Koraan. Islami õigus on ülesse ehitatud ideele, et pühakirjas sisalduv on absoluutne tõde ja sellest kõrvale kaldumine on karistatav ja taunitav. Isalmi riikides tuleb vahet teha nn puhtal õigusel- tegu on otseselt Koraanil baseeruva reeglistikuga, mis paneb aluse igale Islami riigi sisekorda reguleerivale reeglistikule ja iga riigi enda õigussüsteem mis on sisult ja otseselt seotud puhta õigusega, kuid võtab siiski arvesse kaasaegse maailma realiteete ja poliitilist ning sotsiaalselt olukorda riigis millse siseelu ta reguleerib. Puhas õigus on ideaal mille poole peab iga riik püüdlema läbi õigukorra korrastamise, riik pannes
Sakrament rituaalsed toimingud, mida peavad läbi viima preestrid Mitra vaimulik, kõrge peakate, kantakse jumalateenistusel Allah jumal araabia keeles, islamiusuliste jumala nimeks Koraan islami pühakiri, jumal ilmutas Muhamedile Sunna kogum, kus on Muhamedi ütlused ja arvamused Sunniidid islami enamususkkonna liikmed, usuõpetus piirdub koraani ja sunnaga Siiidid islami vähemususkkonna liikmed, koraan põhineb Muhamedi eellastel, usk põhined koraanil ja natuke erineval sunnal Mosee islami kultusepaik, kus peetakse ühispalvust Minarett mosee juurde kuuluv torn Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus Ikoon pühapilt, kus kujutatakse ristiusuga seotud isikuid ja sündmusi Gooti stiil varagootika, kõrggootika ja hilisgootika, keskaja arhitektuuri stiil Hansa Liit Põhja-saksamaa, madalmaade ja liivimaa linnade liit Dominiiklaste ordu jutlustavate vendade ordu, ülesandeks oli levitada katoliikliku õpetust
Koraan, kuidas Koraanis on käsitletud perekonda, missugune on mosleminaise õiguslik staatus Koraanis ning milline tänapäeval. Töö autor olles tõstatanud neli uurimisküsimust, püstitas hüpoteesi. Hüpoteesiks toodi, et islam on kui šovinistlik usk, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Teema fokusseeris autor teemast Šariaat tänapäeval, sest Šariaat tähistab seadusi ja ka käske, mis põhineb enamasti Koraanil. Lisaks teema valikul lähtus autor eelkõige huvist naiste õiguste vastu erinevates ühiskondades. Olles eelneval aastal teinud referaadi Rooma õiguse eestkostest naise üle ehk tutela mulierum’ist, tekkis huvi uurida ka Koraanis käsitletud naise positsiooni. Tihti tänapäeva läähenemaailmas peetakse islamit naiste ahistatuse ja allasurutuse sümboliks per excellence, seega soovis uurida, kas see vastab tõele. Töö on jaotatud neljaks peatükiks
Neid ühendas islam ja araabia keel. Islamimaades säilitati ja arendati edasi antiikkultuuripärandit, rikastades seda idapoolsete kultuuride joontega, mida vahendati eurooplastele. Nii sai Euroopas tuntuks nn araabia numbrid ja malemäng. Samuti on paljud Euroopas kasutatavad üldsõnad araabia keelest. Kalifaadi hiilgeaegadel oli üldine haridustase ja õpetlaste silmaring palju kõrgem, kui Lääne-Euroopas. Haridus põhines Koraanil. Enamus koolides õpiti peale Koraani ka arvutamise algtõdesid ja kirjutamist. Osad jätkasid õpinguid mõne õpetlase juures. Nii tekkisid moseede juurde kõrgemad koolid medresed (õpiti koraani kommenteerimist, usuõpetus, islami seadus ja pärimus, araabia kirjandus, loogika). Araablased tõlkisid kreeka õpetlaste töid araabia keelde.
palveid. 16. Nirvaana-BUDISMIS vabanemine, lunastus, inimese mina lakkab täielikult, nirvaanani on võimalik jõuda ainult iseenda jõul, Jumal ei ole vajalik, nirvaanasse jõudmine on ainult munkadel võimalik. 17. Sangha-budistlik kogudus (kitsamalt), kõik budistid (laiemalt), koosneb ilmikutest ehk tavabudistidest ja mungadest/nunnadest (rangemad reeglid ja põhimõtted). 18. Šariaat-islami seadus, mis põhineb koraanil. 19. Džihaad-vabatahtlik võitlus islamiusu kaitseks, inimene, kes džihaadis sureb, läheb paradiisi. Jaguneb suureks džihaadiks (võitlus iseendas) ja väikseks džihaadiks (võitlus välise jõu vastu). 20. Hidžra-Muhamedi väljarändamine Mekast 622 pKr usulise tagakiusamise tagajärjel. Saab alguse moslemite ajaarvamine. 21. Messias-tõlkes salvitud, võitud. Messias on lunastaja, valitseja, kes toob kaasa jumalariigi ja Jumala valitsuse. 22
eksponaadid. Selline teguviis on võõras nii Afganistaani rahvale kui ka islami õpetusele. Bin Ladeni poolt üleskutsutud äärmuslik ususuund on Afganistaani traditsioonidele, kultuurile ja religioonile täiesti võõras. Näiteks muusika ja tantsimine on alati kuulunud selle rahva ellu, kuid siis Talibani poolt tabuks kuulutatud. Paljud Talibani poolt kehtestatud piirangud on eelkõige vaenulikud naiste suhtes, ehhki väidetavalt põhineb Talibani tegevus Koraanil, on paljud muhameedlased selles osas eriarvamusel. Enamik neist leiab, et islami õpetus ei õigusta kuidagi äärmuslaste käitumist. Naiste julm kohtlemine on pigem tingitud mehekesksest kultuuriruumist. Selle tulemusel keelati tüdrukutel hariduse omandamine ja täiskasvanud naised tohivad töötada ainult koduseinte vahel. Meikimine, küünte lakkimine, kõrged kontsad ja kirevad riided ei ole lubatud.
37. Sabat iganädalane püha, reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni. Hingamispäev, mille ajal on töö tegemine keelatud, ei tohi teha süüa ega astuda rohkem kui 2000 sammu. Kodu pühapaik. 38. Sünagoog juutide pühamu. 39. bar-mitzvah (,,käsu poeg") juudi poiste usulises mõttes meheks saamise üleminekuriitus. 13-aastaselt. Poisid saavad pärast seda sünagoogis meeste juures istuda. 40. Sariaat islami seadus, mis põhineb Koraanil. 41. Sunna Koraani kommentaarid, sunniididele Koraani kõrval teine pühakiri. 42. Dzihaad sõda, võitlus islami usu kaitseks. 2 sorti: suur endaga, väike välise vaenlase vastu. Iga moslem võib selle välja kuulutada, aga teistel pole kohustuslik sellega liituda. 43. Mosee moslemite pühamu. 44. Hidzra - Muhamedi väljarändamine Mekast aastal 622 usulise tagakiusamise tõttu. Selle sündmuse aastast hakkab moslemite ajaarvamine. 45
endusel, et neil ei tule peret ülal pidada. Sunniidid ja siiidid: koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemd ka sunnast (traditsioon, mis lähtub progveti ütlusest, mida koraan ei sisalda). siiidid neljanda kaliifi, Ali ning tema järeltulijate pooldajateks. Islami kogukonna juht imaam võib olla aind muhamei ja ali järeltulija. Kultuur: talletti ja arendati antiikkultuuripärandit. India arvusüsteem (nn araabia numbrid), arv 0, malemäng, haridus põhines koraanil, kõrgemad koolid moseede juures medresed. Kirjanduse tuntuim teos : ,,Tuhat üks ööd". 9. MOSLEMIRIIGID 11 16 sajandil. Kalifaadi lagunemine: kooshoidmine muutus raskemaks, emiirid muutusid sisuliselt sõltumatuteks valitsejateks. X sajandil lagunes hiigelriik lõplikult. Kujunes 5 sõltumatut islamiriiki Hispaania, Egiptus, Süüria Iraak ja Iraan. Tegelik võim riigis läks sultanite kätte.
Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnistata. Siiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ooravad messias Mahdi tulekut. Siiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidzaanis, Süürias, Põhja-Indias ja Ida-Aafrikas. Sufism on müstiline ja askeetlik munagliikumine. Ühiskonnaelu Ühiskonnaelu aluseks on: 1. Koraan kui Jumala sõna 2. Sunna kui pärimus Muhamedi elust ja sõnadest 3. Sariaat kui Koraanil ja sunnal põhinev õigussüsteem. Pühakirja ja seaduste tõlgendajateks on muftid. Saudi Araabias valitseb vahhabiitlus kui rangelt ortodoksne sunniitlus ja seadustik järgib sariaati. Iraanis valitseb fundamentalistlik siiitlus, Liibüas sunniitlik ja islamisotsialistlik diktatuur. Kõige ilmalikum islamiriik on Türgi. Ka Egiptuse vabariiklik ning Maroko ja Jordaania monarhistlik islam on ilmalik. Islam on kogu poliitilist, majandus- ja sotsiaalelu hõlmav religioosne eluviis.
aastast · Islami püha raamat oli Koraan. · Päeva, mil Muhamed suundus Mekast Mediinasse kuuluatavad moslemid oma ajaarvamise alguseks. · Kaaba tempel pühendati üksnes Allahile, teised jumalad kõrvaldati · Usu kuulutamisega saab alguse Araablaste riik Araabia kultuur: · kõrgelt arenenud maade kultuuripärand, mida ühendas islam ja araabia keel. · Arendati edasi antiikkultuuripärandit. · Haridus põhines Koraanil · kõrgemad koolid olid medredesed. · Kirjanduse tuntuim teos on ,,Tuhat üks ööd" · Silmapaistvamaks ehitiseks oli mosee ehk islami pühakoda. · Teadustest olid arenenumad filosoofia, loodusteadused ja arstiteadus. *Poliitilised ja majanduslikud õpetused 19. sajandil Kujunemise aeg ja põhjused: Hakkasid välja kujunema 19. sajandi alguses seoses erinevate suhtumistega prantsuse revolutsiooni. Konservatism: · Olemasoleva säilitamine, aeglased muutused
1. Usu tunnistamine ,,pole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhameed on tema saadik" 2. Kohustuslik palvetamine 5 korda päevas (näoga Meka poole) 3. Almuste jagamine 4. Paastumine ramadani ajal (paastukuu) 5. Vähemalt kord elus palverännak Mekasse · Usk toetub kolmele alusele: 1. Ommajad Uthmani ajal 644-656 kirjalikult ülestäheldatud koraanil (Jumala sõna) koosneb 114-st suurast (lõik) 2. Sunna- see on pärimus prohveti tegevustest ja ütlustest 3. Idzma- usklike üksmeel. · Islamiusuliste pühavärv on roheline, kuna pärimuse järgi kirjutati koraan palmilehtedele · Muhamedi väimehe Kalif Ali ajal 656-661 toimus muhameedlaste jagunemine sunniitideks ja siiiitideks · Sunniidid tunnustasid sunnat · Siiiidid ei tunnustanud
12 tahvliseadused pandi kirja arhailise Rooma õiguse algusaastatel. Rooma keisririigi ajal (527-565 eKr) suurenes bürokraatia ja muutus ametkond, poliitilise võimu raskuspunkt kandus senatist keisrikotta. Corpus Iuris Civilis on Rooma õiguse kogu, mille tellis Bütsantsi keiser Justinianus I 528. aastal ning mis valmis 534. aastal. Kogu tuntakse ka Justinianuse koodeksi nime all, kuid see nimi kuulub pigem kogu esimesele osale Codexile. Šariaat - on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Arhailist õigust ei pandud kirja õiguspraktikast tulenevalt, vaid ainult sellisel juhul kui seda soovis valitsev kuningas või kirik. Arhailine õigus on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA (“Saaliõigus”). Õigust pandi kirja et seda selgemaks muuta, reformida ja ühtsustada. Russkaja pravda - Kiievi Venemaa õiguskoodeks, mis pandi kirja 12. sajandi alguses.
soov. Vastuhakkajad on mässajad ning kaliif peab nad maha suruma - Kui kaliif on rahva vastu karm, ebaõiglane ja ei ole rahva soosingus, siis on rahval õigus ta eemaldada. · 661-750 ei valita enam kaliife, vaid monarhia alusel võtab poeg valitsemise üle - 661-750 Umaijaadid - 750-1258 Abbassiidid Pühad tekstid · Koraanis 114 suurat-ilmutused - Jumala sõna on igavene, see ei ole loodud - Koraanil on originaal versioon taevas, mida nim ,,raamatu emaks" või ,,hästi hoitud kirjatahvel" - Koraani kanoniseerimisega, muutus ka kirjakeel(eelnevalt alam araabia keel ja ülem araabia keel) - Koraani on võimalik erinevat moodi lugeda - Koraanid on piirkonniti erinevad - - 02.11 Jaan Lahe · Sunna- jutustused, kuidas mingis olukorras käituda või mida öelda. - Põhinevad haditide jutustustel.
muhameedile. Muhameedile olevat dikteeritud jumala poolt koraan. Moslemid usuvad et islam juhib inimese elu sammamoodi kui täht ja kuu on tee tähiseks kõrbe rändurile. Ta oli harimatu kaupmees kes sai jumalalt ilmutuse ja ta hakkas levitama uut usku. Rikkad inimesed nägid tema tegevuses ohtu oma eelisseisundile. Ja ta aeti mekast välja. Ta kogus medinas suure jüngrite armee, kellega ta läks mekasse. Mekas muutis ta usku sealsetel inimestel. Koraan Koraanil puudub kindel süsteem, üle 6200värsi jaguneb 114peatükiks ehk suuraks.järjestatud pikkuse järgi. Lugeda tohtis vaid araabia keeles. Koraani juurde kuulub täiendav ja seletav püha pärimus sunna. Koraanil põhinev sariaat õigus ja moraali kogum mis kujunes 5saj jooksul ja kehtib tänaseni araabia riigides. Määrab ära kuidas palvetada, lahutada pärandada,tappa loomi, ajadaäriasju jne. Ta nõuab allumist moslemi isandatele ja vaenu kõigimitte moslemite suhtes
ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning üles kirjutanud. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. 12.Islami shariaat tänapäeval • Islami õiguskultuur: koraan, sunna, hadith • Šaria reguleerib inimeste elu väga üksikasjalikult kuni söömise, riietuse, laste kasvatamiseni jne: on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum • Eesmärk õiguskorra taastamine (mitte riigivõimu autoriteet, ühtne süsteem vms) • Riik ja kirik ei ole lahus. Kaadi, kool • Kõik inimeste teod 5 liiki: • kohustuslikud, • soovitavad, • ükskõikseks jätvad, • ebasoovitavad, • keelatud. Sunniidid ja ši-iidid
Jaapanis, Tiibetis, Koreas, India, Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele. Katoliiklus on Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Islam Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil, mis kuulutab ainujumala allahi usku. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias Judaism Judaism on usund, mida tunnistavad peamiselt juudid. Judaism on levinud Iisraelis. Õigeusk Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh.
Tekkis sufism, mis väitis, et Koraani tekstide taga on veel muid tähendusi, mis sõna-sõnalt lugedes välja ei tule. Eristatakse araabia ja pärsia sufismi. Pärsia sufismil oli mõjutusi kohalikust kultuurist, see läks veel kaugemale sügavustesse. Luule ei kadunud kuhugi, kuigi Koraanis on luuletajaid nimetatud valetajateks, mistõttu Muhammadi eluajal ja mõneks ajaks pärast tema surma luuletraditsioon katkes. Pikalt see ei kestnud. Qasida taastus, lisandusid uued vormid. Koraanil on mitu kihistust. Esiteks algne Koraan, mis on tollases kõrgemas keeles. Sellele kirjutati esimesed kommentaarid, millele kirjutati omakorda kommentaarid, kuna esimeste kommentaaride keelest enam aru ei saadud. Nii jätkus see pikka aega. Islamiusulised ei saa 12 enamasti algsest Koraanist aru, nad lihtsalt tsiteerivad kommentaaride kommentaare. Üks populaarsem on ibn Taymiyya kirjutatu. Araabia keel viidi teiste rahvaste juurde usu keelena.
Judaismi keskne printsiip - õigus on Jumala tahe on otseselt ülekandunud läänemaailma ning on suuremal määral omane kogu kristlikule maailmale. Egalitaarsuse põhimõte kõigi inimeste ühetaolisus seaduse ees. Vastupidiselt kreekale, kus Platoni ja Aristotelese esituses omistati õigusmõtlemine vaid vaimsele eliidile, toonitab judaism egalitaarset hoiakut õigusse. Tugev jumalik iseloom on õigusel ja islamimaades, kus õigus põhineb Koraanil ja Sunnal. Islami õiguse puhul õigus ja religioon ei ole lahutatavad. 2.2. Õigus kui õigluse väljendus (õigluse idee osa) Õigust ei tule otsida mitte valitseja tahtest, vaid headuse ideest. Platon ja Aristoteles. Õigus on vajalik polise korra loomiseks. Tekib küsimus, mis on õiguse allikaks, kui see pole valitseja tahe? Platon ideeõpetus: õigus on headuse idee. Aristoteles eristab avalikku- ja eraõigust (põhiseaduslik õigus ja muu õigus). Põhiseaduslikule
annaabi.ee 
