Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"peapiiskopkond" - 130 õppematerjali

peapiiskopkond - keskus: Tartu, Kuramaa piiskopkond- keskus: Piltenes, Riia peapiiskopkond-keskus: . • Maa valitsemine: Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks.
thumbnail
1
doc

LIIVI SÕDA

ordulinnus, peale seda alistatakse lõplikult Tartu. 1559 ­ orduriik annab end Poola kaitse alla, uus ordumeister Gotthard Kettler; Saare-Lääne ja Kuramaa alad müüakse Taanile. 1560 ­ Härgmäe lahing, orduriik saab lüüa, Viljandi ordulinnus langeb venelaste kätte. Talurahva ülestõus. Tallinn taotles Rootsi abi. 1561 ­ Tallinn ja Harju-Viru vasallid annavad Rootsile ustavusvande, saabuvad Rootsi väed. Vilniuses sõlmitakse orduriigi ja Poola vahel leping, millega orduriik ja Riia peapiiskopkond alistub täielikult Poola kuningale Sigismund II Augustile. Alad jagatakse kaheks: Kuramaa hertsogiriigiks ja Üleväina-Liivimaaks. Seesama leping annab Liivimaa aadlile privileege: usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalike riigiameteid, avardab lääniõigust. 1570 ­ Venemaa sekkub taas sõjategevusse, otsib liitlasi ja pakub Saaremaa endisele Taani hertsog Magnusele Liivimaa kuninga tiitlit, Ivan Julm loovutab talle Põltsamaa linnuse. Tallinna esimene

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pronksiaeg ja Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus

tugevaim oli Saksa Ordu Liivimaa Haru territoorium, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutav maamarssali ja kohaliku võimu toestavate käsknikega. Alles 15. sajandi keskel hakkas ordu Preisimaa keskvalitsuse alt iseseisvuma. Ülejäänud maaisandad, piiskopid, olid eelkõige paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu-, Saare- Lääne-,Kuramaa piiskopkond. Kirikuõiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13. sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsile.

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana-Liivimaa ja Liivi sõda

vaherahu juba ennem sõjalise tegevuse algust. Posvoli leping: 1557. aastal sõlmivad Poola-Leedu ja Liivi ordu Koadjuutorivaenus lõpetava rahu, millega luuakse liit Venemaa vastu. See on aga vastuolus 1554. aastal sõlmitud Liivi-Vene vaherahuleppega, mille kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Usk: Liivimaad takistab luterlik hereesia ning seetõttu on nad loobunud õigest usust. Järelikult on nende karistamine vältimatu. Liivisõjas osalesid: Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Moskva tsaaririik, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik, Poola Kuningriik, Rzeczpospolita, Rootsi kuningriik ja Taani kuningriik 3.Vana- Liivimaa häving 1558. Aastal saatis Moskva tsaar Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kes ilma vastupanuta vallutasid pool eestimaad. Augustiks olid vallutatud Narva, Tartu, Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse, mis kõik jäid kuni sõjalõpuni tsaaririigi valdusteks. 1559

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu

Pärnu, Haapsalu Talupojad: üksjalad, maavabad, vabatalupojad, adratalupojad, vabadikud Linnaõigused: Lübecki õigus- Tallinn, Rakvere, Narva; Riia õigus- Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu; kohaliku päritoluga piiskopiõigus- Vana-Pärnu Gildid ja vennaskonnad: Suurgild, Mustpeade Vennaskond, Väikegild(Püha Kanuti Gild, Püha Olavi Gild) Varauusaeg 17.-17.saj Haldusjaotus: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond Tegelased: Gotthard Kettler, Sigismund II August, hertsog Magnus, Ivo Schenkenberg, Stefan Batory, Sigismund III, Karl IX, Karl XII, Johann Reinhold Patkul, Katariina II, George Browne, asehalduskord, Merkel, Joachim Jhering, Hermann Samson, Johann Fischer, Bengt Gottfried Forselius, Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, Johann Georg Eisen, August Wilhelm Hupel, Johann Gottfried Herder

Ajalugu → Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Liivi sõda

Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski vajaliku summa kokku koguda ja ära maksta, pakkumine lükati tagasi.

Ajalugu → Ajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
1
docx

LIIVISÕDA 1558-1583

LIIVISÕDA 1558-1583 Põhjused · Venemaa välis poliitika soovis allutada Läänemere idarannikut · Vana Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Rootsi soovis oma mõjuvõimu laienemist ida suunas Sõjasündmused · Vana Liivimaa hakkas lagunema · Otsiti abi Venemaa vastu võitlemiseks (Poola, Taani, Rootsi) · 1560 puhkesid Liivimaal suured talurahva rahutused · Ordu ja peapiiskopkond alistus poola kuningale (Sigismund ll Augustus) · Liivimaa oli langenud ja sõda muutus rahvusvaheliseks heitluseks Sõja lõpp · 1583 sõlmiti Pljussa vaherahu · Rootsi jäi Põhja-Eestile, Lõuna-Eesti ja Läti jäid poola kuningale, Saaremaal jäi taani kuningale

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Läänemere võitlused 16. sajand

AJALUGU 16.sajandi keskel oli Vana-Liivimaa killustatud viieks omavahel sõdivaks väikeriigiks: Saksa Ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Läänemere piirkonnas tugevnesid järgmised jõud: Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi. Liivi sõda (1558- 1583). Põhjused:1) Moskva suurvürstiriigi välispoliitika allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa poliitiline ja sõjaline nõrkus 3) Rootsi püüe oma võimu laiendada ida suunas. Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes tungis 1558 Tartu piiskopkonda ja samuti asuti vallutama narva ordulinnust. 1559 andis

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivisõda

Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn

Ajalugu → Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi sõda

Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
4
docx

LIIVI SÕDA

LIIVI SÕDA Algus: 16. sajandi keskel oli Liivimaa jagunenud viieks väikeriigiks: Saksa Ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Sõja vallandas Moska suurvürstiriik, kasutades ära Liivimaa sõjalist nõrkust. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale.

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg, Vana-Liivimaa valitsemine

Vana-Liivimaa valitsemine keskaegses Eestis Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 59B Jaanuar 2013 Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus · Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346.aastat viiest iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia peapiiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond · Kiriku õiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13.sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovinti Riia peapiiskopi juhtimisel. · Tallinna piiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Saksa ordu Liivimaa haru · Suureim ja tugevaim · Seda valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti keskaeg

tunnustati 1240. aasta eelseid piire. · 1248 - Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus - raad - olemas. · 1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. · 1253 - Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. · 1255 - Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. · 1259 - Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. · 1260 - Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Liivimaa poliitiline korraldus ja talupojad keskajal

. Tülid Vana ­ Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju ­ Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja korral. Vana-Liivimaa maahärrad: Harju-Viru ­ maahärraks Taani kuningas Tartu piiskopkond ­ Tartu piiskop Saare-Lääne piiskopkond ­ Saare-Lääne piiskop Kuramaa piiskopkond ­ Kuramaa piiskop Liiviordu alad ­ ordumeister Riia peapiiskopkond ­ Riia peapiiskop Roll ei olnud just väga suur, sest seal pidi otsustama nende riigikeste asju aga una seal kehtis ühehäälne nõue, siis seal tavaliselt ei jõutud kokkuleppeni. 15. sajandil oli katolik usk. Sellel ajal hakkasid eestlased panema kristliku algupäraga nimesid. Lubatud oli ka ohverdus. Ehitati palju kabeleid üle terve maa. Võeti kasutusele katoliiklik kalender. Hakati pidama ka pühapäeva, mis algul ei võtnud erilist hoogu üles.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajaloo spikker

Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana ­Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop ­ Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) ­ TRTmaa piiskop ­ saare Lääne piiskop ­ Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused ­ õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis ­ feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus ­ maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus ­ kohustus lääni anda Vasalli kohustuse...

Ajalugu → Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Ajaloo ettekenne: Sõjad

ristiusustamine • Osalised: Riia piiskopkond, Mõõgavendade ordu, latgalid, liivlased, Taani kuningriik, Rootsi kuningriik, Vene vürstiriigid, leedulased, eestlased, Vene vürstiriigid Liivi sõda • Toimumisaeg: 1558-1583 • Toimumiskoht: Vana- Liivimaa • Tulemus: Keskaegse Liivimaa lagunemine ja selle ärajagamine sõja lõpuks Poola, Rootsi ja Taani vahel • Osalised: Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Moskva tsaaririik, Liivimaa kuningriik, Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik, Poola kuningriik, Rzeczpospolita, Rootsi kuningriik, Taani kuningriik Rootsi-Poola sõjad (1600- 1629) • Toimumisaeg: 1600- 1611 • Toimumiskoht: Eestimaa ja Liivimaa • Tulemus: Jõuvahekorrad ei muutunud • Osalised: Rootsi, Rzeczpospolita

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Liivi sõda ja vene aeg

LIIVI SÕDA 1558-1583 :põhj:võim Läänemerel,valduste laiendamine Liivimaa arvelt. Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rahvastiku arvu muutus liivisõjast 18. sajandi lõpuni

Rahvastiku arvu muutus liivisõjast 18. sajnadi lõpuni Liivisõjast kuni 18. Sajandi lõpuni kõikus eesti rahvaarv märgatavalt, sellele oli mitmeid põhjuseid. Esiteks mitmed sõjad ja lahingud mis toimusid Eesti pinnal , katk ning ka võimud vahetused. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Enne Liivi sõda elas Eestis 250000-300000 inimest, kuid 1620. aastaks oli see kahanenud 120000-140000 inimeseni. Pärast sõja lõppu oli aga Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti taastunud. 1695. aastaks oli see kasvanud 350000-400000 inimeseni. Suure rahvaarvu tõusu peamiseks põhjuseks oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Roots...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ristiusu teke ja levik

(hukkusid Nero-aegsetes tagakiusamistes). Kristlaste tagakuisamised hoogustusid 3.sajandil, sõdurkeisrite ajal, kui püüti taastada impeeriumi ühtsust. Usu eest hukkunud kristlastest said märtrid. Iga kogudus valis endi seast piiskopi e juhi või vanema e presbüteri. Esialgu olid kogudused omavahel võrdsed. 4.sajandil hakkas preesterkond arenema omaette seisusteks. Hierarhia ­ kiriklik ametiastmestik ­ kujunes välja riigikiriku ajal. · Peapiiskopkond ­ peapiiskopi eestvedamisel: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma. 4.sajandil lisandus Konstantinoopol · Piiskopkond ­ piiskop · Kirikukihelkond ­ preestri juhtimisel Piiskopid kogunesid kaks korda aastas sinodile (kirikukogu), et arutada oma piirkonna asju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule ­ oikumeeniline kirikukogu. Vastukaaluks kiriku riigistamisele 3.sajandil Egiptusest alguse saanud askeetlik liikumine kloostrite teke (4

Ajalugu → Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirik varakeskajal (ida ja lääne)

Ajalugu Kirik varakeskajal (nii lääne kui ida kirik) Tööleht 1. Paavsti positsiooni tõus. Põhjused: keisrivõimu nõrgenemise tõttu Lääne-Roomas, kirikus nähti peamist ühendavat jõudu ning kaitsjat. Võimsaim paavst keskajal: Gregorius Suur Tema saavutused: juhtis Rooma linna kindlustamist, rajas kloostreid, edendas usu levikut paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, pani aluse Gregoriuse koraalile. Frangi riigi ja paavsti koostöö tulemused: kirikukümnise kujunemine, kirikuriigi tekkimine, paavst ilmaliku valitsejana Paavstivõimu nõrgenemise põhjused: Frangi riigi lagunemine, Lääne-Euroopa killustatus. 2. Kirikukorraldus. Piiskopkond: eesotsas piiskop, kristliku maailma osa Peapiiskopkond: mitut piiskopkonda ühendav, eesotsas peapiiskop, kes korraldab usuelu talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem ...

Ajalugu → Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keskaeg Eestis

· Eesti ja Läti vallutatud alad nimetati ­ LIIVIMAA · Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti alad nimetati ­ EESTIMAA Vana-Liivimaa riigid: Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad ­ maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi orduriik Algul Riia,

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu kt

ajaloos.Venelased põgenesid.1502 aastal toimus lahing Smolino järve ääres.1503 sõlmiti rahu. Sise: sõjad, ordu püüdis Liivimiaad vallutada, piiskopid olid selle vastu. Välis:halvaks läheb 15, 16 saj. Naaberriigid tugevnevad ja ühinevad. Liivimaa jäi nõrgaks ja oli kergeks saagiks teiste riikidele. 9.Naaberriigid tegevnesid. 10.Liiviordu pidi maksama venemaale makse.. ja nad alati jäid hiljaks nendega.. ja siis Ivan Julmel oli õigus hakata pihta sõjaga.. 11)Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja. 12.Neil arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu. 13.Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud,ordumeister koos orduametnikutega, vasalkondade esindajad nende seas juhtivalt Harju- Viru omad, linnade esindajad. 14.Reformatsioon- usupuhastus, kirik

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Läti Henriku kroonika

1.Haldusjaotuses- Põhja -Eesti (Revala, Harju-ja Virumaa)- Taani valdus, Kesk- Eesti ja osa saartest (Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund, osa Vaigast, osa Läänemaast,o sa Saaremaast, Muhu ja osa Hiiumaast ning teised saared) - Liivi ordu, Kagu-Eesti (Ugandi, Jogentagana ja osa Vaigast) - Tartu piiskopkond, Lääne- Eesti ja osa saartest (Enamik Läänemaast , osa Saaremaast ja osa Hiiumaast) -Saare-Lääne piiskopkond, Läti alad- Riia peapiiskopkond. 2.ühiskonna struktuuris- Mõisnikud pidid pagenud talupojad välja andma ,aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada 3.talupoegade kohustustes- talupojad pidid ülal pidama preestrit ja maksma kirikumaksu, Seati sisse talurahva koormised: kümnis, hinnus, teotöö kohustus, Talupoegade õiguslik olukord halvenes. 4. Maa välisilmes ( ehitised)- kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid,

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivi sõda

6 Tallinnale rünnaku vastu valmistuda.Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega.1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla.Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast

Ajalugu → Ajalugu
176 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti keskaeg

13. Eesti lõplik vallutamine 1227. Viimane mandri-Eestis vallutatud punkt ­ Tartu, viimane alistatud piirkond ­ Saare- ja Muhumaa. Saaremaale tungis seni suurim ristisõdijate vägi ­ 20 000 meest. Viimane suurem lahing oli Muhu piiramine. 14. Maade jagamine pärast muistset vabadusvõitlust. Vana- Liivimaa keskaegsed riigid. Oska vana-Liivimaa keskaegseid riike näidata ka kaardil! Eestimaa Hertsogkond, Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Kuramaa piiskopkond 15. Eestimaa hertsogkond ­ kellele maa allus? Eestimaa hertsogkonna müümine Liivi Ordule 1346, selle põhjused. Kuulus Taani kuningale, keda esindas Tallinna linnuses asehaldur. Suurim võim oli rüütlitel. Peale Jüriöö Ülestõusu puudus taanlastel kontroll Põhja-Eesti üle ja nad otsustasid oma alad Liivi Ordule müüa 16. Liivi ordu ­ kellele maa kuulus? Kelle vahel oli see jagatud?

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti ala valitsejad 13-19 sajandil

Eesti ala valitsemine 13-19. sajandil- positiivne ja negatiivne Kogu Eesti ajalugu iseloomustab võitlus võimu pärast, mis toimus nii maahärrade, linnade kui ka vaimulike ja ilmaliku võimu vahel. Eesti alasid on kokku valitsenud 6 erinevat riiki: Saksamaa, Poola, Rootsi, Taani ja peale Põhjasõda ka Venemaa. Muistne Vabadussõda algas 1208. aastal kestes kakskümmend üks pikka aastat. Vabadussõda lõpetas Eesti muinasaja perioodi. Peale Vabadussõjas rasket lüüasaamist valitsesid Liivimaad Taani, Saksa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. Taanile kuulus Põhja-Eesti, Saksa ordule jäi Kesk-Eesti ja osa Lõuna-Eestist. Saare-Lääne piiskopkonnale kuulus Lääne-Eesti ning Tartu piiskopkonnale jäi Tartu ja tükike Lõuna-Eestit. Uute valitsejate tekkimisega tehti palju ümberkorraldusi: läänid kujunesid vasallide omandiks ning kahanes järk-järgult maaisanda võim. Toimus linnade poole kooskõlastatus. Alates 142. aastast hak...

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa valitsemine ja talupoegade olukord keskajal

Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13.saj Valgas, vahel ka Volmaris. Kokkukutsutjateks olid Vanim ja kaalukaim - Riia peapiiskopkond (18 lõpust alates eramõisaid. Vasallide õiguslik seisund Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad 000km2) muutus järjest kindlamaks. Taani vasallidel alates korraga. Esindatud oli 4 kuuriat ehk seisuslikku Tartu piiskopkond (9600 km2) 1315 pärandatavad läänid, pojale. 1329, tütrele. gruppi: vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga,

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg 1.Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused. Lüüasaamise tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. -1208-1227 Põhjused : * sakslased tahtsid vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et oma asuala suurendada. *Saksa kaupmehed tahtsid hõivata kaubandusmonopoli Venemaaga *Rooma paavstid tahtsid katoliku usku levitada, et oma mõjuvõimu suurendada. *Taavi ja Rootsi kuningriigid tahtsid oma valdusi suurendada *Saksa aadlikud soovisid saada elatusvahendeid- maad ja sõjatulu 1208 oli sakslaste ja nende liitlaste esimene sõjakäik Ugandisse- algas Muistne vabadusvõitlus. 1210 eestlased piirasid Võnnu linnust ja lõid ristisõdijate abiväe puruks 1211 piirasid ristisõdijad Viljandi linnust 1212 Novgorodi ja Pihkva väed ründasid Varbola linnust, neile anti lunaraha ja nad lahkusid 1212 rüüstati Pihkvat 1212-1215 nälja ja katku tõttu vaherahu 1217 langes Sa...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda

rünnaku käigus nad hävitati. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallin ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunin 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Vana-Liivimaa oli langenud. Ordu ja peapiiskopkond olid Poolal, Tallinn koos läheme ümbruskonnaga oli Rootsil, Ülejäänud orduala Narvast Viljandini ning Tartu piiskopkond tervikuna olid Venel, endine Saare-Lääne piiskopkond oli Taanil. Põhilise sõjajõu moodustasid mõisamehed, see tähendab endised ordu ja piiskoppide sõdalased, kes otsisid nüüd uut teenistust suvalise valitseja juures. VENEMAA VALLUTUSED LIIVIMAAL Moskva pakkus endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele kõlavat Liivimaa kuninga tiitlit. 1570

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana-Liivimaa

o Vana-Liivimaa oli killistatud 5 väike riigiks: · Saksa ordu Liivimaa haru territoorium · Riia peapiiskopkond · Tartu pk · Saare-Lääne pk · Kuramaa pk o Baltikum oli tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel o Moskva suurvürsti riik ja Poola-Leedu tahtsid Baltikumi kaubandustulusid endale o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti ala valitsejad 14.-18. sajandil

elu täielikult. Arutluses annan ülevaate olukorrast Eestis sajandite kaupa. 14.-15. Sajandil kuulus Eesti sakslastele, ning maa oli täielikult killustatud. 1346. Aastaks sai tugevaimaks ja kõige suuremaks Vana-Liivimaa Saksa ordu Liivimaa haru. Võimu tipus seisis Liivi ordumeister. Paavst pani ametisse piiskopid ja maaisandad. Piiskopkondi oli tollel ajal neli. Nendeks olid: Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond ja Riia peapiiskopkond. Maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks, kuhu olid rajatud eramõisad. 14. Sajandil olid väga tähtsal kohal linnad ja läänimehed. Oluline roll oli ka kolmel Liivimaa linnal: Tartus, Tallinnal ja ka Riial. Peamisteks kaubalinnadeks said Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Narva. Siit näeme, et Eestlased olid peamiselt talupojad ja nendega manipuleeris Saksa ordu. Eesti ala

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
docx

LIIVI SÕDA

LIIVI SÕDA 1.Kes on pildil ja millega ajalukku läinud? 4P Ivan IV ehk Ivan Julm- Balthazar Russow ­ Ta läks ajalukku Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Liivimaa kroonika kirjutamisega. Venemaa valitsejaid enne 20. Sajandit. 2.Täida lüngad. 12P 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, osaliselt piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lääne-Euroopa varakeskajal

Ta kuulutas Benedictuse pühakuks, kirjutas tema eluloo. 2)Tänu Karl Suurele, tema ja ta poja ajal võeti need Frangi riigis kloostrielu üldiseks aluseks. · Misjon e ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades. · Sai alguse Briti saartel (Iirimaal). Püha Patrick Lääne-Prantsusmaalt, 5. saj. Rajas mitu kloostrit, pööras olulise osa ristiusku. · Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. · Briti saartest sai oluline lähtekoht misjoniks germaanlaste hulgas. Briti mungad rajasid Frangi riigis kloostreid, aastatuhandevahetuseks olid Skandinaaviast lõuna pool olevad germaani rahvad ristiusku pööratud. · Briti kloostrikultuur huvitus ladinakeelsest kristlikust kultuurist ja keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest. · Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. · Beda Venerabilis ­Põhja-Inglismaa kloostri abt, munk

Ajalugu → Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vana-Liivimaa valitsemine

Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal ­ 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru ­ tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks ­ harisid talupojad ­ tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused ­ jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus ­ piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Varauusaeg

Konspekt Liivi sõda · 16.sajandi keskpaiku oli Vana-Liivimaa killustunud 5 omavahel nõrgalt seotud ning sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Liivi sõda

aastal algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks ning samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. 1561. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju- Viru ja Järvamaa rüütelkonnad andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570. aastatel sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola. 1570. aastal puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Üleminek muinasajast keskaega

eestlaste väepealike tapmine, Kanavere lahing, 14. mai 1343 ­ lahing Tallinna lähedal , Põhja-Eesti valdused Liivi Ordu kaitse alla, 24. juuli 1343 ­ ülestõus Saaremaal ­ Pöide ordulinnus ­ kividega surnuksviskamine, uus ülestõus Harjumaal, 1344 talv ­ teine sõjakäik Saaremaale. Tagajärg: 1346 ­ Taani müüs valdused ordule. 5. Eesti ala halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu. Eestimaa Hertsogkond läks Saksa Ordu alla, Tartu Peapiiskopkond ja Saare- Lääne piiskopkond. 6. Võõrvõimude omavahelised suhted. Võõrvõimud said omavahel üsna hästi läbi, sest tehti lepinguid ja kokkuleppeid erinevate alade ja halduste jaotuseks. Kuigi mõõgavendade ordu ning piiskopi vahelised suhted ei olnud väga head.Piiskop väitis et ordu on maa kaitse kõrgeim juht kuid peab alluma piiskopile.( See viis lõpuks kodusõdadeni) 7. Rahvastik Eestis 14.-16. sajand. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad

Ajalugu → Ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kokkuvõte ning olulised mõisted, daatumid Eesti Keskajast.

Taanlased hakkasid eesti alade pärast võitlema 1220-Taanlased olid hõivanud suure osa Eestist, samal ajal tuli Rootsi ja rajas tugipunkti Lihulasse, kuid eestlased nurjasid nende plaanid ja Rootsi vägi löödi välja 1222-Taanlased maabusid Saaremaale-tehti kivilinnus-eestlased mässasid ja suutsid Taanlased välja ajada 1223-eestlaste ülestõus, rünnati sakslasi, linnused võideti tagasi, taastati vana kord 1224-Riia peapiiskopkond ja mõõgavennad vallutasid eesti tagasi, ainult Tartu püsis, kuid mitte kaua 1227-Muhu linnus hävitati, samuti ristiti kõik ära Saaremaal, Eesti kaotas muistse vabadusvõitluse 1290- Liivimaa oli lõplikult alistatud ja ristisõda lõppenud Eeldused: -12.saj lõpuks olid eestlased jäänud viimasteks paganateks - eestlastel polnud suurt juhti -sõjategevus polnud orienteeritud Eesmärgid: -ristiusu levitamine -Taani ja Rootsi piiride ja võimu laiendamine

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Keskaeg Eestis

Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgen...

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Talurahva olukord 13-16. sajandil

Talurahva olukord 1316. sajandil Kati Kiipsaar PH1 Muinas Eesti haldusjaotus, mis kehtis ka 13. sajandil enne ristisõdijate tulekut. · Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna (45).Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Saaremaa. KeskEestis kus välisoht kõige väiksem säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. Elu 13. sajandil Eestis · Kolmeväljasüsteem Põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. · Adramaa Sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. · Linnus Muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast. (Nt. mägilinnused, Kal...

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Talurahvas keskajal, Liivi sõda

t et uue usu omaks võtnud loeti ka talupojad. Tähtsamad muutused: 1) Jumalateenistus emakeeles 2) 1525.esimene eestikeelne katekismus 3) 1535.a esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis Wanradt-Koelli katekismus. 6. Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: 1) Vana-Liivimaa poliitiline killustatus, suhteliselt kerge saak vallutajatele. Oli viis omavahel nõrgalt seotud ning sageli omavahel tülis olevat väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare- Lääne ja Kuramaa piiskopkond. 2) Lõunas muutus tugevaks Leedu-Poola riik, kelle sooviks oli laiendada territooriumi põhja suunas. 3) Läänes tugevnes Taani ja Rootsi riikide huvi Läänemere idakalda alade vastu. 4) Idas tugevnes Moskva Suurvürstiriik, mis soovis laiendada territooriumi ja kõrvaldada takistused spetsialistide läbipääsuks Lääne-Euroopast Venemaale. Ajend: 1) 1503.aasta vaherahu. 2) 1554

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Konspekt muistse Eesti kohta

• Pantvangide andmine • Saksamaal ristisõdijate värbamine • Riia linna rajamine 1201 - Liivimaa kristlik ja majanduslik keskus • 1202 Mõõgavendade ordu - tugev poliitiline jõud • Kaupo PÕHJUSED • Piiskopivõim • Uute koormiste kehtestamine • Ristiusu levitamine (Saksa ristirüütlid), eestlased taarausku • Maade juurde saamine TULEMUSED • Eesti ala jagati võõrvõimude vahel väikeriikideks • Mõõgavendade orduriik (-1236) — Saksa ordu Liivi ordu • Riia peapiiskopkond — Kuramaa, Tartu, Saare-Lääne piiskopkonnad • Taani Eesti hertsogkond • Eesti ristiusustati EESTI VALLUTAMINE • Põhiline sõjategevus Lõuna-Eestis • Ümera lahing - eestlaste võit Võnnu lähedal (soodne lahingupaik - järsukaldaline Ümera jõgi) • Saarlased ja läänlased vallutasid linnuse, ülestõus laienes mandrile • 1223-1224 suruti ülestõus maha, võim taastati • Taani kuninga positsioon nõrgenes • Olukorda kasutas ära Riia leer - sõjakäik Saaremaale

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Saksa ordu

Saksa ordu valdused 14.-15. sajand Liivimaa haru 1237 ühines Saksa orduga Mõõgavendade Ordu ja muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus, alates 15. Saj lõpust Võnnu. Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja foogtid, kes juhtisid vastavalt komtuur-ja foogtkondi, mille keskuseks olid linnused. Olulised sündmused: 1405-1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese võimu all. Sõltumatus Saksa ordust Vastuolud Riia peapiiskopidega ja Riia linnaga, mis viis Liivisõjani ja ordu likvideerimiseni. Linnuste meeskond koosnes ordu reegli järgi koos elavatest rüütelvendadest ja vaimulikest ning LINNUSED sõduritest ja teenritest. Rüütleid oli umbes 500, kuid nende arv aastatega aina kahanes. Ordulinnuses oli korraldatud linnuse majanduse

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo KT kordamine: keskaeg

aastal eestlaste ja liivlaste-latgalide-saksalste vahel ning eestlased kaotasid ­ eestlaste vabadus kaotati. 4. Nimeta eestlaste tugevused ja nõrkused muistses vabadusvõitluses. Tugevused ­ mehed olid välja õpetatud, hästi relvastatud Nõrkused ­ omavahelised vastuolud, konfliktid, koostöö oli kehv 5. Millised feodaalriigid loodi pärast vallutusi Vana-Liivimaa aladele? Saare-Lääne piiskopkond, Saksa ordu, Tartu piiskopkond, Eestimaa piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond 6. Kuivõrd muutus eestlaste õiguslik seisund vallutuste järel?tulid maksud; muinaseestlaste vanemad said vasallideks; õigus kanda relvi; õiguslik pärilikule maakasutusele; isiklik vabadus säilis; eestlastega sõlmiti alistumislepingud 7. Kuidas toimus kihelkondade loomine Vana-Liivimaale? Maa alistamisel rahvas ristiti ja hakati kirikuid ehitama ­ igasse kihelkonda ehitati kirik ­ kihelkonna keskpukti, vana linnamäe või pühapaiga lähedusse. 8

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
19
rtf

Eesti keskaeg kokkuvõte

aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire. 1248 ­ Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus ­ raad ­ olemas. 1248­1250 ­ Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. 1253 ­ Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. 1255 ­ Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. 1259 ­ Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. 1260 ­ Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt.

Ajalugu → Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ala valitsejad 13-18 saj

Tartu piiskopkonna. Tartu piiskop andis umbes poole Sakalast Mõõgavendade ordule. 23.aprillil 1343.aastal alanud Jüriöö ülestõsu vältel määrati eestlaste seas 4 kuningat, kes tapeti läbirääkimistel ordumeistriga. Ordu sai endale Jüriöö ülestõusu tõttu Põhja-Eesti. 1346.a. loovutas Taani oma valdused Saksa ordule. 16.saj. teisel poolel oli Eesti killustatud viieks väikeseks riigiks: Saksa ordu Liivimaa haru, Tartu piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Kuramaa piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. 1558.a. vallandas Moskva suurvürstiriik Liivi sõja, Tartu langes Venemaa kätte juunis. 1559.aastal andis Saksa ordu Liivimaa haru end Poola kaitse alla ning Saare-Lääne piiskop müüs koos Kuramaa piiskopiga oma valdused Taanile. Gotthard Kettler sai uueks ordumeistriks Liivimaale appi tulnud Poola ei suutnud pealetungivaid venelasi aga tagasi lüüa. 1560.aasta talurahva ülestõusu järgne Tallinna minek rootslaste kätte sundis Poolat

Ajalugu → Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

poliitilise aktiivsuse, olid laastatud nii mässajate kui mässu mahasurujate käe läbi *veel 3 aastat hiljem nimetatakse Harjumaad "tühjaks ja mahajäetud maaks" *järgnevatel sajanditel ei kuule me enam midagi eestlaste iseseisvatest poliitilistest ettevõtmistest *talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud *väikevasallid vaesusid Vana-Liivimaa valitsemine 1.Vana-Liivimaa koosnes: *Saksa ordu Liivimaa haru (Liivimaa meister) *Riia peapiiskopkond (Riia piiskop) *Tartu piiskopkond (Tartu piiskop) *Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) *Kuramaa piiskopkond (Kuramaa piiskop) 2.Vasallide õiguslik seisund muutus aja jooksul kindlamaks. *alates 1315. a saadi lääne pärandada *1329. a laiendati pärimisõigus tütardeke *1397.a said pärimisõiguse Harju-Virus mõlemad sood aga ka kõrvalsugulusastmed kuni 5.põlveni *nõnda kujunesid läänid vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas maaisanda võimutäitust

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kontrolltöö küsimused ja vastused (7 klass)

2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja li...

Ajalugu → Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kordamisküsimused 11. Klassile: keskaeg

Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivisõda

4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade

Ajalugu → Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik ­ soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused Aastaks 1561 ­ Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28. novembril Vilniuses sõlmitud lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond (Iseseisev Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 ­ Liivi sõja lõpp. 10. augustil Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu, millega Rootsi kätte jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla,

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun