tasu arvel või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida ei võinud vastavalt asjaoludele pidada käsundi täitmiseks vajalikuks. · Eeldatakse, et käsundisaaja tasu katab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kahju. Tasu maksmine käsunduslepingu lõppemise korral · Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. · Tasu suuruse määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut,
Ametijuhendis on toodud töötaja positsioon tööandja struktuuris, tööülesanded, vastutus ja õigused. Autorileping • Autorileping (litsentsileping) on kirjalik leping, mille on sõlminud autor või tema õigusjärglane ja teost kasutada sooviv isik selleks, et kasutada mõnd teost (foto, taies, tekst jne). Autorilepinguga annab autor või tema õigusjärglane teisele poolele loa kasutada teost lepingu tingimustega ettenähtud viisil. Käsundusleping • Käsundusleping sõlmitakse kas ühekordse või jätkuva teenuse osutamisel, näiteks projektide jms dokumentide koostamiseks, ametiasutuste asjaajamiseks, juhtimisteenuse osutamiseks jne. Tööleping • Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tingimusi reguleerib lisaks
maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja
Põhjendage oma vastust. Tööandja ei toiminud õigesti, kuna teda ei saa koondada, sest tema lapsed olid alla 3- aastased. 19. Millise lepinguga on tegemist? a) Töötaja allub juhtimisele ja kontrollile - tööleping b) Lepingu objektiks on tööprotsess - töövõtuleping c) Töö või teenuse teostajaks on kolmas isik - töövõtuleping d) Töö eest ei maksta tasu, kui selles on kokku lepitud - käsundusleping 20. Nimeta käsunduslepingu pooled. Mis eristab käsunduslepingut töövõtulepingust? Käsunduslepingu pooled on käsundiandja ja käsundisaaja. Käsunduslelepingut eristab töövõtulepingust see, et käsundusleping on tähtajaline, aga töövõtuleping on pidev protsess. Käsunduslepingu puhul saadakse tasu siis, kui on kokkulepitud, aga töövõtulepingu puhul saadakse tasu kindlasti. Käsunduslepingu puhul toimub töökorraldamine iseseisvalt, aga töövõtulepingu puhul
Töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu põhilised erinevused Leping Erinevused Tööleping 1. Suunatud protsessile 2. Alluvusvahekord 3. Töö riskid tööandjal 4.Õigus puhkusele. 5. Alati tasuline, alampalk määratud riigi poolt 6. Töötaja täidab isiklikult. 7. Kohustuslikud tingimused seadusega määratud. 8. Üldjuhul tähtajatu Töövõtuleping 1. Suunatud tulemusele 2. Alluvusvahekorda pole ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool RP16 KÕ Kersti Pirjo Võlaõiguslike lepingute eristamine Analüüs Juhendaja: Laivi Annus-Anijärv Mõdriku 2016 Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping (TLS) (VÕS) (VÕS) Mõiste Töölepingu alusel Töövõtulepinguga Käsunduslepingug teeb füüsiline isik kohustub üks isik a kohustub üks isik (töötaja) teisele (töövõtja) (käsundisaaja) isikule (tööandja) valmistama või vastavalt lepingule tööd, alludes tema muutma asja või osutama teisele
valmimisega (jäävad ära nii katseaeg kui muud TL kaasnevad kohustuslikud tingimused). · Töövõtuleping on tööandjale tavaliselt vähem koormav, aga vaidluse puhul võib kohus või töövaidluskomisjon lepingu vabalt töölepinguks ümber nimetada koos sellega kaasnevate sanktsioonidega. Lähtutakse tehtavast tööst ja lepingu sisust. Käsunduslepingu pealmised erinevused töölepingust ja töövõtulepingust: · käsundusleping võib olla suuline · käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena · käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7 · käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida · käsundisaajal ei ole õigus saada puhkust · käsundisaaja vastutus pole piiratud · käsundisaaja tervist ning ohutust ei kaitse töötervishoiu ja tööohutuse seadus · käsundisaaja saab vaidluse korral pöörduda ainult kohtusse.
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud
Tööleping- töövõtu ja käsundusleping OÜ Varuosa, registrikood 87534657, registreeritud aadress Narva 27, 83727 Narva (edaspidi nimetatud tööandjad) keda esindab Juhkam Voldemar põhikirja alusel (tööandja) ja Kalle Kukk, isikukood 38507125337, elukoht Seene 4, Narva, Ida-Virumaa (töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu alljärgnevatel tingimustel: Üldsätted: Lepingu eesmärgiks on sätestada Poolte õigused ja kohustused seoses töötaja töötamisega tööandja juures
Töötaja suur sõltuvus tööandjast. Sõlvtuse tagab see, et on alluvuse suhe. Kirjalik kokkulepe, tööandja allvuses. Tööaeg, koht ja mil viisil on määratud tööandja poolt. Töövõtuleping- vastavalt VÕS teenuse ostuamiseks kus inimene teenuse osutamisekorras valmistab v loob mingi asja kokkulepitud tähtajaks. Kirjas: valmismise tähtaeg!!!!! Sõltuvus tööandja suhtes puudub. Töötaja ise planeerib aega ja kus tee, ja mil viisil ja käsundusleping on VÕS !!! teenuse osutamine . Täita käsundit, reeglina ühekordne. Täidab konkreetset ülesannet. Sõlvtuvus tööandja suhtes puudub. Töötaja ise planeerib aega ja kus teeb ja mil viisil. Töövõidluskomisjonis – TÖÖLEPING TÖÖTAMISEREGISTER- TÕR, ööandja on kohuvtustatud registreerima kõik töötajad . WWW. Emta.ee Ravikindlustus- TÖR-ri kaudu saab kätte. HAIGUSLEHT 3 päeva tasustamata 5 päeva tasustatud – (tööandja 70 % - 5 kuu viimase)
kahju, mis tulenes sellise käsundi täitmisega tavaliselt seotud ohust või käsundiandja juhisest, välja arvatud juhul, kui tekkinud kahju tuleb katta tasu arvel või kui kahju põhjustas käsundisaaja käitumine, mida ei võinud vastavalt asjaoludele pidada käsundi täitmiseks vajalikuks. Tasu maksmine käsunduslepingu lõppemise korral Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tähtajatu käsunduslepingu korraline ülesütlemine Kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingul...
kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama tulemuse, tööandja maksma tasu. TL saab tööandja olla füüsiline isik. TVL alusel saab töövõtja olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. TL ja TVL võib olla nii tähtajaline kui tähtajatu. TL töötaja allub tööandja käskudele, TLV allumissuhe puudub. TL kindel tööaeg, 40 h nädala. TVL määratakse aeg, millal peab töö valmis olema. Käsundusleping Keerulisem on vahet teha töölepingu ja käsunduslepingu vahel, sest mõlemal juhul tehakse tööd protsessina. Võlaõigusseaduse järgi kohustub käsundisaaja osutama käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi. Käsundiandja aga peab maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsund on otsekui volitus tegutsemiseks mingi eesmärgi saavutamise nimel. Erinevalt töölepingust ei kirjutata käsundisaajale täpselt ette, kuidas ta oma tööd peab tegema.
Tööõigus Tööõiguse asend Õigus jaguneb kaheks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalikul õigusel ja eraõigusel on erinevad lähtekohad ja funktsioonid. Eraõigus lähtub üksikisikust ning selle ülesandeks on reguleerida tehinguid ja olemasolevate ning tekkida võivate huvikonfliktide lahendamist eraisikute vahel. Avaliku õiguse objektiks on riik kui kõrgema võimu kandja. Tööõiguse asend (2) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 on sätestatud, et VÕS'e üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 3 on sätestatud, et töölepingul...
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; d) tagama tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; e) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TLS töötaja tööandja alluvus suhe tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama ATS - teenistuja (ametnik) riik alluvus suhe. töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) Vangistus seadus kinnipeetav riik alluvus suhe. VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töövõtja ...
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
2. Kolektiivlepingu seadus 3. Töötajate usaldusisiku seadus 4. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 5. Liiklusseadus (juhitöö ja puhkeaeg (paragrahv 20)). 6. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus. 7. Täiskasvanute koolituse seadus 8. Pühade ja tähtpäevade seadus. 9. Tööturuteenuste ja-toetuste seadus. 10. Töötuskindlustuse seadus. Kriteeriumid lähtuvalt Reguleerib töölepinguseadus Töövõtuleping/ Käsundusleping töötegijast Tööleping Tööprotsessi juhtimine Juhib tööandja või tema Töö tegija esindaja Töötegemise delegeerimine Teeb tööd isiklikult Võib kasutada alltöövõttu Töövahend Kuulub üldjuhul tööandjale Isiklik või tegijale kuuluv Töösisekord Allub Ei allu
ÜLESANNE. Kirjelda erisusi erinevate töö tegemise lepingute vahel TÖÖLEPING TÖÖVÕTULEPING KÄSUNDUSLEPING 1. Seadus, millel leping põhineb Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Võlaõigusseadus 2. Lepingupooled Töötaja ja Tööandja Töövõtja ja Tellija Käsundisaaja ja Käsundiandja 3. Alluvussuhe (kas on) Töötaja allub tööd tehes Alluvussuhe puudub, TVL Alluvussuhe puudub, KL tööandja juhtimisele ja kontrollile, kirjeldatakse tehtav töö, kirjeldatakse osutatav teenus st tööandja määrab töö tegemise koha, määratakse tasu ja töö tähtaeg. ja lepitakse kokku tasus. ...
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks HÜPOTEEGI ehk PANDILEPINGUD- kelle kasuks on pant seatud ,on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja te...
– muu tööks mittevajaliku koolituse eest tasumine (nt kudumiskursus). Sünnipäevaks kingitud lilli ja joogivett ei loeta erisoodustuseks. Lilled kui ruumikaunistus on tavaline kulu, äripartnerile kingitud lilled on ärikingitus. Kellele saab ettevõte osutada erisoodustust? Erisoodustust saab osutada suhteliselt piiratud inimeste ringile: – juhatuse või nõukogu liikmed, – töölepinguga töötajad, – muu lepingu alusel ettevõttes töötavad inimesed, nt töövõtuleping, käsundusleping, ka pikaajaliselt ettevõttele kaupu müüvad inimesed, – eelnevalt nimetatud inimeste abikaasa, elukaaslane või lähisugulane, Lisaks, kui ettevõtjal on mitu firmat Eestis, siis kehtivad need reeglid kokku kõigi ettevõtetega seotud isikute suhtes, st kui firma A annab firma B töötajale tasuta süüa, siis on see ka erisoodustus. Kuidas erisoodustust maksustatakse? Erisoodustust maksustatakse tagurpidi, nagu inimene oleks selle hüve rahas kätte saanud. Näide
või korralduse alusel. • Töö tegemine või teenuse osutamine toimub töövõtu- või käsunduslepinguga. Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline leping, millega töötaja võtab endale kohustuse teha kokkulepitud Töösuhte vormistamine • Töövõtuleping sõlmitakse kindla teenuse osutamiseks, ilma, et sätestataks konkreetne tööaeg. Oluline on tähtaeg, mil töö peab valmis olema. Töövõtulepinguid sõlmitakse eraisikutega. • Käsundusleping sõlmitakse teenuse osutamiseks tavaliselt juriidilise isikuga. Erinevalt töövõtulepingust on käsunduslepingu juures oluline tööprotsess, kuidas teenust osutatakse. Sotsiaalne partnerlus • Töötajate sotsiaalseteks partneriteks on ettevõte ja selle juhtkond, ettevõtete liidud jm. • Tööandjate sotsiaalseteks partneriteks on töötajad, töötajate usaldusisikud, ametiühingud, ametiühingute keskliidud ja keskorganisatsioonid.
ülalpidamisleping. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Seltsinguleping – kaks või enam isikut (seltsinglased) kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Teenuste osutamise lepinguteks on käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja makseteenus, tervishoiuteenuste osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping ja seotud reisikorraldusteenused, hoiuleping. Osutatakse teenuseid, ostetakse teenust – müüakse tööjõudu. Mõistab tarbija õiguslikku positsiooni Tarbija põhiõigused Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale
Majanduse kontrolltöö 1) Selgita, milles seisneb tavakokkuleppe ja lepingu erisus. Leping on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Lepinguga kaasnevad õiguslikud kohustused ning sisuliselt on see võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel. Enamasti kaasneb lepinguga ka varalised kohustused ja õigused. 2) Nimeta lepingu üldtunnused. Lepingu üldtunnusteks loetakse: õiguslik dokument koostatud seaduslikus vormis kaks või enam poolt suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele koostatud seaduslikus vormis õigused ja kohustused on varalised tekitab, muudab või lõpetab poolte õigusi või kohustusi reguleerib eraõiguslike suhteid 3) Kust leiad võõrandamis-, kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni (missugusest seadusest)? Võlaõigusseadus...
Isesisev töö 1) Kas M-i ja N-i vahel on sõlmitud tööleping? Jah, nad sõlmisid suulise töölepingu. 2) Millest järeldad, et tegu oli just töölepinguga ja mitte käsundus- või töövõtulepinguga? Sest töölepingu nad sõlmisid suulised ja olid leppinud kokku tööpäeva ning lepingud sõlmisid füüsiline isik ja juriidiline isik. TLS §1 lg 1. Ning töövõtuleping ja käsundusleping on ajutine leping ning seal sõlmivad lepingud isik ja isik. VÕS § 619 ja VÕS § 635. 3) Kas M-iga töölepingu sõlmimisel järgiti alaealistega töölepingu sõlmimisele ettenähtud töölepingu seaduses sätestatud nõudeid? Võrdle kaasuses väljatoodud asjaolusid seaduses sätestatuga ja loo seoseid, näidates, kas kirjeldatud juhtumis on toimitud õigesti või mitte ja kui mitte, siis mida tehti valesti
koosseisu, samuti ei ole kindlaks määratud tööaeg ega koht. NB! Olulisem erinevus on käsundi ja töölepingul, et tööd tegeva isiku alluvuse määrab tööd andvale isikule. Töölepingu alusel teeb töötaja sõltuvat tööd, alludes tööandja kontrollile, siis käsunduslepingu puhul on käsundisaaja oma tegevuse korraldamisel vaba, määrates ise oma töötegemise viisi, koha, aja. Samas peab ta kinni pidama käsundiandja juhistest. Praktikas, sõlmitakse käsundusleping nt. Raamatupidamis või tervishoiuteenuste osutamiseks. Eristamine ( töölepingu eristamine töövõtulepingust) Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingu mõte seisneb selles, et makstakse töö tulemuse pealt. Sarnasus Töövõtu ja töölepingul on sarnasus, et mõlemad lepingud sõlmitakse töö tegemiseks.
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in ...
Tööleping (TL) Käsundusleping (KL) Töövõtuleping (TVL) Võrreldavad Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib võlaõigusseaduse § Reguleerib töölepingu seadus 635-657 omadused 619-634 Käsunduslepinguga kohustub
(VÕS § 271). Rendilepingu mõiste. Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti) (VÕS § 399). 40.Lepingud teenuste osutamiseks Sellesse lepingute gruppi kuuluvad lepingud, mille eesmärgiks on mingi teenuse osutamine teisele isikule. Üksikuteks lepinguliikideks on siin käsundusleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping,tööleping, arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövõtuleping, veoleping, speditsioonileping,pakettreisileping ja hoiuleping. Kõik need lepingud on põhimõtteliselt jaotatud kaheks selle alusel, kas lepinguga on kohustus saavutada teatud tulemus või on kohustus lihtsalt teatud töö tegemiseks või teenuse osutamiseks. Töö tegemisele suunatud lepingute jaoks on nn üldlepinguks käsundusleping.
Sander Pruul LL11 Töövõtuleping Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping (TVL) Alluvussuhe puudub, TVL kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Lepingu pooled: töövõtja ühelt poolt ja tellija teiselt poolt. Tasu: tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata. Töövõtuleping Töö tegemise aeg: määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. Lepingu kestus: TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövahendid: töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega. Töövõtuleping Puhkus: töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule. Ravikindlustus: TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva ...
asju tagasi anda) commodatum pruuklaen, laenuleping; laenatud asi depositum hoius, hoiuleping pignus pant; käsipant (Roomas andis pantija pandieseme pandipidaja valdusse) emptio-venditio ost-müük; ostu-müügileping (-tehing) pretium hind arrha käsiraha locatio conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine obligationes ex contractu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe negotiorum gestio käsundita asjaajamine bona fides hea usk mala fides pahauskus
MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist it...
KÄSUNDUSLEPING Käesoleva käsunduslepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Käsundiandja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [käsundiandja esindaja nimi] (edaspidi: Käsundiandja), ja (2) [Käsundisaaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [käsundisaaja registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [käsundisaaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Käsundisaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ...
KÄSUNDUSLEPING Käesoleva käsunduslepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [asukoht] (1) [Käsundiandja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [käsundiandja esindaja nimi] (edaspidi: Käsundiandja), ja (2) [Käsundisaaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [käsundisaaja registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [käsundisaaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Käsundisaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu ...
palka kuid hetkel vabad olevad töökohad ei paku neile kas piisavalt või pole inimestel vajalikku kvalifikatsiooni või hoopiski pealehakkamist. Samuti olen täheldanud, et tööle minnes, puudub paljudel eneseusk. Inimesed ei tea, kui palju nad väärt on ja ei oska vastavat palganumbrit küsida. Eelkõige võib seda öelda noorte alles oma karjääri alustavate inimeste kohta. Töötada on võimalik kas töölepingu, töövõtu lepingu või käsunduslepingu alusel. Töövõtu leping ja käsundusleping alluvad võlaõigusseadusele, tööleping aga töölepingu seadusele. Mõtlesin, et kuna osa tänapäeva inimestest, olles ise töötajad, ei pruugi tegelikult olla nii hästi kursis töölepingute, seaduste ning oma kohustuste- ja õigustega, kui võiks olla, siis selle referaadi eesmärgiks ongi lähemalt tutvustada üht töötamisega seotud osa. Räägin lähemalt töölepingu sõlmimisest ja lõpetamisest, töölevõtu seadusest, töötajast ning tööandjast ja nende õigustest ning
Kuusik ei andnud üle määratud tähtajaks tehtud osa, siis Justiitsministeeriumil on õigus nõuda tagastada raha täies ulatuses ehk summas 1000 eurot. Kui töö on osaliselt tehtud ja tehtud osa on üle antud käsundiandjale, siis lähtudes VÕS § 629 lg 1 esimesest lausest (kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust) tuleb teha arveldus ja vähendada tagasi nõutava raha summa tehtud ja käsundiandjale välja antud töö maksumuse võrra. Lepingu tingimustel ühe lehekülje tõlge maksab 40 eurot (1000+3000=4000:100=40). 2. 5.A ostis B käest kasutatud sõiduauto Suzuki Baleno. Enne tehingu sõlmimist tehti proovisõit. A jäi auto kvaliteediga rahule
õiguskaitsevahendeid, kuna tellija on omapoolseid kohustusi rikkunud (N: nõuda tellijalt kahju hüvitamist, mis tekkis asja säilitamisega). 5. Kas töövõtjale ja käsundisaajale tuleb maksta tasu, kui tasu suuruses ei ole üheselt kokku lepitud? Vastus: Töövõtuleping on oma olemuselt tasuline leping (tasu maksmise kohustus tekib tellijal isegi juhul, kui tasu suuruses ei ole üheselt kokku lepitud sel juhul tuleb töövõtjale maksta nn keskmist tasu). Käsundusleping on aga olemuselt tasuta leping (kui tasust pole eraldi kokku lepitud, siis seda maksma ei pea). VÕLAÕIGUS 2 Õppejõud A. Õige
Käsundusleping __._______________ 20____.a. Käsundiandja ____________________________________________, isikukood/registrikood _____________, asukoht/elukoht________________________________________________ juhatuse liikme ___________________________________________ isikus ja Käsundisaaja _____________________________________________, isikukood/registrikood ___________, asukoht/elukoht__________________________________________________ juhatuse liikme ___________________________________________ isikus sõlmisid käesoleva käsunduslepingu alljärgnevatel tingimustel: 1. Käsunduslepingu (edaspidi Leping) pooled Käsundiandja: ___________________________ Isiku/registrikood: ___________________________ Elu/asukoha aadress, postiindeks: __________________...
DEKLARATSIOONID Milliseid deklaratsioone maksuamet ettevõtjalt tahab? Maksuamet tahab kolme liiki deklaratsioone: TSD ehk ametliku nimega ,,Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon" koos lisadega; KMD ehk käibemaksudeklaratsioon, koos lisadega; Spetsiaalsed INF-deklaratsioonid. Kõik deklaratsioonid tuleb esitada internetis, e-maksuameti kaudu. 1. TSD deklaratsioon koos lisadega Käibemaksukohustuslane esitab TSD igal kuul, ka siis, kui maksustatavaid väljamakseid ei ole. Mitte-käibemaksukohustuslane esitab TSD ainult siis, kui tal on midagi deklareerida. TSD ja lisad tuleb esitada maksustatavate kulude tegemise järgmise kuu 10. kuupäeval. TSD esitamisel arvestatakse kassapõhiste kuludega, kulu deklareeritakse sel kuul, kui tehakse väljamakse. Nt veebruari eest maksti töötasu märtsis deklaratsioon esitatakse ja maksud makstakse 10. aprilliks. TSD põhiv...
Lepingud, mis on suunatud püsivatele kohustustele või korduvate kohustuste täitmisele, nim kestuslepinguteks (VÕS § 195 lg3). Kestuslepingud on näiteks töö-, üüri-, rendi- ja kindlustuslepingud. Teatud juhtudel võivad kestuslepingud olla ka müügilepingud, millega kohustatakse tarnima kaupu pikema aja jooksul, ning tööettevõtelepingud, kui teenuseid osutatakse korduvalt teatud aja jooksul. Kestuslepinguks on tavaliselt näiteks käsundusleping. Kestuslepingu kohustuste maht sõltub sellest, kui pikaks ajaks on leping sõlmitud. Kestuslepingute eristamine ühekordsetele sooritustele suunatud lepingutest võib olla probleeme, kui lepingut tuleb täita osadena pikema aja jooksul. Siis tuleb igal konkreetsel juhul lepingut tõlgendades välja selgitada, kas pooled on soovinud sõlmida ühekordsele sooritusele suunatud lepingut või on pooled pidanud silmas
talle kord nädalas kauplusest toidukraami. Kuna Jüril oli olemas korralik arvuti ,siis lepiti kokku ,et Jüri annab selle Tiinale ja Tiina tasub Jürile kokkulepitud summa viie kuu jooksul võrdsetes osades. Selgita milliste lepingutega on kõikidel juhtudel tegemist ja oma selgitust põhjenda vastava õigusaktile viitamisega? VASTUS: 1. Üürileping (VÕS § 271) - Jüri annab Maiale oma õunaaia. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. 2. Käsundusleping (VÕS § 619) - Jüri annab enda elamust kaks tuba Tiinale elamiseks. Tiina kohustub Jüri elamut koristama kolm korda nädalas ja tooma talle kord nädalas kauplusest toidukraami. 3. Müügileping (VÕS § 208) - Jüri annab arvuti Tiinale ja Tiina tasub Jürile kokkulepitud summa viie kuu jooksul. Millises vormis peaksid kokkulepped olema sõlmitud? VASTUS: Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui
KÄSUNDUSLEPING nr 84 Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas, Sotsiaalministeerium, registrikood 50100834, aadress Pärnu maantee 39 , 16008 Tallinn, keda esindab Sotsiaalkaitseministeeriumi kantsler Üllar Valge, kes tegutseb Sotsiaalministeeriumi põhimääruse alusel (edaspidi nimetatud Käsundiandja) ja MTÜ Eestimaa Inimestekaitse Liit, registrikood 70355133, aadress Punane tn 67, 108515 Tallinn, keda esindab juhatuse esimees Tiit Kalner, kes tegutseb põhikirja alusel (edaspidi nimetatud Käsundisaaja), keda edaspidi nimetatakse eraldiseisvalt Pool ja koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepinguga kohustub Käsundisaaja Lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras arendama puuetega inimeste tegevust (edaspidi nimetatud Käsund), tehes selleks järgmisi tegevusi: 1.2. reaalset abi vajavate inimestele: aidata toiduvalmistamisel, p...
Error faktiline kehtetu, õigusnormides kehtiv. Ofert ja aktsept. Esindus kaudne tegutseb oma nimel ja teise arvel; otsene teise nimel ja arvel Roomas puudus. Lepingud vanimas õiguses: mancipatio, nexum, in iure cessio. Hilisemas: verbaalsed suuline lubadus täita kohustus. Literaalsed põllumaj. Ja kaub. Reaalsed muutlaen, pruuklaen, hoiuleping, fiducia ehk pant, pignud ehk pant. Konsensuaalsed emptio-venditio, lacatio-conductio, mandatum ehk käsundusleping. Seltsinguleping. Nimeta lepingud: vahetus, sobing, kasutus, aestimatum. NAGU lepingust volituseta võõraste asjade ajamine, aluseta rikastumine, varaühisus. DELIKTID Publica ja privata. Infamia ehk autus. Liigid iniuria ehk õigusvastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. Vargus. Röövimine. Võõra asja õigusvastane rikkumine või hävitamine. Vägivald ja ähvardus. Pettus. Kahju tekitamine kreeditorile. Nagu deliktist aluseks kahju tekitamine. Pärimine
A aegumine истечение срока давности alaealine несовершеннолетний ametiühing профсоюз ametiühingute seadus Закон о профсоюзах ametnik чиновник asjaolud обстоятельства avaliku teenistuse seadus Закон о публичной службе B bioloogilised ohutegurid биологические факторы опасности D direktiiv директива dokumentaalsed tõendid документалъные доказательства E edasi kaebama обжаловать Eestisse lähetatud Закон об условиях труда töötajate töötingimuste работников, командированных в seadus Эстонию ennetusmeetmed превентивные меры ennetustegevus превентивная деятельность eriosa особая часть esindaja, seadusjärgne представитель, представительство esindus по закону esmaabivahendid средства первой ...
tsiviilõig e varaline vastutus 4.Distsiplinaarvastutus Vabastavad asjaolud: a) Süüdimatus b) Armu andmine-ainult president c) Amnestia d) Aegumine aegumatuid on sõjakuriteod.Rahaline vastutus kestab 3 aastat. Eksamil tulevad: Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Töölepingus katseaeg 2 kuud aga oleks võinud ollaoleks pidanud 4kuud ,kuna 4 kuuks läks tööle. Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus(haigusleht vajalik) ei teavitanud ja tuli purjus peagaa tööle(vigastuste oht,fikseerimiseks kutsuda politsei) ja teise töötaja asjad olid samuti kaduma läinud. Toomas saab Tarvi vallandada, pöörduda maakohtusse
Praktikas on jõutud järeldusele, et kui käsundi sisu eeldab tehingute tegemist teise isiku eest, siis eraldi volitust käsundisaajale tehingute tegemiseks anda ei ole vaja. Teise isiku nimel teeb tehinguid näiteks juhatuse liige. Teiseks isikuks on ettevõtja, keda juhatuse liige esindab igapäevases majandustegevuses. Ettevõtja ja juhatuse liikme vahel sõlmitakse teenuse osutamiseks nn juhatuse liikme leping, mis aga oma olemuselt on ennekõike käsundusleping. Käsunduslepinguna saab antud lepingut käsitleda juba seetõttu, et juhatuse liige peab oma kohustuste täitmiseks osutama teenust, mis seisneb ennekõike juhtimise korraldamisel ning eesmärgi saavutamine ei ole siinjuures aga oluline, va juhul kui ei ole kokkulepitud teisiti. Käsunduslepingu regulatsioon erineb oluliselt teistest teenuse osutamise lepingute regulatsioonist, ennekõike eristab nimetatud lepinguid lepingute eesmärk ja tasulisus.
- Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) - Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus - Kannatanu nõusolek - Oma õiguste teostamisele suunatud tegu - Teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toimepandud tegu Eksam: 28. Nov. Riigi õigus Õiguse aluse kaasus Tööõiguse kaasus Töölepingu kaasuse näide: Tarvi-kinnipeetav,vangistusseaduse alusel töötas; hiljem töövõtuleping, kui vanglas ei olnud. Peeter- advokaat(teeb kõik mis võimalik), käsundusleping Siim-vanglaametnik,avalik teenistus,ATS. Äriühingu juht Toomas võttis Tarvi tööle. Tööleping(katseaeg) 2 kuud oleks pidanud 4 asemel, kuna 4 kuuks läks tööle. Tarvil pidid olema enda tööriistad- 3 kuud oli tööl, siis puudus(haigusleht vajalik) ei teavitanud ja tuli purjus peagaa tööle(vigastuste oht,fikseerimiseks kutsuda politsei) ja teise töötaja asjad olid samuti kaduma läinud. Toomas saab Tarvi vallandada, pöörduda maakohtusse
Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. Igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises. 1.8 Teenuste osutamise leping Antud osas võlaseaduslepingust käsitletakse järgnevaid lepinguid: käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakkettreisileping, hoiuleping ja komisjonileping. Lisaks sellele on ka peatükk maksekäsundi ja arveldamise kohta. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
suuremates firmades. Sotsiaalministeerium võttis aastal 2008 kasutusele ohutu tööelu tarkvara, kus tööandja saab läbi viia töökoha riskihindamise ( www.tooelu.ee), samal lehel saab ka töötaja teada kõike vajalikku tema õigustest. Saada töö eest õiglast tasu Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud. Lepinguteks võivad olla tööleping, töövõtuleping või käsundusleping (kui käsunduslepingus pole töötasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu). Vabariigi Valitsuse kehtestatud töölepingu töötasu alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. 1. jaanuarist 2015 on aasta
mancipium, ii n. omandiõigus, omand matrimonium, ii n. abielu pretium, ii n. (ostu)hind, väärtus praedium, ii n. maatükk, krunt damnum, i n kahju, kaotus delictum, i n. delikt, õigusrikkumine edictum, i n. käsk, korraldus, edikt furtum, i n. vargus interdictum, i n. keeld; interdikt lucrum, i n. kasu, tulu mandatum, i n. käsund, käsundusleping mutuum, i n. muutlaen pactum, i n. pakt, leping, kokkulepe responsum, i n. vastus; arvamus senatusconsultum, i n. senati otsus testamentum, i n. testament bona, orum n. (plur.) vara, varandus caput, pitis n pea; õigusvõime crimen, minis n
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
