c. pädevus on õiguslikult määratletud 14. Millised on haldusorganite liigid? asutused, koguna tegutsevad haldusorganid (nt. VV), isikuna tegutsevad (nt VP). 15. Mis on teovõime? Mis eluaastast? On isikuvõime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, alates 18a.; piiratud õigusega teovõime on kuni 18a. või täisealine kui tegemist on vaimse või nõrga mõistusega isikuga.; äriühingu puhul alates äriregistrisse kandmise hetkest 16. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? Deliktivõime on alates 14a., iseseisev juriidiline võime 17. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kohustusi, tekib elusaltsünniga 18. Kuidas asutusi liigitatakse: Ametiasutus (kov või riigi eelarvest finantseeritud asutused), riigiasutus (halduse kandja asutus), KOV asutus (halduse või linna halduse kandja), Valitsusasutus. 19. Nimeta ametiasutusi
Mis on nende vahe? 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk.) Mis on nende vahe? 34. Mis on süüvõime? Mis eluaastast? 35. Mis on otsusevõime? 36. Mis on loomuõigus? 37. Mis on teovõime? Mis eluaastast? 38. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? 39. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? 40. Kes on õigussubjekt? 41. Kes on politseinik? 42. Kes on füüsiline isik? 43. Kes on juriidiline isik? Kuidas õigused jagunevad? Too 1 näide? 44. Nimeta töötaja kohustused (5 tk.) 45. Mis asjaoludel on töötajal õigus keelduda tööst? (4 tk.) 46. Nimeta tööandja kohustusi (4 tk.) 47. Milline on maksimaalne tähtajalise töölepingu pikkus? 48. Millised on töötasu erijuhud? (4 tk.) 49
s, kui ei ole sätestatud teisiti. V: Käskkiri üksikakt, mis reguleerib üksikjuhtumit. Minister annab käskkirku välja teenistusalastes (???) ja muudes üksikküsimustes. Jõustub allakirjutamisel, kui ei ole sätestatud teisiti. 6. Õigussuhe ja selle elemendid (nimeta elemendid ja anna nende sisu). V: Õigussuhe on isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Elemendid: -subjektid, objekt, subjektiivsed õigused, juriidilised kohustused. 7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. V: Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste/kohustuste kandja , algab inimene elusalt sündimusega ja lõppeb surmaga. Teovõime on isiku võime oma tegudega võtta endale õogusi ja kohustusi. Teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilt vastutust toimepandud õigusrikkumise eest.
ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid: Subjektid Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused Objekt 8. Õigussuhte subjektid. Subjekt: kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse (õigusvõime, teovõime, deliktivõime) Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 9. Juriidiliste isikute liigid.
vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid: • Subjektid • Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused • Objekt 7. Õigussuhte subjektid. Subjekt: kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse (õigusvõime, teovõime, deliktivõime) 8. Õigusvõime. Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. 9. Teovõime. Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 10. Deliktivõime. Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 11. Juriidiliste isikute liigid
õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on visiku võime olla õigussuhte osavõtja 10. õigusvõime Õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. 11. teovõime Teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi ja teovõimet ei piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras. 12. deliktivõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 13. juriidiliste isikute liigid a) Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid.
riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektiivsus ehk võime osaleda õigussuhtes. Õigussuhte object. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte jaoks esinevad hüvena. 7. Õigusvõime. Milline tähendus on õigusvõimel õigussuhtes? Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. õigusvõime - riigi poolt tunnustatav isikuvõime omada õigusi ja kohustusi, st olla õiguste ja kohustuste kandja. Üksikisiku õigussubjektsust iseloomustavad isiku õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime on võime omada õiguse ja kohustusi, iseseisvalt teostada ehk omandada neid õigusi ja kohustusi oma tegudega. Teovõimetute õigusi ja kohustusi teostab keegi teine. Õigussubjektsus eeldab subjekti võimet kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud
subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid: • Subjektid • Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused • Objekt Subjekt: kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse (õigusvõime, teovõime, deliktivõime) Subjektiivne õigus: lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus: riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr. Objekt: Materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime
Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjetide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Subjekt- Kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse(õigusvõime, teovõime, deliktivõime). Subjektiivne õigus: lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus: riigi poolt kehtestatud kohustuslikkäitumise määr. Objekt: Materjaalne ese, vaimne või uu sotsiaalne hüve, mis rahuldabüksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 7. Õigusvõime.
Selgita iga õigussuhte elemendi olemust/sisu. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjetide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Subjekt- Kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse(õigusvõime, teovõime, deliktivõime). Subjektiivne õigus: lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus: riigi poolt kehtestatud kohustuslikkäitumise määr. Objekt: Materjaalne ese, vaimne või uu sotsiaalne hüve, mis rahuldabüksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 7. Õigusvõime.
Euroopa õigussüsteemis tehakse vahet täielikul ja piiratud teovõimel. Eesti seadusandluse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud(täisealisel) isikul. Alla 18-aastasel isikul(alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistlikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime ja temale seatakse eestkoste. Piiratud võime seab inimesele kohus, kui selleks tekib vajadus. 10 Deliktivõime. Deliktivõime on võime vastutada süülise käitumise korral. 11 Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslike või avalik-õiguslik. Avalik-õiguslik on juriidline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute liigud: Riik, Avalik-õiguslikud
5. Millisesse kohtusse saavad pooled pöörduda? Maakohtusse, sest selles kaasuses on pooled võrdsed ehk ei ole alluvussuhet. 6. Millist liiki õigusaktiga on kohtulahendi puhul tegemist? Üksikakt (kohtuotsus) 2. 17-aastane Kairi soovib abielluda täisealise Taaviga. Kas noored on õigussubjektsed? – Õigussubjektsus koosneb 3 osast: õigusvõime (algab elusalt sünniga), teovõime (algab 18.eluaastast, ennem seda on piiratud teovõime), deliktivõime (algab 14.eluaastast). Kairil on õigusvõime, piiratud ehk osaline teovõime ja deliktivõime. Taavil on õigus-, teo- ja deliktivõime. Ainult deliktivõimest sõltub see, kas õigussubjektne või mitte. Jah, noored on õigussubjektsed. Noored otsustasid endale üürida korteri ja kuna Taavil polnud tööülesannete tõttu aega seda teha, siis nendevahelise kokkuleppe kohaselt pidi Kairi sõlmima üürilepingu korteri omanikuga. Kas Kairi toimis õigesti
varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Juriidilise vastutuse liigid · Kriminaalvastutus · Haldusvastutus · Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus · distsiplinaarvastutus · Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks. - On juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline, õigusvõimeline ja teovõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. - Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse · ÕIGUSSUBJEKTSUS SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA ÕIGUSSUBJEKTSUSE MOODUSTAVAD: · Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
üksikakt, üksikjuhtum (jõustub allkirjastumisel kui pole kirjas muu) 8. Õigussuhe ja selle elemendid. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele/// elem: 1-subjektid; 2-subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused; 3-objekt 9. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse/// Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja/// Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada///
määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist) ja juriidilised kohustused (riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr), objektid (materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi) 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse ÕIGUSSUBJEKTSUS – SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi
Õigussuhe on suhe, milles subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja subjektiivsete kohustustega. (Õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidilste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele). Õigussubjektsus on isikuvõime olla õigussuhtest osavõtja, selle moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. Juriidilise sisu moodustavad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi. 7. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. ( Õigusnormide rakendamine on kompentsete riigiorganite riigivõimualaneorganiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel
kohustuste olemasolu ja mis toetub riigi sunnijõule. Õigussuhe erineb teistest selle poolest, et tekib õigusnormi alusel ja selle säilimist tagab riik. Õigussuhte elemendid –subjektid, objekt, subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. Subjekt: ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis moodustavad õigussubjektsuse (õigusvõime, teovõime, deliktivõime) Subjektiivne õigus: lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus : riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr. Objekt: Materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 7. Õigusvõime.
subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest, eristatakse õiguse realiseerimise vorme: 1) Õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2) Õigusnormide kasutamine 3) Õigusnormide rakendamine. 32. Õigussuhte subjektid Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need isikud, kes on õigussubjektsed. Isiku õigussubjektsuse moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 33. Õigussubjektsus. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja. 34. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime Õigusvõime on isiku riigi poolt tunnustatav võime omada õigusi ja kohustusi. Sünnist saati, surmani. Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega. Deliktivõime on isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õiguserikkumise eest. 35. Õigussuhte objektid
ÕIGUSNORM riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille rikkumise puhul võib rakendada sundi või karistust. ÕIGUSSUBJEKT : 1)Füüsiline isik: ( inimene sünnist surmani) 2) Juriidiline isik : (ettevõte alates registreerimisest) eraõiguslik AS; OÜ,MTÜ Avalikõiguslik ( riik, KOV) Õigusvõime omab õigusi ja kannab kohustusi. Teovõme iseseisvalt teeb kehtivaid tehinguid Alates 18 -surmani. Täielik teovõime / piiratud teovõime (0-18) Deliktivõime alates 14 a. isik kannab vastutust õigusrikkumise eest. ÕIGUSE JAGUNEMINE Eraõigus reguleerib isikute vahelisi suhteid. (Tsiviilõigus, Tööõigus ) Avalik õigus korraldab suhteid riigi ja isiku vahel (Riigiõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Kriminaalõigus., Rahvusvaheline õigus ) ÕIGUSÜSTEEM ( mandri-euroopa, anglo- ameerika, islam, aafrika jne): Õigusakt kirjalikus vormis õigusnormide kogum Õigusnorm üldise iseloomuga, kohustuslik
Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr. Õigussuhte objekt - Materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse ÕIGUSSUBJEKTSUS SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi
ORGANISATSIOONID: riik, riigiorganid, riiklikud majanduslikud ettevõtted, eraettevõtted, ühingud 31. Õigussubjektsus. on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada – tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest). 32. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õiguvõime on tiigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.Tsiviilõiguslik võime tekib inimesel sünniga või isegi enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saades. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk
Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr. Õigussuhte objekt - Materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse ÕIGUSSUBJEKTSUS SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid
kohustuste kaudu. 3. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik. 4. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhte elemendid on: 1. Õigussuhte subjektid ehk suhte pooled; 2. subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis subjekte seovad; 3. õigussuhte objekt. 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigussuhte subjektid füüsilised isikud, juriidilised isikud Õigusvõime õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimestel täisealiseks saamisega. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saades.
Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr. Õigussuhte objekt - Materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse ÕIGUSSUBJEKTSUS SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk
Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid (algab 18. eluaastast ja lõpeb surmaga) Jaguneb kaheks: · Täielik teovõime alates 18. eluaastast ja lõpeb surmaga (täisealised) · Piiratud teovõime alaealised -18. eluaastani või täisealistel isikutel, kes on nõrgamõistuslikud või vaimuhaiged või muu psüühikahäirega kestvalt! (See tähendab, ei saa aru oma tegudest või ei suuda juhtida oma käitumist). Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest (algab 14. eluaastast ja lõpeb surmaga). Õigusnorm subjekt Subjektiivne õigus õigustatud isik - riik Posit. e. objek. õigus õigust. isik kohust. isik Juriidiline kohustus Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr.
2. Liitõigussuhted mõlemal poolel õigused ja kohustused(kahepoolsed N:müügi,vahetusleping) Õigussuhte funktsiooni järgi: 1. Regulatiivsed õigussuhted 2. Kaitsvad õigussuhted Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtes subjektiks. Tegutsemisvõime- delikti(vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku. Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud. Õigussubjektsus- 1.õiguvõime 2.teovõime 3.deliktivõime JURIIDILISED FAKTID Sündmus-ei sõltu inimese tahtest(loodusnähtused) Õiguspärased teod 1. Juriidiline fakt- juriidilisele tagajärjele suunatud tegu(abiellumine) 2. Juriidiline toiming-kutsub esile juriidilise tagajärje,sõltumata sooritaja tahtest(võõra kaotatud asja leidmine) 3. Juriidilise resultaadiga tegu-suunatud vaimse loomingu saaduse loomisele(autoriõiguse toob kaasa) Õigusliku tagajärje alusel 1
Tsiviilõiguse esemeteks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. 13. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi.See on kõigil ühetaoline ja piiramatu – algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime, mis sõltub isiku vanusest ja psüühilisest seisundist, on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Füüsilise isiku deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. 14. Füüsilise isiku elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Inimese elu ruumiline keskpunkt. Füüsilise isiku tegevuskoht on koht, kus inimene alalselt või peamiselt teguseb, tema elu ruumiline keskpunkt. 15. Teadmata kadunud isik Tingimus: Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha,eluoleku või surma
Kõigile neile on aga ühine õigussuhte subjekti üldine õigusteoreetiline konstruktsioon. Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. 33. Õigussubjektsus Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 34. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja; tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada (täiskasvanuks saamisega) Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest (alates 14. aastaselt) 35
(ainult valitsus) Kui on kohalik probleem.. abstraktne küsimus, korduvaks kasutamiseks -> määrus. Konkreetne üksik juhtum -> Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. volikogu otsus või valitsuse korraldus. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid
ühiskonnasuhetest? 1.õigusnormide nõuetest kinnipidamine2.õigusnormide kasutamine3.õigusnormide rakendamine 52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur? Õigussuhe on inimeste vaheline seos,mis tekib õigusnormi alusel.ja juriidiliste õiguset ja kohustuste kaudu.selle säilimise tagab riik. 53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt? Isiku võime olla õigussuhtest osavõtja,peab olema teovõime ja deliktivõime. 54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu. 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Materjaalne ese,vaimne v muu sotsiaalne hyve,mis rahuldab yksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 56
· erisus võrreldes siseriikliku õigusega; · suhte subjektiks on riigid ja nende omavahelised suhted...................... Õigussuhete subjektid: · õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlate õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse; · õigussubjektsus on isiku vim olla õigussuhtest osavõtja; · isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. KOHTUD! Tartu maakohtul on kuus kohtumaja: · Tartu kohtumaja · Võru kohtumaja · Jõgeva kohtumaja · Põlva kohtumaja · Valga kohtumaja · Viljandi kohtumaja Tartus asub ka riigikohus. tsiviilõiguste suhte subjektid tsiviilõiguse subjektid 1) omadused. ÕIGUSSUBJEKTSUS: 1) õigusvõime - omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi 2) teovõime - iseseisvalt teha tehinguid 2) liigid füüsilised isikud ja juriidilised isikud
õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid: Subjektid, Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, 3.objekt. Õigussuhte subjektid: 7) Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. 8) Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 9) Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. 10) Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis
iseloomu. 6 Õigussuhte subjektid. - Õigussuhtes osalevad inimesed, organisatsioonid, riigiorganid ja riik. Tingimuseks on õigussubjektsus ehk võime osaleda õigussuhtes. 7 Õigusvõime- võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja 8 Teovõime.- isiku võime subjktiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohstusi oma tegudega omandada. 9 Deliktivõime. võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest 10 Juriidiliste isikute liigid. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid- Juriidiline isik- seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid- eraõiguslik j.i., avalik-õigusik j.i. Avalikõiguslik- riik, KOV üksus ja muu jur. Isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle jur isiku kohta käiva seaduse alusel. 11 Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid
Kõigile neile on aga ühine õigussuhte subjekti üldine õigusteoreetiline konstruktsioon. Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. 34. Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 35. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime .Õigusvõime- riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teovõime- isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega.
Kõigile neile on aga ühine õigussuhte subjekti üldine õigusteoreetiline konstruktsioon. Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. 34. Õigussubjektsus- isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 35. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime .Õigusvõime- riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teovõime- isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega.
alusel Subjektiivsed õigused ja jur kohustused Tekib subjektiivsete jur õiguste ja Objekt kohustuse kaudu Säilimise tagab riik Määratletud iseloomuga Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja jur kohustusi iseseisvalt teostada Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt jur vastutust toimepandud õigusrikkumise eest ÕS subjektid: ÕS sisu: Füs isikud (inimesed) Subjektiivne õigus Jur isikud Jur kohustus ÕS objektid o Materjaalsed esemed o Mittematerjaalsed väärtused ÕS põhiliigid: o Õigussuhte struktuuri järgi:
organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. 33. Õigussuhte subjektid Õigussuhete subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus kujutab endast isiku võimet olla õigussuhtest osavõtja. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga või teatavatel juhtudel ka enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saamisega. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega.
Õigussubjektsuse see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 34. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi- me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus- tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis- valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada tekib täiseali- seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan- dud õigusrikkumise eest). 35. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. - õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku
määratud tähtajani, aktis endast määratud sündmused või toiminguni. Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Õigusvõime algab elusalt sünniga. Teovõime kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses
isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse (isiku võime olla õigussuhtest osavõtja). 3 Õigussubjektsuse moodustavad järgmised asjad: Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigus ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest. 9. Juriidiliste isikute liigid juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Liigid: 1)avalik-õiguslik 2)eraõiguslik. Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seduse alusel
Õigussubjektsuse see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 34. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi- me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus- tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis- valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada tekib täiseali- seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan- dud õigusrikkumise eest). 35. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. - õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku
üldkonstruktsioon(üldõiguslik konstruktsioon). Nimelt võivad õigussuhte subjektiks olla kõik ühiskondlikus elus osalevad isikud , kui nad vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele. Kõik ned õiguslikud tingimused oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtjaks. Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. Õigusvõime(NB) on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimese sünniga ja lõpeb isiku tegeliku surmaga. Avaliku õiguse harudes tekib õigusvõime alles täisealiseks saamisega. Tsiviilõigusvõime on kõigil riigi elanike ühesugune. Teistes õigusharudes võib aga olla seadusega kehtestatud piiranguid need piirangud võivad olla looduslikud(isiku vanus, sugu, töövõimetus), pirangud võivad olla ka
Eraõiguse moodustavad õigusharud, -instituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid võrdete isikute vahel 37. Teovõime võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on alates 18 aastasel, alla selle või vaimuhaiguse tõttu on piiratud teovõime. 38. Õigusvõime inimese õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi. Igal füüsilisel isikul o ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Algab sünnist ja lõpeb surmaga. 39. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest 40. Teo ja sündmuse vahe - Teod on muutused, mis toimuvad inimese tahtel, (lepingu sõlmimine, kuriteo toimepanemine). Sündmused on aga muutused, mis toimuvad sõltumata inimese tahtest (tulekahju, inimese loomulik surm, üleujutus).
õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Õigussuhte elemendid: Subjektid, Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, 3.objekt. Õigussuhte subjektid: Õigusvõime riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik,
välist § 1045 lg 2 toodud asjaolude tõtt. Süü juures tuleb kontrollida kahju tekitaja süü- e deliktivõimet ja hinnata süü vormi. Nõude ulatus tuleb teha kindlaks VÕS üldosa sätete järgi § 127-140. Ulatuse juurde jõuab siis, kui kõik eeldused on täidetud. Eeldusi kontr selles järjestuses nagu kirjas. Kannatanu peab tõendama obj teokooseisu ja õigusvastasuse. Kahju tekitaja peab tõendama õigusvastasust välistavad asjaolud ja deliktivõime puudumist. Ei kehti kõikidel juhtudel, eelkõige nendel juhtudel, kus kahju tekitaja oma aktiivse käitumisega on kahjustanud kannatanu absoluutset kaitstavat õigushüve. Nt A lööb B-d, tekitades kehavigastuse. Hindame, kas kahju tekitaja on toime pannud DÕ-likult relevantse teo, siis õigushüve kahjustamine, kontr põhjuslikku seost ja saame teha õigusvastasuse otsustuse § 1045 lg 1 p 2 järgi. Hindame õv välistavaid asjaolusid, lõpuks kahju
riigiorganid ja riik tervikuna. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusobjekt. Juriidilised isikud jaotuvad eraõiguslikeks (loodud erahuvides), avalik-õiguslikeks (riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muud juriidiline isik). Riigorganite õigussubjektsuse määrab kindlaks nende kompetents (määratud seadusega või seadusejärgse õigusaktiga). 2. Õigussubjektsus. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 3. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik võime tekib sünniga, avalikes harudes täisealiseks saamisega. Teistes õigusharudes võib olla seadusega kehtestatud piiranguid õigusvõime omandamises (vanus, mitme ameti pidamine riigiametis, usutunnistus jne). Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt
ning lähtuma tema tegelikust või eeldatavast tahtest;Kui ta teadis/ pidi teadma, et asjaajamine ei vasta soodustatu õiguspärasele tahtele, vastutab ta igasuguse kahju eest, mis asjaajamisega soodustatud isikule tekib; Kui asjaajamise eesmärk on soodustatut vahetult ähvardava olulise ohu tõrjumine, vastutab käsundita asjaajaja tekitatud kahju eest üksnes tahtluse või raske hooletuse korral Piiratud teovõimega käsundita asjaajaja vabaneb üldjuhul kahju hüvitamise kohustusest deliktivõime puudumise tõttu. 144. Õigustamata käsundita asjaajamise korral peab asjaajaja kõrvaldama soodustatud isikule asjaajamisest tulenenud tagajärjed ja hüvitama tekkinud kahju. Kui käsundita asjaajaja ei saanud asjaajamisele asumisel aru ega pidanudki aru saama, et tal puudub asjaajamisele asumise õigustus, piirduvad tema kohustused selle kahju hüvitamisega, mis on tekkinud asjaajamisel vajaliku hoolsuse puudumisest. 145
võib ütelda “ subjektiivne õigus koosneb õigustustest”. Juriidiline kohustus – vajaliku käitumise määr, selline käitumine on kohustuslik ja sellist käitumist garanteerib riik. Näit. Subjektiivsele õigusele – Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab, vastab juriidilise kohustusena õigusliku aluseta asja valdaja kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule. 8. Õigussuhte subjektid. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Vastus: Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele
REGISTRISSE tegutsevad avalikes huvides Tegutsevad erahuvides Tegutsemisvõime- delikti(vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku. Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud. Õigussuhte võimed 1.õiguvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi.Algab elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. 2.teovõime on isikuvõime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 3.deliktivõime on isikuvõime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust, toimepandud õigusrikkumise eest.Algab 14.eluaastast. Juriidiliselt algab rasedus 12 nädalast See kokku on õigussubjektsus. 0-18 osaline teovõime 0- 7 ühepoolsed tehingud ei kehti nt.testament 7-18 ühepoolsed tehingud vanemate nõusolekul. 13 15
õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Elemendid: Subjektid (kõik ühiskondlikus elus osalevad isikud) Subjektiivsed õigused (lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist) ja juriidilised kohustused (riigi poolt kehtestatud kohustuslikkäitumise määr) Objekt (materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve) 7. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Füüsilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimine ja lõppemine. Õigusvõime Riigi poolt tunnustatav isiku võime omandada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime Isiku võime subjektiivseid õigusi js juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. 6 Deliktivõime
annaabi.ee 
