ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1
SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis ...
ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuv...
Eluruumi üürileping nr. ________/ÜL Tallinn ,,___________ 2017. a. LEPINGU POOLED _____________________, edaspidi nimetatud ,,Üürileandja" , ühelt poolt ja , ________________________a, elukoht ___________________, ___________, edaspidi nimetatud ,,Üürnik", teiselt poolt, sõlmivad käesoleva üürilepingu ja leppivad kokku alljärgnevas: , : 1. ÜLDSÄTTED Üürileandja deklareerib, et temal on õigus sõlmida käesolevat lepingut vastavalt allpool toodud tingimustele ning ühelgi kolmandal isikul ei ole lepingu objektiks oleva korteri kasutus- ega kasutusõigust ning seaduslikku alust selliste õiguste taotlemiseks. , , . 2. LEPINGU OBJEKT 2.1.Üürileandja annab Üürnikule üürile elamispinna (edaspidi nimetatud ,,eluruum") asukohaga ______________________, Ta...
Üürileping Käesolev leping on sõlmitud Tartus, "28" Märts 2009 a.Mati Sarapuu, isikukood 38008237890, aadress, Tartu linn, Kastani 155-3 (edaspidi nimetatud Üürileandja) ja Mari Kisakõri, isikukood 48907157865, aadress, Tallinn, Katleri 66-45 (edaspidi nimetatud Üürnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Üürilepingu objekt ja tähtaeg 1.1. Käesolevaga on Pooled kokku leppinud, et Üürileandja annab Üürniku kasutusse selles elamiseks eluruumi aadressil Tartu linn, Pepleri 10-3. Üürniku kasutusse antava eluruumi üldpind on 45 m2, mis koosneb 2 toast, 1 köögist, 1 vannitoast, 1 WC-st (edaspidi nimetatud Eluruum). 1.2. Koos Eluruumiga annab Üürileandja Üürniku kasutusse Eluruumis olevad kodumasinad, seadmed ja mööbli (edaspidi nimetatud Sisustus). 1.3. Üürileandja kohustub üle andma Eluruumi hiljemalt "14" A...
40 ruutmeetrit. VÕS §389. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine. 2.2 Leping jõustub ning on tähtajatu. Leping lõppeb 3. oktoobril 2015. Eelnevalt on öeldud, et tegemist on tähtajatu lepinguga. VÕS §274. Eluruumi üürilepingu vormi mõju lepingu tähtajale. 3. ÜÜR JA KÕRVALKULUD 3.1 Üürnik kohustub maksma üürileandjale eluruumi üürihinnaks ühes kuus kaks tuhat krooni või rohkem. Punktis 2.1 on aga öeldud, et üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandja kuuluva ühetaolise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §292 lg 2 lisaks üüri maksmisele peab üünik kandma muid üüritud asjaga seotus kulusid. 3.2 Üürnik tasub kommunaalkulud üürnikule. 3.3 VÕS §294. Maksetähtpäev. Tuleks välja tuua kuupäeva või ajavahemiku, millal üürnikul tuleb tasuda vajaliku üüri ja kõrvalkulud. 4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 4.1 Üürnikul on õigus: 4.1
TEADE [Asukoht], 6.10.2018 Vastavalt [Korteriomandi aadress, maakond, indeks] kohta sõlmitud eluruumi üürilepingu (Edaspidi: Leping) punktile [Lepingupunkt] on üürileandjal õigus tõsta üüri kuni [Protsent] % aastas. Alates 1.01.2019 on uus üür [üürisumma] kuus. Võrreldes eelmise aasta üüritasemega tõuseb üür täiemääraliselt. Üürileandja otsus tõsta üüri on tingitud asjaolust, et üürnikul on esinenud maksehäireid eelmistel perioodidel. Üüri tõstmise otsust mõjutab Lepingujärgsete maksete tähtaegadest kinnipidamine. Eluruumi üüri tõstmise vaidlustamine on reguleeritud vastavalt VÕS § 303-le. Lugupidamisega, [Üürileandja Esindaja] Üürileandja esindaja [Ettevõtte Nimi]
Lihtsalt väljendades tähendab, et poolte vahel kokkulepitu ja seadusesse kirjapandu vahelise vastuolu korral kohaldatakse üldreeglina poolte vahel kokkulepitut. Seega on dispositiivsus lepingupoolte vabadus valida: Milline leping sõlmitakse Millise sisuga leping sõlmitakse Millises vormis leping sõlmitakse Näide: Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark arutleb oma portaalis Adaur.ee selle üle, kes peaks siis ikkagi maksma maakleritasu - kas üürileandja kui teenuse tellija või üürnik kui teenuse kasutaja? Toompark jääb seisukohale, et kui üürileandja annab korterit üürile ja leiab endale selles töös appi maakleri, siis peab vahendustasu maksma üürileandja kui maakleriteenuse tellija. Viidates Võlaõigusseaduse § 658 lõikele 1, mille alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija. Samas möönab Toompark, et tegelik praktika on sageli teistsugune – maakler küsib maakleritasu üürnikult
Kasutuslepingute alusel läheb kasutusse andjalt kasutajale üle eseme kasutus ja valdusõigus ning kasutusse andja peab tegema võimalikuks asja kasutamise ja valdamise. Valdus AÕS § 32 järgi on tegelik võim asja üle. Seega eseme kasutusse võtjast saab seaduslik otsene valdaja. ÜÜRILEPING Üürilepingu olemus Üürileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapäevaselt üks levinumaid kasutusalaga lepinguliike. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. See tähendab, et üürilepingut saab sõlmida kõikide asjade kasutusse andmiseks. Asi TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on kehaline ese. Seega õigusi ja muid hüvesi üürilepingu alusel kasutusse anda ei saa. Kui üks isik soovib anda teisele isikule kasutusse õigusi või muid hüvesi tuleb isikute vahel sõlmida rendileping. Üürileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping
vendat, curare debet, ut apud emptorem quoque eadem pactione et colono frui et inquilino habitare liceat: alioquin prohibitus is aget cum eo ex conducto." ,,Kui keegi annab kellelegi rendile farmi või elukoha ja kui ta siis mingil põhjusel farmi/elukoha maha müüb, läheb rendileping omandajale üle. Üürnikust farmer võib pinda kasutada ja linnaüürnik võib pinda elukohana kasutada. Vastasel juhul, kui see on keelatud (kasutamine või elamine), võib ta üürileandja kohtusse kaevata." (D. 19.2.25.1) 3.3 Järeldus Kui Felix ostis Daphnelt maja, siis selle tehingu tulemusena võttis ta üle vana omaniku poolt sõlmitud üürilepingu õigused ja kohustused andud kinnisasja suhtes. Vanal majaomanikul Daphnel oli sõlmitud minevikust Erosega tähtajaline "LOCATIO-CONDUCTIO REI" - üürileping, kus oli fikseeritud kaks täpset nüanssi: · aasta üüritasu 500 sestersit; · üürilepingu tähtaeg.
ELURUUMI ÜÜRILEPING Tartus, 17. Jaanuar 2016.a Käesolevaga lepivad Sten-Markus Pillmann (üürileandja) ning Artur Pukk (üürnik) kokku alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Pooled Juhinduvad omavahelistes suhete reguleerimisel Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast lepingust. 1.2 Üürileandja avaldab ja kinnitab, et tal on õigus sõlmida käesolev leping vastavalt allpool toodud tingimustele ning ühelgi kolmandal isikul ei ole lepingu objekti suhtes valdus-, kasutus- ega käsutusõigust ning seaduslikku alust selliste õiguste taotlemiseks. 1.3 Üürnik tagab lepingu tähtaja kestel lepingu objekti säilimise, sihhipärase kasutamise, hooldamise ja tagastamise vastavalt lepingule.
alaliseks elamiseks. Elamuna tuleb mõista kas siis elamiseks mõeldud hoonet või selle osa. Seadus ei sätesta üürilepingule kohustuslikku vormi, seega võib sõlmida seda vormivabalt. NB! VÕS § 274 kohaselt loetakse üürileping tähtajaga üle 1 aasta sõlmituks tähtajatult kui lepingu sõlmimisel ei ole järgitud kirjalikku vormi. Aastast tähtaega hakatakse arvestama eluruumi üürnikule üleandmisest alates. Üürilepingu poolte põhilisteks kohustusteks on üheltpoolt üürileandja kohustus anda üürniku kasutusse asi ja teiselt poolt üürniku kohustus maksta selle eest tasu. Kui on saavutatud kokkulepe üleantava asja suhtes, siis võime öelda, et on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes küsimustes. Muud poolte õigused ja kohustused on võimalik juba tuletada. Üürileandja peab asjade üleandmise kohustuse täitma kokkulepitud ajaks, andes asja koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama
KINNISVARAÕIGUS Eksam 12.12.2014 1. Mis on hea usu põhimõte? Too näiteid. 2. Mis vahe on eellepingul ja broneerimislepingul? KAASUS (oli midagi sellist) A (üürnik) ja B (üürileandja) sõlmisid eluruumi üürilepingu tähtajaga 3 aastat alates 1. juulist 2010. Kokku lepitud üürisumma oli 200 eurot kuus, mis tuli tasuda iga kuu 5. kuupäevaks üürileandja pangakontole. Aasta pärast üürilepingu sõlmimist ütleb B üürilepingu üles põhjendusega, et A on jätnud maksmata kolme kuu üüri. A keeldus eluruume vabastamast. B palkas oma õiguste kaitseks turvafirma C, mille töötajad hõivasid eluruumi, murdes B käsul lahti uste lukud ja asendades need uutega. Kuivõrd A’l polnudki võtmeid uste avamiseks, siis murdsid A politsei loal ja juuresolekul ruumide uksed lahti. Kas asjaosalised käitusid kooskõlas seadusega sh kas nõue ja omavoli olid lubatud? Kui ei, siiskuidas nad oleksid pidanud käituma? ...
tasu (üüri) (VÕS § 271). Jah, AS Teedeehitus pidi kooskõlastama remondi ehitusettevõttega. Üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama (VÕS § 282 lg 1.1). Üürnik võib ise ka parandada ekskavaatori. Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral (VÕS §279 lg 3). Üldiselt on nendest takistustest ja puudustest on sätestatud VÕS-s §-is 278: Üüritud asjal tekkiv puudus ja asja kasutamise takistus Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja
kasutamise õiguse. Kinnisasja üürimise reeglid kehtivad : 1) eluruumide üürimisele (elamu, korter- kasutatakse alaliseks elamiseks) 2) äriruumide üürimisele (majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum). Üürile andmise sätted laienevad ka asjadele, mis lähevad koos üüritud asjaga kasutusse Erandiks VÕS § 272 lg 4- Elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata teatud ruumidele (nt majutusruumid ning puhkamiseks mõeldud ruumid, osaliselt üürileandja enda kasutuses olevad ruumid, erijuhtudel nt riigi või KOV poolt kasutusse antud hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele) ja teatud eesmärgil (ruumide allkasutusse andmine tulunduslikul eesmärgil); Üürilepingu sõlmimisel ei tohi kokku leppida, et leping sõlmitakse ja see kehtib vaid juhul, kui üürnik täidab mingi kohustuse, mis ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega.
2) liikmeksolek elamu- või korteriühistus; 3) üürileping. Parim oleks muidugi omada ise korterit või maja, kuid noored enamasti ei saa seda endale veel lubada ja peavad endale üürima elamispinna. Kui välja arvata suulised pisitehingud, siis on üürileping üks kõige olulisemaid lepinguliike, millest pidevalt sõltub paljude inimeste igapäevaelu. Üürilepingu olulisuse tõttu on riik esitanud sellele elamuseaduses kindlad nõuded. Samasugused põhjalikud seadused reguleerivad üürileandja ja üürniku suhteid ka paljudes teistes maades. Üürilepingut saab sõlmida omaette elamu, korteri või muu omaette eluruumi kohta. Üürilepingut ei tohi sõlmida läbikäidava toa, kütmisvõimaluseta toa, esiku, köögi või muu abiruumi üürimiseks. Üürileping on omapärane leping veel selle poolest, et elamuseaduse kohaselt tekivad lepingu alusel õigused ka neil isikutel, kes ei ole üldse lepingu poolteks, kes ei ole lepingule alla kirjutanud ja pole seda võib-olla näinudki.
2. Tehingu vabaduse ja privaatautonoomia põhimõte 3. Isikute võrdsuse põhimõte (ühetaoline ja piiramatu õigusvõime) 4. Koondumis- ja ettevõtlusvabadus 5. Subjektiivsete õiguste vaba teostamise ja kaitstuse põhimõte Lisaks seondub eenimetatud põhimõtetega ka abstraktsioonipõhimõte ja eraldamis- ehk lahutamispõhimõte. Samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte. Kaasus 1 Üürnik ja üürileandja sõlmivad lepingu, esemeks on elamu. Kuukese pärast üürileandja teatab, et katuse tõttu on vaja alustada kap.remonti ning pakub üürnikule 1-toalist korterit. § 283. Üürniku talumiskohustus (1) Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Asja suhtes tehtavate tööde ja muude
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuleping ja krediidilepingud (võlaõigusseaduse 22. peatükk, § 396 jj) on üürilepingu kõrval kahtlemata üks kõige kesksemaid kasutuslepingui 11. Üürilepingu mõiste Kõige levinum ja kõige laiema kasutusalaga lepinguliik kasutuslepingutest on üürileping. Üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (VÕS § 271). Sellest määratlusest lähtuvalt on üürilepingul äärmiselt lai rakendusala. Üürilepingut võib sõlmida kõikvõimalike asjade kasutusse andmiseks. Üürilepingu poolteks on vastavalt üürileandja ja üürnik. VÕS ei sätesta üürilepingule, sh eluruumi üürilepingule, kohustuslikku vormi. Seega võib üürilepingu sõlmida vormivabalt, s
selles elamiseks kokkulepitud tähtaja jooksul ja tingimustel, üürnik aga kohustub kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürile andja ei pea olema omanik. Üürilepingu järgi võib üürile andjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik. 32. Üürile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja nõusolekul, mis on esitatud kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis. Üürile andja ei või keelduda nõusolekut andmast, kui tehtavad parendused ja muudatused on vajalikud asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.Eluruumi ja abiruumide ümberehitamine üürniku poolt võib toimuda eluruumi heakorra parandamise või abiruumide ratsionaalsema kasutamise eesmärgil ja seda tohib teha ainult tema perekonnaliikmete ja üürile andja nõusolekul ning kohaliku omavalitsusorgani loal
tasuta kasutamise leping-vallasasi • Vara tasuta kasutamise lepinguga annab üks isik teise isiku kasutusse lepingus kindlaks määratud eseme (vallas- või kinnisasja) ilma, et kasutaja peaks kasutusõiguse eest kasutusse andjale tasu maksma. Küll peab aga kasutaja tasuma kasutusse antava eseme säilitamise ja hooldamisega seotud kulud ning avalik-õiguslikud koormatised ja maksud. Seadme üürileping • Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse seadme, mida üürnik võib kasutada ainult seadme iseloomust tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme valdus ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Laenuleping • Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt teisele isikule rahasumma laenamiseks kindlaks perioodiks
Õigusõpetus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor KLASSITÖÖ 5 Ülesanne 5: Hagi aegumine Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping- üürnik kolis välja ja lubas sel päeval -25. märtsil 2010 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri -10 000. Üürileandja veendus,et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Küsimused: Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse. Millal, st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub. Vastus: Kuna raha ei laekunud lubatud kuupäeval 25.03.10 ning üürniku poolt ei olnud täpsustatud, mis kellaajal täpselt ta raha üle kannab (õhtul, lõunal jne), seega üürileandjal tekkis õigus pöörduda hagiga kohtusse järgmisel päeva hommikul...
Üürilepingu tähtaeg möödub 31. detsembril 2015. 5. jaanuaril 2016 tuleb AS-i Karu esindaja kontoriruumidesse ja palub Mummil välja kolida. Mumm keeldub ruume vabastamast ja väidab, et seadusest tulenevalt on üürileping muutunud tähtajatuks. Üürileandja lahkub, kuid palkab oma õiguste kaitseks turvafirma, mille töötajad hõivavad õhtul pärast tööpäeva lõppu vaidlusalused ruumid, murdes üürileandja käsul lahti uste lukud ja asendades need uutega. Järgmisel hommikul ei saa AS Mumm ruumidesse enam sisse. 1) Mida tähendab omaabi ja millises olukorras võib seda kasutada? 2) Kas AS Karu võis ruumide valduse üle võtta? Vt mh AÕS §-d 40 ja 41, VÕS § 310 4
Klassitöö nr.5 Hagi aegumine. Poolte vahel oli sõlmitud korteri üürileping. Üürnik kolis välja ja lubas sel päeval, 25. märtsil 2014 kanda üle ka viimase kahe kuu üüri 10 000.- Üürileandja veendus, et 25.märtsil raha ei laekunud ja see ei laekunud ka edaspidi. Mis kuupäevast tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse? TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest lähtuvalt tekkis üürileandjal õigus pöörduda hagiga kohtusse 25.märtsil 2014. Millal st. mis kuupäeval hakkas lugema hagi aegumistähtaeg ja mis kuupäeval ja mis aastal hagi aegub? TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Mis tähendab, et hagi aegumistähtaeg hakkas lugema 26.märtsist 2014. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, ...
Lepinguõiguse kaasused auditooriumis lahendamiseks. 1.Türilt pärit Tõnu ja Mihkel läksid peale gümnaasiumi lõpetamist TTÜ-sse õppima. Ajalehekuulutuse peale leidsid noormehed kiirelt ka sobiva üürikorteri Pelgulinnas. Üürileandja P oli nõus sõlmima kirjaliku üürilepingu tingimusel, et leping sõlmitakse kaheks kuuks ning lepinguperioodi lõppemise järel sõlmitakse järgmine kahekuise kestvusega kirjalik leping. Üürisumma tuli P tingimuste kohaselt maksta iga kuu 5. kuupäevaks sularahas. Tõnu ja Mihkel olid väga üllatunud, kui ühel hilissügisesel õhtul astus korterisse oma võtmeid kasutades keegi võõras. Selgus, et saabujaks oli R, korteri omanik. R oli korteri omandanud kaks nädalat tagasi S-ilt. S oli enne korteri müügiprotsessi alustamist teatanud üürnikule P-le, et lõpetab üürilepingu, millega P oli ka nõus olnud. Korteri uus omanik R andis Tõnule ja Mihklile nädal aega korterist välja kolimiseks, kuna P-l ei olnud mingit õigust teisele...
, , . , 15 . , , , , , . , . , , , . 53. Üürile andja õigused ja kohustused eluruumide kasutamisel. : 6.1.1 . 6.1.2 . 6.1.3 , . 6.2 , , 6.3.1, 6.3.2 6.3.3. , , . 6.3 , / / , : 6.3.1 (10) (5) ; 6.3.2 / , , ; 6.3.3 . 6.4 (5) . 54.Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürileandja algatusel. , : 1) ; 2) ; 3) , ; 4) , ; 5) . 55. Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel. , . 2 , , , . . . , . 56. Üürniku õigused ja kohustused seoses tema kasutuses olevate eluruumide korrashoiuga. . (1)
kasutamisel: Kasutusvaldaja ja üürnik on mõlemad kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Kasutusvaldaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Ta on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Üürnik aga võib nõuda üürileandjalt puuduse kõrvaldamist ja üürileandja viivituse korral ise kõrvaldada puuduse ning nõuda hüvitist selle eest. Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. 41. Hoonestusõiguse ja üüri-/rendikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel: Hoonestusõigus on maatüki koormatis, mille kohaselt võib teine isik omada ehitist koormatud maatüki pinnal või selle all, kuid üürnikul on ainult õigus
Kasutusvaldaja ja üürnik on mõlemad kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Kasutusvaldaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Ta on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. Üürnik aga võib nõuda üürileandjalt puuduse kõrvaldamist ja üürileandja viivituse korral ise kõrvaldada puuduse ning nõuda hüvitist selle eest. Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. 41. Hoonestusõiguse ja üüri-/rendikokkuleppe võrdlus kinnisasja kasutamisel: Hoonestusõigus on maatüki koormatis, mille kohaselt võib teine isik omada ehitist koormatud
ruutmeetri kohta. Arvesse võetakse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms. 2. Millistel hoonetel peab olema energiamärgis? Olemasolevad hooned ja hoone osad: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või hoone osadel (sh korteritel), mida soovitakse müüa või üürile anda peale 1. jaanuarit 2009. Müüja või üürileandja peab tehingu toimumisel võimaldama ostjal või üürijal energiamärgisega tutvuda. Uued hooned: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustati 2009. aastal. Sellisel juhul tuleb energiamärgis esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel. 3. Kuidas taotleda (saada) energiamärgist? Olemasolevatele hoonetele annab energiamärgise energiaauditeid tegev või energiamärgist väljaandev ettevõtja
ptk (§ 129 jj) reeglite järgi; nt asja kahju VÕS § 132 järgi, isikukahju VÕS § 130 järgi jne – ei kohaldu või ei ole piisavalt andmeid, et kontrollida Vastuväiteid ei esine. Järeldus: M saab nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 I alt järgi. 3. Üliõpilane A astus Tartu Ülikooli õppima ja sõlmis K-ga 01.08.2016 korteri üürilepingu 9-kuulise tähtajaga ja üüriga 300 eurot kuus. Augusti lõpus soovis üliõpilane korterisse sisse kolida, kuid üürileandja teatas, et on andnud sama korteri teisele üliõpilasele üürile 350 euro eest. Kuna augusti lõpuks olid soodsad korterid juba välja üüritud, pidi üliõpilane üürima teise korteri, mille eest pidi tasuma 450 eurot. Kas A-l on antud asjaoludel õigus nõuda 150 € hüvitamist K-lt? Hüpotees: A-l on õiguse nõuda K-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. 1. Üürileping. 1.1. Kas leping on sõlmitud? Kaasuse tekstist nähtub, et pooled on tähtajalise üürilepingu
Üürileping ja Gunnar Lepp Jaanika rendileping Rumjantseva Üürileping rendileping v Üürileping ja rendileping EI OLE sama asi v Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi on mõlemad küll kasutuslepingud ja neil on palju sarnasusi, aga need on siiski kaks erinevat lepinguliiki. Üürilepingu mõiste (VÕS § 271) v Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Rendilepingu mõiste (VÕS § 339) v Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Lepingute eristamine v Vale on arusaam, et üürileping on eluruumi puhul ja rendileping äriruumi puhul. v VÕS ei erista üüri- ja r...
See selgus alles tantsutundide käigus.Kui saali omanik ei nõustu ootama, siis on tema volitatud üürilepingu erakorraliselt üles ütlema ja nõudma tekitatud kahju hüvitamist. Saali omanik ei nõustunud sellega ja nõudis üüri kohest tasumist, hoiatades, et vastasel korral ta esitab hagi kohtusse üürivõla sissenõudmiseks koos viivistega vastavalt lepingule. 9.1. Kuidas lahendada vaidlus. Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Pooled olid suure saali remondis üürilepingus kokku leppinud. Samas aga ilmnes, et remont nõuab suuri lisakulutusi. Tulenevalt VÕS § 285 on juhul, kui üüritud asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, üürnikul õigus nõuda üüri alandamist.
hoidmise kohustus (§ 276 lg 1 2. pool): Asi peab kogu lepingu kehtivuse aja kestel säilima ülalkirjeldatud seisundis s.t seisundis, milles asi oli selle üürnikule üleandmise hetkel Lepingu rikkumiseks ei loeta siiski asja lepingujärgsest kasutamisest tingitud hariliku kulumise, halvenemise ja muutustega kaasneva asja seisukorra halvenemist eest (vt § 334 lg 2 2. lause), ent üürileandja peab sellised tagajärjed regulaarselt kõrvaldama, kui ei ole kokku lepitud teisiti. o Tulenevalt asja lepingujärgses seisundis säilitamise kohustusest on asja korrashoiukohustus lepingu ajal seega teistsuguse kokkuleppe puudumisel üürileandjal: Üürileandjal on seega kohustus asja korras hoida ja kõrvaldada selle puudused.
üürnik puudustega leppinuks ja hiljem nendele tugineda ei saa Asja kvaliteedi seisundi säilitamine §276 lg1 o Asi peab kogu lepingu kehtivuse aja säilitama seisundi, milles asi oli selle üürnikule üleandmise hetkel o Lepingu rikkumiseks ei loeta asja kasutamisest tingitud kulumist, halvenemist ja muutustega kaasnevat seisukorra halvenemise eest (§334 lg 2 lause 2) ent üürileandja peab sellised tagajärjed regulaarselt kõrvaldama, kui pole kokku lepitud teisiti. o Üürileandjal on kohustus asja korras hoida ja kõrvaldada puudused. o Üürnikul lasub korrashoiukohustus teistsuguse kokkulepe puudumisel üksnes pisipuuduste ulatuses §280 o Korrashoiukohustuse ja sellega seotud riskide teistsugune jagunemine on kokkuleppel võimalik ent mitte eluruumi üürilepingu puhul §275
1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud. Näiteks on laenulepingu puhul õigussuhte subjektideks laenuandja ja laenusaaja, üürisuhte puhul üürileandja ja üürnik jne. Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel tekivad riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutus või organisatsioon. Võivad olla eraõiguslikud või avalik-õiguslikud.
1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine; 5) lepingu ülesütlemine; 6) füüsilisest isikust võlgniku surm; 7) füüsilisest isikust võlausaldaja surm; 8) muu seaduses või lepingus ettenähtud juht. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud. Näiteks on laenulepingu puhul õigussuhte subjektideks laenuandja ja laenusaaja, üürisuhte puhul üürileandja ja üürnik jne. Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud. Füüsiline isik – on inimene. Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel tekivad riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne. Juriidiline isik – on seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutus või organisatsioon. Võivad olla eraõiguslikud või avalik-õiguslikud.
kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik - peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Eluruumi üürnikul on õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Üür ja kõrvalkulud Kõrvalkulud - lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud
kasutama üüritud eluruumi vastavalt selle otstarbele ja maksma üüri. Üürile andja ei pea olema omanik. (Eesti Vabariigi elamuseadus § 28 (2) Üürilepingu järgi võib üürile andjaks olla eluruumi omanik või tema poolt selleks volitatud isik). Kasutatav nii kinnis- kui vallasvara puhul. 35. Üürile antud (kinnis)vara parendamise põhimõtted ja osapoolte õigused ning kohustused- Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja nõusolekul, mis on esitatud kirjalikku taasesitust võimaldavas vormis. Üürile andja ei või keelduda nõusolekut andmast, kui tehtavad parendused ja muudatused on vajalikud asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. (Eesti Vabariigi elamuseadus) § 43. Elu- ja abiruumide ümberehitamine Eluruumi ja abiruumide ümberehitamine üürniku poolt võib toimuda eluruumi heakorra parandamise või abiruumide ratsionaalsema kasutamise eesmärgil ja seda tohib teha
poolt, nimetatakse massikohustusteks. Massikohustused täidetakse enne pankrotimenetluse kulusid ja teisi rahuldamisele kuuluvaid nõudeid. Üürile- või rendileandja pankrot ei ole üüri- või rendilepingu lõpetamise aluseks, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kui aga nende lepingute järgi on pankrot lõpetamise aluseks, võib haldur ühekuulise või lepingus ettenähtud lühema ülesütlemise tähtajaga lepingu üles öelda. Ka eluruumi üürileandja pankroti puhul võib üürile- või rendileandja üüri- või rendilepingu lõpetada üksnes VÕS § 319 sätestatud korras. Selle kohaselt üürniku pankroti korral võib üürileandja nõuda tulevase üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatist. Kui üürileandja seda ei saa, võib ta lepingu üles öelda ülesütlemistähtaega järgimata. Kui võlgnik ja võlausaldaja loovad kokkuleppe võlgade tasumise kohta, millega
111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult laenu , mille vastu ta saab volituse oma nimel nõuete sissenõudmiseks 112. Mis on üürileping? Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 113. Mis on üürileandja kohustusteks? Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kosutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 114. Mis on üürniku kohustusteks? Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vahest peab arvestama ka majaelanike ja naabrite huvidega. 115. Mis on üüritud asja allkasutusse andmise eeldusteks?
Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 2,13 eurot ning kuupalga alammäär 355 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Andmed töölepingus Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg tööülesannete kirjeldus ametinimetus, kui sellega ka...
Kalle üürivõlga ei tasu. Kirja ei pane ta isiklikult Kalle postkasti, vaid saadab postiga ja kiri läheb postis kaduma. Kas Kalle on teate kätte saanud? Vastavalt VÕS § 316 üürileandjal on õigus üürilepingu üles öelda, kuna üürniku võlgnetav summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa ning üürileandja TsÜS §70 valis mõistliku viisi. Vt ka VÕS §-d 316 ja § 325 Variant 2: Samad asjaolud, mis põhivariandis, aga Kalle oli alaealine. Kas Kalle on teate kätte saanud? Füüsiline isik on alaelaline - piiratud teovõimega §8 TsÜS, ofert ja aktsep peab teadma kohaselt §74 TsÜS lg 1, 3 seaduslik asendaja . 2. Pärandaja Pauli pärandvara hulka kuulusid muu hulgas hinnaline ratsahobune ja poni.
1. Kõrgeimat võimu Eestis teostab rahvas, hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimisega rahva hääletuse e referendumi teel. 2. Seaduste algatamise õigus on: *Riigikogu liikmel *Eesti Vabariigi presidendil põhiseaduse *Riigikogu fraktsioonil muutmiseks *Vabariigi Valitsusel *Riigikogu komisjonil 3. Riigikogu võtab vastu üldaktidena seadusi ja üksikaktidena otsuseid. Vabariigi Valitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valla- ja linnavolikogu annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. Valla- ja linnavalitsus annab üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. 4. Sotsiaalsed normid. Norme, mis mingil kindlal viisil korraldavad ühiseksistentsi sotsiaalsetes gruppides, nim. sotsiaalseteks normideks. Sots normid on ajalooliselt kujunenud kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad i...
(2) Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud (H) , võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.(D) (3) Üürnik peab üüri maksma ka(D) aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu(H), kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse(D). (Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine) 4. Otsi välja üks õigusnorm, mille loogilise struktuuri osade määramine tundub olevat keeruline. Pane kirja normi tekst ja oma mõtted, miks võiks selle loogilise struktuuri määramine keeruline olla. Maareformi seadus § 25 (3) Kohalik omavalitsus võib munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega
Ei kohaldu VÕS § 1043 jj, v.a 7. ptk sätted kahju hüvitamise suhtes o VÕS § 139 lg 1 kohaldamiseks ei anna kolleegiumi arvates iseenesest alust see, et ÜL oli lõppenud. Juhul kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast ÜL lõppemist, on ÜA õigus nõuda asja tagasi enda valdusesse kas VÕS § 334 lg 1 või AÕS § 80 alusel. VÕS § 335 esimese lause järgi võib üürileandja viivitatud aja eest nõuda kahjuhüvitisena kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle
Üüritõstmise vaidlustamiseks on võimalik esitada avaldus 30 päeva jooksul üüritõst- mise teate kättesaamisest kas Tallinna Üürikomisjoni või Harju maakohtule (Tallinna piirkond). Näitena on toodud üüritõstmise teade 23 ning avaldus üüri tõstmise tühisuse tunnus- tamiseks24. Üürnik (avaldaja) esitas avalduse üüri tõstmise tühisuse tunnustamiseks. Ta tõi välja järgmised faktid: üüri tõstmise teates avaldas üürileandja seisukohta, et üürileping on 23 Lk 129 24 Lk 130 21 tähtajaline, mis annab talle õiguse üüri määra muutmiseks vastavalt võlaõigusseaduse paragrahvile 299 lg 2. Vastustaja ja avaldaja vahel sõlmiti üürileping 01.02.1998.a. Üürileandja (vastustaja) on seisukohal, et leping pikenes ühekordselt üheks aastaks ning peale võlaõigusseaduse jõustumist 01.07.2002 muutus leping järjekordselt tähtaja saabumisel 01.02
torustike projekteerimise ja ehitamise kulutuste ning 10 kuu üürisumma hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kaasus nr 4.3 OÜ Krohvija ja AS Ehitustarbed sõlmisid lepingu, mille kohaselt OÜ Krohvija üüris AS-ilt Ehitustarbed kaheks kuuks ehitustellingud. Lepingu punktis 5.3 oli ette nähtud, et „üürileandja vastutab üürnikule üürilepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju eest üksnes juhul, kui üürileandja rikkus kohustusi süüliselt“. Punkt 5.4 aga sätestas, et „üürileandja ei hüvita üürnikule üürileandja poolse lepingurikkumise tõttu saamata jäänud tulu“. Tellingute üleandmise ajaks oli kokku lepitud 1. oktoober. Järgmisel päeval pidi OÜ Krohvija vastavalt AS-ga Megapank sõlmitud lepingule alustama panga välisfassaadi krohvimistöödega. Ööl vastu 1.oktoobrit toimus AS-i Ehitustarbed laoplatsil ja laohoones tulekahju, mille
Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping............................................................................................................6 1...
1 TSIVIILÕIGUS Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektist (üksikisik, organisatsioon, riik), samuti mõningaid isiklikke mittevaralisi isiklikke suhteid (autorsus jm). Tsiviilõigus määrab tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Tsiviilõiguse üldised põhimõtted (riigi suhtumine omandisse, üksikisikute vabadused majandusliku tegevuse valdkonnas) määrab EV põhiseadus. Reguleerimismeetodina kasutatakse tsiviilõiguses autonoomia meetodit. Tsiviilõigus reguleerib oma objekti kuuluvaid suhteid kui võrdsete subjektide vahelisi suhteid. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, so normid, mis annavad suhte pooltele võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises. Muu hulgas ka sellises käitumises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi...
(2) Kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. (3) Üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse. (Võlaõigusseadus § 296. Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine) · Hüpoteesis kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb normist lähtuda. · Dispositsioon näitab, milline peab olema isikute käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. · Sanktsioon esitab mõjutusvahendi, mis kohaldub isiku suhtes dispositsioonis esitatud
lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.21. Korteri plaan - lisa nr.1. 1.22. Üüritasu ja teiste maksete arvestus - lisa nr.2. 1.23. Eluruumi üürnikule üleandmise akt - lisa nnr..3. 2. Lepingu objekt 2.1. Käesoleva lepinguga üürileandja annab üürnikule ja temaga koos elama asuvatele isikutele kasutada korteri (edaspidi nimetatud "eluruum"), mis asub Tallinnas Pärnu mnt. 999 korter nr.10, 2 üldpinnaga 60m . Eluruum koosneb kahest toast, köögist, vannitoast koos WC-ga, esikust. 2.2. Eluruumi üleandmine üürnikule loetakse toimunuks käesoleva lepingu ja üleandmisakti allakirjutamisega. 2.3. Lisaks eluruumile on üürnikul õigus kasutada elamus asuvat keldrit (boks nr.10), koridoris asuvat panipaika nr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
