Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. Leppetrahv Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlasuhte lõpetamise alused Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Taasarvestus Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma
Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Enamik õiguslikke vaidlusi on seotud just lepinguliste suhetega.
kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Kokkuleppeline võlasuhte lõpetamine Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud
............................................................................9 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 10 2 SISSEJUHATUS Antud referaat räägib võlaõigusseadusest ja selle erinevatest osadest. Võlaõigusseadus kuulub eraõiguse valdkonda ja reguleerib erinevaid võlasuhteid. Et edasi kirjutada, peab esiteks lahti kirjutama võlasuhte mõiste. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda.
võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse, et kohustuse esemeks on omandatud või eraldatud asi. Kui isik on kohustatud üle andma kindlaksmääratud asja, peab ta asja eest kuni üleandmiseni hoolitsema mõistlikul viisil. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse
• Kohtulahendid; • Üldpõhimõtted. Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Tsiviilõigussuhteid reguleerivad lisaks lepingutele, seadustele ja tavadele ka üldpõhimõtted, nagu näiteks: • Lepinguvabaduse põhimõte - seisneb eelkõige vabaduses valida milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. (ei ole absoluutne) • Dispositiivsuse põhimõte - vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Imperatiivsuse põhimõte - vastandub dispositiivsusele, st lepingu pooled ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda (nt
ettenäitamist nõudva isiku vahelist võlasuhet. Vastavalt VÕS §-le 1014 tekib AEN võlasuhe asja valdaja ja huvitatud isiku vahel: 1) kellel on asja suhtes mingi nõue või 2) kes tahab veenduda asja suhtes temal nõude olemasolus või puudumises või 3) kellel on õigustatud huvi asja ettenäitamise või asja ülevaatamise suhtes ja 4) kes nõuab asja ettenäitamist. Asja ettenäitamist nõudev isik peab vaidluse korral kohtus tõendama AEN võlasuhte tekkimise eeldused. Õigustatud huvi asja ettenäitamise vastu kui AEN võlasuhte tekkimise eeldus tähendab ilmselt seda, et ilma asja ettenäitamiseta pole asja ettenäitamist nõudval isikul võimalik saada selgust teda huvitavas õiguslikku tähtsust omavas küsimuses. Asja valdaja kui AEN võlasuhte kohustatud subjekt võib olla üksnes asja otsene valdaja (AÕS § 33 lg 1), kuid mitte kaudne valdaja (AÕS §33 lg 2) või valduse teenija (AÕS § 33 lg 3). Kui
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
Erinevused kehtivuses: · Asjaõiguslik hakkab kehtima kinnistusraamatu kandest ja kehtib kuni kinnistusraamatu kande kustutamiseni, · Võlaõiguslik hakkab kehtima alates sellest ajast, mis lepingus kokku lepitakse ja kehtivad lepingus näidatud kuupäevani. Asjaõiguslikke kasutusi on keerulisem lõpetada - nt ennetähtaegselt lõpetamist reguleerib asjaõigusseadus. Võlaõiguslike kasutuste lõpetamist reguleerib võlaõigusseadus. VÕS § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et
Võlaõigus Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeteks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted (objektiivne õigus- law).Eraõiguses ei tunta avalikule õigusele omaseid subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning
mittevaraliste suhete tekkimist, lõppemist ja muutmist ning võlaõiguse üldpõhimõtteid ja üldaluseid, millele on rajatud varaliste hüvede ümberjagamine ja vastavate nõuete tekkimine. Võlaõiguse tunnused: 1. Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2. Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus. 3. Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus. Võlasuhe. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. VÕS §2 (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning
Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust v seadusest, peab lepingupoole kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seadusest, tehingust v kohustuse olemusest võib tuleneda, et võlgnik ei pea täitma kohustust isiklikult. Sel juhul võib kohustuse täita ka kolmas isik. Kui see täidab kohustuse, vabaneb võlgnik kohustuse täitmise kohustusest. Lepingus võib ette näha, aga see võib tuleneda ka võlasuhte olemusest, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Siis on see leping kolmanda isiku kasuks. Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ettenähtud lepingu v seadusega. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud v tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel päeval. Kui aeg ei ole määratud, siis peab võlgnik kohustuse täitma selle kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu
Tehinguid saab subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga müügilepinguga õigus nõuda asja üleandmist ja omandi ülekandmist. Käsutustehing on kohustuslepingu täitmise tehing. Vastavalt TsÜS § 6 lg 3 tuleb iga õigus ja kohustus eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nii tuleb kinnisasja
Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks või enam: Märgista a. Seaduses sätestatust võib kõrvale kalduda vaid võlausaldaja huvide kaitseks küsimus b. VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud VÕSis sätestatust võib võlasuhte poolte või
VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib
kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. 80. Ostueesõigus. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isikule või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Mittetäielik kohustus- võlgnik võib täita, aga võlausaldaja ei saa seda nõuda. Võlasuhte tekkimine- lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevatest alustest. 82
VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita
sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping). Vastastikkused-mõlemal on õigused ja kohustused ja need on omavahel seotud. Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused- ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. (nt üüritud eluruumide üleandmise kohustus ja üüritasu maksmise kohustus). (nt müügileping, rendileping, töövõtuleping) § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. On olemas lepingulised võlasuhted, lepingu sarnased võlasuhted ja lepingu välised võlasuhted. Lepingu sarnane võlasuhe-õigussuhe, mille puhul isikute vahel leping puudub, aga võlasuhtel on lepingu iseloom. Nende puhul lähtutakse lepingu kohta käivatest sätetest.
antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud 14. Mis on võlasuhe - Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. võlasuhte subjektid-Võlgnike paljusus: osavõlgnikud, ühisvõlgnikud ja solidaarvõlgnikud Võlausaldajate paljusus: osavõlausaldajad, ühisvõlausaldajad ja solidaarvõlausaldajad. Osavõlgnikud - kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Ühisvõlgnikud kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 63. Tehingulised, seadusjärgsed ja lepingulised võlasuhted. 64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65. Kohustuse ehk võla all mõistetakse võlgniku kohustust võlgnetava soorituse tegemiseks. Vastutus kujutab endast aga võlgniku sunniviisilist allutamist võlausaldaja poolt kohaldatavatele õiguskaitsevahenditele. Võlgnik vastutab üldjuhul kogu oma varaga. Erandiks võib olla nt pärija vastutus pärandaja võlgade eest. 66
tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole tähendust kas tegemist on olulise rikkumisega või mitte (kõrvalkohustus), tähtis on rikkumise fakt. Järelikult VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumise tunnusteks 1) võlasuhte olemasolu; 2) võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine, mis seisneb kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevuses. VÕS §-s 100 reguleeritakse nii neid suhteid, mis tulenevad lepingust kui ka neid, mis tulenevad seadusest. Siinjuures ei pruugi olla tegemist vaid võlaõigusseadusest tuleva kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse
Seega lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt peab üksikisik tohtima vabalt otsustada kas ja kellega ta lepingu sõlmib (lepingu sõlmimise vabadus) ning millise sisuga lepingu ta sõlmib (lepingu sisu määramise vabadus), samuti vormivabadus (millises vormis isik lepingu sõlmib). Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et lepinguvabaduse põhimõte ei ole piiramatu. Seadusandja esmaseks ülesandeks on läbi seadusandluse kaitsta võlasuhte nõrgemat poolt, kelleks üldjuhul on tarbija. Näiteks on tarbija, kui võlasuhte nõrgema poole õigusi kaitstud VÕS § 275. Lepinguvabaduse põhimõte seisneb niisiis eelkõige vabaduses valida, milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. Dispositiivsuse ja imperatiivsuse põhimõte Vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale
Seega 2 lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt peab üksikisik tohtima vabalt otsustada kas ja kellega ta lepingu sõlmib (lepingu sõlmimise vabadus) ning millise sisuga lepingu ta sõlmib (lepingu sisu määramise vabadus), samuti vormivabadus (millises vormis isik lepingu sõlmib). Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et lepinguvabaduse põhimõte ei ole piiramatu. Seadusandja esmaseks ülesandeks on läbi seadusandluse kaitsta võlasuhte nõrgemat poolt, kelleks üldjuhul on tarbija. Näiteks on tarbija, kui võlasuhte nõrgema poole õigusi kaitstud VÕS § 275. Lepinguvabaduse põhimõte seisneb niisiis eelkõige vabaduses valida, milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. Dispositiivsuse ja imperatiivsuse põhimõte Vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale
eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on oma või võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 25. VÕLASUHE JA SELLE TEKKIMINE Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhte tekkimise alused: 1) Leping 2) Kahju õigusvastane tekitamine 3) Alusetu rikastumine 4) Käsundita asjaajamine 5) Tasu avalik lubamine 6) Muu seadusest tulenev alus 7 26. VÕLASUHTE TÄITMINE
asjade põhimassi. võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning 2) Asendatavateks ja asendamatuteks asjadeks (saavad olla võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. vallasasjad) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus Asendatav asi tsiviilkäibes määratakse liigitunnuste alusel arvu, teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. mõõdu ja kaalu järgi, puuduvad individuaalsed tunnused või need ei Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlaõigusseaduse ole olulised põhimõtted:
muidu ei saa rääkida tegelikust tahtest · Tahteavaldus peab eelduslikult vastama tahtele · Tahteavaldus sisaldab: teo tegemise tahe, avaldamistahe, tehingutahe · Tahteavaldus ei ole ise tehing, kuigi mõisted on väga lähedalseisva tähendusega (olenevalt tehingust sisaldab tehing lisaks tahteavaldus(t)ele ka muid obligatoorseid elemente, sh nt ka reaalset tegutsemist) Kohustustehing loob pooltele õigusi ja kohustusi st loob võlasuhte · Kohustustehing on käsutustehingu causa ´ks e põhjuseks · Sellegipoolest ei pea kohustustehing alati tingima käsutustehingut (võib ka ilma) Käsutustehing õigusi ja kohustusi ei loo st võlasuhteid poolte vahele ei teki, vaid selle sisuks on õiguste ja kohustuste üleandmine (mis toob kaasa causa´ks oleva võlasuhte lõppemise/muutumise) · Kuigi seadus (TsÜS § 6) nimetab õiguste ja kohustuste üleandmist, siis seda tuleb käsitleda
TsÜS § 87. Seadusega vastuolus olev tehing Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. - seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega - seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi VÕS § 5. Seaduse dispositiivsuse põhimõte Käesolevas seaduses sätestatust võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Tüüptingimus* - tingimus muutub tüüptingimuseks, kui üks pool on selle välja töötanud ja kasutab seda, aga teisel poolel puudub võimalus selle tingimuse sisu mõjutada. VÕS § 35
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus)
§108- kohstuste täitmise nõudmine VÕS hõlmab : 1) Subjektispetsiifiline regulatsioon: B2C (Business to Consumer) ehk tarbija-ettevõtja vahel sõlmitud leping B2B (Business to Business) ehk lepingud ettevõtjate vahel P2P (Private to Private) ehk lepingud isikute vahel, kes ei ole tarbijad ega ettevõtjad teineteise suhtes VÕS § 1 lg 4: Seadusest võib tuleneda, et lepingule või muule võlasuhtele kohaldatakse erireegleid juhul, kui lepingu või võlasuhte pooleks on tarbija või ettevõtja. 2) Situatsioonispetsiifiline- nt koduukselepingud, tüüptingimustel sõlmitud lepingud, väljaspool majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sidevahendite abil sõlmitud lepingud VÕS § 1 lg 5 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Aga: VÕS § 144 lg 1: Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
Õiguse allikad on: Õigusaktid (seadus); Tava ja praktika; Leping; Kohtulahendid; Üldpõhimõtted. Üldpõhimõtted Eraõiguses kehtivad põhimõtted: Lepinguvabaduse põhimõte - seisneb eelkõige vabaduses valida milline leping sõlmida, millise sisuga, kellega ja millises vormis. (ei ole absoluutne) Dispositiivsuse põhimõte - vastavalt VÕS §-le 5 võib seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Üldpõhimõtted Imperatiivsuse põhimõte - vastandub dispositiivsusele, st lepingu pooled ei saa seaduses sätestatust kõrvale kalduda (nt ESS § 96
lepingutingimuste osas. Heas usus käitumine: teistele sihiliku kahju tekitamisest hoidumine, petturliku või ülemäärase kasu saamisele suunatud käitumise vältimine. Mõistlikuks loetakse võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. - Seega on mõistlik see, kuidas isikud tema olukorras on alati või enamasti käitunud ja mida on peetud õigeks - Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki jms. Lepinguvabaduse teooria põhineb tahtevabadusele: igaühel on õigus ja vabadus kujundada oma elu oma tahte kohaselt tingimusel, et sellega ei piirata teiste ühiskonnaliikmete vabadust. Lepinguvabaduse sisu: · lepingu sõlmimine/muutmine/lõpetamine · lepingupoole valimine · lepingu liigi valik, lepingu sisu kujundamine · lepingu vormi määramine
rahvusvaheline kaubandusõiguskonventsioon) ja teiste riikide õigus (BGB, Austria ja Sveitsi tsiviilseadustikud) ning EU teisene õigus (PECL e. EU lepinguõiguse printsiibid ja UNIDROIT ning DCFR- Draft Common Frame of Reference) Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ja võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte sisuks võib olla ka ühe poole kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega (võlasuhe võib sellega ka piirduda). Võlasuhe võib tekkida: Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Alusetust rikastumisest Muust seaduses sätestatud alusest Lepinguõigus LEPING on tehing 2 või enama isiku vahel, millega üks pool
kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. 9 Võlaõigus 9.1 Mis on võlasuhe ja millest see tekib? (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Võlaõigusseadus (VÕS) reguleerib võlasuhte tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid, lepinguväliseid
pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus reguleerib lepingu sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ning lepinguväliseid kohustusi
62. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 63. Tehingulised, seadusjärgsed ja lepingulised võlasuhted. 64. Dispositiivsuse põhimõte toetab üksikisiku õigust kujundada oma õigussuhteid oma soovi kohaselt ja omavastutuslikult. Selle põhimõtte kohaselt võib võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel võlaõigusseaduses sätestatust kõrvale kalduda. 65. Kohustuse ehk võla all mõistetakse võlgniku kohustust võlgnetava soorituse tegemiseks. Vastutus kujutab endast aga võlgniku sunniviisilist allutamist võlausaldaja poolt kohaldatavatele õiguskaitsevahenditele. Võlgnik vastutab üldjuhul kogu oma varaga. Erandiks võib olla nt pärija vastutus pärandaja võlgade eest. 66
Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada. Kirjalik leping on sõlmitud, kui pooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad (VÕS § 11 lg 1). Kui seadusest tuleneb lepingu kohustuslik vorm ja etteantud vorminõudest kaldutakse kõrvale, siis tehing muutub tühiseks. Võlaõigusseaduse kohaselt tuleb lepingukohustusi täita. Kohustusi tuleb täita senikaua kuni saavutatakse võlasuhte eesmärk või kuni poolte leping lõpetatakse. Lepingut on võimalik lõpetada üksnes seaduse või lepingu alusel.
mille omandas poeg isa omandiks, seega võetud laen oli Alfensi omand. Samuti pole Theodoros vastutav asja kaotamise eest (siinkohal siis kahjumi tootmise eest). IV Kaasuse lahendus Eesti õiguse kohaselt Käesolevat kaasust saab lahendada Eesti seaduste järgi ja selline olukord võib olla reaalselt võimalik. Järgnevalt leian lahenduskäigu võlaõigusseadusest, mis toetaksid Theodorose õigust nõuda võlga tagasi. VÕS § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 6 VÕS § 8. Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või
sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. ja 3. Süü: I tasand: süü vormid: tahtlus ning hooletus (kerge ja raske) (vt VÕS §-d 104 lg 2-5 ja § 1050). § 104. Vastutus süü puhul (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. (3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. § 1050. Süü vastutuse alusena (1) Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (2) Käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. (3) Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele
Valduse kaitse hagi tähtaeg on üks aasa, arvates valduse rikkumise või äravõtmise ajast. 12. Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9) Võlasuhe saab tuleneda lepingust või seadusest. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seadusest tulenevad võlasuhted on lepinguvälised võlasuhted. Igasugune leping toob endaga kaasa võlasuhte (eraõiguslik). Võlasuhte lepingud on soovitavalt kirjalikul moel (Võlasuhte tõestamine suuliselt on võimatu. Võlaõigusseadus eeldab, et leping on koostatud kirjalikus vormis) Lepingud mis tehakse võivad avaldada mõju ka kolmandale isikule, kuid kolmandal isikul võivad tekkida mingit nõuded. (Kunstiakadeemia näide lepinguväline võlasuhe need isikud, kes elasid krundi kõrval, polnud mingit lepingut
kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 3 võlasuhte tekkimise alus: 1. lepingust 2. kahju õigusvastasest tekitamisest 3. alusetu rikastumine 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muud seadusest tulenevad alused võlaõigus suhtest tulenevad õigused ja kohustused toimivad vaid osapoolteks olevate isikute vahel (inter bares). Õigused on suhtelised. Võlakohustuse eest tuleb vastutada. Võlasuhte funktsiooniks on eelkõige rahuldada käibevajadusi ja võimaldada väärtuste vahetust.
Lepingueelsest läbirääkimistest tekivad lepinguvälised suhted. Ofert ( pakkumus), on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab ettepaneku tegija tahet olla ettepaneku aktseptimise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Aktsept ( nõudlus), on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Muudatustega nõustumine; Hilinenud nõustumine Kokkulepe ja lahtised tingimused lepingus- lepingulise võlasuhte tekkimiseks peavad pooled saavutama kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes. Igas lepingus võib eristada tingimusi, mis on olulised ehk mis määravad ära lepingu olemuse ja näitavad, et pooltel oli tegelik tahe olla lepinguliselt seotud.( see, millised tingimused) Kokkuleppe puudumine Lepingu sõlmimine esindaja poolt lepingut võib sõlmida ka esindaja kaudu. Kinnituskiri Kinnituskirjaks nim. pärast suulise kokkuleppe saavutamist teisele poolele saadetud
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping on ...
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping – on ...
Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel. Organ õigustloov üldakt; õigust rakendav üksikakt Riigikogu seadus otsus Vabariigi President seadlus otsus, käskkiri Vabariigi Valitsus määrus korraldus Minister (VV liige) määrus käskkiri Peaminister - korraldus Volikogu (linna-, valla-) määrus otsus Valitsus (linna-, valla-) määrus korraldus 1. Võlasuhte mõiste. Võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused:võlasuhe võib tekkida: *lepingust *kahju õigusvarasest tekitamisest *alusetust rikastumisest – pangaarvele tekib raha
Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. Hoonestusõigus on kinnisasja koormamine selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. 5. Ostueesõigus. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. 6. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. Võlakohustus on teatud viisil teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega arvestamine. Võlasuhe võib tekkida: lepingust kahju õigusvastasest tekitamisest alusetust rikastumisest käsundita asjaajamisest avalikust lubamisest
tähtaega. Ostueesõigust ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi sundvõõrandatakse. Seaduse alusel omandatud ostueesõigust eelistatakse tehinguga seotud ostueesõigusele. Ostueesõigus ei ole üleantav, kuid tähtajaline ostueesõigus läheb üle ostueesõigust omava isiku pärijatele. 10 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe on tsiviilõiguslik suhe, milles ühel isikul on õigus nõuda teiselt isikult mingi teo teaostamist või vastupidi, mingist teost hoidumist. Võlasuhtes on suhte subjektid üheaegselt kindlaks määratud
3. Kuidas tuleb kohustusi täita ning kuidas mõjutab alternatiivkohustus rahaliste kohustuste täitmist? Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus tuleb täita heas usus, mõistlikult ning arvestades tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. VÕS § 68 Kohustusi tuleb täita alati niimoodi, et võlasuhte eesmärk saaks saavuatud.Kui võlgnik täidab oma kohustused siis sellega läheb üle võlausaldajale tõendamiskohustus. Kui võlgnik ei täida oma kohustusi siis jääb võlausaldajale vastutus tõendada, et võlga ei täidetud nõuetekohaselt. Kui võlgnik peab täitma ühe kahest või enamast kohustusest, kuulub valikuõigus nende vahel võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul.VÕS § 78 lg 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
