mõiste - sotsiaalne norm on ühiskonna, inimese ühiskondliku olemise dünaamiline (ajas ja ruumis muutuv) seisund, antud tingimustes optimaalne olemise viis. Sotsiaalset normi ei saa välja mõelda ja mingi subjektiivse eesmärgiseade pinnalt kehtestada. Norm kujuneb, toimib ja muutub ühiskonna tekkimise, olemise ning arenemise ajaloolises protsessis sõltumatult konkreetsete inimeste subjektiivsetest kaalutlustest. Kaugia: Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Sotsiaalne norm on keeld, käsk või luba midagi teha ja see on esitatud pöördumisena indiviidi, sotsiaalse grupi või ühiskonna poole. Hess: mõiste - Sotsiaalseteks normideks nimetatakse käitumisreegleid. Käitumisreeglid on ettekirjutused, mis kirjeldavad
anoomia (Mitendorf 2004:14). Seega on Durkheimi anoomia kontseptsiooni järgi kuritegevus tihedalt seotud ühiskonnas toimuvate muudatustega. Nii positiivset kui ka negatiivset laadi kiired muudatused ühiskonnas vähendavad teatud ajaks ühiskonna võimet oma liikmete käitumist kontrollida ning seda peegeldab ka kuritegevuse kasvutendents mida kiiremad ja olulisemad on muudatused, seda märgatavam on kuritegevuse kasv (Ginter & Kaugia 1998: 256). Lähenemine kuritegevusele kui normaalse ühiskonna normaalsele nähtusele (Ginter 1991: 7-11) Kuritegevuse olemus Kuritegusid pannakse toime igat tüüpi ühiskonnas. Kuigi nii ühiskonniti kui ka erinevatel ajastutel piiritletakse kriminogeensuse valdkonda kuuluvalt erinevalt. Kuritegevus on tihedalt seotud elutingimustega. Kui oletada, et kuritegevus kujutab endast sotsiaalse patoloogia väljendusvormi, siis järelikult pole tegu juhusliku
1. Sissejuhatus Käesolevas essees käsitlen maailmas levinud erinevaid õigussüsteeme. Tõuke selle teema käsitlemiseks sain lugedes Tartu Ülikooli õiguse sotsioloogia ja võrdleva õigusteaduse õppejõu Silvia Kaugia vastavasisulist artiklit. Me eskime, kui arvame, et mujal maailmas käsitletakse õigust sarnaselt meile ja sellest tulenevalt võiks inimesed mööda ilma reisides endale vähemalt sihtkoha maa õigusnormid selgeks teha. Parktikas on küllalt juhtumeid, mis pälvinud ajakirjanduse tähelepanu ja kus inimene on võõral maal sooritanud kuriteo, mis Eesti ühiskonnas oleks heal juhul taunitav, kui sedagi. Meenutagem siinkohal kasvõi vanemveebel Andrei Koroli juhtumit Araabia
Jaapani kohta: 1. David, R., Brierley, J.E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 534-546. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 2. Herber, E.D. The (Japanese) administration of justice and the will to truth. International Journal of the Sociology of Law, 31, 2003. 3. Introduction to Comparative Law by K. Zweigert & H. Kötz. Claredon Press 1992. 4. Kaugia, S. Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides. Riigikogu Toimetised, nr 6, 2002, lk 69-78. 5. Lüüs, Grete. Õigusväliste normide mõju Jaapani õigussüsteemile. Magistritöö. Tartu 2012. 6. Oda, H. Japanese law. Butterworths, 1992. 7. Tanaka, H. The Japanese Legal System. 1994. 8. What is Law. N.Y. 1989, pp 17-22. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES). 9. Westermann, T.D., Burfeind, J.W. Crime and Justice in Two Societies: Japan and The US
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2
viisakusreeglid. Nt liikluses , eriti Venemaal ja Ukrainas,on kombeks viisakat kaasliiklejat nö tänada ohutulede vilgutamisega. Tavanormide järgimine ka liikluses sõltub kultuurist. Kui võrrelda nt Eesti ja Itaalia liiklusnorme, siis erinevus on drastiline. Kui Itaalias lahendatakse enamus küsimusi omavahel suhtlemisega ja vajadusel raha kompensatsiooniga, siis Eestis üldiselt ei lahendata ühtegi eksimust ilma kõrgemate võimude sekkumiseta. Silvia Kaugia proovib tähelepanu pöörata seaduses esinevatele lünkadele. Palju on intsidente, kus juhtumi üle mõistetakse juriidiliselt korrektselt kohut, mis reaalsuses ei pruugi olla kooskõlas inimeste õigus-ja õiglustundega. Mainimist väärt on ehk ka palju kõneainet andnud Laiksoo juhtum, kus tunnustatud korvpallikohtunik Hillar Koitla jäi korraga ilma oma emast ja isast, kelle oli surnuks sõitnud 17-aastane Joosep Laiksoo. Seadus aga ei näe ette moraalset
ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA........................................................................5 3.EL ÕIGUS..................................................
normide puudumine. Selle õiguse komponentideks on religioon, moraal ja tava.3 1.2 Islami karistusõigus Islami karistusõiguslikke suhteid reguleerivaid sätteid nimetatakse ukubat (karistus). Ukubat on šariaadi üks osa, mis moodustabki karistusõiguse üldosa, mis sisaldab üksikuid eriosa sätteid ning rakendussätteid.4 1 H. Kivi. Islami õiguse mõjust tänases maailmas. Magistritöö. Juhendaja: dr iur Silvia Kaugia. Tartu: Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, 2015, lk 4. 2 A. Schimmel. Islam. Tallinn: Avita 2003, lk 62-63. 3 R. David, J.E.C Brierley. Major Legal Systems in the World. London 1985, lk 455 – 483. 4 C. Schirrmacher. Basic features of Islamic criminal law. Arvutivõrgus: https://www.islaminstitut.de/en/Viewarticle.89+M5606a3c7214.0.html (16.04.2019). 4
süsteemile. Koraan koosneb 114 Suurast ehk peatükist ning iga peatükk on jagatud värssideks, mille arv varieerub alates 6000 kuni 6255.7 Suurad on Koraanis pikkuse järjekorras, alguses on kõige pikemad ja lõpus kõige lühemad Suurad. Erandiks on vaid üks Suura- Fatiha, ehk “Algus”, Koraani kõige esimene Suura.8 Koraan sisaldab inimeste suhteid üldiselt reguleerivaid norme ning konkreetse iseloomuga 1 Kaugia, S., Õigusnormide kohast eri kultuuriruumides. Riigikogu Toimetised 2002, 6, lk 70 2 Partridge, C., Maailma usundid. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2005, lk 368-371 3 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., Islamimaailmas. Mondo 2012, lk 11 4 Koraan. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=105 5 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 18 6 Partridge, C., lk 368 7 Corak-Sosnowska, K., Kubarek, M., lk 18 8 Koraan. – Arvutivõrgus: http://www.islam.pri.ee/index.php?id=105
tubakatoodete koostisainete ja nende koguste kohta. § 12. Tubakatoote pakendi märgistus (1) Tubakatoote müügipakendile ja rühmapakendile trükitakse: 1) suitsetatava tubakatoote puhul valikuline terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus, närimistubaka puhul suitsuvaba tubakatoote terviseohu hoiatus; 2) tubakatoote liik, tootemark ja tükiarv või kogus grammides; 3) mentooli või muu lõhna- ja maitseaine olemasolu (lõhna- ja maitseainega sigarettide puhul 19 S. Kaugia. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2005, lk. 59 siis, kui vastava aine olemasolu ei kajastu tootemargis); 4) filtri puudumine (filtrita sigarettide puhul siis, kui filtri puudumine ei kajastu tootemargis); 5) tootjapartii tähistus. Negatiivset vastutust võib leida järgmistest normidest: § 38. Tubakatoote kohta kehtestatud nõuete rikkumine (1) Närimistubakast erineva suitsuvaba tubakatoote või lubatust suurema tõrva-, nikotiini- või
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Õiguse entsüklopeedia seminaritöö Juhendajad: Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3
Kui ilmneb, et mõne ühiskonnas tekkinud uue sotsiaalse suhte osas õiguslik regulatsioon puudub, jääb vaidlus sisuliselt lahendamata. Varsti luuakse ilmnenud lünga täitmiseks uus norm. Paraku ei suuda seadusloome käia ühte jalga ühiskonna kiire arenguga. Seetõttu tekib järjes uusi (mingil kindlal hetkel) õiguslikult reguleerimata sotsiaalseid suhteid. Nii tuleb pidevalt vastu võtta uusi seadusi, mis on mõnikord nende kehtima hakkamise ajaks juba ajast maha jäänud (Kaugia 2002). Ehk siis võiks meil tekkida küsimus, kas iga asja ikka peab seadusega reguleerima. 3 Kui nüüd vaadelda õiguskorda, siis seda saab teha kolmest aspektist lähtuvalt: 1. Dogmaatiline - on võimalik uurida normatiivset korrektsust, seda, kas õigusaktid ning õigusotsuste tegemise meetodid ning tehnika on õiguspärased; 2. Filosoofiline - on võimalik uurida õigusaktide õiglust, seda, kas need vastavad
Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSTEADUS AVATUD ÜLIKOOL ... Matrikli nr E-post: .... PAKENDISEADUS¹ UURIMUSTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS Juhendaja Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2007 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. PAKENDISEADUSE VASTU VÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, 4 JÕUSTUMINE 3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 5 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA 6 PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7 6
Seadus peaks tekitama kindlustunnet riigi jm vastu. Tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õiguse eesmärgipärasus. Õigus on inimeste poolt loodud inimeste jaoks. Mida vanem seadus, seda rohkem võib märgata tendentsi, et inimesed ei ole seaduse ees võrdsed - orjanduslik kord. I seminar 23. september 2008. a. 10:03 Hea usu põhimõte - tsiviilõiguse põhimõte, mille järgi üks subjekt eeldab, et teine on tema vastu aus ja õiguspõhine. S. Kaugia Common Law - Kohtud jagunevad mitmeks. On kõrgemalseisvad kohtud ja on ka madalamal asetsevad. Kõik kõrgema kohtu pretsendid on olulised madalamatele. Nendega peab arvestama. Koosneb üldisest õigusest ja õiglasest õigusest. Tänapäeval mooduatvad üldine õigus ja õiglane õigus õigusestruktuuri. Algul arenesid üksi, kuid hiljem koos edasi. Esimese astme kohtudeks 12-13. saj olid paruni ja krahvi kohtud, kus protsessi võitis see, kel oli parem sotsiaalne positsioon
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õigusteadus Nimi.................. E-post: .................................... REKLAAMISEADUS ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Uurimistöö Juhendajad: Professor Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2011 TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE ..................................................................4 2. REKLAAMISEADUSE KOHT EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIAS JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ......................................................5 3. ,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD
Kirjandus: 1. R. Cotterell. The Sociology of Law. An Introduction. 2. B.B. Hess jt. Sotsioloogia. Tallinn, 2000, lk 86-91. 3. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004; 2005. 4. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengumaterjalid. Tallinn, 2005. (Sobib ka 2004.a. õpik), lk 45-61. 5. Õigus. Psühholoogia. Sotsioloogia. Õppematerjale II. (Koost L. Auväärt). Tartu, 2001, lk 62-72. 6. Õigus. Psühholoogia. Sotsioloogia. Õppematerjale III. (Koost S. Kaugia). Tartu, 2003, lk 14-43. III SEMINAR Karistuse mõju varieerub. Preventiivsus seostub oletusega, et enne tutvutakse KarSiga, mitte ei usuta oma karistatamatusesse ega käitu impulsi ajendil. Nils Christie ,,karistuse hindamise teooria" karistused on suhtelised. Üks ja sama võib olla eri tähendusega, kuna kannatused on suhtelised. Nt elatustaseme tõusuga suureneb vabadusekaotuse tähendus
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4
Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest.
Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab
4 Raudla, H. (2002). KODANIKU RAAMAT. Võrgulehel http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta,
käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting Network, 2012. Arumäe, U. Territoriaalne kogukond ja selle juhtimise õiguslik korraldus. Doktoritöö. Tallinn: EBS Print, 2010. Borchardt, K.-D. Euroopa Liidu õiguse ABC. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011. Eesti Vabariigi põhiseadus: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002. Eraõigus. I osa: Abimaterjal kohtunike ja prokuröride twinning-koolituse eraõiguse õppegrupile. Tallinn: Justiitsministeerium, 2001. Kaugia, S. ,,Küsimus õigest õigusest." Juridica, 2, 2009: 67-75. Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud ja parandatud trükk. Tallinn: Juura, 2002. Narits, R., Merusk, K. Õiguse olemusest ja seaduse võimalustest. Riigikogu Toimetised, 2, 2000. Raska, E. Õiguse apoloogia. Sissejuhatus regulatsiooni sotsioloogiasse. Tartu: Fontes, 2004. Tammelo, I. Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa, 2002. 61
muud allikad ning asenduskirjanduseks (mis on ühtlasi soovitatav täiendava kirjandusena): A. Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Tallinn 1996. A. Aarnio. Reason and Authority. Dartmouth Publishing Company, Ashgate Publishing Company, Aldershot/Brookfield/Singapore/Sydney, 1997. Nagu on viidatud Rosentau, 2004. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, S. Land, V. Olle, P. Roosmaa. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. U. Arumäe. Organisatsiooni ja juhtimise õiguslik korraldus. Kirjastus Juura. Tallinn 2013. M. Bartl. Book revew. Making European Private Law: Governance Design. F. Cafaggi; H. Muir Watt (eds.). Chaltenham, Elgar 2008. European Journal of Legal Studies (EJLS). Arvutivõrgus: http://www.ejls.eu/search.php. Nagu on viidatud I. Kull,
annaabi.ee 
