Katrin Dulder EKK-1 Max või Max-Julius Roosma, kuni 1936. a Maksim-Julius Roosmann Sünd. 10. jaanuaril 1909 Omuli vallas Valga poeglastegümnaasiumi Riigi Kunsttööstuskool Nov Bori klaasitööstuskool Maks Roosma nimeline loominguline stipendium Vaas "Sõnajalaõie valvur I" Vaas "Sõnajalaõie valvur II" http://www.klaasikunst.ee/index.php?x=1, 284,487,1,0,1 http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/portre evaasiga-tn.jpg http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/MRoo sma/ http://www.eantiik.com/products/klaas/ta rbeklaas/product/tarbeklaas224
Meie aasta Siberis Klaudia Sarah Kaar 8.a Siberi iseloomustus Kliima Asukoht Igikelts Vissarioni kogukond Vissarion Päikeselinn Maailmalõpp Ühiskond Mida nägin saates? Vissarionlaste toitumine Tuuli Roosma pere toitumine Pildid ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri e tase Kolmas tase Teine tase Neljas tase Kolmas tase Viies tase Neljas tase
Maie-Ann Raun Maie-Ann Raun sündis 7. detsembril 1938. aastal Tallinnas. 1958.a lõpetas ta Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning astus ERKI klaasehistöö erialale. 1960.a võttis osa välitöödest Hüti klaasikoja asukohas Hiiumaal. 1964.a lõpetas ERKI cum laude diplomitööga ''Galaktikad'', juhendajaks oli Maks Roosma. 1965.-1966.a töötas Venemaal Vladimiri oblastis Zolotkovos Sverdlovi-nimelises Klaasitehases, kus disainis tarbenõusid. 1966.a suunati Maie-Ann Raun Moskva Tööstuskunsti Kõrgkooli, kus pidi temast saama klaasiõppejõud. 1969.aastast on Raun õpetanud ERKI-s ja EKA-s klaasikunsti ning klaasiajalugu. 3 aastat hiljem sai temast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1984.-1993. aastatel oli ERKI keraamika ja klaasikunsti kateedri juhataja. 2002-2004. aastani töötas Tallinna
,,Meie aasta Siberis" Tuuli Roosma ja Arbo Tammiksaar läksid koos laste- Andrese ja Kristjaninga Siberisse elama. Arbo hakkas tegema filmi vissarionlaste elust ja lastest, kuidas neid ühiskonnas vormitakse ja milline on nende maailm. Lapsedon selle reisi algul 2-aastased ning reis algas 2012.a. Kevadel. Tuuli luges internetist Vissarionlaste kohta nii palju kui infot oli, et saada mingi ettekujutus ees ootavast elust. Asuti asju pakkimaja reis läks lahti rongiga, mis kestis viis päeva
Mailen Remmelg [email protected] Keda peetakse tänapäeval edukaks inimeseks ? Mida üldse tähendab mõiste ,,edukas"? Kas see tähendab, et sa oled eluga hakkama saanud, on sul palju raha või hoopis midagi muud? Edukus on suhteline mõiste. Kuid miks on mõned inimesed edukamad ja keda peetakse tänapäeval edukaks, saab teada alljärgnevast tekstist. Heal ajal on palju edukaid ettevõtteid ja inimesi, sest edukas olla on lihtsam. Tegelik turuosa jagatakse ümber just raskematel aegadel. Siis mängib uuesti professionaalsus põhirolli. Reet Roos on öelnud nii : ,,Mina laienesin oma ettevõttega Balti turule 1990. aastate lõpus n-ö Vene kriisi ajal, kui Eestis konkurents lausa õlgadest pigistas. Seega oli seekordne kriis meile juba teine ja uus turuosa suurendamise plaan valmis nädalaga. Tuleb tun...
ilmtingimata kübar ja kepp. Jüri Arrak See on KUMUs nähtud pildi kaelaskantav versioon. Ainuke põhjus, et ehe mulle silma hakkas, oligi vast see, et ma seda kompositsiooni KUMUs näinud olin. Tundub ootamatu, et pilti vähendades võiks selle lihtsalt kaela panna, aga ma arvan, et selle vähendusega ei ole kujutis oma võlu kaotanud. Maks Roosma Mulle meeldib selle taldriku kunstiline puhtus. Kahe eri värvi klaasiga on edasi antud mingisugust siirust. Sinine põhipind peaks kujutama taevalaotust ning naise figuur sümboliseerib tähtedest joonistuvat neitsi kuju. US Gallery Gustav Mägi See pilt on ilmselt kõikidest muuseumitest minu lemmik. Mulle meeldib kuidas maalil on lahendatud valguse mäng ning tagant pool
ja kasutatud. Õiglus see eest aga tunnetusprintsiibina liigub rohkem inimese mitteteadvuse sügavustes, tungitasandil. LISAD 9 Joonis 1. Õigusperekonnad 10 Joonis 2. Eesti Vabariigi õigussüsteemi põhiharud 11 KASUTATUD KIRJANDUS Anepaio, T., Hussar, A., Jaanimägi, K., Kangla, S., Land, K., Olle, V., Roosma, P. (2004) Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura. Tammelo, I. (2001/2006) Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa. Aaslav-Tepandi, K., Tepandi, T. (2014) Eestist, õigusest ja õiglusest. Dialoog õiguskantsleriga. Kättesaadav: http://kjt.ee/2014/02/eestist-oigusest-ja-oiglusest-dialoog-oiguskantsleriga/ Kuidas suhtuvad üksteisesse "seadus", "õigus" ja "õiglus"? (2010) Kättesaadav: https://www.eesti.ee/est/kuidas_suhtuvad_uksteisesse_seadus_oigus_ja_oiglus
eesmärgipärasus). 5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist.
Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem oleks klaastaara värvi järgi eraldi koguda, sest see vähendav taaskasutatava toorme kvaliteeti. Klaasipuru läheb täiteainena paberi, värvide, kummi ja plasti hulka. Klaasipuuder annab huvitava tekstuuri ja võib ka toote omadusi muuta. 16 VIIDATUD ALLIKAD [1] M. Roosma käsikiri [Eesti klaasitööstus]. 1960. AM 296.1.67. Lk 9; A. Ruussaar. Võsaklaasist kristallini: Eesti klaasitööstused ja -disain 1920.-1930. aastatel. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2006. Lk 6. [2] Vikipeedia [Võrgumaterjal] Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Klaas [Kasutatud 01. veebruar, 2019] [3] Heiki Timotheus. ,,Praktiline keemia II" AS Bit 2003 [4]Peegelklaas [Võrgumaterjal] Available: http://www.peegelklaas.ee/ [Kasutatud 01.veebruar, 2019]
93 Kas sekkutud on isiku PS §-ga 20 või PS §-ga 34 kaitstud õigusesse, st kas isikult on võetud vabadus või on 88 Maruste, R. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tallinn: Juura, 2004, lk 353. 89 EIKo 18.06.1971 2899/66 Wilde, Ooms, Versyp vs. Belgia, p 36. 90 Lõhmus, U. Põhiõigused kriminaalmenetluses. Kirjastus Juura, lk 165. 91 RKKKm, 21.06.2006, nr 3-1-1-59-06, p 7. 92 EIKo 18.01.1978 5310/71 Iirimaa vs. Ühendkuningriik, p 154. 93 Roosma, P. Kommentaarid §-le 34. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 34 komm 3. 30 tema vabadust piiratud, sõltub konkreetsete asjaolude ja tingimuste kogumist, arvestades muu hulgas kohaldatava meetme tüüpi, kestust, tagajärgi ja kohaldamise viisi94. Õigus vabalt liikuda ja elukohta valida on tagatud ka mitmete rahvusvaheliste inimõigusaktidega
Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus
KODANIKU RAAMAT. Võrgulehel http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html. (11.12.2011) 5 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 177. Kohustuslik kirjandus: 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 1. ptk (lk 15-48; 207- 242). 2. A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 28-37). 3. J. Liventaal, Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (Lk 63-91; 166-170) 4. T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 17-44) II referaat: Õigus nähtusena. Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
