Töölepingu lõppemine Korraline ülesütlemine - TLS §85 Lubatud ainult töötajale. Eelkõige tähtajatu TL puhul, tähtajalise TL
Töölepingu lõppemine Töösuhte lõppemise alused Kokkuleppel Tähtaja möödumisel Töötaja, tööandja surm Ülesütlemine Korraline Erakorraline Töölepingu ülesütlemine korraline ja katseajal Korraline § 85 Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda Töötaja võib tähtajatu töölepingu korraliselt igal ajal üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda v.a töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut Katseajal §86 Mõlemad pooled võivad katseajal töölepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 15 kalendripäeva Erakorraline ülesütlemine §8791
Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada§79. Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppega (§ 79); Tähtaja möödumisel (§ 80); Töötaja surmaga (§ 81); Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3); Ülesütlemisega (§83) Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse
Eesti Maaülikool Maaehitus-1 Õigusõpetus Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tartu 2013 Sissukord: 1) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel 2) Töölepingu ülesütlemise piirangud 3) Töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtajad 4) Töölepingu ülesütlemine töötajast tuleneval põhjusel 5) Töölepingu ülesütlemine majanduslikel põhjustel (koondamine) Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel, mis tuleneb töötajast või majanduslikust olukorrast. Mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks peab sisalduma ülesütlemisavalduses. Ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis Töölepingu ülesütlemise piirangud
kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. 3)Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks. 4)Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töölepingu korraline ülesütlemine Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või korraliselt üles öelda, va.töötaja asendamise ajaks. Kui töötajal ei ole ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. Töölepingu ülesütlemine katseajal
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. 6. Nimeta töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surmaga, ülesütlemisega. 7. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 8. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. (1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. (3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. (4) Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse
c) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; d) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; e) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja f) ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; g) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 14. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi; 3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid; 5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. 8. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine
4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. (2) Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. (3) Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. § 25. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine (1) Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. (2) Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe
võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 18) Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal?- Katseaeg – tööandja ja töötaja vaheline kokkuleppeline aeg, mille jooksul hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Max 4 kuud. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.
Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) 12.Töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppega (§ 79) Tähtaja möödumisel (§ 80) Töötaja surmaga (§ 81) Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3) Ülesütlemisega (§83) NB! Töölepingust taganemine on keelatud! 13.Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse
TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamus selle üle, kas poolte suhtele laieneb töölepingu seaduse regulatsioon või mitte, peab väidetav tööandja olema valmis tõendama, et
(2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. 28. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 29. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. (1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. (3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. (4) Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses
alusel. · Kas koondamise kohta varem tehtud etteteatamine on jõus või on töötajal õigus nõuda hüvitist nagu ette hoiatamata jätmisel TLS § 87 lg 2 alusel? · Kas vallandamine oli seaduslik? (Vastu on võetud uus töölepingu seadus ja ülesandes esitatud vanad paragraafid ei ole õiged.) Eeldame, et tegemist oli täistöölepinguga, kuna küsimuses räägitakse koondamisest. Kuna toimus koondamine, võib eeldada, et töölepingu ülesütlemine oli majanduslikel põhjustel: § 89. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. 8. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 9. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. (1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. (3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. (4) Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks
hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi. Pärast töölepingu lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Võivad leppida kokku ka trahvi. Tööandja peab teavitama töötajale saladusena määratud teabe sisu. 22. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Töötaja ja tööandja võivad töölepingu igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 23. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. (1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. (2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. (3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.
olema mõistlik võimalus sellega tutvuda (TA peab tõendama, et on kätte saanud) · põhjendatud (v.a korraline ülesütlemine). Kui ei ole põhjendatud, peab rikkunud pool hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. · ülesütlemise avalduse võib T-le teatavaks teha ükskõik millal (puhkus, haigus, streik jms) · konkreetne ja üheselt mõistetav, s.t ei tohi olla tingimuslik ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE (peab põhjendama) Töötaja (§ 91) - erakorraline ülesütlemine mõjuvatel põhjustel (tervislik seisund v perekondlikud põhjused). Töötajal ei ole võimalik kokkulepitud tööd teha ja TA-l ei ole võimalik anda sobivat tööd. Hüvitist ei maksta. - tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu - hüvitis 3 k keskmine töötasu. Riina Vään 4 · TA on kohelnud T-t ebaväärikalt v ähvardanud sellega v lubas seda teha
o Ruumiliselt, ajaliselt, esemeliselt, mõistlikult ja töötajale ära tuntavalt piiritletud o Ligipääs vaid kindlatel isikutel o Kokkulepitud rahalise vastutuse ülempiir Töölepingu lõppemine: · Töösuhte lõpetamisel kokkuleppega · Tähtaja möödumisel · Töötaja surmaga · Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades · Ülesütlemisega Töölepingu ülesütlemine: 1. Korraline Õigus töötajal igal ajal TL üles öelda Tööandjal peab olema mõjuv põhjus Mõistlik etteteatamisaeg Tähtajatu tööleping 2. Erakorraline Nii töötaja kui tööandja õigus Etteteatamistähtaja järgimine tööandja poolt Nii tähtajatu kui tähtajaline TL
sõlmitud kirjalikult 2)äratuntavalt piiritletud 3) ligipääs töötajal või kindlaksmääratud isikutel 4) kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris 5)makstakse mõistlikku hüvitist 29. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. V: Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada, kusjuures põhjus pole oluline, hüvitise maksmine ei ole kohustuslik. 30. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. V: 1) tähtajatu igal ajal (30 päeva ette) 2) tähtajaline asendamiseks sõlmitud tööleping (30 päeva) 3)katseajal (15 päeva ette) 31. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. V: Mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist kui töötaja 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega 2) on hoiatusest hoolimata rikkunud korraldusi 3) on
NB! Eestis sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe on eelduslikult ruumiliselt piiritletud Eestiga. Lisanõuded pärast lepingu lõppemist - pärast töölepingu lõppemist on piirang kehtiv kui: 1. selle kohta on kirjalik kokkulepesee 2. kehtib kuni üks aasta lepingu lõppemisest 3. tööandja maksab selle eest pärast lepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist; 4. hüvitis peab olema õiglane ja kompenseerima töökohavaliku piirangut (3-2-1-14-05) Piirangu ülesütlemine - tööandja võib piirangu üles öelda vähemalt 30-päevase etteteatamisegatöötaja võib piirangu üles öelda vähemalt 15-päevase etteteatamisega, kui:tööandja huvi ei ole enam mõistlikta ütleb töölepingu üles tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu. Töötaja vastutus - pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei katatööandja ei saa töötajale makstud hüvitist
ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. · Töölepingu lõpetamine kokkuleppel · Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel · Töölepingu lõppemine töötaja surmaga · Töölepingu lõppemine ülesütlemisega Nõuete sissenõutavus töölepingu lõppemisel 13. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2
tööandja annaks talle rohkem aega uue töökoha otsimiseks. Tööandja ei olnud sellega nõus. Kellel on õigus, kas töötajal või tööandjal? Miks? Vastus: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kui asi on selles, siis tööandjal on õigus. Kui ei ole, siis töötajal, sest tööandja ei saa töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma vähemalt 30 kalendripäeva etteteadmiseta. Kaasus: Asjaolud: Töötaja Anne K. asus tööle 01.01.2011 Firmale AS tähtajatu lepingu alusel pearaamatupidaja
oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. § 76 lõige 2 tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 2. § 6 l 1 -hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. 3. Talle laienes katseaeg, sest see võib olla kuni neli kuud. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. 4. Miks ta selle tavaga kaasa läks varem, kui see talle niivõrd ebaõiglane näis. III kaasus Soolise võrdõiguslikkuse seadus. 1.Tegemist on diskrimineerimisega, see töökuulutus on juba suunatud mehele, ehk soolise eelistusega. § 6. Diskrimineerimine tööelus (1) Diskrimineerivateks loetakse tööelus
Töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada. Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja haiguslehel, rasedus- ja sünnituspuhkusel, ajateenistuses), peatub katseaeg lähtuvalt katseaja eesmärgist. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust. Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas, mis tähendab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel suutma põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Tuleb arvestada, et katseajal võib töölepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, kusjuures töölepingu võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda ka katseaja viimasel
6) pooltest sõltumatutel asjaoludel Tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvisena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. 94. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused. 1)Töölepingu korraline ülesütlemine (töötaja tähtajatu võib, tähtaegset ei; tööandja ei või korraliselt) 2)Töölepingu ülesütlemine katseajal 3)Töölepingu erakorraline ülesütlemine (mõjuval põhjusel, järgides etteteatamistähtaegu) 4)Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel 5)Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (nt
isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja haiguslehel, rasedus- ja sünnituspuhkusel, ajateenistuses), peatub katseaeg lähtuvalt katseaja eesmärgist. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja-tööandja-töö vastastikust sobivust. Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas, mis tähendab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel suutma põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. Tuleb arvestada, et katseajal võib töölepingu üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga, kusjuures töölepingu võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üles öelda ka katseaja viimasel päeval.
· osaleb streigis, · on aja- või asendusteenistuses või õppekogunemisel. Töölepingu lõpetamine kokkuleppel: Pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada §79 alusel. Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõpetamine tähtaja möödumisel: Eelduseks on tähtajalise lepingu olemasolu, mis lõpeb tähtaja möödumisel ja puuduvad ajalised ja isikulised piirangud. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist: · Töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu, · Töövõime vähenemine (ebapiisav tööoskus, sobimatus, kohanematus), · Töökohustuste korduv rikkumine. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel:
Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. 10. Töölepingu kohustuslikud kokkulepped (töötingimused). 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. 11. Katseaeg. Töölepingu ülesütlemine katseajal, etteteatamistähtaeg. Katseaega kestusega neli kuud eeldatakse. Ainult juhul, kui pooled on otsustanud, et katseaega ei kohaldata või kohaldatakse lühemana kui neli kuud, tuleb see töölepingus näidata. 12. Konkurentsipiirangu kohaldamine. Konkurentsipiirangu eesmärk on jäänud võrreldes kehtiva õigusega samaks, selleks on töötaja konkurentsi osutamise võimaluse välistamine ehk tööandja huvide kaitsmine.
üksnes Töölepingu seaduses sätestatud alustel (TLS § 83). Töölepingust taganemine on keelatud (TLS § 82) . Ülesütlemise viisid ja võimalused Tähtajatut töölepingut saab korraliselt üles öelda ainult töötaja ja seda igal ajal (TLS § 85 lg 1). Samas on töötajal keelatud tähtajalise töölepingu korraline ülesütlemine, kuid ühe erandiga lubatud üles öelda töötaja asendamise ajaks sõlmitud tähtajalist töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline (TLS § 85 lg 3). TLS § 85 lg 5 kohaselt ei või tööandja töölepinguid korraliselt üles öelda. 8 H. Raidvee , jt. Töölepingu seadus praktikas. Äripäev 2010, lk 76 8 Nii tööandja 9 kui töötaja 10 võivad töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja
olukordade eest kaitsta on see, et vajalikud dokumendid on olemas ning töötaja allkiri koos kuupäevaga fikseeritud. (Seinberg, 2014) Praktikas tuleb ette, et probleemiks võib osutuda ka töölepingute ülesütlemised. Töölepingut on võimalik erakorraliselt üles öelda erinevatel juhtudel (Töölepingu seadus, § 88-91): tööandja poolt töötajast tulenevatel põhjustel; tööandja poolt majanduslikel põhjustel; kollektiivne ülesütlemine; ülesütlemine töötaja poolt. Töötajast tulenevatel põhjustel saab töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikuga seotud mõjuvatel põhjustel, näiteks haiguse tõttu. Teiseks kui töötaja on rikkunud töökohustusi. (Töölepingu seadus, § 88) Töövaidluskomisjoni praktikas tuleb ette, et töötaja ei ole nõus tööandja poolt esitatud lepingu ülesütlemisavaldusega ja pöördub seetõttu töövaidluskomisjoni poole. Ülesütlemisavaldus
19. Mis on katseaeg, selle kohaldamise tingimused ja töölepingu lõpetamine katseajal? Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel ( § 6) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku TLS § 86 lõikes 1 sätestatust lühema aja, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel (katseaeg), peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale katseaja kestuse. Töölepingu ülesütlemine katseajal (§ 86) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. 16 Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise
Kas tähtajalist töölepingut saavad pooled lõpetada enne tähtaja saabumist? Põhjenda! TLS-i § 80 ütleb, et tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. TLS-i § 79 ütleb aga, et osapooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 2. Kas puhkuse ajal võib töötajale saata ülesütlemisavalduse töölepingu lõpetamise kohta? Selgitus Erinevalt varem kehtinud regulatsioonist ei ole töölepingu ülesütlemine piiratud tulenevalt sellest, kas töötaja on parasjagu puhkusel, ajutiselt töövõimetu, osaleb seaduslikus streigis või muul vana töölepingu seaduse § 91 nimetatud ajal. Vastuse leidsin Tööinspektsiooni lehelt: http://www.ti.ee/index.php?page=1140 *Kas koondamisavalduse võib tööandja saata töötajale koju ka lapsehoolduspuhkuse ajal? TLS-i § 93 lõige 1 ütleb, et tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on
Töövõime vähenemine: Teenistusülesandeid ei saa täita töövõimetuslehe alusel üle 4 kuu järjest või üle 5 kuu kokku aasta jooksul. Etteteatamine ametnikule vähemalt 15 kalendripäeva. Asjaolud, mis välistavad teenistuse: Haridus, keeleoskus, sugulus. (Ei pea ette teatama.) Lõppemise alused: Kokkuleppel etteteatamise tähtaega ei ole, kirjalik vorm ei ole kohustuslik; tähtaja möödumisel; töötaja või tööandja surm; lepingu ülesütlemine. Töötaja poolne: KORRALINE ülesütlemine põhjuseta, etteteatamine 30 päeva. ERAKORRALINE ülesütlemine töötajast tulenevad põhjused (tervis, perekond) või tööandjast tulenevad põhjused (ebaväärikas kohtlemine, töötasu maksmisega viivitamine). Tähtaega ei ole, etteteatamine mõistliku aja jooksul. Tööandja poolne: Ainult erakorraliselt! Töötajast tulenevad põhjused: ebapiisav tööoskus; tervislikud põhjused; töökohustuste
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE I OSA 1.Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle iga kuu teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE ÜLESÜTLEMISEGA Saab toimuda üksnes seaduses toodud alustel. Ülesütlemisavaldus peab olema · kirjalik · isiklikult teatavaks tehtud v saadetud tahteavalduse saaja elu- v asukohta ja saajal peab olema mõistlik võimalus sellega tutvuda (TA peab tõendama, et T on kätte saanud) · põhjendatud (v.a T korraline ülesütlemine). Kui ülesütlemist ei ole põhjendatud, peab rikkunud pool hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Ülesütlemise avalduse võib T-le ...
Koondamine ja selle rakendamine töösuhtes Koondamine on tööandja poolt lepingu erakorraline ülesütlemine. Lepingu ülesütlemisel peab olema mõjuv põhjus mis on seotud tööandja ettevõttega ehk tegemist on majanduslike põhjustel töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Koondamise puhul on tegemist töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamisega vöi muude töö lõppemis juhtudega, mis on tingitud majanduslikest asjaoludest. Koondades eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse
kasutatakse lühemat katseaega, tuleb see kokku leppida töölepingus. Tööandja peab teavitama töötajale katseaja kestuse. Katseajaks on esimesed neli kuud alates töötaja tööle asumise päevast. Katseaja eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töötajal on katseajal õigus saada kõikvõimalikku infot ja õpetust, mida ta oma tööks vajab Katseajal on töösuhte ülesütlemine lihtsustatud. Tööandja ja töötaja võivad katseaja jooksul öelda üles nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu 15-kalendripäevase etteteatamisega. Etteteatamistähtaja järgimata jätmisel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles
sõlmitud või mitte. Töölepinguga võivad pooled kirjalikult kokku leppida, et katseaega ei' kohaldata või seda lühendatakse. Pikemas kui neljakuulises katseajas kokku leppida ei saa. Kuni 8 kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Näiteks 6-kuulise töölepingu korral ei või katseaeg olla üle 3 kuu. 10. TL ülesütlemine katseajal /§ 86; § 96/ Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest
7. Lepingust taganemine laenusaaja poolt ja laenusumma ennetähtaegne tagastamine 1. Laenusaaja kinnitused 8. Lepingu täitmise tagamine ja poolte vastutus 2. Laenutaotluse esitamine ja laenulepingu sõlmimine 9. Lepingu erakorraline ülesütlemine 3. Arvelduste kord 10. Isikuandmete töötlemine ja konfidentsiaalsus 4. Laenusumma tagasimaksmise tähtaja pikendamine 11. Lõppsätted 5. Sooduslaenu eritingimused 6. Laenusaaja muud kohustused ja õigused Laen Soovin laenata 100 eurot üheks aastaks 12x15.55=186.60 Laenu vormistamis tasu puudub kodulehel.
4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest. (2) Tööandja ei saa tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. ■ Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemine ( TLS § 25) ■ Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. ■ Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette, kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik. ■ Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul
Tööleping võib tööandja algatusel lõppeda juhul, kui tööandjal on majanduslikud põhjused või siis töötajast tulenevatel põhjustel. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. 9. Töölepingu (erakorraline ja korraline) ülesütlemine töötaja algatamisel Töölepingu korraline ülesütlemine. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse
6. pooltest sõltumatutel asjaoludel. Tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvisena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitisena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. 94. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused 1. Töölepingu korraline ülesütlemine (töötaja tähtajatu võib, tähtaegset ei; tööandja ei või korraliselt) 2. Töölepingu ülesütlemine katseajal 3. Töölepingu erakorraline ülesütlemine (mõjuval põhjusel, järgides etteteatamistähtaegu) 4. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel 5
möödumist, loetakse leping tähtajatuks, kui tööandja ei avaldanud teistsugust tahet 5 tööpäeva jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.; 3).Kui tööandja ütleb tähtajalise töölepingu üles majanduslikel põhjustel, maksab ta töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni Töölepingu töötajapoolne ülesütlemine: 1). Töötaja saab lepingu üles öelda kas korraliselt või erakorraliselt; 2). Ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3). Ülesütlemisavaldus ei või olla tingimuslik; 4). Erakorralist ülesütlemist peab töötaja põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötajapoolne korraline ülesütlemine: 1). Tähtajatu töölepingu ja teise töötaja asendamiseks sõlmitud tähtajalise töölepingu lõpetamiseks etteteatamise tähtaeg
või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. 21. Saladuse hoidmise kohustus Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Peab olema lepingus kirjas, mille kohta kehtib, võib kokku leppida leppetrahvis. 22. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. 23. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 24. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. 25. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. 26. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. Kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja
tööle minna ja otsustas 30.06.2016 töölepingu lõpetada vastavalt TLS § 85 lg 1 alusel, mis sätestab töölepingu korralise ülesütlemise ning väidab, et töötaja saab töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja arvas, et saab Tallinnas tööl käies kokku vähem raha kätte. Tööandja väidab, et kuna müügiesindajal pole töölepingus kirjas kindlat töö tegemise kohta (nagu nt Keila kontor) vaid hoopis Põhja-Eesti regioon, siis on töölepingu ülesütlemine tühine. Töötaja leiab, et töölepingu ülesütlemine on seaduslik, kuna tema arvates on lihtne öelda, et uus töökoht (kindlustusnõustaja) on atraktiivsem. Uus töökoht oleks muutnud tööaega. Töötaja peab võtma ravimeid, mis muudaks uue töö raskeks. Jaanuaris pakuti juba töötajale uut töökohta, millest töötaja keeldus. Töötaja leiab, et tööandja tõlgendus töökohast on vastuolus hea usu
või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. 21. Saladuse hoidmise kohustus Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Peab olema lepingus kirjas, mille kohta kehtib, võib kokku leppida leppetrahvis. 22. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. 23. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 24. Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. 25. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. 26. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötaja isikust tulenevatel põhjustel. Kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja
28 Saladuse hoidmise kohustus töösuhtes. Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimusel ja korras. 29 Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. 30 Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Tähtajatu töölepingu võib töötaja igal ajal korraliselt üles öelda, kuid tähtajalise töölepingu saab täätaja korraliselt üles öelda vaid juhul, kui see on sõlmitud teise töötaja asendamiseks. Korralisel ülesütlemisel ei pea töölepingu ülesütlemist põhjendama. Korralise ülesütlemise puhul on vaja teisele poole ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva.
8.Töölepingu lõppemine. Olulised muudatused TLS regulatsioonis seonduvad töölepingu lõpetamise teemaga. Lõppemise alused. - Kokkuleppel lõpetamine (§ 79). - Lepingu lõppemine tähtaja möödumisel (§ 80). Tähtajalise lepingu üleminek tähtajatuks (§ 80 lg 3). - Töötaja surm (§ 81) ja tööandja surm (§ 111). - Lõppemine ülesütlemisega (§ 83). Töölepingu ülesütlemine. - Töölepingu ühepoolne lõpetamine toimub töölepingu ülesütlemise teel. Mõiste tuleb VÕS-st. - Eristatakse korralist ja erakorralist ülesütlemist. - Korralise ülesütlemise korral tuleb lepingu lõpetamisest teisele poolele ette teatada, ülesütlemiseks ei ole vaja õigustava põhjuse olemasolu. - Erakorraliseks ülesütlemiseks on vajalik mõjuva põhjuse esinemine, teatud juhtudel saab lepingu lõpetada päeva pealt.
Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetaks leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist. 43. Töölepingu korraline ülesütlemine. Töölepingu ülesütlemine katseajal TÖÖLEPINGU KORRALINE ÜLESÜTLEMINE: Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAL:
lühendamises. Olukorras, kus tööandjal puudub võimalus katseaja tulemusi hinnata (näiteks on töötaja haiguslehel, rasedus- ja sünnituspuhkusel, ajateenistuses), peatub katseaeg lähtuvalt katseaja eesmärgist. Katseaeg pikeneb ajavahemiku võrra, mille jooksul ei ole võimalik katseaja eesmärki täita ehk hinnata töötaja- tööandja-töö vastastikust sobivust. Töötajal on tavapärane õiguslik seisund. Töölepingu ülesütlemine katseajal lihtsustatud korras. Kui tekib vaidlus, siis peab tööandja põhjendama, miks töötaja katseaega ei läbinud ehk millised puudused esinesid. 12. Töötaja saladuse hoidmise kohustus: sisu, kohaldamise tingimused ning töötaja vastutus (VÕS, TLS, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused, probleemid praktikas. Abistav materjal: Ojamäe, E. Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2009, 4)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
