esindajate lepingu sõlmimises osalemises. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühing või töötajate usaldusisik, kellel on tavatöötajast paremad juriidilised teadmised. Tööandjal on kollektiivlepingu sõlmimisel mitmed eelised. Nagu näiteks: Korraga saab kindlaks määrata paljude töötajate töötingimused. Kollektiivleping võimaldab teatud juhtudel teha seadusest erandeid. Kehtiva kollektiivlepingu ajal kehtib töörahu. Töörahu tähendab seda, et tööandjal on keelatud tekkidata töösulgu ja töötajatel on keelatud streikida. Minuarvamus on selline, et kollektiiv leping on töötajatele lihtsam kuna ei pea ise nii väga muretsema oma lepingu pärast. Kollektiivleping tuleb kasuks töötajate ühtsusele ning töötajate rahuolu suurenemisele. Mihkel Alamaa
Normatiivsete tingimuste vaidlused alluvad töövaidluskomisjonile Kollektiivlepingud ja nende sisu: 1. Normatiivsed tingimused  töötingimused, mis töötajale kuuluvad kohaldamisele. See on KL-i kõige tähtsa funktsioon. Normatiivsete tingimuste olemasolu tunnistavad ka Läti, Leedu, Venemaa jne. 2. Võlaõiguslikud tingimused  normid, mis reguleerivad lepingu sõlminud poolte rahalisi suhteid. a. Töörahu hoidmise kohustus  selle reguleerimine on võimalik kahel erineval viisil. Üks on see, et seadusesse kirjutatakse, et kui pooled lepingu sõlmivad, siis hoiduvad nad igasugustest streikidest ja töösulgudest KL kehtivuse ajal. Osad riigid nagu Itaalia ja Hispaania ütlevad, et lepingus ei pea ütlema, et kehtib töörahu, see on iseenesest mõistetav. Sama suhtumine on ka USA-s.
reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted. Kui kollektiivlepingus ei ole töötajate ringi kindlaks määratud, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Seda olenemata asjaolust, kas lepingu on sõlminud töötajate usaldusisik või ametiühing. Lepingu ülesütleime etteteatamisega ja ülesütlemise minimaalne etteteatamise aeg on 6 kuud. Alates lepingu ülesütlemise teatest lõppeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus. Mina isiklikult leian, et antud leping on väga vajalik ennetamaks pingeid töökohtades ja vältimaks suuremaid segadusi seoses inimeste erinevate mõistmisteks ja möödarääkimisteks. Olen töötanud kollektiivlepinguga ning seoses tolhetkel firmas töötades soovis tööanda rakendada ebamäärast koondamisi siis lahenes asi õnneks töötajatele kasulikumalt. Koostas Eve Muul N11
tähtajatuks. Siis kui kollektiivleping on muutunud tähtajatuks on mõlemad osapooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni või kollektiivleping lõppemiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi. Tähtajatu kollektiivilepingu ülesütlemise puhul võivad teha seda mõlemad pooled aga siis nad peavad ülesütlemist ette teatama vähemalt 6 kuud ja alates selle ülesütlemisest lõpeb sellest seadusest tulenev töörahu kohustus. Kollektiivlepingut võib täiendada ja muuta kollektiivlepingus ettenähtud korras. Kollektiivilepingu tingimuste täitmist kontrollivad kollektiivlepingusse volitatud poolte esindajad.
Tööandja: Annab võimaluse korral tööruumi, samuti ruumi urituste läbiviimiseks Lubab osaleda koolitusel jt uritustel Asub kollektiivläbirääkimistesse jm Ametiuhingu valitud esindaja: Teatab ametiuhingu asutamisest 63 Teatab ametiuhingu usaldusisiku valimisest Hoiab töörahu Tagab kollektiivlepingu täitmise jm AÜUI ülesannete täitmise aeg (AÜS § 211, § 212) Ülesannete täitmise minimaalne aeg tööajal nädalas: 5-100 töötaja esindamisel  4 tundi 101-300 töötaja esindamisel  8 tundi 301-500 töötaja esindamisel  16 tundi ule 500 töötaja esindamisel  40 tundi Tööandja peab eeltoodud ulatuses andma aega vähemalt uhele AÜUI-le
18. Õppetöökodades, arvutiklassides, restoranis, hotellis, õpilaskodus, võimlas ja raamatukogus täidab õpilane lisaks seal kehtivaid täiendavaid ruumi kasutamise eeskirju. § 2.Õpilasel on keelatud 1. Tarvitada või omada alkohoolseid jooke, narkootilisi, toksilisi ja psühhotroopseid aineid, kaasa võtta relvi. 2. Suitsetada kooli territooriumil väljaspool kokkulepitud ala. 3. Mängida hasartmänge. 4. Käituda vägivaldselt. 5. Rikkuda töörahu, takistada kaasõpilaste ja õpetajate tööd. 6. Kasutada ebasündsaid ja solvavaid väljendeid. 7. Rikkuda avalikku korda mistahes viisil (purjuspäi viibimine koolis või mujal avalikus kohas, suitsetamine tänaval ja mujal avalikus kohas, lärmamine, ropendamine, sõimlemine jne). ÕPILASTE TUNNUSTAMINE, MÕJUTAMINE §3. Tunnustamine kiitmine (suuline või kirjalik) tänamine (suuline või kirjalik) tänukiri tänupäevale kutsumine mälestusese
Õpetaja kiidab lapse ilusat joonistust lapsest enesest lähtuvalt: ,, Sul on kindlasti hea meel, et see nii kenasti välja tuli." Õpetaja rõõmustab koos lapsega tema edu üle, kuid ei anna mõista, et iga kordaläinud tegevust kiidetakse. Motessori õpetuse kohaselt on õpetaja lapsele saatjaks kasvamise teel, kes austab last, oma märkamatult tema kõrval ja aitab vajadusel, on maitsekalt riietunud, räägib vaikse häälega ja hoolitseb segamatu töörahu, korra ja ilu eest. Ta läheneb lapsele kui uurija, vaatleb teda märkamatult ja tema eesmärgiks on avastada lapse kordumatu arenguvalmidus, mitte õpetada talle oma teooriaid. Inimene, kes on pidevalt ametis oma tõekspidamiste levitamisega, ei suuda avastada midagi uut. Lasteaed. Päevakava. Sotsiaalne suhtlemine. Lapse töötsükkel Kui laps tuleb hommikul lasteaeda, peab ta päevarütmi sisse elama. See toimub erinevatel lastel erinevalt. Päev algab vabategevusega
TLS 10 lg 2+3 Kollektiivlepingu sõlmimine: 1. Kirjaliku projekti edastamine teisele poolele 2. Läbirääkimiste pidamine on kohustus (algus mitte hiljem kui 7 kalendripäeva projekti saamisest). Osalejateks poolte esindajad ning eksperdid – sj tagatud vabaaeg ja keskmine töötasu. 3. Kollektiivleping (erineva kokkuleppe puudumisel) jõustub allkirjastamisest ning kehtib 1 aasta (see aeg võrdub perioodiga, mil on kehtestatud absoluutne või kollektiivne töörahu ehk keeld kuulutada välja töösulg või streik) - Vaidlused kollektiivlepingu sõlmimisel lahendatakse kokkuleppel või töötüli lahendamise korras. Ehk on võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole, misjuures on edasi streigi või töösulu korraldamine keelatud - Sõlmitud kollektiivleping on vaja registreerida Sotsiaalministeeriumi juures - Töörahu pidamise kohustus lõpeb kollektiivlepingu kehtivuse lõppemisega (sj uue
R. Faelmann jt. vaikiv ajastu e vaikiv olek - 1934. a. 12. märtsi riigipöörde tulumusel kujunenud ajajärk (1934- 1937), mil Riigikogu oli küll olemas, kuid ei saanud Konstantin Pätsi diktatuuri tingimustes tegutseda. kutsekoda - kutseorganisatsioon, mis pidi koondama kõiki ühe eluala esindajaid, et vahendada nende soove ja ettepanekuid valitsusele. Itaalia fasistide eeskujul nn. "vaikiva ajastu" perioodil loodud kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas. dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt
seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Kohustused: osaleb töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel, vahendab teavet tööandjale ja töötajatele jälgib töötingimuste täitmist, teatab rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile töötaja taotlusel esindab töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist aitab kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on sõlminud usaldusisik Usaldusisikule tagatakse ülesannete täitmiseks aeg palga säilitamisega olenevalt töötajate arvust, keda ta esindab. Tagatised töölepingu lõpetamisel. Mall Gramberg Kollektiivleping Kollektiivleping (KL) on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti
tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg - töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust. Lepitaja: Lepitaja on:
võimeid katsetada, eksperimenteerida, või täiskasvanu liigsest dominantsusest, lapse pidevast suunamisest. Lammutame looduse poolt antu, et siis tükikestest ise midagi väärtuslikku kokku seada. *Montessori pedagoog: austab last, on märkamatult tema kõrval, ootab kannatlikult ja aitab ainult vajadusel. On maitsekalt riietatud, liigub märkamatult, räägib alati vaikse häälega. Ta kindlustab korra jailu, hoolitsedes segamatu töörahu eest. Ta on kui teadlane, kes omades sügavaid teadmisi vaatleb last, teeb lapsele märkamatult täpseid tähelepanekuid, on objektiivne tõeotsija. Ta läheneb lapsele uurijana, kelle eesmärgiks on avastada lapse kordumatu arenguvalmidus, mitte õpetada talle oma teooriaid. *On lapsel võimalus treenida pidevalt toimetulekut raskemate ülesannetega, tekib tal vastav harjumus. Pärast tööd on laps rahul, Ta liigub rühmatoas ringi, justkui igavledes. Niisugune
§ 10. Usaldusisiku kohustused Usaldusisik on kohustatud: 1) osalema informeerimisel ja konsulteerimisel; 2) vahendama teavet tööandjale ja töötajatele; 3) jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile; 4) töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; 5) aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik; 6) tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. § 11. Usaldusisiku kohustus hoida konfidentsiaalset teavet (1) Usaldusisik ei tohi avaldada kolmandatele isikutele volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt
Milliseid samme ta astus riigi majanduse stabiliseerimiseks? Peale seda, kui sai peaministriks(1922), likvideeris mõne aastaga demokraatliku riigikorralduse. 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile anti piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Majandus võeti riigi kontrolli alla. Majanduse stabiliseerimiseks: · Streikide, ametiühingute keelustamine  sunnitud töörahu · Riigi poolt rahastatavate ehitiste rajamine: sillad, teed (autostrada), haiglad, koolid, raudteejaamad  tööpuuduse vähendamine · Rooma linna ehitusprogramm. · Soode kuivatamine, metsatööd. · Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonid. · Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. · Riiklik tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. 5
vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Selle eesmärk on tagada, et töötajate õigused on kaitstud, tööandja huvi võib olla see, et siis on töötajad huvitatud tema firmas töötamisest ja ta on tunnustatud kui ettevõte, kes tagab töötajate õigusi. Töötajad saavad nt streikida, kui tööandja ei taha läbi rääkida. 5. Selgitage palun näite kaudu, mida tähendab täielik ja mida valikuline töörahu kohustus. Milline töörahu pidamise kohustus kehtib KLS-i järgi? - KLS § 11 lg 3: Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi  pidama töörahu)  kehtib suhtelise töörahu pidamise kohustus. 6. Kas lähtuvalt KLS § 11 lg-st 5 peab tööandja täitma kollektiivlepingus kokkulepitud
kalendripäeva jooksul nende esitamise päevast arvates ja teatama oma otsusest nõudmiste esitajale kirjalikult järgmisel päeval pärast otsustamist. Nõudmiste läbivaatamise juurde võib kutsuda nõudmisi esitanud poole esindajaid ja välja nõuda asja sisuliseks lahendamiseks vajalikke dokumente. Pooled pöörduvad kirjalikult riikliku lepitaja poole, kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata ning tekib töörahu katkemise oht. Kollektiivsete töötülide korral võivad tööandja ja töötajate esindaja omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni kolme päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale.Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel
TL lõppemise tagatisi ja muid, mida pooled peavad vajalikuks kokku leppida. Läbirääkimised toimuvad poolte esindajate vahel. Leping kehtib 1 aasta, kui aga kumbki pool ei ole 3 kuud enne lepingu lõppemist teatanud soovist leping lõpetada, muutub leping tähtajatuks. Tähtajatu lepingu saab üles õelda 6 kuulise etteteatamistähtajaga. Oluline on et kollektiivlepingu kehtivuse ajal kehtib töörahu st ei korraldata streike, streike võib korraldada alates lepingu ülesütlemise avalduse esitamisest. 20.Alaealise kaitse töösuhetes TLS § 7 ja 8 sätestavad TL sõlmimise alaealisega. TL-s on arvestatud nõudeid, mis tulenevad direktiivist EL 94/33 noorte kaitse tööl ning Euroopa Liidu Sotsiaalhartast. Tööandja ei tohi sõlmida töölepingut alla 15a või koolikohustusliku alaealisega, mis ületab alaealise kehalisi võimeid,
290. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? V: Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks. Õigused: tutvuda takistamatult töötingimustega ja töökorraldustega, esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kaasata oma tegevusse eksperte. Kohustused: osalema konsulteerimisel ja informeerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajale, aitama kaasa töörahu hoidmisele. 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? V: Võib olla kahe või kolmepoolne. See on vabatahtlik kokkulepe mis reguleerib töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid. 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? V: Lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lahendatakse tööandjate ja töötajate liidu poolt. 293
kui kumbki kollektiivlepingu pool ei teata vähemalt kolm kuud enne kollektiivlepingu tähtaja möödumist kirjalikult teisele poolele, et ta ei soovi lepingu pikenemist. Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud. Alates kollektiivlepingu ülesütlemisest teatamisest lõpeb kollektiivlepingust tulenev töörahu pidamise kohustus. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. 6. AMETIJUHEND Ametijuhendid põhinevad objektiivsel informatsioonil, mis saadakse töö analüüsi, tööülesannete täitmiseks vajalike kompetentside - teadmiste, oskuste ja kogemuste ning organisatsiooni vajaduste määratlemise kaudu. Ametijuhendid toovad selgelt välja ja kirjeldavad tööga seotud eriomast vastutust. Nad võivad
esindaja (nt juhatuse liige), kes on tööandja töötaja - (AÜS § 16 lg 4) 11.5 Suhted tööandjaga - töötaja diskrimineerimise keeld - koostöö: o tööandja annab võimaluse korral tööruumi, samuti ruumi ürituste läbiviimiseks; lubab osaleda koolitusel jt üritustel; asub kollektiivläbirääkimistesse jm o ametiühingu esindaja teatab ametiühingu asutamisest, usaldusisiku valimisest; hoiab töörahu; tagab kollektiivlepingu täitmise jm - (AÜS §§ 19-21) - Usaldusisik või AÜ liikmest UI. UI valib töötajate üldkoosolek, AÜ UI valitakse AÜ enda liikmete poolt. 11.6 Esindaja ül täitmise aeg - ülesannete täitmise minimaalne aeg tööajal nädalas: o 5-100 aü liikme esindamisel – 4 tundi o 101-300 aü liikme esindamisel – 8 tundi o 301-500 aü liikme esindamisel – 16 tundi o üle 500 aü liikme esindamisel – 40 tundi
kollektiivlepinguga. Jõustumine: 1) Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kollektiivlepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. (3) Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi  pidama töörahu). (4) Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele läheb kollektiivleping üle ettevõtte omandajale. Ettevõtteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka majandusüksust, mis ei kuulu ettevõtjale, samuti asutust ja muud organisatsiooni. (5) Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu. 19
pahatihti veel juhtub. See pole sugugi viimases järjekorras tingitud spetsialistide kõige erinevamatest hinnangutest ja veendumustest; lisaks sellele näivad nad mõnikord peaaegu omavahel sõdivat. Jääb üle vaid loota, et lühiajalised mõjuvad, ,,ägedad" meetodid ei suuda end läbi suruda. Nende laste ja noorukite jaoks oleks peaaegu muinasjutuliselt ilus, kui koolisüsteemis valitseks diferentseeritus ja töörahu. Nende laste ja noorukite tänane ümbrus teeb nende elu väga raskeks. Kui nende tajulaad jääb märkamata ja/või mõistmata, kogevad nad oma lapsepõlve ja noorust tihti ebaedukogemustega ja süütunde jadana. Kriitika, moraliseerivad etteheited, haavamised ja solvangud, korralekutsumised kuni psüühilise ja füüsilise väärkohtlemiseni välja on iga päev kogetud reaalsus, mis takistab tunduvalt terve eneseväärtustunde väljaarenemist ja võib viia
tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töötajate ja tööandjate nõudmised esitatakse teisele poolele kirjalikult. Pooled pöörduvad kirjalikult riikliku lepitaja poole, kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata ning tekib töörahu katkemise oht. Kavandatavast streigist või töösulust on streigi või töösulu korraldaja kohustatud teatama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Teates näidatakse streigi või töösulu põhjused, täpne algus ja võimalik ulatus. Streigist või töösulust on tööandja kohustatud informeerima oma lepingupartnereid ning teisi huvitatud ettevõtteid ja asutusi, samuti massiteabevahendite kaudu üldsust.
lahendab riiklik lepitaja. Lepitaja ülesanne Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine. Lepitaja selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. 10.5 Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende korraldmine? Streigi ja töösulu õiguse tekkimine (1) Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. (2) Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Streigist osavõtjate ja töösulu korraldajate õigused ja vastutus
· Tööülesannete tutvustus tööandja poolt · Esindab töötajaid kollektiivse töötüli korral · Teavitab kõrgemat organisatsiooni töötingimuste rikkumisest · Koolitus enda ülesannete täitmiseks · Eksperte kaasata · Informeerimisel ja konsulteerimisel osalemine · Tööandjale ja töötajatele info vahendamine · Töötingimuste täitmise jälgimine · Aitama kaasa töörahu hoidmisele · Töötaja esindamine vaidluses tööandjaga 47. Kollektiivlepingu mõiste ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. · Tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja · Tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit · Omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit
ruume ja muid vahendeid. Usaldusisik on kohustatud: · Osalema informeerimisel ja konsulteerimisel. · Vahendama teavet tööandjale ja töötajatele. · Jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile. · Töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist. · Aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik. · Tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. Usaldusisiku kohustus hoida konfidentsiaalset teavet: Usaldusisik ei tohi avaldada kolmandatele isikutele volituste ajal ega pärast volituste lõppemist oma kohustuste täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid või tööandja selgelt konfidentsiaalsena antud teavet
saada koolitust mõistlikus ulatuses keskmise töötasu säilitamisega kasutada tööandja ruume jm vahendeid kaasata eksperte jm Kohustused osaleda informeerimisel ja konsulteerimisel vahendada teavet tööandjale ja töötajatele jälgida töötingimuste täitmist ning teatada rikkumistest tööandjale ja tööinspektsioonile esindada töötajat töövaidluses enne töövaidlusorganisse pöördumist aidata kaasa töörahu hoidmisele, kui tööandja juures ei ole ametiühingut teha koostööd ettevõtte teiste töötajate esindajatega hoida konfidentsiaalset teavet Informeerimine ja konsulteerimine Kohustuslik tööandjale, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat. Informeerimise ja konsulteerimise sisu: tööandja struktuur, töötajate koosseis, nende muudatused kavandatavad otsused, mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja se...
23 Usaldusisik on äriühingu, asutuse või muu organisatsiooni töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks. Praktikas on enamasti töötajate ühingu poolt valitud. Usaldusisiku kohustuseks on jälgida töö- ja kollektiivlepingute täitmist; hoida töötajate poolt töörahu st et ei korraldata näit kehtiva kollektiivlepingu osas streiki; vahendada töövaidluse osapooli; esitama suhtealast infot kõigile osapooltele; hoidma talle teatavaks saanud äri- ja tootmissaladusi. Õigused on kogu aeg infot tööandjalt saada, mis töötajaid puudutavad, saab peatada kollektiivset koondamist jms. Usaldusisikul on igast huvitavad eelised. Ta täidab oma usaldusisikuks olemise
• kasutada tööandja ruume jm vahendeid • kaasata eksperte Kohustused • osaleda informeerimisel ja konsulteerimisel 44 • vahendada teavet tööandjale ja töötajatele • jälgida töötingimuste täitmist ning teatada rikkumistest tööandjale ja tööinspektsioonile • esindada töötajat töövaidluses enne töövaidlusorganisse pöördumist • aidata kaasa töörahu hoidmisele, kui tööandja juures ei ole ametiühingut • teha koostööd ettevõtte teiste töötajate esindajatega • hoida konfidentsiaalset teavet Informeerimine ja konsulteerimine • kohustuslik tööandjale, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat Informeerimise ja konsulteerimise sisu: • tööandja struktuur, töötajate koosseis, nende muudatused
esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Õigused: tutuvuda takistamatult töötingimustega, saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajaliku teavet, esindada töötajaid kollektiivtüli lahendamisel, saada koolitust oma ül täitmiseks jne. Kohustused: osalema informeerimisel ja konsulteerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajatele, jälgima töötingimuste täitmist, aitama kaasa töörahu hoidmisele, tegema koostööd ametiühingu usaldusisikuga. 44. Kollektiivlepingu mõiste ja kes on selle poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu/liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja tööandjate vahelisis töösuhteid. Ta on töösuhete reguleerimise täiendav instrument. Kollektiivleping võib olla 2 või 3-poolne
1) Osalema informeerimisel ja konsulteerimisel 2) Vahendama teavet tööandjale ja töötajatele 3) Jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektsioonile 4) Töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist 64 5) Aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik 6) Tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. Kollektiivleping, selle sisu ja sõlmimine Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või
• laiendatud kollektiivlepingut võivad sõlmida üksnes pooled, kes on piisavalt esinduslikud, st hõlmaksid küllalt suurt hulka vastaval tegevusalal tegutsevatest ettevõtjatest ja töötajatest; • need ettevõtjad ja töötajad, kellele hakkab laiendatud kollektiivleping kehtima, saavad selle kohta esitada eelnevalt arvamusi ja märkusi. 4. Selgitage palun näite kaudu, mida tähendab täielik ja mida valikuline töörahu kohustus. Milline töörahu pidamise kohustus kehtib KLS-i järgi? KLS § 11 lg 3: Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi – pidama töörahu) – kehtib suhtelise töörahu pidamise kohustus. Kollektiivne töötüli 5. Kelle vahel ja mille alusel saab tekkida kollektiivne töötüli? Mis on õiguskonflikt
kokku efektiivne maksukoormus 32-43) n Käitumisliinide soosimine või takistamine: aktsiisid, keskkonnamaksud, abirahad (subsiidium, dotatsioon n Modernse keynesliku welfare'i (heaolu-) majanduspoliitika eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida täistööhõivet, positiivset väliskaubandusbilanssi, stabiilseid hindu (vältida inflatsiooni). Institutsionaalne stabiilsus (kolmepoolsed kokkulepped, töörahu) tagab majanduskasvu. Jäikus n Monetaristide eesmärgid: maksimeerida majanduskasv, hoida stabiilseid hindu. Suurem paindlikkus, konjunktuurikõikumised n Uus väljakutse  majanduslik maailmastumine: ülemaailmne (a) tootmise korraldus ja (b) raharinglus n ,,Rahvusvaheline võistlusvõime"  sisene ja väline turvalisus, ühiskonna teadmistase ja töökultuur, maksukeskkond (EL-i Lissaboni strateegia)
kalendripäeva jooksul nende esitamise päevast arvates ja teatama oma otsusest nõudmiste esitajale kirjalikult järgmisel päeval pärast otsustamist. Nõudmiste läbivaatamise juurde võib kutsuda nõudmisi esitanud poole esindajaid ja välja nõuda asja sisuliseks lahendamiseks vajalikke dokumente. Pooled pöörduvad kirjalikult riikliku lepitaja poole, kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata ning tekib töörahu katkemise oht. Töötülide korral, mis käsitlevad tööseaduste kohaldamist, tööandjate ja töötajate või nende ühingute vaheliste kollektiivlepingute sõlmimist, täitmist ja muutmist, võivad tööandja ja töötajate esindaja omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole. Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni
41. Aru Grupi üldise tööõhkk 1 2 3 onnaga 4 5 42. Aru Grupi kui Teie arvates professi onaalse 1 2 3 ja 4 5 tõsiselt võetava ettevõtte 1 2 3 ga 4 5 43. Aru Grupi kui Teie tööandja 1 2 3 mainega 4 5 44. Aru Grupi poolt õpilastel e pakutav ate 1 2 3 teenuste 4 5 kvalitee 1 2 3 diga 4 5 (Person ali töörahu lolu ja motivat siooni uuring Pärnum aa Kutseha riduskes kuses 2009) Lisa 3. Töörahulolu joondiagrammid Joonis 1. Töötajate rahulolu juhtkonna ja juhtimisega AS Aru Grupis Joonis 2. Töötajate rahulolu oma töö ja töötingimustega AS Aru Grupis Lisa 4. Ametijuhendid Lisa 5. Saneerimiskava
· kasutada tööandja ruume jm vahendeid · kaasata eksperte 46 Kohustused · osaleda informeerimisel ja konsulteerimisel · vahendada teavet tööandjale ja töötajatele · jälgida töötingimuste täitmist ning teatada rikkumistest tööandjale ja tööinspektsioonile · esindada töötajat töövaidluses enne töövaidlusorganisse pöördumist · aidata kaasa töörahu hoidmisele, kui tööandja juures ei ole ametiühingut · teha koostööd ettevõtte teiste töötajate esindajatega · hoida konfidentsiaalset teavet Informeerimine ja konsulteerimine · kohustuslik tööandjale, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat Informeerimise ja konsulteerimise sisu: · tööandja struktuur, töötajate koosseis, nende muudatused · kavandatavad otsused, mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule
1) osalema informeerimisel ja konsulteerimisel; 2) vahendama teavet tööandjale ja töötajatele; 3) jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile; 4) töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse 30 pöördumist; 5) aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik; 6) tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. Kõige olulisem töötajate usaldusisiku kohustus, mida tuleb ka tõenäoliselt kõige tihedamini ette, on osalemine informeerimisel ja konsulteerimisel. TUIS § 17 lg 1 kohaselt on iga vähemalt 30-töötajaga
Tööinspektoril on õigus määrata trahve. Usaldusisik on ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku poolt töötajate esindajaks töösuhtes tööandjaga. Usaldusisik on kohustatud: 1) esindama töötajaid töösuhetes tööandjaga 2) jälgima kollektiiv- ja töölepingu tingimuste ning tööseaduste täitmist 3) hoidma töötajate töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal 4) vahendama töövaidluse osapooli 5) vahendama tema käsutuses olevat töösuhtealast teavet tööandjale või tema esindajale ning töötajaile, nende ühingutele ja liitudele 6) hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi. Usaldusisikul on oma kohustuste täitmiseks järgmised õigused: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste ja Âkorraldustega kõigis töötamiskohtades
o töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosolekul. Mitme usaldusisiku valimise korral ühes ettevõttes võivad töötajate ühing (ühingud) ja töötajate üldkoosolek valida ühise otsuse alusel usaldusisikute hulgast peausaldusisiku. Esindades töötajaid töösuhetes tööandjaga, on usaldusisik kohustatud: o esindama töötajaid töösuhetes tööandjaga; o jälgima kollektiiv- ja töölepingu tingimuste ning tööseaduste täitmist; o hoidma töötajate töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal; o vahendama töövaidluse osapooli; o vahendama tema käsutuses olevat töösuhtealast teavet tööandjale või tema esindajale ning töötajaile, nende ühingutele ja liitudele; o hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladusi. Usaldusisikul on oma kohustuste täitmiseks järgmised õigused: o tutvuda takistamatult töötingimuste ja -korraldustega kõigis töötamiskohtades;
b. madal stardikapital c. järjepidevuse puudumine d. raskused seoses täiendava kapitali hankimisega Question 74 (1 point) Kapitaliühingu puuduseks on a. piiratud vastutus b. eksistentsi järjepidevus c. omand on ülekantav d. kõige kulukam organisatsioonivorm Question 75 (1 point) Streik kui töövõitluse vahend on õiguspärane siis a. kui selleks on saadud tööandjate kirjalik luba b. siis kui selles osalevad ka tööandjad c. kui seda juhib ametiühing, kui see ei toimu töörahu ajal ja kui streigi eesmärgiks on töölepingu objekt d. kui seda juhib valitsuse esindaja ja streigi eesmärgiks on poliitilised nõudmised 1.2.1. Piirkasulikkuse teooria (enesetest) 1. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: A. Viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist. B.x Kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat. C. Viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist D
9) kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid. Kohustused: 1) osaleda informeerimisel ja konsulteerimisel; 2) vahendada teavet tööandjale ja töötajatele; 3) jälgida töötingimuste täitmist ja teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööispektorile; 4) töötaja taotlusel esindada töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; 5) aidata kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on sõlminud usaldusisik; 6) teha koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukoguga. 2. Kollektiivlepingu mõiste ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu (liidu) ja tööandja või tööandja ühingu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib täiendavalt töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid.
kokkuleppel tööandjaga kasutada ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid. Usaldusisiku kohustused: 1 osalema informeerimisel ja konsulteerimisel; vahendama teavet tööandjale ja töötajatele; jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile; töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; aitama kaasa töörahu hoidmisele; tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. 86 KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED 339. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib
haiguskindlustus (1955). Laoti tulevase heaoluühiskonna vundamenti. Rahvastikupoliitika (mh rassihügieenilised sundsteriliseerimised 1934-1975: 63 000). 56 Rootsi ja III Island Rootsi ühiskondlikus kompromissis osalesid veel tööturuorganisatsioonid, üleriiklik nn Saltsjöbademni leping ametiühingute keskliidu ja tööandjate keskliidu vahel 1938. aastal. Eesmärk töörahu turvamine ja streigimurdjate kasutamise võimaldanud seaduse tühistamine ja ametiühingute usaldusisikute tegevus. Paremäärmuslus (fasism) ei olnud esindatud Rootsi parlamendis Depressiooniajastu leping sõlmiti Islandis sots.dem ja talurahvast esindanud progressiivse (lib) partei vahel 1934. IV Norra olukord 1920. aastatel 1920-1935 valitsused on nõrgad ja lühiealised (kodanlikud Höyre ja Venstre vaheldumine) ja sisepoliitline õhkkond pingeline. 1927. sots.dem
Usaldusisiku kohustused: 1) Osalema informeerimisel ja konsulteerimisel 2) Vahendama teavet tööandjatele ja töötajatele 3) Jälgime töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile 4) Töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist 5) Aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepinguseaduses sätestatud tingimustes ja korras sõlminud usaldusisik 6) Tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste
TA peab tõendama süü Eeldatakse, et T on süüdi KOLLEKTIIVLEPING Kes soovib sõlmida, teeb ka projekti. Tavaliselt algatavad töötajad, et kehtestada endale soodsamad sätted: töö, õpingud, aga ka toetused abiellumise, surma, koolimineku puhuks. Võib koostada ka ainult AÃœ liikmetele või siis kõigile. Kehtib tavaliselt 1 a. TA-t huvitavad need punktid, mis KL-s kirjas, sest nende suhtes kehtib töörahu st ei saa nendel teemadel streikida (nt kui palgatingimused KL-s). Mõisted (lühidalt) Tööaeg- aeg, mil T on kohustatud täitma oma tööülesandeid; allub TA juhtimisele ja korraldustele; kindlaks määratud TL-ga, TSE-ga,seadusega, 23 tööajanorm Âtöötundide arv (päevas, nädalas, kuus), normaalne tööaeg  üldine riiklik norm 8 tundi/40 tundi
Usaldusisik võib olla kas töökollektiivi liige või väljastpoolt seda ja tema valimine ei pea olema seotud töötüliga. Usaldusisik volitatakse töökollektiivi poolt ja ta võib kuuluda ametiühingusse või mõnda muusse organisatsiooni või mitte. Usaldusisik on kohustatud esindama töötajaid suhetes tööandjaga, jälgima kollektiiv- ja töölepingute täitmist ning jälgima ka tööseaduse nõuete täitmist, hoidma töötajate poolt töörahu kollektiivlepingu kehtivuse ajal, vahendama töövaidluse osapooli, vahendama tema käsutuses olevat töösuhte alast teavet nii töötajatele kui tööandjale, hoidma talle teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladust. Usaldusisikul on ka laialdased õigused: õigus takistamatult tutvuda töötingimustega ja korraldusega tootmiskohtadel, saada tööandjalt oma volituste täitmiseks vajalikku infot, peatada
korraldamine? Streik töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib kui: 1)töörahu kohustus ei kehti, 2) seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni, 3) ei täideta kohtuotsust. Kavandatud streigist või töösulust on korraldaja kohustatud teavitama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste
korraldamine? Streik- töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg- töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Õigus streigile ja töösulule tekib kui: 1)töörahu kohustus ei kehti, 2) seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni, 3) ei täideta kohtuotsust. Kavandatud streigist või töösulust on korraldaja kohustatud teavitama teisele poolele, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus
muid vahendeid. § 10. Usaldusisiku kohustused Usaldusisik on kohustatud: 1) osalema informeerimisel ja konsulteerimisel; 2) vahendama teavet tööandjale ja töötajatele; 3) jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile; 4) töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; 5) aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlminud usaldusisik; 6) tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandjate ühingu või liidu ja tööandja või
annaabi.ee 
