kriminaliseerida. Ei rõhutata mitte niivõrd ühiskondlikku aspekti, vaid kahjustatava õigushüve väärtust. Süüteo materiaalne määratlus on probleem seadusandja jaoks ja ta leiab, kas see vajab kajastamist karistusseaduses. Meil ei ole ära seletatud, mis on kuritegu materiaalses mõttes. Kasutusel on kuriteo formaalne määratlus – kuritegu on see, mis on seaduses kuriteona kirjas. Õigusdogmaatiline süüteomõiste - § 2 lg 2 2. KarS deliktistruktuur: süüteokoosseis, õigusvastasus, süü (§ 2 II) Skeemikogumik lg 20. Järjekord on seaduses rangelt ette antud. Õigusvastasus tähendab, et peab leidma kaasusest mõne õigusvastase asjaolu, mida tuvastada. Õigusvastasusega tuleb tegeleda ainult siis, kui mõni asjaolu tuleneb kaasuse tekstist. Kui on näha, et pole ühtegi õigusvastasuse probleemi, piisab mainimisest, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kui kaasuses pole mainitud vanust, siis võib eeldada, et on täisealine kodanik, st
1. Kergemeelsus (teadlik ettevaatamatus) 2. Hooletus (teadmatu ettevaatamatus) Õigusvastasus Süü 1. Süüvõime 2. Süüd välistavad asjaolud a. Individuaalse ettenähtavuse ja välditavuse puudumine b. Mitte-eeldatavus KarS DELIKTISTRUKTUUR (põhidelikt) Legaaldefinitsioon (§ 2 II): Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule (2. ptk 1. jg), on õigusvastane (2. jg) ja isik on süüdi (3. jg). Eelkontroll: tegu ehk inimkäitumine I. Süüteokoosseis 1. Mõiste (§ 12 I): käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus 2. Objektiivne koosseis (§ 12 II) 1) tegu: 1 tegevus – aktiivne käitumisakt, mingi liigutus 2 tegevusetus – passiivseksjäämine olukorras, kus isikult eeldati mingit tegevust 2) tagajärg – kas on teo või tagajärjedelikt. Teodelikti puhul tagajärge ei kontrolli. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel - conditio sine qua non - põhjuslikkus
suhtes, kes on teo toime pannud Eesti kodaniku vastu sellises piirkonnas, sellises piirkonnas, kus ei kehti ühegi riigi karistusõigus. 7. Teo toimepanemise aega määratletakse teo toime panemise hetkest(tagajärje saabumise aeg ei ole oluline) 8. Teo toimepanemise koht jaguneb neljaks: 1)koht, kus tegu toime pandi 2)koht, kus saabus tagajärg 3)koht, kus isik tegutses(tegevus jõudis) 4)koht, kus toimepanija arvates toimus tagajärg 9. Süüteokoosseis on karistatava teo kirjeldus, mis koosneb objektiivsetest(faktid) ja subjektiivsetest(moraalsed põhjused) tunnustest. 10. Tahtlus on isiku põhjused süüteo toime panemiseks. Tahtlused jagunevad kaheks: 1)tahtlikud tahtlused, mille alla käivad otsene tahtlus, kaudne tahtlus ja kavatsetus. 2)ettevaatamatu tegu, mille alla käivad hooletus ja kergemeelsus. 11. Teo toimepanijaks loetakse isikut, kes paneb toime mingi konkreetse kuriteo. 12
KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, kui seda soovitakse
seaduslik alus. Vabaduse all tuleb antud juhul mõista liikumisvabadust, seega on vabaduse võtmine samatähenduslik mõistega vangistamine.. N: ei kvalifitseerita kommenteeritava paragrahvi järgi politseinike tegevust, kes kuriteos kahtlustatava kinnipidamisel sündmuskohal on tarvitanud liigset vägivalda, jätnud vormistamata kinnipidamise protokolli või rikkunud muul viisil menetlusnorme. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vabadusevõtmise raskendav asjaolu on selle toimepanemine noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Seejuures on oluline, et süüdlane teaks või vähemalt peaks võimalikuks, et kannatanu on alaealine. Kui aga süüdlane arvab põhjendatult teisiti, vastutab ta põhikoosseisu järgi. Piiritlemine - Vabadusevastaste süütegudega võib kaasneda raske tervisekahjustus või kehaline väärkohtlemine või piinamine
Seega on tahtlus side isiku jat ema poolt toime pandud teo vahel. Tahtlus on süüteokoosseisule vastavate faktiliste asjaolude TEADMINE (ehk intellektuaalne element) ja TAHTMINE (ehk voluntatiivne element). Süüteokoosseis on seaduses sätestatud keelatud teo (süütegu) kirjeldus. Süüteokoosseisus sätestub kaitstav õigushüve. Näiteks KarS § 113 sätestatud tapmise koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused' on tegu, tegevusetus, tagajärg ning nendevaheline põhjuslik seos. Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st. teatud tegu pidi tooma kaasa teatava tagajärje ehk tegu avaldus välismaailmas tekitatud tagajärje kaudu. Samas kuuluvad süüteokooseisu objektiivsete tunnuste hulka veel teo välised asjaolud ehk teo modaliteedid, milleks on aeg, koht ja viis ning subjekti
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, ...
konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ehk süüteokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge).1 1
jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). 1.5 Protsessiõigus Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida, et kaitsta õigusemõistmist kohtu omavoli eest, aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei saaks protsessis
vastata õigusküsimustele jms. 361. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel? Kuidas lahendada kaasust- Esmalt tutvu teo asjaoludega, eeldusel, et kõik asjaolud on tõendatud ning loobu igasugustest fantaseeringutest ja erinevate variantide pakkumisest. Seejärel asu kaasust süsteemselt lahendama ja vormistamisel lähtu skeemist: 1. Õigushüve: 2. Väide: 3. Süüteokoosseis: · Objektiivne koosseis (formaalne või materiaalne): · Subjektiivne koosseis: 4. Õigusvastasus: 5. Süü (ka keelueksimus): 6. Järeldus/vastus: 362. Kuidas leida vastus küsimusele, kuidas saab ja peab toimima töötaja, kes asus tööle suulise kokkuleppe alusel ning ei ole tööandjalt kahe kuu jooksul tööle asumise päevast arvates saanud kirjalikku töölepingut ega kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu
3.1 Süütegu Süütegu on tegu, mis on vastavalt seadustele karistatav. Süütegu peab vastama süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteoks loetakse vaid neid süütegusi, mille eest on põhikaristusena võimalik määrata rahaline karistus või vabadusekaotus füüsilisel isikul. Juriidilisel isikul on kuriteo eest ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. 4 Väärteo eest on ette nähtud rahaline karistus või arest.5 3.2 Süüteokoosseis Süüteokoosseis on seadusega keelatud ja toimepandud teo kirjeldus. Süüteokoosseisus kajastub kaitstav õigushüve. Näiteks kui isik sooritab mõrva ning on sellega toime pannud süüteo, siis kaitstav õigushüve on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu erinevaid tunnuseid tuleb eristada, sest üks asi on süüteo toimepanija mõttemaailm ehk mis toimus tema peas, kui ta kellegi tappis ning teine asi on
Ettevaatamatusega on teegmist ka siis, kui isikul on objektiivselt võimalik abistada, kuid oma tähelepanematuse tõttu ei märka ta päästmisvõimalust. 8. Süüteokatse 8.1. Katse karistatavuse teoreetilised eeldused KarS vaatleb süüteokatset, kui eraldi deliktitüüpi, käsitades teda lõpuleviidud süüteo kui põhidelikti tuletisena. Kuna sellisel juhul süüteokatse on ise süütegu, peavad ka katse esinemisel olema olemas kõik kolm seaduses ettenähtud süüteo põhitunnust: süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü. Lõpuleviidud deliktiga võrreldes on katse puhul teatavaid erisusi kõigil nimetatud astmetel. 8.2. Katse koosseisu struktuur Süüteokatse mõiste on määratletud § 25 lg-s 1, millele vastavalt süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Seega annab seadus kaks süüteokatse olulist tunnust: 1. Katse objektiivse külje element – tegu- on lõpule viimata 2
taluma, niikaua kuni haldusakt kehtib. Selles osas seob haldusakt ka tsiviilkohtuid. Näiteks: ehitusluba ei anna õigust ehitada kinnistuomaniku nõusolekuta, sest kinnistu tsiviilõigusliku kasutusõiguse reguleerimine ei ole ehitusloa funktsioon, see ei kuulu ehitusjärelevalve asutuste pädevusse. 4. Kohtute suhtes Kui karistusõiguslik norm peab haldusakti mittetäitmist süüteoks, siis süüteokoosseis täidetud sõltumata haldusakti õiguspärasusest, kui seadus ei sätesta teisiti. Teisalt ei saa isikut karistada õigusvastasest haldusaktist tuleneva õiguse kasutamise eest, v.a juhul, kui haldusakt oli tühine. Näiteks: kui isikule keelduti andmast ehitusluba, kuid isik asub sellele vaatamata ehitama, käitub ta õigusvastaselt, sõltumata sellest, et keeldumine võis tema õigusi rikkuda. Haldusaktide liigid
· Avaliku rahu vastased süüteod · Ametialased süüteod · Õigusemõistmise vastased süüteod · Avaliku usalduse vastased süüteod · Keskkonnavastased süüteod · Majandusalased süüteod · Üldohtlikud süüteod · Liiklussüüteod 6 · Kaitseteenistusalased süüteod 7 Väljavõte karistusseadusest § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
(1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. § 21. Täideviija
ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik). § 98. Sõjavangi ja interneeritud tsiviilelaniku õigusvastane kohtlemine Sõjavangi või interneeritud tsiviilelaniku halva kohtlemise või oma kohustuste täitmata jätmise eest isiku poolt, kes oli kohustatud sõjavangide või interneeritute eest hoolitsema, kui see põhjustas sõjavangide või interneeritute olukorra halvenemise, kuid puudub käesoleva seadustiku §-s 99 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu). Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 99
ohtu antud asjaoluldel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kuis põjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Kuritegu või väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristused kuriteo puhul, kas 1)rahaline karistus; 2)sundlõpetamine; 3) vangistus või kui väärtegu siis 1) rahatrahv; 2) arest; 3) sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja taga tagajärje vahe, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja süüteokoosseisu subjektiive tunnus) tunnustest. Süüteokooseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu. (l.364) Süüteo subjektiivsete tunnusteks on tahtlus või ettevaatamus. Tahtlus võib olla kas
Tegu on see, mis määrab kõike. Nt. vanglast põgenemine (loata äraminek vanglast kavatsusega mitte tagasi tulla). Oluline on fakt, et tegu on lõpule viidud. Formaalsed deliktid. 2. Tagajärjedelikt ehk materiaalne koosseis: karistus eeldab tagajärgi. Tihti ei ole oluline, mis viisil, tähtis on tagajärg. Tapmine § 113 on teise isiku surma põhjustamine. Mil viisil? Pole oluline. Materiaalsed deliktid. 1. Suvalise teokirjeldusega süüteokoosseis: 2. Spetsiifilise kirjeldusega süüteokoosseis: konkreetsel viisil toime pandud. Delikti liigid: 1. Tegevusdelikt: on kohustuva normi mittetäitmine. 2. Tegevusetusdelikt: on nõutav, et temalt oodatav tegevus oli talle pandud õigusliku kohustusena (mitte me eeldame, et ta käib sel viisil). Kui oli õiguslikult kohustatud, tuleb hinnata, kas oli tal võimalik seda kohustust täita või mitte (lähtudes teomodaliteedist jne).
Mitte vangistus. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? V: On. Siis kui isik oli tagajärge õiguslikult kohustatud ära hoidma. (nt. turvamees) 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? V: Objektiivsed- tegevus või tegevusetus millega põhjustatakse tagajärg. Subjektiivsed- ettevaatamatus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? V: Süüteokoosseis on alus mille järgi hinnatakse kas tegemist on süüteoga või mitte. 308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? V: Sellised asjaolud kus isik tegu toime pannes kujutab endale ekslikult ette, et ta ei soorita midagi seadusevastast. Sellisel juhul vastutab isik ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. 309. Nimetage kuritegude raskusastmed? V: Esimese ja teise astme omad. Esimese- vangistus on üle viie aasta või eluaegne
Selline tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Toimepandud süüteo eest võib süüdi mõista ja karistada vaid siis, kui tegu toimepanemise ajal oli kehtiva seadusega tunnistatud karistatavaks. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteokoosseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu
isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu. Samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Seda ei saa muuta ühepoolselt nagu testamenti. Ehk siis garantii pärijale. Peab olema sõlmitud notariaalses vormis. 15. Karistus süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis Süüteo liigid: Kuritegu ainult karistusseadustik (põhikaristus - rahaline karistus või vangla) Väärtegu karistusseadustiku osades või teistest seadustes paika pandud normide eiramine (ainult rahaline karistus, arest) Süüteo koosseis: Kuri tegu objektiivne koosseis Kuri tahe subjektiivne koosseis Hädakaitse/Enesekaitse (siis kui meil otseselt või kaudselt varitseb oht) - ei ole õigusvastane kaudse ohu puhul on hädakaitse lubatud vaid juhul
tühistada kas või ühepoolselt ühe abikaasa poolt. Berliini testament on siis kui abikaasade vastastikune testament on tehtud kolmanda isiku kasuks, s.o määrata pärija ka üleelanud abikaasale. Seda tehakse siis, kui tahetakse ära hoida varem surnud abikaasa vara üleminekut üleelanud abikaasa sugulastele. Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis (Õigusõpetus, ptk. 14) Süütegu – karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi Süüteod on kuriteod ja väärteod Kuritegu – vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine
tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles
-isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse -tegu on tahtlikuna käsitlev ka siis kui süüteokoosseis eeldab tahtlust -tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne;ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus -väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste eristamine Kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järg: -kas teol esinevad kar seadustiku eriosas kirjeldavad teo tunnused -kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu ja kas isik on süüdi selles
tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et: 1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus, ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused 79 2) kas teo tomepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon jne)
Antud direktiivi kohaldamist on märgata mitmes KarS'i eriosa paragrahvis, mis käsitlevad keskkonna vastaseid süütegusid. Näiteks on märgata direktiivi kohaldamise elemente uuritava õigusakti § 365¹ (laevalt saasteainete merre heitmise keelu korduv rikkumine) lõikes 1, mis mainib expressis verbis, et laevalt saasteainete keelatud merreheitmise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust ning kui puudub käesoleva seadustiku §-s 364 sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistusega või vangistusega. On märgata, et kõnealuse direktiivi kui ka uuritava õigusnormide kogumist välja toodud paragrahvi vahel esineb relevantne seos. Nimelt sisaldab paragrahv antud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi artiklis sisalduvaid elulisi asjaolusid (antud juhul siis tahlik merereostus) ja klassifitseeritakse süütegu KarS'is direktiivi kohaselt kriminaalkuriteona.
KARISTUSÕIGUSE ÜLDOSA Prokuratuuri kodulehel on väga hea karistusõiguse üldmaterjal. Eesti on ka läinud üle võistlevale kohtumenetlusele ehk vaadatakse tõendite ülekaalu. Prokuratuuri eksam: Materiaal- ja menetlusõiguse kaasus II voorus provokatiivsed küsimused erinevatest eluvaldkondadest. Kaalumiskohtades tuleb tugineda teoreetilisele baasile, et mitte valele rajale minna. Eksamil ainult kaasus, hindab rohkem seda kuidas on koosseis leitud, kuidas järeldused kujundatakse. Õigeid -valesid vastuseid pole. Argumentatsioon on väga oluline. Eksamil võib olla arvuti lahti ja võib surfata ka riigikohtulahendeid!!! Menetlus saab tugineda materiaalõiguses tõestatule. J. Sootak, Karistusõiguse õpik Kristjan Kühl, Karistusõiguse üldosa Karistusseadustiku eelnõu, Sootak jt. Karistusõiguse kommentaarid (siin on ka põhiküsimused) Optiline karistusõigus, Jaan Sootak (karistusõiguse skeemid, mis võiks kaasas olla) K...
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga...
ettevaatamatusest (KarS §15), süüteo eest saab karistada vaid isikut, kes on selles süüdi (32) jne. Eesti KarS reformi käigus loobuti nõukogude karistusõigusele omasest neljaelemendilisest süüteomõistest ning võeti kasutusele kolmeastmeline neoklassikaline ja finalistlik süüteomõiste. Vastavalt delitkistruktuurile on üle ehitatud seadustiku üldosa 2. pt. (1. Süütegu: 1. jagu Süüteokoosseis, 2. jagu Õigusvastasus, 3. jagu Süü) Karistatavus tuleb kindlas järjekorras, nagu see on ette kirjutatud seaduses ning mida võib ette kujutada järgmise ei-ja-skeemina. Skeem on üle ehitatud põhidelikti järgi. Põhidelikt on tüüpiline süütegu, mis vastab teo karistatavaks tunnistamise üldistele tingimustele. See on tahtlikult toimepandud tegevuses seisnev lõpuleviidud süütegu, mis võib olla nii formaalne kui materiaalne. Millal on tegu koosseisupärasusega
valida käitumise mitme variandi vahel, see valiku tegemine allus isiku kontrollile ja ta valis oma vaba tahte alusel õiguspärase käitumise asemel õigusvastase käitumise. Süüteosubjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja silmas pidada, et: 1) Tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu 2) Ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse 3) Tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust 4) Tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus ning et 69 5) Väärtegude toimepanemisel ei ole oluline subjektiivsete tunnuste (tahtluse, hooletuse ja kergemeelsuse) eristamine, välja arvatud, kui seda väärtegu saab toime panna ainult tegevusega ja tahtlikult (nt vargus). Karistatava teo kirjeldus
2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohu...
Süüdimatu - isik ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt juhtima seoses raskete psüühikahäiretega (vaimuhaigus, nõdrameelsus, nõrgamõistuslikkus, ajutine raske psüühikahäire), mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Piiratud süüdivusega - kui isik on rasketest psüühikahäiretest vaid oluliselt piiratud. Joobeseisund ei välista süüd. Karistus 1. Mis on süütegu? Süüteod on kuriteod ja väärteod. Süüteol peab olema süüteokoosseis. 2. Mis on karistus? Millised on karistuse eesmärgid? Karistus on süüteole järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib ärahoidva vahendina, mis peab ära hoidma või piirama süüteo toimepanemist tulevikus. 3. Nimetage põhi- ja lisakaristused. Kuriteod: Põhikaristused: Rahaline karistus - päevamäära suuruse arvutab kohus keskmise päevase sissetuleku alusel. Vangistus Sundlõpetamine - juriidilise isiku puhul. Lisakaristused:
kahtlust. Kui koosseis on tuvastatud, uuritakse esmalt nn negatiivseid kaitseväiteid, mis osutavad mõne koosseisuelemendi puudumisele. Seejärel analüüsitakse võimalikke positiivseid kaitseväiteid, mis kujutaksid endast kas vabandust või õigustust toimepandud teole. 46. Teo koosseisupärasus (objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, objektiivne omistamine) Süüteokoosseisu tunnused - Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 SISSEJUHATUS Vajalikud kriteeriumid aine läbimiseks: Riigikohtu lahendid. Kaasuste lahendamine - eksamis sees. Eksamile pääsemise eeldused: seminaride läbimine (tuleb osa võtta). Kui kahes seminaris saadakse MA, siis on kogu aine MA. Seminaril võib kasutada materjale, kuid mitte maha lugeda. Iga seminar saab keegi personaalse küsimuse. I seminar - 26. aprill (teine pool loengust). Peab teadma RK lahendeid ning TsüS-i. Kohustuslik kirjandus: TsüS kommenteeritud väljaanne /aluseks seadus, mitte õpik). Võib kasutada TsüS õpikut (2012. a. variant). Seminarides peab kaasas olema TsüS (raamatuna/ internetis). Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. ...
käsitlus. Sellise paigutuse alus on tõsiasi, et üks nimetatud kahest deliktist, altkäemaksu võtmine, on ametialane kuritegu (pandud toime ametiisiku poolt). Seega on põhidelikt altkäemaksu võtmine. Nagu öeldud, avaldub selles roomaõiguslik käsitlus. Võimalik oleks aga ka teistsugune süsteem – lähtuda germaaniõiguslikust seisukohast ning paigutada altkäemaks riigivastaste süütegude peatükki. Seega on KrK §-s 294 sätestatud süüteokoosseis põhidelikt, mis määrab ära ka teiste komplekti kuuluvate koosseisude (altkäemaksu andmine ja vahendus, §-d 298 ja 296) tõlgendamise piirid. Niisiis tuleb §-s 298 tähendatud altkäemaksu andmise koosseisu kõigi tunnuste sisustamisel pöörduda § 294 poole. Järelikult tuleb arvata, et ka altkäemaks antakse ametiisikule altkäemaksuandja huvides mingisuguse teo toimepanemise või toimepanemata jätmise eest, mistõttu ka altkäemaksu
Tegu moodustab süüteokoosseisu objektiivse tunnuse siis, kui isikul oli selle toimepanemisel faktiliselt võimalik valida käitumise mitme variandi vahel ja see valiku tegemine allus isiku kontrollile. Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et: o tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu; o ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse; o tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust; o tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus; ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: o kas teol (tegevus või tegevusetus) esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused; o kas teo toimepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (näiteks hädakaitse-
4 Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Teo toimepanemise aeg. Tegu on toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tagajärje saabumise aega ei arvestata. SÜÜTEGU Süüteokoosseisu tunnused. Süüteokoosseis on karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). Protsessiõigus Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida, et kaitsta õigusemõistmist kohtu omavoli eest, aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei
a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 12; 2. aprilli 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja 26. juuni 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1). Kolleegium on varasemates lahendites samuti selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 2011. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9). 3-1-1-14-14 Kriminaalmenetluse ajend ja alus KrMS § 194. Kriminaalmenetluse ajend ja alus (1) Kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave.
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
