kriminaliseerida. Ei rõhutata mitte niivõrd ühiskondlikku aspekti, vaid kahjustatava õigushüve väärtust. Süüteo materiaalne määratlus on probleem seadusandja jaoks ja ta leiab, kas see vajab kajastamist karistusseaduses. Meil ei ole ära seletatud, mis on kuritegu materiaalses mõttes. Kasutusel on kuriteo formaalne määratlus – kuritegu on see, mis on seaduses kuriteona kirjas. Õigusdogmaatiline süüteomõiste - § 2 lg 2 2. KarS deliktistruktuur: süüteokoosseis, õigusvastasus, süü (§ 2 II) Skeemikogumik lg 20. Järjekord on seaduses rangelt ette antud. Õigusvastasus tähendab, et peab leidma kaasusest mõne õigusvastase asjaolu, mida tuvastada. Õigusvastasusega tuleb tegeleda ainult siis, kui mõni asjaolu tuleneb kaasuse tekstist. Kui on näha, et pole ühtegi õigusvastasuse probleemi, piisab mainimisest, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kui kaasuses pole mainitud vanust, siis võib eeldada, et on täisealine kodanik, st
b. võõras asi 2. Asja kahjustamine: substantsi või kasutamisfunktsiooni kahjustamine a. rikkumine b. hävitamine 3. Oluline kahju II Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus Ebaseaduslik kasutamine I Objektiivne koosseis 1. Objekt a. vallasasi b. võõras asi 2. Asja kasutamine a. omavoliline: puudub valdaja luba b. ajutine kasutamine II Subjektiivne koosseis 1. Omastamise eesmärgita 2. Tahtlus Kelmuse struktuur Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt: vara 2. Pettus (tegu) a. asjaolude moonutamine b. eksimus kannatanul 3. Varakäsutus kannatanu poolt 4. Varaline kasu 5. Varaline kahju? (3-1-1-58-07) Subjektiivne koosseis 1. Tahtlus (kavatsetus või otsene tahtlus) Õigusvastasus Süü Väljapressimine Süüteokoosseis Objektiivne koosseis 1. Objekt: vara 2. Varalise kasu nõudmine, millega kaasneb a. ähvardus i. piirata vabadust
suhtes, kes on teo toime pannud Eesti kodaniku vastu sellises piirkonnas, sellises piirkonnas, kus ei kehti ühegi riigi karistusõigus. 7. Teo toimepanemise aega määratletakse teo toime panemise hetkest(tagajärje saabumise aeg ei ole oluline) 8. Teo toimepanemise koht jaguneb neljaks: 1)koht, kus tegu toime pandi 2)koht, kus saabus tagajärg 3)koht, kus isik tegutses(tegevus jõudis) 4)koht, kus toimepanija arvates toimus tagajärg 9. Süüteokoosseis on karistatava teo kirjeldus, mis koosneb objektiivsetest(faktid) ja subjektiivsetest(moraalsed põhjused) tunnustest. 10. Tahtlus on isiku põhjused süüteo toime panemiseks. Tahtlused jagunevad kaheks: 1)tahtlikud tahtlused, mille alla käivad otsene tahtlus, kaudne tahtlus ja kavatsetus. 2)ettevaatamatu tegu, mille alla käivad hooletus ja kergemeelsus. 11. Teo toimepanijaks loetakse isikut, kes paneb toime mingi konkreetse kuriteo. 12
KARISTUSÕIGUS SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseisu moodustavad mitu asjaolu: · objektiivsed asjaolud: tegu ehk tegevus 1) mittemateriaalne tegu 2) materiaalne tegu, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, teo välised asjaolud ehk teomodaliteedid, teo objekt · subjektiivsed asjaolud tahtlus, ettevaatamatus (kergemeelsus, hooletus), motiiv (armukadedus, vihavaen) või muu seaduses sätestatud subjektiivne tunnus § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, kui seda soovitakse
Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult Näiteks: viib teise inimese (poomiseni) enesetapuni.
süüteokoosseisu kuuluva tagajärje ärahoidmiseks. (6) Süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. 9. Tahtlus selle mõiste ja liigid Tahtlus – isiku psüühiline suhtumine oma süüteokoosseisupärasesse teosse. Seega on tahtlus side isiku jat ema poolt toime pandud teo vahel. Tahtlus on süüteokoosseisule vastavate faktiliste asjaolude TEADMINE (ehk intellektuaalne element) ja TAHTMINE (ehk voluntatiivne element). Süüteokoosseis on seaduses sätestatud keelatud teo (süütegu) kirjeldus. Süüteokoosseisus sätestub kaitstav õigushüve. Näiteks KarS § 113 sätestatud tapmise koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused' on tegu, tegevusetus, tagajärg ning nendevaheline põhjuslik seos. Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st
Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk) tunnustest. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: · hädakaitseseisund, · hädaseisund, · kohustuste kollisioon, · eksimus teo toimepanemisel,
Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises osas vaadeldakse kontrollskeemi teisel tasandil asuvat õigusvastasust, avades mõiste ja selgitades sisu. Kolmandas osas vaadeldakse süü tasandit. Kokkuvõttes tuuakse välja olulisemad põhimõtted kõigi tasandite osas. Kuigi materjal koosneb neljast osast, moodustab ta siiski ühtse terviku, andes konspektiivse, referatiivse ülevaate Eestis kehtivas karistusõiguses isiku karistamise aluste põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks.
jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). 1.5 Protsessiõigus Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida, et kaitsta õigusemõistmist kohtu omavoli eest, aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei saaks protsessis
vastata õigusküsimustele jms. 361. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel? Kuidas lahendada kaasust- Esmalt tutvu teo asjaoludega, eeldusel, et kõik asjaolud on tõendatud ning loobu igasugustest fantaseeringutest ja erinevate variantide pakkumisest. Seejärel asu kaasust süsteemselt lahendama ja vormistamisel lähtu skeemist: 1. Õigushüve: 2. Väide: 3. Süüteokoosseis: · Objektiivne koosseis (formaalne või materiaalne): · Subjektiivne koosseis: 4. Õigusvastasus: 5. Süü (ka keelueksimus): 6. Järeldus/vastus: 362. Kuidas leida vastus küsimusele, kuidas saab ja peab toimima töötaja, kes asus tööle suulise kokkuleppe alusel ning ei ole tööandjalt kahe kuu jooksul tööle asumise päevast arvates saanud kirjalikku töölepingut ega kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu
3.1 Süütegu Süütegu on tegu, mis on vastavalt seadustele karistatav. Süütegu peab vastama süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteoks loetakse vaid neid süütegusi, mille eest on põhikaristusena võimalik määrata rahaline karistus või vabadusekaotus füüsilisel isikul. Juriidilisel isikul on kuriteo eest ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. 4 Väärteo eest on ette nähtud rahaline karistus või arest.5 3.2 Süüteokoosseis Süüteokoosseis on seadusega keelatud ja toimepandud teo kirjeldus. Süüteokoosseisus kajastub kaitstav õigushüve. Näiteks kui isik sooritab mõrva ning on sellega toime pannud süüteo, siis kaitstav õigushüve on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu erinevaid tunnuseid tuleb eristada, sest üks asi on süüteo toimepanija mõttemaailm ehk mis toimus tema peas, kui ta kellegi tappis ning teine asi on
...........10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3. Põhidelikt ja selle tuletised..................................................................12 3.Süüteokoosseis....................................................................................................................12 3.1. Õpetus süüteokoosseisust....................................................................................12 3.2. Süüteo objektiivne koosseis................................................................................13 3.2.1. Tegu ja karistusõiguslik teomõiste..........................................................13
taluma, niikaua kuni haldusakt kehtib. Selles osas seob haldusakt ka tsiviilkohtuid. Näiteks: ehitusluba ei anna õigust ehitada kinnistuomaniku nõusolekuta, sest kinnistu tsiviilõigusliku kasutusõiguse reguleerimine ei ole ehitusloa funktsioon, see ei kuulu ehitusjärelevalve asutuste pädevusse. 4. Kohtute suhtes Kui karistusõiguslik norm peab haldusakti mittetäitmist süüteoks, siis süüteokoosseis täidetud sõltumata haldusakti õiguspärasusest, kui seadus ei sätesta teisiti. Teisalt ei saa isikut karistada õigusvastasest haldusaktist tuleneva õiguse kasutamise eest, v.a juhul, kui haldusakt oli tühine. Näiteks: kui isikule keelduti andmast ehitusluba, kuid isik asub sellele vaatamata ehitama, käitub ta õigusvastaselt, sõltumata sellest, et keeldumine võis tema õigusi rikkuda. Haldusaktide liigid
· Ametialased süüteod · Õigusemõistmise vastased süüteod · Avaliku usalduse vastased süüteod · Keskkonnavastased süüteod · Majandusalased süüteod · Üldohtlikud süüteod · Liiklussüüteod 6 · Kaitseteenistusalased süüteod 7 Väljavõte karistusseadusest § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
(1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. § 12. Süüteokoosseisu tunnused (1) Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. (2) Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. (3) Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. § 21. Täideviija
ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik). § 98. Sõjavangi ja interneeritud tsiviilelaniku õigusvastane kohtlemine Sõjavangi või interneeritud tsiviilelaniku halva kohtlemise või oma kohustuste täitmata jätmise eest isiku poolt, kes oli kohustatud sõjavangide või interneeritute eest hoolitsema, kui see põhjustas sõjavangide või interneeritute olukorra halvenemise, kuid puudub käesoleva seadustiku §-s 99 sätestatud süüteokoosseis, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu). Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 99
ohtu antud asjaoluldel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kuis põjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Kuritegu või väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristused kuriteo puhul, kas 1)rahaline karistus; 2)sundlõpetamine; 3) vangistus või kui väärtegu siis 1) rahatrahv; 2) arest; 3) sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja taga tagajärje vahe, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja süüteokoosseisu subjektiive tunnus) tunnustest. Süüteokooseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu. (l.364) Süüteo subjektiivsete tunnusteks on tahtlus või ettevaatamus. Tahtlus võib olla kas
Tegu on see, mis määrab kõike. Nt. vanglast põgenemine (loata äraminek vanglast kavatsusega mitte tagasi tulla). Oluline on fakt, et tegu on lõpule viidud. Formaalsed deliktid. 2. Tagajärjedelikt ehk materiaalne koosseis: karistus eeldab tagajärgi. Tihti ei ole oluline, mis viisil, tähtis on tagajärg. Tapmine § 113 on teise isiku surma põhjustamine. Mil viisil? Pole oluline. Materiaalsed deliktid. 1. Suvalise teokirjeldusega süüteokoosseis: 2. Spetsiifilise kirjeldusega süüteokoosseis: konkreetsel viisil toime pandud. Delikti liigid: 1. Tegevusdelikt: on kohustuva normi mittetäitmine. 2. Tegevusetusdelikt: on nõutav, et temalt oodatav tegevus oli talle pandud õigusliku kohustusena (mitte me eeldame, et ta käib sel viisil). Kui oli õiguslikult kohustatud, tuleb hinnata, kas oli tal võimalik seda kohustust täita või mitte (lähtudes teomodaliteedist jne).
Mitte vangistus. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? V: On. Siis kui isik oli tagajärge õiguslikult kohustatud ära hoidma. (nt. turvamees) 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? V: Objektiivsed- tegevus või tegevusetus millega põhjustatakse tagajärg. Subjektiivsed- ettevaatamatus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? V: Süüteokoosseis on alus mille järgi hinnatakse kas tegemist on süüteoga või mitte. 308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? V: Sellised asjaolud kus isik tegu toime pannes kujutab endale ekslikult ette, et ta ei soorita midagi seadusevastast. Sellisel juhul vastutab isik ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. 309. Nimetage kuritegude raskusastmed? V: Esimese ja teise astme omad. Esimese- vangistus on üle viie aasta või eluaegne
Selline tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Toimepandud süüteo eest võib süüdi mõista ja karistada vaid siis, kui tegu toimepanemise ajal oli kehtiva seadusega tunnistatud karistatavaks. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteokoosseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu
isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu. Samuti kokkulepe pärandaja ja pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Seda ei saa muuta ühepoolselt nagu testamenti. Ehk siis garantii pärijale. Peab olema sõlmitud notariaalses vormis. 15. Karistus süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis Süüteo liigid: Kuritegu ainult karistusseadustik (põhikaristus - rahaline karistus või vangla) Väärtegu karistusseadustiku osades või teistest seadustes paika pandud normide eiramine (ainult rahaline karistus, arest) Süüteo koosseis: Kuri tegu objektiivne koosseis Kuri tahe subjektiivne koosseis Hädakaitse/Enesekaitse (siis kui meil otseselt või kaudselt varitseb oht) - ei ole õigusvastane kaudse ohu puhul on hädakaitse lubatud vaid juhul
tühistada kas või ühepoolselt ühe abikaasa poolt. Berliini testament on siis kui abikaasade vastastikune testament on tehtud kolmanda isiku kasuks, s.o määrata pärija ka üleelanud abikaasale. Seda tehakse siis, kui tahetakse ära hoida varem surnud abikaasa vara üleminekut üleelanud abikaasa sugulastele. Seda saab teha vaid notariaalselt tõestatud vormis. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokoosseis (Õigusõpetus, ptk. 14) Süütegu – karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi Süüteod on kuriteod ja väärteod Kuritegu – vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine
toimepanemises süüdi- süütegu Süütegu: kuritegu ja väärtegu Kuritegu on selline süütegu, millekirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eesr on f,isikule ettenähtud rahaline karistus või vangistus, jur isikule aga rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on selline süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest : -tegevus v tegevusetus -seaduses ettenähtud tagajärg -põhjuslik seos tea ja tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu
Süütegu: kuritegu ja väärtegu Kuritegu on selline süütegu, millekirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eesr on f,isikule ettenähtud rahaline karistus või vangistus, jur isikule aga rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on selline süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest seaduseandja on ette näinud põhikaristusena rahatrahvi või aresti. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest : -tegevus v tegevusetus -seaduses ettenähtud tagajärg -põhjuslik seos tea ja tagajärje vahel -isiku erilised isikutunnused -teo mentaliteedid Ja subjektiivsetest tunnustest: -tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel -teo motiiv -ajend -eesmärk vms Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel tuleb silmas pidada: -tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu -ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis kui seadus näeb ette selle vastutuse
välislepingust tulenev immuniteet. 78 Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Karistatav on tahtlik tegevusetus, kui isik käitub passiivselt ja hoidub teatud kohustusest või tegevusest, milleks ta on õiguslikult kohustatud. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et: 1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse
Antud direktiivi kohaldamist on märgata mitmes KarS'i eriosa paragrahvis, mis käsitlevad keskkonna vastaseid süütegusid. Näiteks on märgata direktiivi kohaldamise elemente uuritava õigusakti § 365¹ (laevalt saasteainete merre heitmise keelu korduv rikkumine) lõikes 1, mis mainib expressis verbis, et laevalt saasteainete keelatud merreheitmise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust ning kui puudub käesoleva seadustiku §-s 364 sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistusega või vangistusega. On märgata, et kõnealuse direktiivi kui ka uuritava õigusnormide kogumist välja toodud paragrahvi vahel esineb relevantne seos. Nimelt sisaldab paragrahv antud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi artiklis sisalduvaid elulisi asjaolusid (antud juhul siis tahlik merereostus) ja klassifitseeritakse süütegu KarS'is direktiivi kohaselt kriminaalkuriteona.
Jätkuv Vähemalt teine ja järgmised Vähemalt teine tegu teod või tagajärjed Vältav Kus tegu algas ja kus edasi Seisund, kuni see lõpeb kestab Vahendlik – isik, kes juhib tegu ei viibi üldse teo toimepanemise kohas. Kaasaaitamise puhul isik soovib Eestis panna pangaröövi, juhendab Eestis olevat isikut nt telefoni teel. Süüteokoosseis - KarS § 12. Koosneb kahest osast: objektiivne ja subjektiivne külg. Objektiivne külg - tegu, tagajärg ja nende vaheline põhjuslik seos. Seda materiaalsete deliktide puhul. Kuriteod on üldjuhul kõik tahtlikult toimepandavad teod. Väärteod on kõik toimepandavad nii tahtlikult kui ettevaatamatusest, va asja hävitamine kui rikkumine. See on nii ettevaatamatusest kui tahtlusest kantud. Teo objektiivne koosseis peab mahtuma eriosa dispositsiooni sisse.
sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle järgmisi mõjutusvahendeid: 1) hoiatus; 2) allutamine käitumiskontrollile 3) noortekodusse paigutamine; 4) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine. Karistusõigus reguleerib seda et kas karistus peaks rehabiliteerima või sanktsioneerima. Kuritegude eest on karistused üldiselt ettemääratud, väärtegude eest on suunavad. Süüteo koosseis tuleb eksamile: Süüteokoosseis= kuri tegu (faktilise tõestusega) + kuri tahe = karistus. Tahtlikkuse liigid: Otsene, mille puhul inimest ei koti üldse reeglid. Kaudne - näiteks ülevaatuseta autoga selletõttu õnnetuse põhjustamine. Ettevaatamatus - tavaline inimene. Hooletus - näiteks tuletõrjuja. Tuleb ka eksamile !!! HDS on õigusushete koosseis, millrga ei tohi seda elu sees sassi ajada. HDS - tehisolud-objekt/subjekt-karistus. Kui - siis - vastasel juhul. Kui teed midagi millegagi,
ettevaatamatusest (KarS §15), süüteo eest saab karistada vaid isikut, kes on selles süüdi (32) jne. Eesti KarS reformi käigus loobuti nõukogude karistusõigusele omasest neljaelemendilisest süüteomõistest ning võeti kasutusele kolmeastmeline neoklassikaline ja finalistlik süüteomõiste. Vastavalt delitkistruktuurile on üle ehitatud seadustiku üldosa 2. pt. (1. Süütegu: 1. jagu Süüteokoosseis, 2. jagu Õigusvastasus, 3. jagu Süü) Karistatavus tuleb kindlas järjekorras, nagu see on ette kirjutatud seaduses ning mida võib ette kujutada järgmise ei-ja-skeemina. Skeem on üle ehitatud põhidelikti järgi. Põhidelikt on tüüpiline süütegu, mis vastab teo karistatavaks tunnistamise üldistele tingimustele. See on tahtlikult toimepandud tegevuses seisnev lõpuleviidud süütegu, mis võib olla nii formaalne kui materiaalne. Millal on tegu koosseisupärasusega
toimepanija on teenistuskohustusi täitev kaitseväelane 2) Välisriigi ametiisikule pistise või altkäemaksu andmise, välisriigi ametiisiku poolt mõjuvõimuga kauplemise ja nende kuritegudega seotud kuriteo kohta, mille on tiome pannud Eesti kodanik või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja, või Eestis registreeritud juriidiline isik. Süüteokoosseisu tunnused Süüteokoosseis koosneb teo objektiividest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatu teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Tegu moodustab süüteo objektiivse tunnuse siis, kui isikul oli selle toimepanemisel faktiliselt võimalik
Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Süüteokoosseisu tunnused. Karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest ( tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu subjektiivne tunnus). Tegevus või tegevusetus kui süüteokoosseisu objektiivne tunnus. Õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitse. Hädaseisund. Kohustuste kollisioon. Eksimus
2. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Väärtegu - põhikaristused on rahatrahv ja arest. Võib olla karistatava kirjeldatud nii karistusseadustikus või mõnes muus seadustikus. Kuritegu - põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus ning juriidilise isiku lõpetamine. Kirjeldatud karistusseadustikus. 3. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah, nt. ohutusnõuete eiramise eest. 4. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Süüteokoosseis Objektiivsed tunnused - tegevus, tegevusetus, tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused. Subjektiivsed tunnused - tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või mõni muu subj. tunnus. 5. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Tuleb arvestada karistusseadustiku üldosa sätteid ja süüteo tehisolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. 6. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud
kahtlust. Kui koosseis on tuvastatud, uuritakse esmalt nn negatiivseid kaitseväiteid, mis osutavad mõne koosseisuelemendi puudumisele. Seejärel analüüsitakse võimalikke positiivseid kaitseväiteid, mis kujutaksid endast kas vabandust või õigustust toimepandud teole. 46. Teo koosseisupärasus (objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, objektiivne omistamine) Süüteokoosseisu tunnused - Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
o vabadusekaotus, teatud õiguse kasutamise keelt, 4) Varalise mõjutamise vahendi (varaline sanktsioon) kohaldamine, s.o vara konfiskeerimine, kahju hüvitamine, rahatrahv; 5) Organisatsioonilise mõjutamise vahendi kohaldamine (nt organisatsioonist väljaheitmine); 55. Juriidilise vastutuse tunnused. 1) Juriidilise vastutuse alus (st õigusrikkumist oma kolme tunnusega) Vastutuse aluseks võib olla ainult õigusrikkumine (süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü) Juriidiline vastutus on süüdlasel tekkiv kohustus kanda oma õigusvastase käitumise eest teatud isikliku, varalise või organisatsioonilise iseloomuga piiramisi ja koormisi. 2) Seos riikliku sunniga: sunnivahendid isikliku, varalise, organisatsioonilise iseloomuga. Isikliku iseloomuga sunnivahendid on nt. vangistus. Varalise iseloomuga sunnitakse kahju hüvitama. Organisatsioonilise iseloomu puhul võtan organisatsioon midagi ise ette.
Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). 2. MAKSUÕIGUS - maksuõigus kui õigusharu puudutab maksude olemust ja eesmärke, maksude liike, maksuõiguse allikaid, maksuõiguse üldpõhimõtteid, maksunõuete- ja kohustustega seonduvat, maksumenetlust ning maksukaristusõigust. 3. MENETLUSÕIGUS - 4. HALDUSÕIGUS - haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende
käsitlus. Sellise paigutuse alus on tõsiasi, et üks nimetatud kahest deliktist, altkäemaksu võtmine, on ametialane kuritegu (pandud toime ametiisiku poolt). Seega on põhidelikt altkäemaksu võtmine. Nagu öeldud, avaldub selles roomaõiguslik käsitlus. Võimalik oleks aga ka teistsugune süsteem – lähtuda germaaniõiguslikust seisukohast ning paigutada altkäemaks riigivastaste süütegude peatükki. Seega on KrK §-s 294 sätestatud süüteokoosseis põhidelikt, mis määrab ära ka teiste komplekti kuuluvate koosseisude (altkäemaksu andmine ja vahendus, §-d 298 ja 296) tõlgendamise piirid. Niisiis tuleb §-s 298 tähendatud altkäemaksu andmise koosseisu kõigi tunnuste sisustamisel pöörduda § 294 poole. Järelikult tuleb arvata, et ka altkäemaks antakse ametiisikule altkäemaksuandja huvides mingisuguse teo toimepanemise või toimepanemata jätmise eest, mistõttu ka altkäemaksu
Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteokoosseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu. Tegu moodustab süüteokoosseisu objektiivse tunnuse siis, kui isikul oli selle toimepanemisel
4 Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Teo toimepanemise aeg. Tegu on toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tagajärje saabumise aega ei arvestata. SÜÜTEGU Süüteokoosseisu tunnused. Süüteokoosseis on karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.
Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Eriosa annab konkreetsete karistatavate tegude kirjeldused ning karitused nende eest. Eriosa määratleb süüteokoosseisud (karistusseadustiku § 12 lg 1 süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus). Protsessiõigus Protsessiõiguse ehk menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida, et kaitsta õigusemõistmist kohtu omavoli eest, aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei
Kuriteo toimepandusest rääkimine saab toimuda teatud kindlat skeemi kasutades KarS-ist lähtuvat ja karistusõiguse teoorias edasiarendatud deliktistruktuuri kasutades. Deliktistruktuurist lähtuv kuriteost rääkimine: Kuriteotoimepanemise kahtluse korral tuleb kriminaalmenetluse raames esimeses järjekorras selgitada deliktistruktuuri I astmega (süüteokoosseis) hõlmatavat alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat. Nt kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata, lõpetada või mõista süüdistatav õigeks.
370. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel? Kaasuse lahendamisele asudes tutvu esmalt teo asjaoludega, eeldusel, et kõik asjaolud on tõendatud ning loobu igasugustest fantaseeringutest ja erinevate variantide pakkumisest. Seejärel asu kaasust süsteemselt lahendama ja vormistamisel lähtu skeemist: 1 Õigushüve: Väide: Süüteokoosseis: Objektiivne koosseis (formaalne või materiaalne): Subjektiivne koosseis: Õigusvastasus: Süü (ka keelueksimus): Järeldus/vastus: Ekspert-stiilis arvamus põhineb seadustel ja on ära põhjendatud vastava seadusega. Otsuse-stiilis antakse tead oma otsus põhjendamata algallikat. TULEB OSATA LAHENDADA ÜLESANDEID, MIS NÕUAVAD OSKUST LEIDA VAJALIKKE ÕIGUSAKTE, ET VASTATA ALLJÄRGMIST LAADI KÜSIMUSTELE: 371
annaabi.ee 
