1.2 Avaldus pärimismenetluse algatamiseks Pärimismenetlus on sarnane nii testamendi-, pärimislepingu kui seadusjärgse pärimise puhul. Pärimise vormistamiseks pöörduda notari poole, kes pärimismenetluse algatamise avalduse alusel algatab menetluse. Avalduse, mis koostatakse notaribüroos ja mille notar tõestab võib esitada pärija, pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik. 6 1 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 2 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 10 3 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 4 Mikk, T. Pärimisõigus. Lk 13 5 Pärimisseadus. 17.01.2008 - RT I 2008, 7, 52; RT I, 29.06.2014, 10. 6 Notarite Koja koduleht. https://www.notar.ee/553. (19.01.2015) 4
Õigusõpetus Juhendaja Rein Volberg Pärimisseadus Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: * täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); * osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Täisõigusjärglusena läheb surnu vara üle tema pärijatele. Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See
2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas
Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda v...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike.
Ande Andekas-Lammutaja Õiguse alused Pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand on pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Pärija on isik, kes saab päranduse, kelle omandusse vara läheb. Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule. Pärimisvõime on isiku võime pärida.
tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. • Leia tsiviilseadustiku üldosa seadusest säte tsiviilõiguse allikate kohta – millised need on? * Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. • Millisest seadusest leiad testamendi mõiste? * Pärimisseadus. • Olete midagi kuulnud „emapalgast“ – milline õigusakt reguleerib ja mis on selle toetuse korrektne nimetus? * Vanemahüvitise seadus. • Loetle Eestis kehtivaid maksuseadusi (vähemalt 3)! Kas krediidiasutuste seadus reguleerib tellerite töötingimusi pangas? Kas Eesti Pank on kr.asutus (viita õigusaktile, sättele). * Riigilõivuseadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus. Seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandavast jääva osa suurus. Kui pärandaja
Hea usu põhimõte-õiguse teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, teostamine seaduslik, eesmärgiks ei tohi olla kedagi kahjustada Mõistlikuse põhimõte-tagada lepinguliste suhete majanduslik efektiivsus, kindlus ja ettenähtavus Heade kommete instituut-rikkujad saavad kasu moraali-ja eetikanormide rikkumise kaudu teiste ühikonnaliikmete arvelt Tsiviilõiguse põhilised seadused: tsiviilseadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus Õigussubjektsus: õigusvõime-omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi, teovõime- iseseisvalt teha tehinguid Liigid:juriidiline isik-seaduse alusel loodud õigussubjekt, füüsiline isik-inimene, omab tsiviilõigusi ja kohustusi Tsiviilõiguslik võime tekib sünniga ja lõpeb surmaga, pole võimalik ära võtta Tsiviilõiguslik võime on iseseisvalt teha tehinguid, täielik teovõime tekib 18a., alla 18- piiratud, alla 7a-tühine, kohus võib 15a alaealise piiratud teovõimet laiendada
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. Detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve (õiguse), mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik. Testamendi...
ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused o asjaõigus – asjaõigusseadus o võlaõigus – võlaõigusseadus o perekonnaõigus – perekonnaseadus o pärimisõigus – pärimisseadus Mõistab ja oskab defineerida tsiviilõiguse põhimõisteid tsiviilõiguse subjektid: füüsilised isikud – inimene; juriidilised isikud; isik on õigussubjekt, tsiviilõiguste ja – kohustuste kandja Selgitab lepingulistes suhetes rakendatavaid põhimõtteid Leping on tehing kahe või enama poole vahel, millega kohustutakse midagi tegema või tegemata jätma
välja elatisraha. Rooma õigusega on Eesti õigussüsteemis ühine tunnus see, et kõik vara, mis poeg endale täisealisena saab, jääb temale endale ning ta ei pea seda isaga poolitama. Seadus, mis tänapäeval ühtib eelnevaga on ka see, et kui täisealiseks saanud laps toetab rahaliselt oma vanemaid siis ei tee ta seda eesmärgiga see raha vaematelt hiljem tagasi nõuda, vaid sooviga abistada. (Riigikogu, 2010) 4 KOKKUVÕTE Võib väita, et roomlaste lepinguõigus ning pärimisseadus on hetkel Eestis kehtivate seadustega üpris sarnased. On küll toimunud muudatusi, aga eelkõige sellepärast, et inimestel oleks kergem seadustest aru saada. Vastupidiselt kahele eelnevale mõistele, on isavõim tänapäeval praktiliselt kadunud. Isavõimu kui niisugust enam ei kehti ning vanematel on oma laste ees teatud kohustused ja õigused ning sama kehtib ka laste suhetes vanematega. Võib öelda, et oleme üle võtnud vanade roomlaste seadused ning
1 ÕIGUSHARUD Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 1.1...
Tuli hakata ette valmistama tsiviilseadustikku pandektilise süsteemi alusel (vastu võtta osad eraldi seadustena). 1991 juulis võeti vastu EV omandireformi aluste seadus & oktoobris maareformi seadus (mis oli otsustavaks valiku langetamisel, millist osa esmalt vastu võtta, sest maareform lubas eraomandit ning puudus täielikult õigus, mis reguleeriks kinnisomandit). I Asjaõigusseadus jõustus 01.12.1993 II TSÜS jõustus 01.09.1994 III Perekonnaseadus jõustus 01.01.1995 IV Pärimisseadus jõustus 01.01.1997 V Võlaõigusseadus jõustus 01.07.2002 PS! 01.07.2002 TSÜS uuendatud redaktsioon. Ühtlasi kehtib alates 01.07.2010 uus Perekonnaseadus. 01.02.2009 ka uus Pärimisseaduse redaktsioon. Pandektiline süsteem ja normid on jaotatud viite osasse. On ka täiendavaid üksikuid seadusi (nt Korteriomandi seadus seoses AsjaÕ). 4. Tsiviilõigus ja teised eraõiguse valdkonnad Tsiviilõiguse ja eraõiguse olemus on sama reguleerivad eraisikute vahelisi suhteid võrdsuse
c. anda hoiule auto d. luua sihtasutus e. sõlmida töötajaga koolitusleping f. tutvuda füüsilisest isiku õigus -ja teovõime üldiste nõuetega g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu j. teha tehingut läbi esindaja k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu l. kohaldada töölepingu lõpetamisel lõpparve maksmisega viivitamise eest viivist. a. Pärimisseadus b. Võlaõigusseadus c. Võlaõigusseadus d. Äriseadus e. Töölepinguseadus f. Tsiviilseadus g. Äriseadus h. Pankrotiseadus i. Võlaõigusseadus j. Tsiviilseadus k. Põhiseadus l. Võlaõigusseadus Pooltel on soov luua juriidiline isik ja selle tegevuse eesmärgiks on ühele poolele kuuluva maja renoveerimine ja kasutamine hiljem erinevate sotsiaalvaldkonna programmide läbiviimiseks,mis valdavalt saavad rahastamist kas riigi,KOV poolt või Euroopa vastavatest fondidest
6 oma olemuselt pärandaja testeerimisvabaduse sisuliseks piiranguks. Ühiskonna õiguslustundest 7) Pärimisseadus jõustus 1. jaanuaril 1997. Selle alusel toimub nende pärandiasjade lähtuvalt ei peeta Mandri-Euroopa õigussüsteemides lubatavaks oma kõige lähemate isikute täielikku lahendamine, kus inimene on surnud kas 1. jaanuaril 1997 või hiljem. pärandist ilmajätmist. Nimetatud põhimõte on saanud alguse juba Rooma õigusest.
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvorm...
loal) Laspendamisest teadja peab hoidma saladust Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul Isik, kes ei ela Eestis, võib Eestis elava eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul Lapesendamsiel võib kohus lapsendaja avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja perekonnanime 8. PÄRIMINE JA PÄRANDAMINE 8.1. Mida tähendab pärimine ja pärandamine Eestis kehtib (2010. a.) pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja on füüsiline isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb (juriidiline isik ei sure, vaid lakvideeritakse) Pärand on pärandaja vara Pärand avaneb isiku surma korral Pärija võib olla füüsiline või juriidiline isik Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut 8.2
lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi nagu tasu lubamine, asja ettenäitamine, käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine perekonnaseadus (PKS), milles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete vahelisi õigussuhteid, lapsendamist, eestkostet ja hooldust pärimisseadus (PärS), milles reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käiku, kaaspärijate vahelisi suhteid ja pärimisregistri pidamist. Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski ei saa tava muuta seadust. Tavanormid ei pea olema kirja pandud
· kui on mitu perekonnanime, siis soovitakse ühte perekonnanime Uueks perekonnanimeks ei või anda: · ei ole sobiv oma keeruka või eesti õigekirjutusreeglitele mittevastava kirjapildi tõttu · ei tohi olla sama nime ja sünniajaga isikut · ei saa võtta sellist perekonnanime, mis on liiga laialdase kasutusega (nt Tamm, Saar, Mägi, Sepp, Ilves, Kukk, Rebane) · ei saa võtta sellist nime, mis on üldiselt kasutatav eesnimena Pärimisseadus (PärS) Hakkas kehtima 2009. Pärimisõigus reguleerib surnud isikule kuulunud vara üleminekut teistele isikutele. Pärandvaraks on varalised õigused ja kohustused. (koos varaga saab ka võlad ja muud kohustused). Poolteks on pärandaja ja pärija. Pärandajaks saavad olla ainult füüsilised isikud. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Pärida ei saa isikuga lahutamatult seotud kohustusi ja õigusi. (pensionid ja toetused). Vara ei tohi jääda aga peremeheta.
Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, ...
• Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks • Maksude, tollide, aktsiiside tõst • Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv • Poola ja Leedu tugevnemine • Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine • Ordu Liivimaa haru iseseisev — sõjaliselt ka • Kalmaari unioni lagunemine, Rootsi iseseisvumine • Vasade dünastia - aadli mõjuvõimu vähendamine, tugev tsentraliseeritud riik • Gustav I Vasa - põgenemine (Vasaloped), kuningana pärimisseadus • Kindlate diplomaatiliste reeglite järgimine • Valitseja tiitli küsimus (keiser — kuningas) REFORMATSIOON • 31. OKT 1517 - WITTENBERG PÕHJUSED • Martin Luther • Usuvaidlus Riias • Kiriku rikastumine • Katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest TULEMUSED • Eraldusid reformeeritud harud • Löödi katoliku kirikust lahku • Keisri võimupositsiooni nõrgeneine • Katoliku kiriku enesepuhastus KATOLIIKLUS LUTERLUS
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest?
9 Brüssel on tänapäeval koduks erinevatele rahvustele üle maailma, mis on muutnud linna atmosfääri tõeliselt kosmopoliitseks. Seal on maalilised keskaegsed tänavad, elavad väljakud, ilusad puiesteed, muljetavaldavad monumendid, loodusküllased pargid, õdusad kohvikud, huvitavad restoranid ja loomulikult ka aktiivne kultuurielu. 2.1 Ajalugu 10. sajandil nõudis frankide pärimisseadus impeeriumi jagamist keisri lapselaste Ludwigi, Karl II Paljaspea ja Lothari vahel. Aastal 977 rajas Lothar kindluse, mida loetakse Brüsseli alguseks. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Bruggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür. 14. sajandil tõusid Brüsseli ja Brugge käsitöölised korduvalt üles Prantsuse türanliku valitsuse vastu. 1302. aastal saavutasid vaid odadega relvastatud flaami käsitöölised Kortrijki lahingus võidu
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel. 226. Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad? V:Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? V: Reguleerib pärimisõigust. 228. Mis on pärimisõigus? V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana?
Kink võlaõigusseaduses · § 259. Kinkelepingu mõiste · (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Millised seadused veel kinki käsitlevad · Perekonnaseadus, eestkostja piirang eestkostetava vara kinkimisel · Pärimisseadus, kas pärandi vähendamisena või eelpärandina · Karistusseadustik maksejõuetuse põhjustajana · Pankrotiseadus vara vähendajana · Väärtpaberituru seadus, kui kingiga saadi valitsev mõju äriühingus Kingist veel · (3) Korruptiivne tulu on majanduslik või muu kasu, mida ametiisik saab teiselt isikult kas avalikult või varjatult korruptiivse teo toimepanemise eest või tulevikus toimepanemise tingimusel kas: 1) rahalise maksena; 2) kingitusena;
· Tuntud isiku nime järgi ei tohi olla. · Tavatu nime muutmine: 1. Vältida kahjulikke tagajärgi. 2. Kaitsta isikunime. 3. Soov kasutada oma esivanemate nime. · Uueks perekonnanimeks ei tohi anda: 1. Hääldus raske ja keerukas. 2. Sama ees ja perekonnanimega isik. 3. Liiga laialdase kasutusega nimi. On olemas nende kohta nimekiri. Liiga paljud kasutavad seda. Levinuvad: Tamm, Sepp, Kask jne. Pärimisseadus 2009 · Kodune testament: 1. Tunnistajate juuresolekul 2. Omakäeliselt. Need mõlemad kehtivad siis kui on olemas kuupäev. Need kehtivad 6 kuud. Notariaalsel kehtib tähtajatult. · Pärimine on surnud isikule kuulunud varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teisele isikule. Pärand ehk pärandvara varalised õigused ja kohustused. Pärandajaks on füüsilised isikud. · Testaator testamendi tegija. Peab olema teo ja otsuse võimeline
Sotsiaalministeeriumi kaudu. Lepingud on Eestil 3 riigiga: Soome, Rootsi ja USA. - kõik isikud, kes on seotud lapsendamisega, on kohustatud hoidma lapsendamissaladust - Kui antakse nõusolek veel sündimata lapse lapsendamiseks, siis menetlus algab alles siis, kui laps on 2-kuune PÄRIMISSEADUS: - Pärimine: on isiku surma korral tema varaliste kohustuse ja õiguste üleminek teistele isikutele. Reguleerib seda pärimisseadus - kõik need asjad, mis on isikuga lahutamatud, siis neid ei ole võimalik pärida. Näiteks perekonnaõigusest tulenevad õigused. - Kui pärijaid pole või surnud isik pole teinud testamenti, siis on pärijaks riik - Pärandaja: on surnud isik, kelle vara läheb pärimise korras kellelegi üle. Pärandajaks saavad olla ainult füüsilised isikud. - Pärija: füüsilised kui ka juriidilised isikud (peavad olemas olema pärandaja surma ajal)
Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Pärimisõigust pärimislepingu järgi eelistatakse pärimisõigusele testamendi järgi, neid mõlemaid aga pärimisõigusele seaduse järgi. Pärimise põhimõtted: 01.01.2009 jõustunud uus pärimisseadus näeb ette pärandi vastuvõtusüsteemi asendamist loobumissüsteemiga. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine Pärimise eeldus on pärandi avanemine. Pärijatel on õigus pärandist loobuda, kuid peale pärandi vastuvõtmist sellest loobuda ei saa. Samuti ei saa pärast loobumist ka pärandit vastu võtta. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Loobumise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.
peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. ASJAÕIGUS Asjaõigus Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alla käiv seadus (asjaõigusseadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, võlaõigusseadus. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid. Asjaõiguse põhiülesanne määrata kindlaks asjade omanikud ja nende õigused. Asjaõiguse all mõistetakse õigust, mis reguleerib asjadega seotud suhteid, seda nii paigalseisus (nt omandiõigus) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine). Asjaõigust reguleerivad õigusaktid - Asjaõigusseadus (AS), Asjaõigusseaduse
a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i. Gustav Hugo (1764-1844) ii. Georg Heise (1778 - 1851) c. Üldosa ja eriosa EESTI TSIVIILSEADUSTIK JÄRGIB PANDEKTILIST SÜSTEEMI: 1. ÜLDOSA a. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2. ERIOSA a. Asjaõigusseadus b. Võlaõigusseadus c. Perekonnaseadus d. Pärimisseadus Ius civile - tsiviilõigus. Ius gentium - rahvaste õigus, kõikide rahvaste juures tuntakse nt abielu. PEAB TÄHELEPANU PÖÖRAMA KUI VORMILISED NEED ON, MIS ON ALLIKAKS, KAS ON NIM SEADUST VÕI MITTE ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID 1. Ius civile vs ius gentium/ius naturale Rooma kodanike (nii avalik kui Kehtib kõigi Rooma riigi era-)õigus elanike/inimeste suhtes
avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Sks, Pr, Sveits, Itl, Hol. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on kõik see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, ja eraõigus on kõik see, mis puudutab üksikisiku kasu. Riigi huvides nt maksude kogumine e maksuseadus, karistamine e kuritegude ärahoidmine e karistusseadus. Erahuvides nt pärimisseadus. 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (subordinatsioonisuhted)(maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega (koordinatsioonisuhe); lähtutakse privaatautonoomia e eraautonoomia põhimõttest (pooled on vabad oma otsuseid ise tegema) (nt lepinguvabaduse põhimõte). 3
Tulemuseks oli 9% majanduskasv I Eesti Vabariigi lõpp • 50% põllumajandus, 50% tööstus • Põllumajandus: o Väga vähe mehhaniseeritud võrreldes Läänega (va rehepeks) o Tootmine ei ole intensiivne o Püsib riigitoetustel o Tööjõupuudus (urbaniseerumine , kuna maatöö on raske ja linnas on haridus) o Talud on väikesed o Vajalik uus põllumajandusreform o Pärimisseadus • Maalähedane meelsus (sh linnarahva seas) • Ühistuline meelsus: o Töötasid väga hästi o Riik toetas ühistuid 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid:
Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Loobumise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija kolme kuu jooksul pärandi avanemisest pärandist loobumise avaldust ei tee, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. Kehtiv pärimisseadus. Loeng 6. Riik. Riigi tekkimine ja tunnused, riigivormid. Erinevad võimuharud. Täidesaatva võimu organid ja asutused. 1. Riigi kolm tunnust: territoorium ehk maa-ala; rahvas (elanikkond) ning avaliku võimu organisatsioon. 23 Territoorium ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada
ning defineeritakse mõisted ja antakse õiguslikud alused isikute, esemete ja tehingute käsitlemiseks tsiviilõiguses. · Asjaõigusseadus (AÕS) sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. · Perekonnaseadus (PKS) reguleerib mehe ja naise abielust tulenevaid varalisi ja mittevaralisi suhteid ning vanemate ja laste vahelisi suhteid. · Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist kui isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule. Seaduses on sätestatud reeglid pärandi avanemise ja vastuvõtmise kohta, pärimiseks seaduse või testamendi järgi, pärimislepingute sõlmimise kohta jms. · Võlaõigusseaduse (VÕS) üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele seaduses nimetatud lepingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis eole seaduse sisu ja mõttega
Mandri-Euroopa õigussüsteemides. Tsiviilõiguse allikaks on valdavalt seadused: tsiviilseadustiku üldosa seadus – tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja olulisemad instituudid asjaõigusseadus – asjaõigused, kinnistusraamatu pidamine võlaõigusseadus – võlasuhete tekkimise alused, lepingulised võlasuhted perekonnaseadus – abielu, perekonnaliikmete vahelised õigussuhted, lapsendamine, eestkoste, hooldus pärimisseadus – pärimine seaduse järgi, testamendi järgi, pärimise käik, kaaspärijate vahelised suhted, pärimisregistri pidamine 50. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik.
Subjektiivne tsiviilõigus võimaldab isikul ise teatud viisil käituda või nõuda teiselt isikult vastavat (seaduslikku) käitumist. Tsiviilõiguse valdkonnad: 1) üldosa; 2) võlaõigus; 3) asjaõigus; 4) perekonnaõigus; 5) pärimisõigus Tsiviilseadustik: 1) TsÜS tsiviilseadustiku üldosa seadus 2) Rahvusvahelise eraõiguse seadus 3) VÕS võlaõigusseadus 4) AÕS asja õigusseadus 5) PKS perekonna seadus 6) PärS pärimisseadus 75. Juriidiline isik, tunnused, liigid. Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidilist isikut iseloomustavad tunnused: 1) on loodud seaduse alusel; 2) organisatsioonil võib olla iseseisev vara; 3) vara on aluseks teatud vastutusalale; 4) tal on õigus osaleda tsiviilõigussuhtes ühe poolena; 5) olenemata tema organites liikmete vahetumisega, ei too see kaasa tema automaatset lõppemist
Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Seega määrab tsiviilõigus tsiviilõiguslikest suhetest osavõtvate füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusliku seisundi. Varalised suhted on sotsiaalsed suhted, mis kujunevad isikute vahelseoses neile materiaalsete väärtuste kuulumisega aga ka nende ülemineku tõttu ühelt subjektilt teisele. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduses sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini. Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond suutis end ise juhtida. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud isikliku autoriteedi ja austuse tõttu (kogemused, teadmised, oskused jm). Pealikul puudus eriaparaat võimu teostamiseks, sugukond toetus pealikule. Sugukonnal polnud väljaspoolt pealesurutud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid sugukonna tavad, mis olid kujunenud põlvkondade kogemuste põhjal. 3. Avalik v...
Vastutus retrospektiivses aspektis on vastutus möödunud käitumise eest, mis on vastuolus sotsiaalsete normidega. 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Eestis puudub terviklik tsiviilseadustik. Vastavad õigusnormid sisaldavad valdavalt järgmistes seadustes: · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Asjaõigusseadus · Korteriomandiseadus · Võlaõigusseadus · Perekonnaseadus · pärimisseadus 51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud). Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida
· 40-ndate eelnõu tugines Germaani süsteemile · balti eraseadus tugines samuti Germaani süsteemile Tsiviilseadustik otsustati vastu võtta osadena 5 osas 1. Asjaõigusseadus hakkas kehtima 1.12.1993 (võeti vastu esimesena, sest ENSV tsiviilkoodeksis polnud eraomandi, kinnisvara mõistet). 2. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1.9.1994 3. Perekonnaseadus 1.1.1995 4. Pärimisseadus 1.1.1997 5. Võlaõigusseadus 1.7.2002 3 Süsteem · Üldosa o isikud o esemed o tehingud o õiguste kaitse · asjaõigus · perekonnaõigus · pärimisõigus · võlaõigus Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest Kaubandusõigus ehk äriõigus tekkis 12-13 saj. Itaalia sadamalinnades. Tekkepõhjuseks vajadus, et kaupmeestel oleks omavahel lihtsam suhelda.
Vastutus retrospektiivses aspektis on vastutus möödunud käitumise eest, mis on vastuolus sotsiaalsete normidega. 50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Eestis puudub terviklik tsiviilseadustik. Vastavad õigusnormid sisaldavad valdavalt järgmistes seadustes: ● Tsiviilseadustiku üldosa seadus ● Asjaõigusseadus ● Korteriomandiseadus ● Võlaõigusseadus ● Perekonnaseadus ● pärimisseadus 51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud). Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. 52. Tsiviilõigussuhte objektid. 53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes. Ärisuhte ulatumisel üle ühe riigi piiride tekib olukord, kus seda suhet ei ole võimalik reguleerida
täitmise tähtaja ,õõdumist.Saneerimismenetlus võib ka lõppeda saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel 284. Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad? Saneerimine on pankrotikaitse kava sisuliselt. Põhja läinud ettevõtte põhjast väljatõmbamise kava on saneerimine. , pankrott tuleb siis kui saneerimine ebaõnnestub XVIII Pärimisõigus 285. Mida reguleerib pärimisseadus? Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt kinnitatud 286. Mis on pärimisõigus? Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, Rooma õigeuse põhimõtetele tugineb. Objektiivse õiguse tähenduses: Pärmisõigus on normide kogub, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele.
(5) Ajutiseks pankrotihalduriks tohib määrata ka järelevalvet teostava saneerimisnõustaja, kui tal on õigus tegutseda pankrotihaldurina. (6) Kui kohus tuvastab, et saneerimiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust ettevõtja pankrot välja kuulutada, tühistab ta saneerimiskava ja lõpetab saneerimismenetluse. (7) Määruse peale, millega kohus pankrotiavalduse lahendab, võivad ettevõtja ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. 228. Mis on pärimisõigus? Pärimisõigus reguleerib isiku vara saatust pärast tema surma. Vara on võimalik pärida nii seadusjärgsel teel kui testamendi või pärimislepingu alusel. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi?
10, LK. 194-218 Äriõigus ehk kaubandusõigus on valdkond, mis reguleerib isikutevahelisi kaubandussuhteid, kohalduvad tsiviilõiguse üldpõhimõtted ja sätted. Äriõigus reguleerib kõike äriühingutega seonduvat, nt. äriühingute asutamise ja juhtimise teemasid, koosolekute korraldust, aktsiate/osade müüki, ühinemisi ning jagunemisi, äriregistri toiminguid jpm. Äriõigust reguleerib äriseadustik. 14. PÄRIMISÕIGUS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 12) Pärimisseadus (PärS) reguleerib pärimist seaduse järgi, pärimist testamendi järgi, pärimislepingut ning pärimise käiku jms. Pärimisõiguse reguleerimisvaldkonna võib laias laastus jagada kaheks. Esiteks käsitletakse pärimisõiguses küsimusi, mis tõusetuvad seoses pärija määramisega pärandaja eluajal. Kas ja kuidas teha testamenti? Milliseid korraldusi saab testamendiga teha? Mis on abikaasade vastastikune testament? Mis on pärimisleping
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadi...
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab kindlal päeval...
olnud asjaõiguse eelnõu. See eelnõu oli puhtalt germaani perekonda kuuluv, sellega määratigi ära, et ka ülejäänud tsiviilõiguse osad tuleb koostada pandektilisest süsteemist lähtuvalt. Kaasa aitas valikule ka see, et germaani õiguslik traditsioon oli kuidagi hingelähedasem ja sobivam. Suhteliselt kiiresti võeti vastu ka üldosa seadus 1. september 1994. Uus TsÜS jõustus 2002. Perekonnaseadus 1.jaanuar 1995, Pärimisseadus 1.jaanuar 1997 ja Võlaõigusseadus 1.juuli 2002. Need osad kõik kokku annavadki tsiviilseadustiku. Nendest tsiviilseadustiku osaseadustest ei ole tasemel perekonnaseadus, seda tuleks kindlasti uuendada. Muud osaseadused on päris heas seisus, nendesse on aga ka juba hulgaliselt parandusi tehtud. Eesti tsiviilõiguse süsteem: I üldsätted (isikud, esemed, tehingud) ja nendele sätetele vastab TsÜS 2.07.2002
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
