lõikes nimetatud lisakaristuse mõistmisel kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale. (RT 1992, 20, 287 ja 288) Väärtegu on kuriteost väiksem süütegu, seega selle kohta kehtivad ka nõrgemad karistused. Süütegu võib samuti olla tahtlik ja mittetahtlik. Erinevalt kuriteost(mis süüteo tõestamisel on alati karistatav) võib kohtuväline menetleja väärteo puhul piirduda hoiatusega, kui ta arvab, et sellest piisab isiku mõjutamiseks. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viissada tuhat krooni. [RT I 2007, 13, 69 jõust
Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad) ning intellektuaalne omand (nt autoriõigus). Väärtegu on see, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või arest. Rahatrahvi võib määrata kohtuväline menetleja või mõista kohus. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 2. Süütuse presumptsioon - on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida
Justiitsministeeriu Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn Telefon (372) 620 8100 [email protected] xxxxx xxxxx xxxx xxxxx Täiteasi nr xxxxx Täiteasi nr xxxxx KAEBUS Kohtutäitur xxxx tegevuse (või )tegematuse suhtes. 1. Kohtutäitur xxxx ei tagastanud mittearestitava sissetuleku osa summas 300 eurot, mille ta arestis xxxx2016 aastal. Kohtutäiturile on esitatud mittearestitava sissetuleku tagasikande avaldus (mitmel?)korral: (Kuupäevaliselt välja tuua). Mittearestitava sissetuleku tagasikandmine ei tohiks olla seotud andmete esita...
välistavaid asjaolusid. Iga õigusvõimeline juriidiline isik on süüdiv. Süüdivust välistavad asjaolud on vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus ja muu raske psüühikahäire. Joobeseisund ei ole süüdivust välistav asjaolu. Hädakaitse piiride mitteületamisel ei ole isik süüdi. Karistuse liigid ja määrad Karituste liigid on põhikaristus ja lisakaristus. Põhikaristust on võimalik määrata vangistust ja rahalist karistust ning väärteo eest aresti ja rahatrahvi. Aresti on võimalik määrata mitte rohkem, kui 30 päeva. Rahalise karistuse määr võib olla 30-500 päevamäära. Vangistus võib olla 30 päeva kuni 20 aastat või eluaegne. Lisakaristus- tegutsemiskeeld kuni kolmeks aastaks, ettevõtluskeeld ehk keeld tegutseda majanduslikult vastutavatelt kohtadelt, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, relva- ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud
Kalapüüginõuete rikkumisi kõige enam Igal aastal avaldab keskkonnainspektsioon keskkonnaalaste rikkumiste kokkuvõtte, ning nagu traditsiooniks saanud, troonivad ikka ja jälle nimekirja kalapüüginõuete rikkumised.Enim ehk 485 väärteomenetlust alustati seoses kalapüüginõuete rikkumisega, lisaks avastati ja eemaldati veekogudest 1130 korral selguseta kuuluvusega püügivahendeid.Tänu laevade jälgimissüsteemidele ja muudele korralduslikele meetmetele on kalapüügirikkumiste arv küll vähenenud, kuid õiguskuulekuse tagamine selles valdkonnas nõuab keskkonnainspektsiooni teatel endiselt palju raha. Lisaks igapäevasele järelevalvele korraldas keskkonnainspektsioon koos teiste järelevalveasutustega peamistes piirkondades - Peipsi järvel ja Liivil lahel - ühisoperatsioonid, mille käigus kaardistati ja kontrolliti kõik püügil olevad püügivahendid. Sügisel viis inspektsioon oma jõududega läbi mitu silmupüügi kontrollreidi Narva jõel.«Väga tänu...
eluaegset vangistust. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse äravõtmine, ettevõtluskeeld, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtminw ( väärteo eest ), Tegutsemiskeeld on karistus, mis seisneb süüdimõistetult õiguse äravõtmises töötada teataval ametikohal või tegutseda teataval tegutsemisalal. Seda kohaldatakse kuni kolmeks aastaks isiku suhtes, kes mõistetakse süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest. Sõiduki juhtimise õiguse võib ära võtta kuni kolmeks aastaks, kui isik mõistetakse süüdi
Lisakaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · tegutsemiskeeld, · ettevõtluskeeld, · sõiduki juhtimise äravõtmine, · riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsu õiguse äravõtmine, · relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, · jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, · loomapidamisõiguse äravõtmine, · varaline karistus, · väljasaatmine. Põhikaristus füüsilisele isikule väärteo eest: · rahatrahv, · arest, · juhtimisõiguse äravõtmine. Põhikaristus juriidilisele isikule kuriteo eest: · rahaline karistus, · sundlõpetamine. Põhikaristus juriidilisele isikule väärteo eest: · rahatrahv. Vastutust kergendavad asjaolud: · süüdlase poolt süüteo kahjulie tagajärgede ärahoidmine, · kahju vabatahtlik hüvitamine, · süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul,
objektidele. 3) Piirata, peatada või lõpetada tegevust mis kahjustab või võib kahjustada inimeste tervist. Vastutus tervisekaitse nõuete rikkumise eest §181 1) Rahvatervise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. 2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. 4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. 5) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet. Finatseerimine §21 1. Tervisekaitse asutusi rahastatakse riigieelarvest 2. Kohalike programme võib osaliselt või täielikult rahastada riigieelarvest 3. Programmid - osaliselt või täielikult rahastatud ravikindlustuse eelarvest Kasutatud kirjandus https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011017
vangistuse. (2) Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. § 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 2. jagu Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
eluaegse vangistuse. (2) Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. § 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 2. jaguVäärteo eest kohaldatavad põhikaristused 13. § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 32–32 000 eurot. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. § 156. Sõnumisaladuse rikkumine (1) Kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega.
isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Karistusõiguse eesmärk Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma.
Süüdimatus tähendab seda, et isikut ei ole võimalik tema tegude eest vastutusele võtta. Talle on määratud ravi/järelvalve. 3. Süüteo mõiste. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 4. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kriminaalkoodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu. Vangla, rahatrahv, ühiskondlik kasulik töö. 5. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest Karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks Liiklusseaduses). Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, tolliamet, maa- või linnavalitsus) kui kohtul
Kui mina oleksin jurist, siis eelistaksin töötada advokaadina. Eelkõige sellepärast, et see töökoht on prestiizikas ja tundub huvitav. Kohtunikuna suudaksin üpriski veenev olla, sest usun sellesse millest räägin ja annan harva vaidlustes alla, kaitsen oma arvamust isegi siis, kui see õige pole. Ma ei suudaks töötada kurjategijatega eriti veel siis, kui peaksin nende advokaat olema ja neid kaitsma. Kui selgub, et antud juhtumis on süüdi minu klient ehk siis inimene, kes väärteo sooritas, siis mina advokaadina peaksin teda ikkagi kaitsma, aga kui asi mulle õige ei tundu, on seda raske teha. Pealegi olen jube kehv valetaja. Ei tahaks olla ka halduskohtu ametnik, kus vaidluses on üheks pooleks riik. Mulle meeldiks lahendada pigem mingeid firmade või eraisikute vahelisi tülisid . Seega peaksin olema esimeseastme kohtu, selle all pean silmas just maakohtu, ametnik. Ma arvan, et ei pürgikski sealt kõrgemale, kuigi iga inimese olemuses on saavutada üha rohkemat
puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu? Süüteod on kuriteod uja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. 59.Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Jah. 60.Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused? Rahatrahv või arest. 61.Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused? Füüsilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 63.Kes lahendavad väärteo asju? Karistusi vöörteo toimepanemise eest kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud(politsei, inspektsioonid, piirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus. 64.Mis on haldusõigus?
Rahatrahvi määramise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal kui ka kohtul. Rahatrahvi suuruseks on 3 kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik on 4 eurot), seega saab määrata füüsilise isikule rahatrahve vahemikus 12-1200 eurot. Juriidilisele isikule määratav rahatrahvi määr on 32-32 000 eurot. Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse määramise õigus on vaid kohtul. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga õigus valida, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Aresti alammäär on üks päev ning ülemmäär 30 päeva. 17)Esimeses astmes on maakohtud ja halduskohtud. 18) teises astmes on ringkonnakohtud ja kolmandas on riigikohus.
maha müüa. · Mart ei olnud teadlik, et Erki on selle saanud ebaseaduslikul moel ja nüüd nõuab Mart tagasi rahasummat, mille ta Erkile sülearvuti eest maksma pidi. Kohtuotsus Arvesse võttes kõiki ettenäidatud argumente, otsustas kohus: · Erki peab seletama, kust kohast ja kuidas sülearvuti temani jõudis. Kui tegu on seadusevastase juhtumiga, määratakse Erkile õiglane karistus tema väärteo üle. · § 25 alusel peab Erki maksma Mardile materiaalse kahju (2000 krooni) sülearvuti eest. · Jaagu argumendid olid piisavad, et pidada teda sülearvuti kõige õigemaks omanikuks, lähtudes § 25 ja § 32. Õiglus Kohtuotsus on igati õiglane järgides Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud paragrahve 22, 25, 32. Nendest lähtudes, on Jaak saanud endale seaduslikult sülearvuti, mille ta Erki käest ostnud oli.
Karistusseadustik 1. Kohus võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Minu arust on see küll vähe, mõne kindla teo eest, mis on korda seatud. Näiteks kui keegi tapab väga rängalt ja tahtlikult kellegi ära, siis ta kõige hullemal juhul saab ta eluaegse vangisutse ja sealt saab ta ka välja kui ta heal käitumisel on. 2. Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Minu arvates võiks rahatrahvid olla kindlasti suuremad ja neid võiks jagada rohkem ikka neile, kes midagi hullemat teinud on, näiteks kui antakse kellegile mingisugune vangistuse aeg, siis oleks mõistlik, et peale kohtukulude kinni maksmise peaks ta ka suure rahatrahvi maksma. 3
vaatepunktist, kas last karistada ja ennetada uut kuritegu või uurida välja esmased põhjused, miks laps nii tegi. Tulemuslik tegelemine eeldab, et selgitatakse välja tegurid, mis mõjutavad õigusrikkumise toimepanemist, ja tegeletakse nende tegurite mõjutamisega. Laste väärkäitumine võib oleneda majanduslikest probleemidest, samas võib see olla psühholoogiline probleem. Eestis loetakse kõige tõenäolisemaks väärteo toime panijaks last, kes on majanduslikus kitsikuses ja/või üksikvanemaga kasvavas peres koolikohustust mittetäitev psühhoaktiivseid aineid tarvitav laps. WHO käsitluse kohaselt on vägivalda võimalik ennetada 7 tegevuse kaudu: Laste ja vanemate/hooldajate vahel turvaliste, stabiilsete ja toetavate suhete arendamine. Laste ja noorte eluoskuste arendamine. Alkoholi kättesaadavuse ning kahjuliku mõju vähendamine.
tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 13. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Põhikaristused: Rahatrahv, arest. 15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Haldus ja maakohus 16. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse Ringkonnakohtud tallinnas ja tartus 17. Milline kohus arutab asju apellatsioonkaebuse alusel? ringkonnakohus 18
Kohtunik- kas õigusmõistja või karistaja? Kohtunikuks peetakse isikut, kelle võimuses on langetada otsus mõne vaieldava küsimuse üle. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks. Õigusemõistjaks võib olla nii endale kui teistele, sõpradele kui vaenlastele, isegi tundmatutele. Kohtunik mõistab kohtus õigust ja kohut erapooletult kahe konfliktse osapoole vahel. Ta rakendab olemasolevaid õigusnorme ja jõuab lahendini, kus ühel poolel on õigus ja teisel ei ole. Otsuse tegemisel on kohtunik iseseisev – kellelgi ei ole õigust õigusemõistmisse sekkuda. Esmalt tutvub kohtunik kohtule esitatud kõikide materjalidega. Kui on vajadus, laseb kohtunik koguda täiendavaid tõendeid. Tavaliselt on kohtuistung avalik, aga samas on kohtunikul ka õigus kohtualuste kaitseks muuta kohtuistung kinniseks, kus võivad vaid osaleda protsessis osalevad isikud(nt. kui käsitletakse alaealiste väärkohtlemist). Eesti vabariigis lahendab kohtunik tsiviil-...
Karistusõigus 1. Süütuse presumtsioon kujutab endast seda, et kedagi ei või süüdiolevaks pidada enne, kui kohus on indiviidi ametlikult süüdi mõistnud. 2. Süüteod jagunevad väärteoks ja kuriteoks. Väärteo eest on võimalik inimesele määrata rahatrahv, mõjutustrahv või arest. Kuriteo eest on võimalik inimesele määrata rahaline karistus või vangistus. Süütegu on lühidalt öeldes seaduse rikkumine. 3. Kuritegude raskusastmed jagunevad kaheks – 1.astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta või eluaegne karistus) ja 2.astme kuriteod(isikule määratakse vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus). Väärtegudel ei ole astmeid
millised on õigusvastasust välistavad asjaolud. 3.1 Süütegu Süütegu on tegu, mis on vastavalt seadustele karistatav. Süütegu peab vastama süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteoks loetakse vaid neid süütegusi, mille eest on põhikaristusena võimalik määrata rahaline karistus või vabadusekaotus füüsilisel isikul. Juriidilisel isikul on kuriteo eest ette nähtud rahaline karistus või sundlõpetamine. 4 Väärteo eest on ette nähtud rahaline karistus või arest.5 3.2 Süüteokoosseis Süüteokoosseis on seadusega keelatud ja toimepandud teo kirjeldus. Süüteokoosseisus kajastub kaitstav õigushüve. Näiteks kui isik sooritab mõrva ning on sellega toime pannud süüteo, siis kaitstav õigushüve on inimese elu. Süüteokoosseis koosneb selle objektiivsetest ja subjektiivsetest tunnustest. Süüteokoosseisu erinevaid tunnuseid tuleb eristada, sest üks asi on
10.08 Kuidas portreteerida südametunnistust? ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" on südametunnistuse kohta kirjutatud nii: ,,Omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes ning emotsionaalses kõlbelises enesekontrollis väljenduv isiksuse omadus, süüme". Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. O. Wilde`i romaani ,,Dorian Gray portree" võib nimetada peategelase südametunnistuse portree kujunemislooks. Kui Dorian väljendas oma soovi igavesti nooreks jääda, vahetas ta portreega kohad. Õigemini kujutas portree nüüd tema esialgu veel rikkumata südametunnistust
Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
Programmi maht on 4,8 miljont eurot. http://www.ituudised.ee/article/2014/12/3/it-eelar ved-tuleval-aastal-pigem-suurenevad Infoühiskonna arengut rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Perioodil 2007–2013 toetatakse infoühiskonna arengut 62,6 miljoni euroga. 2014–2020 panustatakse eelkõige infoühiskonna arengukava elluviimisse, milleks on kavandatud koos EL vahendite ja omafinantseeringuga üle 200 miljoni euro. 2015.a Kiiremaks muutub väärteo menetlemine. Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi IT-arendused selle saavutamiseks maksavad kokku 930 000 eurot. Aastal 2020 töötab Eesti IKT sektoris 2013. aastaga võrreldes poole rohkem inimesi. Hiljutine statistika Tugev on IT kasutamine avalikus sektoris (6. koht) Suhteliselt nõrgad oleme infotehnoloogia kättesaadavuse osas. Võrreldes teiste riikidega on Eestis kõrge näiteks interneti lairibapüsiühenduse kuutasu (56. koht 143-st), samuti on nõrk ärikoolide tase (48
tähendab. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus on aga südametunnistust defineeritud järgnevalt:,,Omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes ning emotsionaalses kõlbelises enesekontrollis väljenduv isiksuse omadus, süüme". Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kuid tihti tunnetavad inimesed oma südametunnistust alles peale vale teo sooritamist. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. O. Wilde`i romaani ,,Dorian Gray portree" võib nimetada peategelase südametunnistuse portree kujunemislooks. Kui Dorian väljendas oma soovi igavesti nooreks jääda, vahetas ta portreega kohad ja seeläbi vahetasid nad kohad. Portree kujutas nüüd tema esialgu veel rikkumata südametunnistust. Sellest võiks järeldada, et kuna Doriani
KORDAMINE II Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada§79. Vastavasisuline avaldus teisele poolele (suuline või kirjalik) Töölepingu lõppemise alused. Kokkuleppega (§ 79); Tähtaja möödumisel (§ 80); Töötaja surmaga (§ 81); Füüsilisest isikust tööandja surmaga, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (§ 111 lg 3); Ülesütlemisega (§83) Töölepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt. Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaeg 30 kalendripäeva. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätes...
20. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline, ametialane, majanduslik jne. 21. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 22. Eesti kohtusüsteemi astmed? Esimene: Maakohtud ja halduskohtud Teise: Ringkonnakohtud Kolmandasse: Riigikohus
karistatakse juriidilist mille suurus on 60 isikut rahalise krooni (KarS § 47 lg 1). karistusega 50 000 Politseiprefektuur või kuni 250 000 000 kohus konfiskeerib kroonini (KarS § 224 väärteo toimepanemise lg 2). Kohus vahetuks objektiks konfiskeerib süüteo olnud eseme (AutÕS § toimepanemise 811 lg 5). vahetuks objektiks Piraatkoopiaga olnud eseme (KarS § kauplemisega seotud
Annemai Harak, 12. klass Mis on südametunnistus? Südametunnistus on meelekujutluste, hirmude ja kiusatuste kaos, unistuste põletusahi, urgas nende mõtete jaoks mida häbenetakse. Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. Südametunnistuse absoluutsuse väitmine muutub võimatuks siis, kui inimeste südametunnistused lähevad üksteisega vastuollu – eriti siis, kui inimene teeb n- ö hea südametunnistusega midagi moraalselt vastuvõetamatut. Näiteks pole mingit kahtlust, et Hitler ja tema kaaskondsed, kes uskusid sügavalt oma
õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk – võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
määramise ja ametialase pädevuse kohta. (4) Tegevusloa omanik võib ajutiselt, kuid mitte üle ühe aasta, tegutseda vedude eest vastutava isikuta, kui selle põhjus on nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus või surm. (5) Tegevusloa taotleja või selle omanik peab vastama hea maine nõudele. Tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui tal ei ole seoses varasema majandustegevusega karistatust rohkem kui ühe väärteo või kuriteo eest maksu, tolli, tarbijakaitse või töö- ja puhkeaja valdkonnas või käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloa, sõidukikaardi või veoloata veo korraldamise või riiklikku registrisse andmete esitamise korra rikkumise eest. (6) Füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet peetakse heaks, kui ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule vastab ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
13. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Eestis on kuritegu karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes. 15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. 16
tunnistustest. Mis on KarS? § 1 lg 2 legaaldefinitsioon. (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. ÕN-l on oma süsteem. Sageli sanktsioon on mingis teises ÕA-l. Mis on süüteod? Kuriteod ja väärteod (mitte ühiskonna ohtlikkusest). Neid eristatakse sanktsiooni liige järgi. Rahaline karistus, mitte ,,rahatrahv". Rahaline karistus on väärteo eest, kuna arvestatakse päeva eest, mitte ühetega. Vangistus, vanasti ,,karistati vabaduse karistusega (isiku kinnivõtmine enne tõkendi lahendamist, arest jne, aga vangistus on karistus kuriteo eest)". Oluline on võimalik karistuse liik. Üldosa laieneb nii ühele, kui teisele. Mis on jaotuste veel aluseks? Karistuse aluseks on konkreetses ühiskonnas omaks võetud arusaamad, mis on süütegu ja mis on karistatava teo olemuseks. See, mis on meil lubatud, Islamis on kuritegu.
nõus muutma või isegi unustama oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi pelgalt raha eest.Tähtsateks peetakse neid inimesi kel uhke villa ja maja ees seisab uusim luksusauto.Aga selleks et seda raha saada ollakse valmis tegema isegi selliseid tegusid,mida kahetsetakse elu lõpuni. Näiteks on inimesi, kes on raha eest valmis võtma tõe varjamise eest altkäemaksu, valetama, varastama või mõnd teist väärtegu sooritama. Alguses ei pruugi väärteo sooritanu oma tegu mõistagi,kuid varem või hiljem hakab ta tagasi mõeldes end haletsama ja väärtusetuks pidama.Äärmuslikel juhtudel müüvad inimesed endeid ja tegelevad narkoäriga,see mõjub aga laastavalt nende inimeste eneseväärikusele,mis on aga ere näide sellest, et alati ei ole materiaalsed väärtused need mida tuleb tähtsaks pidada. Näiteid võib tuua ka kirjandusest, kus raamatu ,,Isa Goriot" tegelane Rastignac üritas rikkust taga ajada
Teostab riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla monarh v president. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Seaduseelnõud esitatakse parlamenti valitsuse kaudu. Peaminister valitakse parlamendi v riigipea poolt. Parlamendi pool tvastuvõetud seaduste elluviimine. Õigustmõitmine kohtutes. Kohtunikud alluvad ainult seadustele. I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju I aste:halduskohus-arutab tema pädevusse antud haldusasju ja muid asju II:ringkonnakohus-vaatab appellatsiooni korras läbi maa-linna-ja halduskohtulahendeid III riigikohus-vaatab kohtulahendeid läbi kassatsioonikorras Seadustest kinnipidamine ja tidesaatva võimu seaduslikkus Täidesaatvad organid tohivad sekkuda kodaniku ellu kui nad on selleks volitatud. Seadustest kinnipidamine on oluline. Õigusliik kaitse sõltumatute kohtunike poolt .
Haldusõigusrikkumised koondati karistusseadustikku ning nimetatakse nüüd väärtegudeks. Süütegu kuritegu, väärtegu. Arest on karistus, mille korral süüdimõistetult võetakse vabadus ühest nädalast kahe kuuni. Karistusseadustiku eelnõu kohaselt võib kohus mõista vangistuse kahest kuust kuni kahekümne aastani või siis kogu eluks. Alla 18-aastastele on max. vangistuse kestus 10 aastat. Väärteo eest on karistuseks alati rahatrahv, lisatrahve kohaldada ei tohi. Rahatrahv on väärteo eest kohaldatav karistus, rahaline karistus on kuriteo eest kohaldatav karistus. Juriidilsele isikule karistusteks rahatrahv 50 000-25000000 krooni, sundlõpetamine, soovil ka lisatrahv(avalikkuse ette toomine). Tsiviil- ja haldusasjades algab mentlus sellega, kui isik esitab kohtule nõuetekohase avalduse. Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, kuid see ei
Mootorsõiduki mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega mootorsõidukiga liigelda lubamise eest, samuti sõidukite liiklemise lubamise eest suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Välismaalaste seadus: § 300.Tööandja poolt Eestis töötamiseks seaduslikku alust mitteomavale välismaalasele töötamise võimaldamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. ja käesoleva seaduse sätestatud väärteo eest karistatud või karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt sellest registrist kustutatud. Veokorraldaja karistatuse puhul võetakse arvesse ka välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nimetatud raskete rikkumiste kohta, mille kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg. Ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduses
ning kaitsta ühiskonna põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik (KarS). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. 9.7 Süüteod: kuriteod ja väärteod - Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigus rikkumiste eest praegu väärtegude eest. Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.
põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. ● Rahaline karistus - võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega. ● Vangistus ● Juriidilise isiku sundlõpetamine 17. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu kujutab endast haldusõigusrikkumist. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudestkaristusseadustiku kõrval ka teistes seadustes ● Rahatrahv ● Arest (kuni kolmkümmend päeva) ● Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18
Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse
On ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Tsiviilasi – avalduse esitaja kohtule on hageja, vastaspool kostja. (nt: lepingutega seotud vaidlused, perekonnaasjad, pankrotiasjad, tööõiguse küsimused) Kriminaalasi – üks osapool on riik, keda esindab prokurör. Kuriteo menetlemise õigus on vaid kohtul. (nt: vargus, röövimine, avaliku korra rikkumine vägivallaga, keelatud majandustegevus) Väärteoasi – leebem, kui kriminaalasi. Väärteo menetlemise õigus on ka kohtuvälisel menetlejal. Apellatsioon – alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus. Kassatsioon – apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamine kõrgemale kohtule, kus teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuste piires. Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu: Korralised valimised – märtsikuu esimesel pühapäeval, iga 4 aasta tagant
suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmete muude tunnuste poolest. Sisu järgi eristatakse 7 erinevat liiki lepingut. Vt lepingute liigid. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. (Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu
isikute nõudmisel 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel Tagajärjeks on töölepingu lõppemine, millega seoses muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. (Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu
35. Süüteo mõiste Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod: kuritegudeks ja väärtegudeks. 36. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus Rahaline karistus Vangistus 37. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Arest Rahatrahv Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 38. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse? Maakohtud (Harju, Pärnu, Tartu, Viru) ja halduskohtud (Tallinn, Tartu/ kohtumajad on aga Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Pärnus) 39
maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. (3) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 14 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme. § 54. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamine, hoidmine ja edasitoimetamine (1) Käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, hoidmise või edasitoimetamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. (2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 14 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib
Kaasaaitamiskohustus Essee Thea Rehepapp FS090 Kaasaaitamiskohustuse legaaldefinitsiooni võib leida maksukorralduse seaduse (MKS) 5. peatükist. MKS § 56 lg 1 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. MKS § 58 kohaselt peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult dokumentide esitamist. See tähendab maksukohustuslase aktiivset maksumenetluses osalemist. Teatama peab maksu- ja tolliametit kõikidest teadaolevatest asjaoludest, millel võib maksustamise seisukohast tähendus olla. Ühtlasi ei tohi maksumaksja oma tegevusega maksuhaldurit kontr...
2. Sekundaarnormid e reaktsiooninormid-Määratud ametiisikute jaoks, kuidas ametiisikud peavad käituma kui käitumisnormi nõudeid on rikutud. Normis on 3 struktuuri osa: Õiguslik fakt-F , sunnielement-S, õiguslik tagajärg-G Koosta kaks õigusnormi: ALTERNATIIVNE Avalikus ruumis pestes autot veekogu ääres või visates maha prügi või põletades prügi või plastikjäätmeid rakendub käesoleva normi alusel füüsilisele isikule rahatrahv vahemikus 50- 1000 eurot sõltuvalt väärteo raskusastmest ning süüdlane on kohustatud teostatud piirkonna viivitamatult puhastama. KEERULINE Omandades füüsilise isiku eraelulisi(perekond,maksuvõlgnevused )/delikaatseid andmeid (pol.vaated,pärilikkus, terviseseisund) ja esitledes neid avalikkuse ees, tingimustel, et isik on tuvastatav ja tõestusel, et andmed pole saadud ausal teel, on kannatanud isikul õigus nõuda tsiviilkorras hüvitist ja (põhiõiguste ja –vabaduste) kaitset. Õigusnormide liigid
ministeerium 1 liige, audiitor kogu 2 liiget. Rahandus minister moodustab kuni 5 liikmelise nõuandva komisjoni siseaudiitorite kutse tegevuse ja järelevalvega seotud küsimuste lahendamiseks. Kui järele valve nõukogu avastab karistatava teo tunnustega teo siis peab ta toimima järgnevalt: audiitor kogu juhatusele ettepaneks disiplinaar menetluse algatamiseks 2. ettepanek rahandus ministeeriumile, ette kirjutuse tegemiskes, kooskülas seaduse sätestamisega või väärteo menetluse algatamiskes 3. ettepanek prokuratuurile kriminaal menetluse algatuseks. Järelevalve nõukogu kui avaliku võimu kandja tekitatud kahju eest vastutab riik. Oma ülesannete mitte täitmisel eetika või muude normide rikkumisel või mitte nõuete kohasel täitmisel võib audiitor kogu juhatus määrata audiitor kogu liikmele dissiplinaar karistuse milleks on : 1. märkus 2. noomitus 3. rahatrahv 4. kutse tegevuse peatamine 3 kuust kuni 1 aastani 5. kutse tegevuse lõpetamine
· retorisioonid tegemist ebasõbraliku kuid samas täiesti õiguspärase käitumisega, nt diplomaatiliste suhete katkestamine, välisabi andmise peatamine · repressaadid tegemist ebasõbraliku ja õigusvastase käitumisega, nt riik A põhjustab riigile B kahju õigusvastase käitumisega, siis riik B võib loobuda mõnede oma lepingujärgsetest kohustuste täitmistest riigi A osalt. Rahvusvahelise väärteo tagajärjed: · kannatajariigil on õigus nõuda kahju täielikku hüvitamist kas restitutsiooni, kompensatsiooni või satisfaktsiooni vormis. · Kui tegemist on rahvusvahelise õiguse imperatiivnormidest tulenevate kohustuste rikkumisega, siis on õigus kahjuhüvitamist nõuda kõikidel riikidel · Restitsutsioon = rikkujariik peab taastama olukorra mis eksisteeris enne rahvusvahelise väärteo toimepanekut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
