KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL SISSEJUHATUS Kaalutlusõigus (MKS ja HMS kohaselt) Kaalutlusõigusest üldiselt Kaalutlusõiguse rakendamine Näiteid kaalutlusõigusest ning selle kasutamisest Kokkuvõte KAALUTLUSÕIGUS EHK DISKRETSIOON SEADUSTES Diskretsioon- seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Valik erinevate käitumisviiside vahel. Kasutatakse volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega
– Tegevusetus, viivitus – Teabe esitamisest – keeldumine – Ebaõige teave – Ebaviisakus Hea halduse tava osaks on: seaduslikkuse põhimõte PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. HMS § 3 lg 1: Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus HMS § 4. Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Hea halduse tava osaks on: kaalutlusõigus
põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega; toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga. 3 A. Aedmaa jt (viide 3), lk 27 6 3. Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluse põhimõtted on sätestatud HMS-i teises jaos. Kokku on viis põhimõtet, milleks on õiguse kaitse, kaalutlusõigus, vormivabadus ja eesmärgipärasus, uurimispõhimõte ning avalikkuse ja andmekaitse põhimõte. 3.1 Õiguste kaitse HMS § 3 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Eesti kodanike põhiõigused ja -vabadused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Võib öelda, et see on ka seaduslikkuse
.......................................3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED..................................4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK........................................5 2.2 Haldusorgan.....................................................................6 2.3 Proportsionaalsus ja selle rakendamine..............................6 2.4 Menetlusosaline ja menetluse läbiviimine...........................7 3. KOHTU PRAKTIKA..........................................................9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine.................................10 KOKKUVÕTE....................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................12 2 SISSEJUHATUS Haldusmenetlus lähtub ideest, et haldusorgani ülesanne on teha sisult korrektseid otsuseid. Selleks on vaja sisse seada haldusasja õiglase menetlemise kord, mis on
TÕLGENDAMINE-keeleline,ajalooline,esmärgipärane,süstemaatiline. PRINTSIIPIDE OLEMUS,ROHKUS,HIERARHIA,ÕIGUSLIK SIDUVUS. PS prgh.10 1)demokraatia 2)õigusriik 3)sotsialriik 4)inimväärikus MUUD- 1)Rahvusriik 2)Unitaarriik 3)Vabariik(res publica ja freistaat) ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTE ÕIGUS ON KUNINGAS! ÕIGUSRIIK vs SEADUSRIIK ALLAPRINTSIIBID- 1) võimu seaduslik teostamine 2) )võimude lahusus 3) Õiguskindlus 4) Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus 5) Hea halduse põhimõte 6) Riigivõimu kohtulik kontroll RIIGIÕIGUS 15.01.13 1)Vangivalvurite seaduslike õiguste rikkumine 2)Endised kürged riigiamtnikud kohtu all 3)nukuteater rikud väidetaavalt autoriõigusi On inimeste õigused rikkutud. VÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE VÕIMUDE LAHUSUS · PERSONAALNE(EI SAA OLLA ÜHE AJAL KOHTUNIK JA MINISTER VÕI PROKUROOR PEAB VALIMA)Nt veel ei saa olla parlamendi liige ehk minister
materialiseerimine haldusotsuste abil.2 Vastavalt haldusmenetluse seadusele on haldusmenetlus suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldada haldusmenetluse korra loomise teel. 1 RT I 2001, 58, 354 2 K. Merusk jt. Haldusõigus, Juura 1995 3 2. Haldusõiguse põhimõtted Haldusõiguse põhimõteteks on: Proportsionaalsus Seaduslikkus Kaalutlusõigus Vormivabadus ja eesmärgipärasus Avalikkus ja andmekaitse Uurimispõhimõte 2.1 Proportsionaalsuse põhimõte Proportsionaalsuse põhimõte on tugevas seoses seaduslikkuse printsiibiga. See tuleneb sellest, et vastavalt põhiseadusele, võib riik õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud peavad omakorda olema möödapääsmatud demokraatlikus ühiskonnas. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse paragrahvist 11
..................................................................... 4 2. Haldusmenetluse põhimõtted ja nende rakendamine.......................................... 5 2.1. Seaduslikkus ja selle rakendamine......................................................................... 5 2.2. Proportsionaalsus ja selle rakendamine................................................................. 5 2.3. Kaalutlusõigus ja selle rakendamine...................................................................... 7 2.4. Vormivabadus, eesmärgipärasus ja tõhusus. Nende rakendamine..................... 9 2.5. Uurimispõhimõte ja selle rakendamine................................................................ 10 2.6. Avalikkus ja andmekaitse......................................................................................
valdkonnas. Pädevused on õpitavad, aga nad ei kujune välja mingi konkreetse aine õpingute tulemusena. Üks pädevuste olulisi omadusi on ülekantavus - pädevus pole rakendatav vaid ühes kindlas kontekstis. Nii loovad pädevused aluse elukestvaks õppeks. 2010 riiklikus õppekavas eristatakse üld- ja valdkonnapädevusi. Mitmetes riikides on välja toodud ka võtmepädevused Diskretsioon See tähedab, et tuleb kindlaks teha, kas ühenduse institutsioonidel on kaalutlusõigus, s.t kas nad on õigustatud või kohustatud mingis valdkonnas meetmeid vastu võtma. Diskretsioon Diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorgan ile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Haldus võib seaduses sätestatud faktilise koosseisu rakendamisel valida erinevate käitumisviiside vahel. Haldusel on õigus ise õiguslik tagajärg kindlaks määrata:
ületamine-kõrgema õigusjõuga akt on üle madalamast, hilisem õigusakt on üle varasemast, Eriseadus on üle üldseadusest. Määratlemata õigusemõiste-Seadusse on teadlikult jäetud avara tähendusega mõiste, millega tagatakse haldusorgani tegevuse paindlikus. Faktiline koosseis-Eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi keelatud, lubatud või käsitud. Subsumeerimine-normi rakendamine peale faktide kogumist. 11. Diskretsioon e. Kaalutlusõigus annab õiguse haldusorganil seaduse eesmägist olenevalt ise otsustada tagajärgede suhtes,rakendada või mitte või rakendada mitut.
Kevad 2011 Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused. DISKRETSIOON-kaalutlusõigus Olemus: kaalutlusõigus e diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Liigid: diskretsioon jaguneb kaheks: · Otsustusdiskretsioon st on valida, kas üldse otsust teha · Valikudiskretsioon st valida mitme võimaliku õigusliku tagajärje vahel Määratlemata õigusmõistega on teatavasti tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks
Määratlemata õigusmõiste Määratlemata õigusmõisteon õigustehniline vahend, millega õigustloova akti andja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest aktis, delegeerides normi täpsustamise õigusnormi rakendajale. Kui on tegemist määratlemata õigusmõistega, peab haldusorgan seda tavapärasest põhjalikumalt põhjendama. Peamine mõte on muuta avaliku halduse teostamine paindlikumaks ja tagada konkreetses olukorras sobiva ja õiglase lahenduse leidmine. Halduse kaalutlusõigus Halduse kaalutlusõigus ehk diskretsioonon õigusnormi õigusliku tagajärje tunnus, mis võimaldab normi rakendamisel valida erinevate toimimisviiside vahel. Kaalutlusõiguse liigid: otsustuskaalutlus - õigus valida, kas üldse rakendada õigusnormiga lubatud tagajärge. valikukaalutlus - õigus valida õigusnormi rakendamisel erinevate tagajärgede vahel Kaalutlusõiguse redutseerumine (vähenemine) nullini - konkreetsetel asjaoludel on
Haldus- riigi ja kohalikomavalitsus ülesannete täitmine Vabariigi valitsuse seadus Haldusmenetlus eesmärgiga hoida ära rikkumised(ennetada) haldusorg. tegevus haldusakti menetlused(erinevad load: relvaluba) toimingu sooritamisel kui on tegemist karistamisega ei ole tegemist enam haldusmenetlusega 1. Õiguste kaitse- peab lähtuma vastavalt seadusele 2. proportsionaalsus- parim viis eesmärgi saamise, leebed. 3. Kaalutlusõigus -on volitatud tegema otsuse, kuid ei tee seda, tooma välja põhjendused, valima meetmed mis toimiksid. Vormivabadus ja eesmärgipärasus menetlus tuleb läbi viia lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. vormivabadus tähendab haldusorgani jaoks võimalust kasutada mistahes shtlemisvormi, kui menetlusosaline suudab sel viisil edastatud teavet vastu võtta. Uurimispõhimõte kohustab haldusorg ise väla selgitama ja koguda tõendeid
5 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusõiguse põhimõtted, kaalutlusõigus, määratlemata õigusmõisted I Haldusõiguse põhimõtted7 1. Hea halduse põhimõte Riigikohus on märkinud: „12. […] Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Muuhulgas tähendab see, et avalik võim peab kehtestama haldusmenetluse reeglid. Kuigi PS § 14 on sõnastatud objektiivselt, tulenevad sellest sättest ka
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus)
Õiguse rakendamine teise isiku suhtes, sõltumata tema tahtmisest. Nt. Saad karistada vales kohas üle tee minemise eest. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Tee selgeks faktilised asjaolud (uurimine, tõendamine) 2) Tee kindlaks asjakohane õigusnorm (kehtivus?) 3) Asjaolude allutamine õigusnormile ehk subsumeeri õiguse rakendaja võrdleb õigusnormi eeldusi a tõendatud faktilisi asjaolusid omavahel. 4) Tee kindlaks õiguslik tagajärg. (kaalutlusõigus, siduv õiguslik tagajärg) 5) Rakenda tagajärge TÕLGENDAMINE Sätte tõlgendamine on õigusakti tekstist arusaamine ja selle õiguse rakendamise seisukohalt lahtimõtestamine. Ametlik tõlgendus viitab sellele, et see organ on jõudnud mingile ühisele arusaamale sätte tähenduse kohta ning tõenäoliselt lähtuvad nad edaspidi samast arusaamast. Mitteametlikud tõlgendused on teadlaste tõlgendused, mis on avaldatud arvamusartiklites,
. Teine liik on nn teatamistoimigud (teated, hoiatused, kutsed). 6. Haldusmenetlus Haldusmenetlus laiemas mõttes on ühelt poole avaliku võimu tegevus, teiselt poolelt otsuste tegemine. Seega avaliku halduse tegevus otsuste tegemisel. Haldusmenetlus haldusorgan tegevus haldusakti või määruse andmise toimingu tegemisel või halduslepinguga sõlmimisel. Põhimõtted 1)seadusliku aluse põhimõte; 2)proportsionaalsuse põhimõte; 3)kaalutlusõigus; 4)vormivabadus ja eesmärgipärasus;5)uurimispõhimõte;6)avalikkus ja anmekaitse;7)objektiivsus Pädevus erisattakse ruumilist ja esemelist Haldusmenetluse menetlusosalised 1)Haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); 2)Isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud etteapneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat);
Haldus- ja menetlusõigus Haldusõiguse käsiraamat – Internetis olemas. Haldusõiguse üldosa-Hartmut Haldusmenetluse seadus on suunatud isikute õiguste kaitseks. 1.mai 2004 astusime EL. KODUNE TÖÖ:Haldusmenetluse põhimõtted Riigikohtu praktikas (Kaalutlusõigus) Kuus lahendit loen läbi ja kirjutan mis meie silamde läbi on oluline avamaks selle sisu. (10 lkd) I LOENG Avalik haldus ja selle tunnused Avalik haldus on igasugune plaanipärane korraldav tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega. Võimude lahususe printsiip (seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus) 380 000 pensionäri on eestis. Riigil on seadusandlik funktsioon- toota norme, mis korraldaks meie igapäevast elu.
tunnused ja ülesanded? 79. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele? 80. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid? 81. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? 82. Millised on haldusõiguse õigusallikad? 83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? 84. Kes on avaliku halduse kandjad?riik või mõni muu avaliku võimu kandja 85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.----- Eesmärk on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. -Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. -Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
IT programmid) Tõlgendamine: programmi tõlkimine sihtgrupile arusaadavasse “keelde” Rakendamine: rutiinne teenuste pakkumine, toetuste maksmine, jm. Väljundite tootmine Rakendusüksused: ametid, inspektsioonid, MV, KOV, aga ka era- ja kolmas sektor Võimalus muuta poliitika sisu keskendudes ühtedele aspektidele ja ignoreerides teisi. Diskretsiooni- e. kaalutlusõigus (discretion).Regionaalsed erinevused 5. Seire ja hindamine Seire: pidev andmete kogumine probleemi ja seda lahendava programmi kohta, sageli osa aruandlusest. Hindamine: kas programm saavutab oma eesmärgid või mitte. Osapooled: Teenistuslik ja riiklik järelevalve Kohtukontroll Riigikogu kontroll ÕK, Rknt Millistest tegevustest koosnevad poliitikaprotsessi teine etapp, alternatiivide kujundamine?
Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule
· eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Haldusmenetluse põhimõtted: · Seaduslikkus Täidesaatva riigivõimu teostamisel eristatakse põhiõigusi piiravat haldust ja soodustavat haldust. · Proportsionaalsus riik tohib isiku vabadussfääri üldistes huvides piirata üksnes niivõrd, kuivõrd see on möödapääsmatu; abinõu peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. · Kaalutlusõigus otsustusdiskretsiooni (kas tegutseda); valikudiskretsiooni (kuidas tegutseda); kaalutlusvead. · Vormivabadus haldusaktid vormistatakse reeglina kirjalikult; menetlustoimingu puhul määrab vormi haldusorgan kaalutlusõiguse alusel · Eesmärgipärasus ja tõhusus Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti
suveränne õigus kasutada oma loodusvarasid vastavalt oma keskkonnapoliitikale ja kohustus tagada, et nende jurosdiktsiooni või kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kk või aladele, mis ei allu riigi jurisdiktsioonile. Printsiip 22. Riigid teevad koostööd rahvusvahelise õiguse edasiarendamiseks selleks, et tagada kaitse kksaastatuse või muu kkkahjustuse läbi kannatanutele. 14. Seotud haldus ja kaalutlusõigus Kaalutlusõigus * Olukorda, kus haldusorgan võib, kuid ei pea õigusnormi kohaselt haldusakti andma, nimetatakse kaalutlusõiguseks (diskretsiooniks või suvaõiguseks) otsustusdiskretsioon. * Valikudiskretsioon – võimalus valida erineva sisuga haldusaktide andmise vahel; * Kaalutlusõigus määratlemata õigusmõiste kasutamisel, nt „piisav valgustus“, „vastuolus heade kommetega“, „ümbruskonda sobi“ jne; * Kui haldusorganil puudub igasugune õigus kaaluda, kas haldusakt anda või toiming
määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Määrus, haldusakt ja haldusleping on suuremal või lähemal määral piiritlevad kategooriad ning mõistetavamad kui toiming. 3.1 Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
Vastasel juhul mudilase toetus võiks olla peatatud. X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik. Võlgnevuse suurus (2,5€) ning mudilase toetuse suurus (120€) ei ole võrreldatavad. Seega toetuse äravõtmine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud, kuna toetus 48 korda suurem, kui Tammi võlg kooli ees, mida saab hästi kiirelt likvideerida. 3. Kaalutlus: HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kuna proportsionaalsuse põhimõte kontrollimisel on tuvastatud, et X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähemkoormav vahend Martin Tammi võlgnevuse likvideerimiseks, pole X Vallavalitsus kaalutlust teostatud. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt ei ole materiaalselt õiguspärane.
(1) Maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoote hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti sellise tubakatootega kauplemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. § 33. Järelevalvet teostavate ametiisikute õigused (1) Järelevalve teostajal on õigus oma pädevuse piires: 17 K. Pikamäe. Kaalutlusõigus ja selle kohtulik kontroll, magistritöö. Tartu Ülikooli Õigusinstituut, 2003, lk. 12 18 K. Merusk. Õigusriigi printsiip ja normitehnika. Tartu 1999, lk. 75-77 6) nõuda õigusrikkumise lõpetamist, esialgse olukorra taastamist või edasiseks õiguspäraseks käitumiseks vajalike toimingute tegemist; 8. Milliseid juriidilise vastutuse liike akt sisaldab? Kõige laiemas võtmes tähendab juriidiline vastutus nii karistusõiguslikke sanktsioone kui ka
Mida kujutab endast diskretsiooni ületamine? Kui ametiasutus valib õigusliku tagajärje, mis ei ole enam diskretsiooninormi raames. Valikvastustega küsimused (10punkti) Kui haldusorgan arvab, et tal on kaalutlusõigus, kuigi tegemist on jäiga õigusega. Küsimus tuleb tagurpidi. Nt: ,,haldusakti õiguspärasus eeldab ..." Haldusorgani tegevusetus, kui seaduse järgi on tal kohustus tegevuseks. Otsus, mis sekkub põhiõigustesse. 1. Mis on õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes
- üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid 2. Haldusmenetluse mõiste ja millised on peamised põhimõtted, millest haldusmenetluse läbiviimisel tuleks lähtuda (nt vormivabadus ja eesmärgipärasus, selgitamisekohustus, ärakuulamine, kaalutlusõigus, põhjendamine jne) Mõiste - Menetlus on protsess mingisuguste eesmärgipäraste ja konkreetsete toimingute teostamine kindlas õiguslikus raamistikus lõpptulemuse saavutamiseks. Eesti õiguskord tunneb mitmeid menetlusi haldusmenetlust, väärteomenetlust, kriminaalmenetlust, haldusmenetlust, tsiviiltäitemenetlust jne. Eristatakse n-ö kohtueelset menetlust (nt haldusmenetlus) ja kohtumenetlust, mida reguleerivaid
kohustatud märkama lapse arengu- ja erivajadusi ning lapsele õigeaegset abi osutama. Lapse probleemide ilmnemisel peab vanem või muu seaduslik esindaja või eestkostja või muu isik (tavakodanik) pöörduma lastekaitsetöötaja poole, kes annab nõu ja abi probleemi lahendamisel. KOV ja riik on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, mis tagavad iga lapse probleemi õigeaegse avastamise ja asjakohase abi osutamise võimalikkuse. Kaalutlusõigus ehk diskretsiooniõigus Tuleneb protsessinormidest (haldus- ja tsiviilmenetlusest) ning tähendab otsuse langetamisel parima võimaliku lahendi leidmist koos abi vajava lapse lähedal seisvate isikute ja võrgustikuliikmetega. Kelle huvi kaalub teis(t)e huvi üles? Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista õiguse süsteemi liigit amist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda:
Ametlikkus ehk ofitsiaalsus - teatud menetlusi on haldusorgan kohustatud ise algatama, ametikohustustest tulenevalt. Järelevalve menetlus. Samuti määrab haldusorgan ise asja arutamise ulatuse ja arutlusse tulevate küsimuste kogumi, juhtides menetlust ametlikult Oportuniteedi printisiip - teatud menetlusi algatatakse kaalutlusõiguse alusel- järelevalve menetlus on avalikes huvides. Tuleb algatada juhul, kui kaalutlusõigus on redutseerunud nullini või järelevalve on seotud isikute subjektiivsete õiguste kaitsega. Järelevalve menetlust saab algata isiku taotlusel ainult siis kui see on seotud isiku õiguste kaitsega. Nt liigne müra, õhu saaste, isikute elu ja tervis. Dispositiivsus- menetlus algatatakse isiku taotluse alusel ja selle esitaja määrab ära ka menetluse eseme ja sellega ka haldusmenetluse tervikuna. Uurimispõhimõte - HMS § 6 olemus selles, et haldusorgan on ametist tulenevalt kohustatud
hüvitatavad summad. · Nõuda sisse maksuvõlad. · Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Maksuhalduri õigused · Maksukohustuslase põhiõiguste ja vabaduste piiramine. Ainult kooskõlas põhiseadusega. · Uurimispõhimõte. Eelkõige lähtutakse maksudeklaratsioonidest, RP arvestusest nö heausksuse põhimõte. · Õigus rikkuda omandi puutumatust. · Kaalutlusõigus seoses sanktsioonide määramisega. Erinevad abinõud ja karistused. · Teabe andmine maksukohustuslasele. · Maksuseaduste selgituste ja juhendite andmine. · Maksukohustuslase ärakuulamine. · Otsuse põhjendamine. 15. Maksurevisjon. Miks seda koostatakse, mida kontrollitakse, kuidas läbi viiakse, kuidas selguvad tulemused. Teade peab tulema enne revisjoni Maksurevisjoni reguleerib maksukorralduse seadus. Kehtiv maksukorralduse seadus eristab maksukohustuslase
▪ Kahju (+) – KK kaotas oma auto ▪ Põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel (+) – juhul, kui riik oleks direktiivi kohaselt ja korrektsel viisil üle võtnud ning tunnustaks ka juhiluba, siis ei oleks isik karistatud juhiloa äravõtmisega Jäme rikkumine: Euroopa Komisjon on tuvastanud, et selline rikkumine on jäme; rikkumise jämedus üldiselt seoses sellega, kas liikmesriigil on kaalutlusõigus või mitte (jäme on siis, kui riik on ilmselgelt kaalutlusruumi piire ületanud). Direktiivi ülevõtmata jätmine on alati jäme. Direktiivi ülevõtmise kohta vabandusi üldiselt ei eksisteeri. Kindlasti pole sel riigil nt poliitiliseid põhjusi. Kui liikmesriigina ei taha direktiivi üle võtta, näiteks juhul, kui direktiiv on põhiõigustega või aluslepingutega vastuolus, siis peab riik esitama 2.kuu jooksul tühistamishagi. Variant 2 EL liikmesriigis Eufoorias jõustus 31.12
maksuhaldur arvestama efektiivsuse põhimõttega, mis seisneb selles, et täiendavate tõendite hankimine ei oleks liiga kulukas; vastavuse printsiip, kus saadav info ja selle hankimine ei tohi olla vastavuses; kui maksuhaldur kogub väljas poolt eelnevat infot, siis võib tal tekkida eelarvamusi ja ta kaotab objektiivsuse; informatsiooni allikaks peaks olema maksukohuslane; maksuhaldurile on antud uurimisorgani teatud õigused. 2. kaalutlusõigus kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab ta volituse piires ja arvesse võttes õiguse üldpõhimõtteid ning arvestades maksukohuslase põhjendatud ja olulisi huve. 3. maksukohuslase ärakuulamine maksukohuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada haldurile oma arvamusi, seisukohti või vastuväiteid. 4
jaoks esinevad hüvedena. Kõik need seemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. õiguse rakendamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.) õigusotsustus- ehk adjudikatsioon on ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm ühenduse otsuse alusel. kaalutlusõigus- ehk diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnuv teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. subsumeerimine- õiguse rakendamine kui tegevus (kui protsess). Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas.
KOV õigus Eksam 120 min 2-osaline: 1 osa 1 punkt on teemaküsimus, mis annab 50%. 2 punkt on kogu materjali peale, mis annab 25%. 2 osa on kaasus, mis annab 25%. KOV on iseseisev (ainuvastutus), autonoomne, kaudne riigihaldur, detsentralisatioon, vertik võimude lahusus, subsidiaarne, partitsipatsioon, demok. Avalik haldus: vahetu riigihaldus (ministeerium; maavaldus), kaudne. Omavalitsuskorraldusõigus rajaneb riigiõigusel. KOV-l kaalutlusõigus ehk diskretsioon kohaliku ja riigi elu küsimustes PS § 154 lg 1 vs. lg 2. Kas KOV on suveräänne ja omab enesekorraldusõigust (ehk kaalutlusõigus ehk autonoomia)? KOV õigus kitsamas mõttes: kuulumine haldusõiguse eriossa. Laiemas mõttes: eraõiguslike suhetes osalemine. KOV õiguse mõiste, süstemaatika, piiritlemine, allikad Mõiste Assmann defineerib KOV õigust nende õigusnormide summana, mis käivad kogukondlike
Uus PakS on saanud hulgaliselt negatiivset vastukaja seoses sellega, et ainsa EL-ga liitunud riigina ei ole Eesti taotlenud EL pakendidirektiivi täitmiseks ajapikendust või üleminekuperioodi. Eestis on tänaseni välja arendamata pakendijäätmete sorteeritud kogumise süsteemid ja elanike teadlikkus pakendijäätmete sorteerimise vallas on väga madal. 15 9. KAALUTLUSÕIGUSEST PAKENDISEADUSES Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
ehitatud. Sõnastus peab olema täpne, et igaüks saaks aru mida temalt nõutakse, mis on tema kohustused ning et riigi tegevus oleks piisavalt ette ennustatav. Mida koormava iseloomuga õigusaktid on, seda täpsemini peavad nad olema sõnastatud. Selleks, et õigusaktide olemasolust ning kohustustest inimestel selgus oleks peavad õigusaktid olema avaldatud. Täitmiseks saavad kohustuslikuks olla ainult avaldatud seadused. 15) proportsionaalsus ja kaalutlusõigus- rakendatavad abinõud peavad vastama soovitatavatele eesmärkidele. Kuna see on oluline kriteerium põhiõiguste piiramisel ning vaatluse all põhiõiguste juures. 16) riigivõimu kohtulik kontroll- 19) riigikogu funktsioonid: - seadusandlik funktsioon, seaduste andmine (üldnormid). Laias tähenduse on see Riigkogu oliliseim funktsioon. Riigikogu seaduse dja otsused on kogu riigis ning ühiskonnas kohustuslikud, peamiselt nende abil toimub ühiskonnaelu kujundamine.
sunnivahendi rakendamist (§ 4 lg 2). 2.2. Proportsionaalsus AtSS § 3 lg 3: "Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust." HMS § 3 lg 2: "Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes." 2.3. Kaalutlusõigus HMS § 4 lg 2: "Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve." Oluline: - sunnivahendi valikul; - sunnimäära valikul; - vabatahtlikuks täitmiseks antav tähtaja määramisel (AtSS § 7 lg 3: "[…] vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg peab võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita");
printsiip, kus saadav info ja selle hankimine ei tohi olla vastavuses; kui maksuhaldur kogub väljas poolt eelnevat infot, siis võib tal tekkida eelarvamusi ja ta kaotab objektiivsuse, ta peab jääma täiendava info kogumisel erapooletuks; - Võimalusel peaks maksuhaldur püüdma hankida maksimaalselt infot maksukohustuslaselt ja alles siis, kui see osutub võimatuks, tuleb pöörduda kolmandate isikute poole. 2. kaalutlusõigus kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu rakendamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab ta kaalutlusõigust oma volituste piires kooskõlas õiguse üldprintsiipidega, võttes arvesse olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 3. maksukohustuslase ärakuulamine maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada haldurile oma arvamusi, seisukohti, selgitusi või vastuväiteid jne. 4
- the investigation of crime and its prosecution are separate - the decision to prosecute - being heard in court Civil court - no jury - jurisdiction is limited by the type of the case - action takes place between two parties – plaintiff and defendant - on the balance of probabilities - provide remedy for wronged party - no criminal action Terms 33-34 1. discretion - (kaalutlusõigus) the freedom to decide what should be done in a particular situation (the right of discretion) 2. to administer an informal caution to sb - an oral warning given by a police officer and does not count towards a criminal record. 3. the decision rests with a court – after explaining a case, it is time for the judge or jury to decide and to reach a verdict 4. The power is vested in sb (võim kuulub kellegile) – sb has the ability to influence or
väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Neljas staadium Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad). 27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt. 28. Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon? Iseloomusta diskretsiooni liike. kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid? Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni
RKHK 3-3-1-6-06, p 29: taotluse läbivaatamise tähtaeg ja hea halduse tava. RKHK 3-3-1-61-06, p 20: mõistlik aeg ja hea halduse tava 37 Võõrkeele kasutus Hea halduse põhimõtted on olulised ka isikutega suhtlemise vormi ja viisi üle otsustamisel. 38 KeeleS kohaselt on haldusorganile jäetud kaalutlusõigus muukeelsete pöördumiste vastuvõtmise otsustamisel ("on õigus nõuda", "võib"). Isikule haldusorgani kirjaliku vastamise keele kohta KeeleS erinormi ette ei näe, sh vastamise tõlke osas (v. a KeeleS §-s 10 sätestatud vähemusrahvuse keeles vastamine eesti keele kõrval, millega kõnealusel juhul tegemist ei ole). Seega kehtib üldine eeldus, et vastused koostatakse eesti keeles. 39
Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane.Diskretsiooni piirid: Teokoosseis olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige.
Karistusõigus ei saa sisaldada ja ei tohi sisaldada kohaldamisalustega ebamääraselt defineeritud sanktsioone, mille puhul pole võimalik aru saada, millal ja kelle suhtes need rakendamisele tulevad. RIIGIKOHTUNIK IVO PILVINGU ARVAMUS8 Ivo Pilving nõustub, et karistusjärgse kinnipidamise eeldused on piisavalt määratlemata, kuna see säte näeb kinnipidamise ette lubamatult laia kuriteokoosseisude ringi puhul. (KarS § 87 2 lg 2). Liiga ulatuslik kaalutlusõigus on seaduse rakendajal. Süüdimõistmine on sätestatud karistusjärgse kinnipidamise vahetu eeldusena, mitte mõne täiendava asjaolu või tunnuse kaudu. Seega ei võimalda Kars 87 2 lg 2 isiku kinnipidamist üksnes ohtlikkuse tõttu ning süüdimõistmise ja karistusjärgse kinnipidamise vahel on otsene ja sisuline seos. 8 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e1, kohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364
Heaolu tõsu, Maastrichti leping seab eesmärgiks säästva arengu. 1998 Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavus, keskkonnaasjade otsustamses üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. Avatud ühiskond. Määrab mitte niivõrd osalevate riikide lepingulisi kohustusi, kuivõrd riigi kohustusi kodanike ees. Ettevaatusprintsiibi kehtestamine. II Ettevaatusprntsiibil seadustes oluline paindlikkus ja loa väljaandja suur kaalutlusõigus individuaalses olukorras. anticipatory model precautionary principle Ettevaatusprintsiip igaühekohustustes (Eestis pole sätestatud): - omada infot (oma tegevuse võimalike kk-mõjude kotha) - tegevuse asukoha valik - rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat 1998 Wingspreadi avaldus: Kui tegevus kujutab endast ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud.
ebavõrdsesse olukorda teised maksukohustuslased; - SN-l on võimalik tasuda maksuvõlg selle ajatamise kaudu. SN leiab, et MTA 23.01.2016 otsus nr 13-1 on õigusvastane, sest see on inimväärikust eirav; arvestades maksuvõla sissenõudmisel tekkivaid ja lisanduvaid tasusid, puuduks tal võimalus samaväärse või elamiskõlbliku eluruumi soetamiseks. MTA-l tuleks maksuvõla kustutamise otsustamisel mh arvesse võtta MKS § 100 lg-t 2, mille järgi oli maksuhalduril kaalutlusõigus jätta intressivõlg sisse nõudmata, sest sellega seotud kulud, sh eeldatavad täitemenetluse kulud, ületaksid tõenäoliselt vaidlustatud otsuses aluseks võetud maksuvõla suuruse. SN-i väitel ei ole tal võimalik maksuvõlga täita selle ajatamise kaudu, arvestades et maksuvõla ajatamisega kaasneb täiendava intressimäära tasumise kohustus. Palun hinnake MTA otsuse õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi. Asjassepuutuvad õigusaktid: Maksukorralduse seadus § 12
Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane. Diskretsiooni piirid: 1. Teokoosseis – olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige.
motiivil). maksuhaldur saab määrata menetluse aja, kuid tuleb arvestada ka maksukohustuslasega – uurimine tuleks läbi viia kui juhtkond / volitatud isikud on kohal (vastasel korral ei ole vajalik informatsioon täismahus kättesaadav). Maksuhaldur määrab uurimisprotsessi tingimused, valib uurimismeetodid, mida kontrollida, millist maksuperioodi hõlmata, kui palju ja milliseid tõendeid koguda jmt. 2) Kaalutlusõigus (§12) Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust oma volituste piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve, mis võivad muuta maksukohustust. maksuhalduril on õigus kaalutleda ja valida trahvi suurust teatud vahemiku ulatuses. Siinjuures on väga oluline maksuhalduri objektiivne suhtumine – ei
elemendiks on avaliku ülesande (haldusülesande) täitmine, seda õigussuhet reguleerivad avaliku õiguse normid 4) Avaliku võimu pädevus. Etteantud raamid (PS, seadus)- Seadusest tulenevad volitused ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab, sh sunni rakendamine. 5) Seaduste elluviimine. Rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtumite reguleerimiseks. 6) Halduse seotus. Seotud haldus. Halduse kaalutlusõigus (diskretsioon)- volitus kaaluda otsuse langetamist või valida erinevate otsustuste vahel 7) Kontrollisüsteem teenistuslik järelevalve, haldusjärelevalve, kohtulik kontroll, avalik arvamus 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine Seadusandlus ja haldus - VV annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi Kohtuvõim ja haldus Väärteod, seadusega loodavad organid
Haldusele anda võimalus otsustada diskretsiooni üle. Teise teooria kohaselt, et otsustusvabadus teo tagajärje üle. Halduse diskretsioon tähendab eelkõige vabadust õiguslike tagajärgede suhtes. Sellel peab olema ka oma seaduslik raamistik. Halduse diskretsiooni puhul on tegemist õiguse rakendamise probleemiga. Vastav norm peaks sisaldama minimaalse abstraktse teokoosseisu, mis peab olema siis täidetud, et teha selle alusel diskretsiooni otsus. Halduse diskretsioon ehk kaalutlusõigus kujutab endast seadusandja poolt haldusorganile antud volitust valida kahe või 17 mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane.Diskretsiooni piirid: · Teokoosseis olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses
valida. Kodanik seostub kodaniku ja riigi vaheliste õiguste ja kohustustega. Kodanikul on identiteet, staatus, väärikus ja ta on ühiskonna võrdne liige. Kodanik on aktiivne turul osaleja ja ta mõjutab riiki tagamaks heaolu, samuti kujundav kodanikud avliku huvi. Kodanikuga seotub ka ühiskonna ja riigi majanduslik, poliitiline ning sotsiaalne areng. 40. Milles seisneb Borodkini väitel diskretsiooni õigus olemus heaoluriigi reformides? Diskretsioon kaalutlusõigus, otsustusvabadus (valikute vahel) Diskretsoon on justkui dialektiline protsess. Tõstatab küsimuse kui palju või vähe peaks olema otsustusvabadust, nt kui palju või vähe peaks olema ühe ametniku töös otsustusvabadust, kuivõrd peaksime me ametniku tööd reguleerima seadustega. Seaduse ja ametniku töö puhul on aga nende vastavust raske kontrollida, puudub tehnoloogia ja eksisteerib ebamäärasus. Läbi aegade on
annaabi.ee 
