tõrjumiseks · Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu · Kui rünne pole õigusvastane ei teki ka hädakaitseseisundit ega õigust hädakaitsele. Inimlik eksimus · Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna Rünne · Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. · Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. · Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht Õigushüved · Rünne peab ohustama õigushüve, nt elu, tervis, omand, vabadus jms · Eraisikul on õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu Hädaabi · Kui rünnak on suunatud kellegi teise vastu ja
Näide: Kui isik ei täida politseiniku korraldusi ja politseinik kasutab inimese peal seejärel sundi, et oma töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus jms.) Küll aga on eraisikul õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu. Hädaabi. Kui rünnak on suunatud kellegi teise vastu ja rünnataval on kaitsetahe ning ta soovib abi siis
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes.
III. SÜÜTEOMÕISTE JA DELIKTISTRUKTUUR 1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus; õigusdogmaatiline süüteomõiste Süüteo materiaalne määratlus on küsimus sellest, mis on kuritegu ja miks on vaja sellist tegu kriminaliseerida. Materiaalne määratlus leiab vahel tee karistusseadustiku ja see on probleem. Tegu on ohtlik ühiskonnale ja seda on vaja kriminaliseerida. Ei rõhutata mitte niivõrd ühiskondlikku aspekti, vaid kahjustatava õigushüve väärtust. Süüteo materiaalne määratlus on probleem seadusandja jaoks ja ta leiab, kas see vajab kajastamist karistusseaduses. Meil ei ole ära seletatud, mis on kuritegu materiaalses mõttes. Kasutusel on kuriteo formaalne määratlus – kuritegu on see, mis on seaduses kuriteona kirjas. Õigusdogmaatiline süüteomõiste - § 2 lg 2 2. KarS deliktistruktuur: süüteokoosseis, õigusvastasus, süü (§ 2 II) Skeemikogumik lg 20. Järjekord on seaduses rangelt ette antud
ravimeetoditega, vaid kosmeetilise operatsiooniga. Elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine – kuulmis-, nägemus-, kõne-, sugu- või muu organi eraldumine kehast. Elundi tegevuse lakkamine on selle püsiv halvatus või muu püsiv tegevusetusseisund. KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE Eeldab teise inimese tervise kahjustamist, löömist, peksmist, valu tekitamist. Tervise kahjustamine on suvalise kirjeldusega tegu, tähtis on tagajärg. Kaitstav õigushüve on isiku tervis. Kehaline väärkohtlemine on tervise kahjustamine või valu põhjustav kehaline väärkohtlemine (löömine, väänamine). See on keha mõjutamine viisil, mis normaalsetes inimestevahelistes suhetes pole aktsepteeritav, kuid samas ei pruugi tekitada tervise kahjustust. Koosseis tekib sellisel juhul kui see enda tagajärjel põhjustab kannatanule valu. Kehalisel väärkohtlemisel on oluliseks 2 tegu: 1. Tervise kahjustamine
korduva süüteo eest kohtu poolt tuvastada,s.t.ta on tõepoolest antud kuriteo toime pannud ja see ei ole aegunud. Juriidiline retsidiiv tähendab,et isik on varem süüdi mõistetud ja ta paneb toime uue teo ja varasem tõendatakse kohtuotsusega Jätkuv on kuritegu, mis koosneb vähemalt kahest, üksteisest lühema ajavahemikuga lahutatud teost, millel on sama süüteokoosseisu tunnused ning mis oma kogumis moodustavad ühe kuriteo sellepärast, et nad olid suunatud sama õigushüve vastu, põhjustasid ühtse kuritegeliku tagajärje ning pandin toime sama süüvormiga. Topeltkaristamise keeld - Kui vastab nii väär- kui kuriteokoosseisule,karistatakse ainult kuriteo eest (§ 3lg 5) 6. Karistusõiguslik teo mõiste ja seda välistavad asjaolud karistusõiguslik tegu tähendab ühte kindlat delikti (vargus KarS § 199 mõttes, tapmine KarS § 113 7. Lõpule viidud tahtliku süüteo mõiste
moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1. Spetsiaalsus – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt. Mõrv neelab endasse tapmise koosseisu. 2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See hõlmamine toimub õigushüvede kaudu. Teod peavad olema ühe õigushüve kaitse all. Formaalne subsidiaarsus: KarS §143 Vägistamine, Seadus ütleb, et kui juhul kui esinevad selles teos sellised tunnused, kuid puuduvad vägistamise koosseisus olevad vägivalla kasutamine. Materiaalne subsidiaarsus - tuleb tõlgendada normi. 3. Konsumeerimine – põhidelikt kui raskem tarvitab ära vähemas ebaõiguses avalduva ning seejärel kaasdelikti... Riigikohtu lahend: 3-1-1-92-07. (seal on nii konsumeerimise kui subsidiaarsuse näide)
ilmselt liigset kahju tekitab. Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.) Hädaseisund - (Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.) Kohustuste kollisioon - Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus -Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes
(kihutajad ehk ta on kallutaja ja kallutab, mõjutab või agiteerib teist isikut seda süütegu toime panda ja kaasaitaja ehk ta aitab millegagi kaasa toimepanejale ehk täideviijale seda süütegu toime panda; kaasaaitamine võib olla nii materiaalne, kui ka vaimne ehk annab soovitusi, nõudmisi, ideid jne). Selleks, et teada saada, milline norm sobib, tuleb teha 3 astmelist analüüsi: a) kas niisugune tegu, mida me praegu vaatame läbi, kas ta on kahjustav kellegi õigushüve (PS-s kirjas)?eeldame, et see tegu on KarS ja vaatame seal. Kas on ta seaduses kirjeldatud karistavana. Kirjelduse kontroll: elu juhtunu asjaolude võrdlemine KarSis kirjeldatud asjaoludega. § 199 lg 1: objektiivsed tunnused võõras vallas asi; äravõtmine (kellegi valduse murdmine) ebaseadusliku omastamise eesmärgiks a.1) Süüteokoosseisu objektiivsed (on olemas objektiivselt) tunnused: · tegu või tegevusetus; · tagajärg;
Karistusõiguse kodukaasuse lahendus. 1- Nõustudes Antsu ettepanekuga lõhkeseadet firmajuhi tapmise eesmärgil lennukisse paigutada võis Peeter toime panna KarS paragrahvide 114 p. 7 ja 22.1. lg 1 ja 2 koosmõjus kvalifitseeritava teo ( lõhkeseadeldise või lõhkeaine kasutamisega toimepandava tapmise (mõrva) toimepanemise ettepanekuga nõustumine) 1.1. Kuna eesmärgiks oli firmajuht tappa ning seda lõhkeseadeldisega lennuki hävitamise teel, siis on ohustatud õigushüveks firmajuhi elu. Seega tuleb koosseisu otsida KarS 9. peatüki (isikuvastased süüteod) 1. Jaost (eluvastased süüteod) 1.2. Objektiivne külg: 1.2.1. KarS paragrahvi 114 p 7 eeldused: a) tegu peab olema tapmisega (antud juhul oli kaasusest tulenevalt teo lõppeesmärk firmajuht tappa ja seega on esimene eeldus täidetud). ...
inimsusevastane või sõjakuritegu. 2) Ruumiline (§ 6) - KaRS kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil, Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. 3) Isikuline (§ 7) tegu toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku poolt või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu Karistusseaduse kehtivus Eesti õigushüve vastu toimepandud teo kohta (§ 9 ) (1) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab: 1) Eesti elanikkonna elu ja tervist; 2) Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või 3) keskonda. Menetluslik immuniteet ja materiaalõiguslik immuniteet (PS § 62) -
õigusvastasust välistav asjaolu Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast; ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis; hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse- puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. Mida tähendab süüdimatus. Isik on süüdimatu, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: vaimuhaigusega ajutise raske psüühikahäirega; nõrgamõistuslikkusega. Süütegu. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu
Hädakaitse erinevus hädaseisundist: c) hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; d) üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; e) võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; f) tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast; g) ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis; h) hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse-puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. 18. Mida tähendab süüdimatus Psüühiline seisund, mille puhul isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vm seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 19. Süüteo mõiste. Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuri- ja väärteguseks. 20. Kuriteo mõiste
reaalselt teoksil ning rünne peab olema tegelik aga mitte näiline. Ilmselgelt oli antud juhul rünne ja oht reaalne ning inimene tegutses, mitte ei jäänud ootama. Kuid silmas peab pidama ka seda, et kaitse ja rünne peavad olema omavahel vastavuses. Kui keegi mind ja mu lähedasi reaalselt ei ohusta, kuid antud oht on vaid näiline, ei tohi ka mina seaduste kohaselt teda rünnata. Näiteks kui naabripoiss tuleb minu maa peale õunapuult õunu varastama, siis ta vaieldamatult kahjustab minu õigushüve, kuna mul on aias õunu vähem. Kuid see ei anna mul veel õigust teda lombakaks lüüa või talle kätega kallale minna, kuna sellisel juhul oleks tekkinud kahju suurem kui ärahoitud kahju. Sellise varguse puhul tuleks tarvitada teisi meetmeid, näiteks pöörduda politseisse või muudesse õiguskaitseorganitesse, kuna tema lombakaks löömine ületaks antud juhul hädakaitse piire ning seega oleks ka ebaseaduslik.
teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. (6) Tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega. § 37. Kannatanu (1) Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Kuriteokatse puhul on isik kannatanu ka juhul, kui rünnatud õigushüve asemel kahjustatakse tema sellist õigushüve, mille kahjustamine on rünnatud õigushüve kahjustamisest hõlmatud. Riik või muu avaliku võimu kandja on kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida
17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud. DÜK klassikalises strukt-s saab eristada 3 põhieeldust: obj teokoosseis, õigusvastasus, süü. Obj koosseisu enda juures tuleb erist: kahju tekitaja tegu, kannatanu õigushüve kahjustamine, põhjuslik seos eelneva kahe vahel. Õigusvastasuse tasandil tehakse 1 etapis õigusvastasus kindlaks või otsustus, 2 etapis konstrueeritakse, kas õigusvastsus ei ole välist § 1045 lg 2 toodud asjaolude tõtt. Süü juures tuleb kontrollida kahju tekitaja süü- e deliktivõimet ja hinnata süü vormi. Nõude ulatus tuleb teha kindlaks VÕS üldosa sätete järgi § 127-140. Ulatuse juurde jõuab siis, kui kõik eeldused on täidetud. Eeldusi kontr selles
Päästetoimingu valimine peab olema sobivaim ja säästvaim viis. Nt auto põleb, lasen enda vahukustuti tühjaks, siis löön sisse kõrval oleva auto akna ja võtan sealt. Hädaseisund- hädaseisundit võib määratleda, kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega. Erinevalt hädakaitsest on hädaseisundi korral tegemist ohuga, mis ei seisne õigusvastases ründes. sisuliselt on tegu ühe õigushüve päästmisega teise õigushüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Õigustatuks saab sellist päästmist pidada üksnes siis, kui päästetud hüve oli ohverdatud hüvest olulisem. 21. Kohustuste kollosiooni mõiste ja olemus Kohustuste kollisioon- kohustuste kollisioon on dilemma, kus isikul on üks õiguslik kohustus, mida ta suudab täita ainult teise õigusliku kohustuse täitmatajätmise hinnaga. Sealjuures on kohustuse täitmatajätmine karistatav tegevus või tegevusetus
põhimõtetest. 1. SÜÜTEOKOOSSEIS Süüteokoosseis on seadusandlikult tüpiseeritud ebaõigus,. Kuriteokoosseisud paiknevad karistusseadustiku eriosas, kus nad moodustavad kuritegudeks loetud tegude ammendava kataloogi. Väärtegude koosseisud võivad paikneda kas karistusseadustiku eriosas ( kus neist on vaid üksikud) või vastavas eriseaduses. Kolmeastmelise süüteomõiste korral moodustab süüteokoosseis karistatava teo esimese astme, olles rünnatud õigushüve kaitsemehhanismi esmase astme põhialuseks. Süüteokoosseis hõlmab endasse nii objektiivselt toimepandu, kui ka toimepanija mõttemaailma. Ehkki teo välised ja tegija sisemaailma kuuluvad tunnused moodustavad terviku ning on omavahel seotud, tuleb neil vahet teha. Seepärast eristatakse süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid (ehk süüteokoosseisu objektiivset ja subjektiivset külge).1 1.1 Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused
Karistusest vabastamine: trahv, üldkasulik töö, tingimisi karistus, süütegu võib aeguda (I astme kuritegu aegub 10 aastaga, II astme 5 aastaga, sõja- ja inimsusevastased kuriteod ei aegu. Väärtegu aegub 2aastaga) Väärtegu (Piletita bussis sõitmine, protokoll, karistus on trahv või arest (lühiajaline kinnipidamine 1 nädal kuni 1 kuu). Kuritegu (Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve, karistuseks on rahaline trahv või vangistus, mis on tähtajaline või eluaegne. Ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Surmanuhtlus on Eestis kaotatud aastast 98. Viimane aastal 91. ) ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA: · Rahvusvaheline · Siseriiklik · Põhiseadus (referendum) · Seadus (parlament)
kasutamist toimunut, vaid ka sellele eelnenud sündmuste käiku. 13)süüdimatus, psüühiline seisund, mille puhul isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vm seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 14)Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 15)Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused ning intellektuaalne omand. Karistusseadustik (KarS) sätestab, et kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule (inimesele) on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (seaduse alusel loodud ühendus, näiteks aktsiaselts või osaühing) vastavalt rahaline karistus või sundlõpetamine.
(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Väljavõte seadusest § 29. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Hädakaitset ja hädaseisundit käsitlevad paragrahvid on üpriski sarnased. Erinevus nende vahel on see, et hädakaitse korral võib kahjustada vaid õigusvastaselt ründaja õigushüve. Hädaseisundi korral võib aga kahjustada ka nende isikute õigushüvesid, kes pole ründega üldse seotud. Hädaseisundiga oleks tegemist näiteks juhul, kui kellegi majja visatakse läbi lahtise akna granaat
Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele. Hädaseisund Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. KÜSIMUSED?
352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõiguse e. menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. 353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. ( Selle alusel) 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames...
on Eesti Vabariik, siis kehtib samuti Eesti Vabariigi karistusseadus ka siis kui laev või õhusõiduk ei viibi teo toimepanemise hetkel Eesti riigi territoriaalvetes või õhuruumis.2 Eesti Vabariigi karistusseadus kehtib isiku suhtes toimepanemise kohas(väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni ala) ka siis kui teo karistatavus tuleneb Eesti Vabariigile siduvast välislepingust. Kui on toimepandud tegu Eesti Vabariigi õigushüve vastu ning seda loetakse vastavalt Eesti Vabariigi karistuseadustikule esimese astme kuriteoks ja kui see kahjustab Eesti Vabariigi elanike elu või tervist, riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda, kehtib Eesti Vabariigi põhiseadus ka väljaspool toimepanemise kohta või riiki. 2.3 Karistuseadustiku isikuline kehtivus Kui tegu on Eestis Vabariigi karistuseaduse järgi kuritegu, tegu on toimepandud väljaspool Eesti
See on juriidiline fakt, süüline tegu, õigusvastane tegu. Isik on deliktivõimeline. Õigusrikkumine on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise liigid on: · Subjekt õigusrikkuja (ei saa olla loomad, loodusjõud, vaimuhaiged ja deliktivõimetud alaealised -14. a.). Teatud juhtudel vastutav ainult ametiisik. · Subjektiivne koosseis väljendab isiku suhtumist oma teosse, teistesse isikutesse ja üldsusesse. · Objekt õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud · Objektiivne koosseis tegu või tegevusetus Tegu võib toime panna kahel moel: 1) Tahtlus · Kavatsetus · Otsene tahtlus (teab ja tahab tagajärje, möönab) · Kaudne tahtlus (möönab, kuid ei näinud tagajärge ette) 2) Ettevaatamatus · Kergemeelsus · Hooletus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud:
Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks: õigusvastane rünne ja seda tõrjuv kaitsetegevus. Hädakaitse jaguneb seega esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale liigse kahju tekitamine. Et oleks võimalik rääkida hädakaitsest ja/või selle ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu ja alles seejärel saab hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või
Seaduse eriosa kirjeldab karistatavat tegu kui täideviimist. Kui lisaks täideviijale on tegev veel kihutaja (§ 22 lg 2) või kaasaaitaja (§ 22 lg 3) tuleb nende tegevust hinnata vastavalt osavõtu kontrollskeemile6. 3.Süüteokoosseis 3.1. Õpetus süüteokoosseisust Teatud kindla süüteokoosseisu moodustamise alguspunktiks ja kogu kriminaliseerimise protsessi saatvaks põhimõtteks on õigushüve, st iga koosseisu loomise eesmärgiks peab õigusriigis olema mingi õigushüve kaitse. Süüteokoosseisu võibki määratleda kui karistusseaduse eriosa normi dispositsioonis sisalduvat õigushüve kahjustava teo kirjeldust, mis koosneb teatud deliktitüübile omastest ebaõigust rajavatest tunnetest, mis jagunevad objektiivseks ja subjektiivseks. 6 Põhidelikti tuletiste kontrollskeemide kohta vt Sootak 2001b
12. Süüteo mõiste. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 13. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Eestis on kuritegu karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes. 15
kaklusele, kuna kaitseseisundit pooltel ei teki. Hädaseisundi puhul on tegemist ohuga, mis ei seisne otseses ründes teise isiku poolt, vaid mingis muus ohtlikus situatsioonis (näiteks varisemisohtlik elamu, ohtlikud loomad vmt). Oht ei pruugi ähvardada isikut ennast, vaid võib olla suunatud kolmandatele isikutele. Ohtlik olukord kujutab endast hädaseisundit, kui seda ohtu on võimalik kõrvaldada üksnes teise õigustatud huvi kahjustamisega. Lähtuda tuleb proportsionaalsusest - kaitstav õigushüve peab olema ohverdatud hüvest olulisem. Põhimõtteliselt laienevad hädaseisundile hädakaitse kriteeriumid, kuid oluliseks erinevuseks on see, et võimalusel tuleb ohtu kõrvale suunata või abi kutsuda, mitte esmajoones ise tegutsema asuda. 2. Mida tähendab süüdimatus Süüdimatus tähendab seda, et isikut ei ole võimalik tema tegude eest vastutusele võtta. Talle on määratud ravi/järelvalve. 3. Süüteo mõiste.
Sellega täiendati KarS-i uue mittekaristusliku meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mis jõustus 24.07.2009. Nagu ütleb ka kirjeldatava meetme nimetus, hakatakse seda kohaldama pärast karistuse ärakandmist, eesmärgiga reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, tagades nii ühiskonnas turvalisus. Tulenevalt sellest käsitletakse karistusjärgset kinnipidamist kui mittekaristuslikku mõjutusvahendit.15 Kuna karistusjärgse kinnipidamise puhul on tegemist inimese ühte olulisemat õigushüve - vabadust - piirava meetmega, ei saa seda kohaldada igasuguste süüliste tegude esinemisel vaid ainult seaduses nimetatud kuritegude eest. Teod, mille puhul karistusjärgset kinnipidamist võib kohaldada, määrab ära kahjustatav õigushüve, mille vastu on kuritegu suunatud. 16 KarS § 87² alusel on nendeks teod, mis on toime pandud tahtlikult ning suunatud elu-, tervise-, vabaduse- ning seksuaalse enesemääramise vastu, aga ka süüteod alaealiste vastu ning üldohtlikud süüteod
33. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil 1. hädaseisund ka üldsuse õigushüvede kaitseks; 2. üldreeglina põhjustab ohu mitte inimene; 3. võimalik on ohtu kõrvaldada vaid teisele isikule kahju tekitamisega; 4. tekitatav kahju peab olema väiksem ärahoitavast; 5. ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis; 6. hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse-puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. 34. Mida tähendab süüdimatus Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal - ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või - ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: 1.vaimuhaigusega; 2.ajutise raske psüühikahäirega; 3.nõrgamõistuslikkusega; 4.nõdrameelsusega või 5.muu raske psüühikahäirega (nt kurttummus, võõrutushäired sõltuvushaigetel jne) 35. Süüteo mõiste
kus ta nagunii lähemal ajal sureb, kuid vahetu surmapõhjus seisnes ravimidoosis, mida organism välja ei kannatanud. Formaalselt on patsiendi surma põhjustanud arst, kriminaalõiguslikult tegutses ta ettevaatamatuse või kaudse tahtlusega. Arsti tegevuse juriidilisel hindamisel võib lähtuda nn. kohustuste kollisiooni vormelist. Nimelt kehtib reegel, et vastuolude korral, kus isik peab täitma kahte kohustust ning need mõlemad toovad kaasa õigusvastase tagajärje, s.t. kahjustavad mingit õigushüve, tuleb tegutseda nii, et säiliks väärtuslikum hüve. Inimelu on aga kõrgeima väärtusega hüve ja seega on kohustuste kollisiooni vormeli järgi hinnates arst süüdi - tema tegevus kahjustas elu. Kohustuste kollisiooni vormelit püütakse aga tõlgendada nii, et nö. Miinuspoolele jääb ainult üks kahjustatud hüve (elu), plusspoolele aga kaks: arst täidab oma ametikohustusi kui niisuguseid, ning teiseks, ta tegutseb otseselt patsiendi huvides (leevendades tema kannatusi).
Kahju hüvitamine ei sõltu isikute õiguslikust kvalifikatsioonist, st üks võb sama kahju eest vastutada lepinguõiguse alusel, teine aga deliktiõiguse alusel. Kui kahju ühine põhjustamine on kindlaks tehtud, siis isikute vastutus on § 137 lg 1 järgi solidaarne. Sisesuhtes kohaldub lg 2. 21. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Eristame kahte kausaalsuse tasandit. Kõige pealt hindame, kas kahju tekitaja tegu või tegevusetus viis kannatanu õigushüve kahjustumiseni see on vastutust tekitav kausaalsus. Teisel tasandil küsitakse, kas õigushüve kahjustumine viis omakorda ka hüvitatava kahju tekkimiseni see on vastutust täitev kausaalsus. Õigusvastase delikti toimepanemine ei vii veel kahju hüvitamise kohustuseni. Näiteks: A lööb B-d, põhjustab kehavigastuse. Võib vabalt olla, et A poolne õigusvastane käitumine ei vii mingisuguse kahju tekkimiseni B-l. A tegu on kahjustanud B õigushüve vastutust tekitava
või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja. Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu ja mille toimepanija on teenistuskohustusi täitev kaitseväelane. Karistusseaduse kehtivus teo kohta, mis on suunatud rahvusvaheliselt kaitstud õigushüve vastu - teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, kui teo karistatavus tuleneb Eestile siduvast välislepingust. 45. KarS deliktistruktuur ja selle õiguslik tähendus Koosseis Õigusvastasus Süü Deliktistruktuur on leidnud Eesti jurisprudentsis palju rõhutamist ja mitte asjata. Ka USA karistusõiguses tuleb esmalt tuvastada koosseisupärasus
Sellest peab üks osapool teisele ette teatama kirjalikult vähemalt 2 nädalat. Teates tuleb ka kaasata streigi/töösulu põhjus, täpne algus ja võimalik ulatus. 295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? V: Ülesanne määrata karistus seadusevastaste tegude eest. 296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? V: Õigushüvede kaitse, Eripreventsioon ( normirikkuja mõjutamine) ja Üldpreventsioon ( näidata ühiskonnale, et õigushüve kahjustavad tegevust karistatakse ) 297. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? V: Kaitseb individuaalseid õigushüvesid- inimese tervis, omand, elu. Kollektiivseid- riik ja rahu. 298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel? V: Lähtuti põhimõttest , et regulatsioon peab olema riigi seisukohalt võimalikult efektiivne ja kasulik. 299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel?
milliseid juriidilisele isikule? Füüsilisele isikule on põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilise isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 17. Mis on kuritegu? Eestis on kuritegu karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane ,omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 18. Mis on väärtegu`? Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes 19. Mis on asjaõigus
kahtlustatava või kannatanu suhete kohta, vaid viidatakse esmaülekuulamise protokollile. *Tunnistaja taotlusel ei märgita ülekuulamisprotokollis tema elu- või töökohta või õppeasutuse nimetust. Need andmed lisatakse ülekuulamisprotokollile suletud ümbrikus. *Tunnistaja võib ülekuulamisel pärast vaba jutustamist kirjutada ütlused ülekuulamisprotokolli omakäeliselt, mille kohta tehakse protokollis märge. Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Kuriteokatse puhul on isik kannatanu ka juhul, kui rünnatud õigushüve asemel kahjustatakse tema sellist õigushüve, mille kahjustamine on rünnatud õigushüve kahjustamisest hõlmatud. Riik või muu avaliku võimu kandja on kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
toimepanemisele ametiseisundit kasutades (pistis versus altkäemaks), tõi muudatus kaasa ka ühe olulise esmapilgul mittenähtava uuenduse. Nimelt oli senikehtinud Kriminaalkoodeksis altkäemaksu käsitlus roomaõiguslik, Karistusseadustik aga läheneb sellele germaaniõiguslikult27. Altkäemaksuga kahjustatav õigushüve on põhimõtteliselt kokkulangev ametialase kuriteo kui sellisega kahjustatava hüvega, s.o riigivõimu funktsioneerimine, täpsemalt riigivõimu normaalne, nõuetekohane funktsioneerimine. Altkäemaksu spetsiifikast tulenevalt on aga õigushüve määratlemisel vaja arvestada veel ühte aspekti – ametnikku kui riigivõimu teostajat. Olenevalt sellest, millist külge enam rõhutatakse, riigivõimu kui sellist või
õigust. Art 83(2). EL karistusõigus on tihedalt seotud suveräänsusega – riikide võime otsustada, kas ja mida ja kui raskelt kriminaliseerida. Lissaboni leppe jõustumise järel suurem mõju liikmesriikide õiguskordadele. Põhimõtted, mida edaspidi järgida: 1) Tuleks järgida legitiimse eesmärgi tingimust – kriminaalõigust tuleks kehtestada ainult selleks, et kaitsta EL esmasest õigusest tulenevat fundamentaalset õigushüve. Väga oluline õigushüve – vaieldav, mis see on. 2) Ultima ratio printsiip – käitumist võib kriminaliseerida vaid juhul, kui seda tehakse fundamentaalsete huvide kaitseks ja kõik muud meetmed osutuvad selle eesmärgi saavutamiseks ebapiisavaks. Vaid selliste tingimuste täitmisel saab kriminaalõigust pidada vajalikuks ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevaks. Vastasel juhul muutuks kriminaalõigus ebaefektiivseks ning viiks ülekriminaliseerimise, asjatu
36. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Süüteod on loetletud karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldustena, rühmitatud peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele. 37. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks? Süüteod on jaotatud seadustiku eriosa seitsmeteistkümne peatüki vahel, kusjuures ühes peatükis on üht õigushüve kaitsvad süüteod. 38. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas karistatavad kõige raskemini? Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. EESTI KOHTUKORRALDUS 1. Milline on kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Kohtusüsteemi moodustavad: · Maakohtud (4 tükki) arutavad tsiviil- ja kriminaalasju · Halduskohtud (2 tükki) arutavad esimese astme kohtuna haldusasju
kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega. Teo ainsus: - kaks tegu, kuid vastab vaid üks §, siis kasutataksegi seda § - üks tegu, aga sellele vastab kaks või rohkem § - ideaalkogum ehk üks tegu, mis realiseerib mitu kuriteokoossseisu. Siis tulevad mõlemad § ära näidata. Sellistel juhtudel mõistetakse karistus ühe raskema § järgi (§ 63 lg 1) Teo mitmus:
Solidaarne vastutus. Aga kui kolm kassapidajat varastavad kassast raha, siis ei ole kahju ühise põhjustamisega, sest igaüks varastas kassast oma osa. 36. Mida tähendab topeltkausaalsuse põhimõte ja miks see on oluline? Topeltkausaalsuse põhimõte tähendab seda, et eristada tuleb vastutust tekitavat kausaalsust ja vastutust täitvat kausaalsust. Vastutust tekitav kausaalsus on olemas juhul, kui eksisteerib põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja kannatanu õigushüve rikkumise vahel. Vastutust täitev kausaalsus eksisteerib juhul, kui esineb põhjuslik seos selle kahju tekitanud teo ja deliktiõiguslikult hüvitamisele kuuluva kahju vahel. Näide: A lööb B-d, tekitades kehavigastuse. On olemas vastutust tekitav kausaalsus, sest on olemas seos A löömise ja B õigushüve rikkumise vahel. Kahjuhüvitise väljamõistmiseks selleks ei piisa. Tuleb küsida, kas A põhjustas oma käitumisega sellist kahju B-le, mida deliktiõiguslikult hüvitatakse
joobe vähemalt ühele inimesele.19 Siinjuures määrab vastava kümnele inimesele joobe tekitamise kindlaks ekspert, kelle oskuste abil selgitatakse iga aine puhul eraldi välja selle joobe tekitamise aste. Seega on loobutud kindlalt määratlemast aine koguseid, mis vastavate sätete all laveeriksid. Piisab üksnes kuni kümnele inimesele vajaliku koguse käitlemisest. 18 NPALS §31 lg 3 19 Kommentaarid Järgmine paragrahvi iseloomustab aga suunatus mitme õigushüve kaitsele, lisaks üldisele õigushüvele kaitstakse üksikisiku, so alaealise tervist ja normaalset arengut.20 Paragrahv 185 järgi karistatakse täisealist isikut narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule kuni viieaastase vangistusega. Raskendavate asjaoludena on välja toodud kuriteo toimepanemine grupi või isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine varguse,
omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heastamisele ning toetama teadmist, et õigusnorm kehtib ning selle rikkumine on karistatav. Karistusõigus, kaitstes nii riigi kui ka indiviidiõigustatud huve, peab aitama kaasa mõistliku kompromissi leidmisele riigi ja üksikisiku huvide kaitsel.
igaüks abistada igaüht. Vajalik on vaid, et rünnataval on kaitsetahe ja et ta soovib abi. 45. Millal võib isik oma õigustatud huvi kaitsta teise isiku õigustatud huvile kahju tekitamisega? Kui on tegu hädaseisundiga. Hädaseisundi all mõistetakse vahetut ohtu enda või teise isiku õigustatud huvile, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile kahju tekitamisega. Erinevalt hädakaitsest on siin tegemist ohuga, mis ei seisne õigusvastases ründes. Sisuliselt on tegemist ühe õigushüve päästmisega teise hüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Selline päästmine on õigustatud ainult siis, kui päästetud hüve oli ohverdatud hüvest olulisem. See määratlus põhineb sättel, mille kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui (vt KarS § 29): 1) isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele; 2) valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning 3) kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.
Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Kar.õiguse ül. On tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Kar. õigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitste isikut õigusvastaste rünnete vastu
lepitajale ja kohalikule omavalitsusele 2 nädalat ette. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Kar.õiguse ül. On tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Kar. õigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitste isikut õigusvastaste rünnete vastu
2. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed. Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel: poolte kokkuleppel tähtaja möödumisel töötaja algatusel tööandja algatusel kolmandate isikute nõudmisel pooltest sõltumatutel asjaoludel 1. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused. 2. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule aga rahaline karistus või isiku lõpetamine.
süüline tegu, õigusvastane tegu. Isik on deliktivõimeline. Õigusrikkumine on juriidilise vastutuse aluseks. Vastutusele võtmiseka peab olema esinenud kõik allpool toodud neli tingimust. 1. Subjekt õigusrikkuja (ei saa olla loomad, loodusjõud, vaimuhaiged ja deliktivõimetud alaealised -14. a.). Teatud juhtudel vastutav ainult ametiisik. 2. Subjektiivne koosseis väljendab isiku suhtumist oma teosse, teistesse isikutesse ja üldsusesse. 3. Objekt õigushüve, mille vastu õigusrikkumine on suunatud 4. Objektiivne koosseis tegu või tegevusetus Teo õigusvastasust välistavad asjaolud · Hädakaitse · Hädaseisund · Kurjategija kinnipidamine · Kuritegude matkimine · Kohustuste kollisioon(mitu kohustust üheaegselt) Neid meie loengus ei esitletud. a) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus b) Kannatanu nõusolek c) Oma õiguste teostamisele suunatud tegu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
