II. LIIKMED § 8. Emakeele Seltsil on tegev ja auliikmed. Seltsi tegevliikmeks võivad olla isikud, kes tegutsevad filoloogidena eesti keele ja selle sugulaskeelte alal, samuti isikud, kel on teeneid nende keelte ainestiku kogumisel või kes seltsi eesmärkide taotlemisele muul viisil kaasa aitavad. Seltsi auliikmeks võib valida esileküündivaid filolooge, samuti muid isikuid, kellel on erilisi teeneid seltsi eesmärkide taotlemisel. § 9. Emakeele Seltsi auliikme valib üldkoosolek kas seltsi juhatuse ettepanekul või vähemalt viie tegevliikme kirjalikul põhjendatud ettepanekul. § 10. Emakeele Seltsi tegevliikme võtab üldkoosolek vastu kandidaadi kirjaliku avalduse põhjal juhatuse ettepanekul ja vähemalt kahe liikme soovitusel. Avalduses tuleb kandidaadil esitada oma isiku ja sideandmed. Kui juhatus keeldub ettepanekut tegemast, võib taotleja pöörduda otse üldkoosoleku poole. § 11
lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme. Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga või rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega. 2. Aktsiaselts ja osaühing 2.1. Juhtorganid 4 Üldkoosolek ja pädevus Aktsionäride üldkoosolek Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline ja erakorraline üldkoosolek Korraline üldkoosolek toimub vähemalt üks kord aastas. Korraline on üldkoosolek, mille päevakorras on majandusaasta aruande kinnitamine. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku põhikirjas ettenähtud korras ja tähtajal, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
Aktsiaseltsi puhul pärijat välistada ei saa. Aktsiaid saab pantida, kui põhikirjas ei ole teisiti. Pandipidaja saab võtta küll aktsia tagatiseks, aga õigused üle ei lähe. Kui tahetakse muuta aktsia liike, siis seda saab muuta koosolekuga. Peab olema 4/5 poolthäältest. Kui muudetakse mingit liiki, siis selle aktsia omanikest 9/10 peab olema poolt. Aktsia võib olla kas nimiväärtusega või nimiväärtuseta. Aktsiakapitali saab alati suuremaks teha ning selle otsuse peab vastu võtma üldkoosolek. Samuti saab aktsiakapitali vähendada. Vähendamiseks on erinevaid viise: · Tavaline vähendamine · Lihtsustatud vähendamine selle puhul ei tohi aktsinäridele teha väljamakseid (masta dividende) selle aasta jooksul, kui otsustati vähendada + 2 aasta jooksul pärast seda. 1.4 Hääleõigus Kui aktsial ei ole nimiväärtust, siis on kõikidel üks hääl. Igal aktsial on üks hääl. Kui kahe
oma varaga Usaldusisi k- sissemakse ulatuses JUHTIMINE Füüsiline Õigus ja Täisomanik Juhatus Aktsionäride isik kohustus üldkoosolek, igal juhatus ja omanikul nõukogu. LÕPETAMINE Füüsilise Osanike Omanike Osanike Juhatuse isiku otsus, otsus, kohtu otsus, kohtu otsus, kohtu liikmete kohtumäär määrus. määrus, määrus. otsus, kohtu
(ÄS, 1995, § 88) juhtida usaldusosanikul (ÄS, osaleda OÜ juhtimisel aktsionäril osaleda juhtorgan on ühistu 1995, § 128). osanikule omandatud OÜ osad aktsionäride üldkoosolekul ja üldkoosolek, (ÄS, § 148 lg 5). OÜ-d esindab kasumi ja AS-i lõpetamisel üldkoosolek koosneb ja juhib OÜ juhatus (ÄS, § alles jäänud vara jaotamisel ühistu liikmetest 180). (ÄS, § 226)
Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm Minimaalne nõutav algkapital asutajate arv FIE puudub üks Osaühing 2,500€ üks Aktsiaselts 25,000€ üks puudub; sissemaksete suurus Täisühing määratakse ühingulepinguga kaks puudub; sissemaksete suurus Usaldusühing määratakse ühingulepinguga kaks Tulundusühing 2,500€ kaks Varaline vastutus Juhtimine FIE vastutab kohustuste eest kogu oma varaga Juhtimisorganid puuduvad Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see kohustuste eest ...
Analüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud Pankrotiseaduse § 77-s üheksa punktina. Võlausaldajate üldkoosolek teema on aga välja toodud Pankrotiseaduse 3. peatüki 3. jaos §§-s 77-83. Seega võlausaldajate üldkoosoleku teema lahti kirjutamisel ongi aluseks võetud Pankrotiseaduse vastavad paragrahvid ning raamatukogudest leitud vastav kirjandus. 2 Antud referaadi näol peaks olema tegemist igati analüüsiva tööga, mis annab hea ülevaate
põhitegevuseks ei või olla maj.tegevuse kaudu tulu saamine; c) samas, mis on AS 13. Kas osaühingu osa kohta võib välja lasta väärtpaberi? a) JAH b) EI 14. Kui osaniku osa suurus on 20 500 krooni, tähendab see üldjuhul, et tal on osanike koosolekul... a) 205 häält, b) 2500 häält; c) 205000häält. 15. Kes likvideerib OÜ? a) juhatuse liige; b) osanikud; c) likvideerijad; d) kolmandad isikud. 16. Millised otsuseid võib vastuvõtta üldkoosolek? a) otsuseid, mis tulenevad seadusest ja põhikirjast; b) tehingutega seotud otsuseid; c) üksnes põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud otsuseid. 17. Kas OÜ osad on vabalt võõrandatavad? a) jah, osa võib vabalt võõrandada kõikidele iskutele; b) jah, osa võib võõrandada kõikidele isikutele, kuid teistel osanikel on 1 kuuline ostueesõigus; c) osa saab võõrandada üksnes teistele osanikele. 18. Kes otsustab dividendide väljamaksmine?
Minimaalne nõutav Äriühingu tegevuses osaleja Vastutus asutajate arv Füüsilisest isikust FIE vastutab kohustuste eest Kogu isikliku varaga Üks ettevõtja kogu oma varaga Osanikud vastutavad võrdselt kogu Täisühing Osanik oma isikliku varaga Vähemalt kaks Vähemalt üks täisosanik vastutab Vähemalt üks täisosanik ja kogu oma varaga; vähemalt üks Usald...
Kui pole registrisse kantud, siis pole sind olemas juriidilise isikuna. Kolmandale osapoolele on see ka informatsiooni allikaks, isegi kui info on puudulik või uuendamata või 3s pool seda tõeseks pidada ning sellest lähtuvalt kehtivad ka tehingud. 4. Selgita aktsiaseltsi olemust. ÄRA ALUSTA EKSAMIL KÜSIMUSTE VASTAMIST AKTSIAKAPITALI JUTUGA! Alusta aktsiaseltsil on õigus ja kohustusvõime, ta on juriidiline isik. Tema kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek, veel on tal kohustuslikult ka nõukogu ning juhatus. Aktsionär EI vastuta isiklikul AS kohustuste eest, AS vastutav ise oma varaga. Aktsionärid maksavad sisse aktsiakapitali ning saavad aktsiaid vastu 1 aktsia=1 hääl. Aktsionäridel on õigus saada varalisi väljamakseid (div) ning osaleda üldkoosolekutel ning juhtimises. Nad saavad mõjutada otsuseid ja hääletada. 5. Selgita missuguseid õiguseid annab aktsia aktsia omanikule.
Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiaseltsi asutajad tasuvad aktsiakapitali kas rahaliste sissemaksetena selleks avatavale pangaarvele või mitterahaliste sissemaksetena. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes vara või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama Eestis. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama Eestis. Täisühing (TÜ) on äriühing, milles on kaks või enam osanikku ning kes tegutsevad ühise ärinime
Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Juhtimine Mitmetasandiline juhtimisstruktuur: Aktsiaseltsil on kohustuslik omada audiitorit, mille võib leida lehelt: www.audiitorikogu.ee · Asutajad (aktsionärid) Võib olla üks või mitu asutajat, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. · Aktsionäride üldkoosolek Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Korraline koosolek toimub üks kord aastas. · Nõukogu Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nõukogu
Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus Minimaalne Minimaalne Ettevõtlusvorm nõutav algkapital nõutav Varaline vastutus Juhtimine (euro) asutajate arv FIE vastutab Juhtimisorganid FIE puudub üks kohustuste eest kogu puuduvad oma varaga Osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on Osanik ei vastuta ...
tulundusühistu loomise asutajaid peab olema Tulundusühistu üheks eeltingimuseks vähemalt viis. stardikonto avamine ja algkapitali sissemakse Varaline vastutus Juhtimine puudub osanike isiklik Osaühingut juhib varaline vastutus juhatus, kelle valib osaühingu kohustuste osanike üldkoosolek eest ettevõtlusvorm, mis puudub aktsionäride peab omama isiklik varaline vastutus mitmetasandilist aktsiaseltsi kohustuste juhtimisstruktuuri. eest Juhatuse, nõukogu liikmed ning audiitorid. osanikud vastutavad Kohustuslikud ühingu kohustuste eest juhtimisorganid solidaarselt kogu oma
Asutajaid peab olema vähemalt viis Riigilõiv 140,60 eurot Liikmed osalevad ühistus: · tarbijate või muude hüvede kasutajatena; · hankijatena; · tööpanuse kaudu; · teenuste kasutamise kaudu; · mõnel muul sarnasel viisil Aktsiaselts Piiratudvastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks Kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) Peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Audiitori nõue Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks Kapitali nõue puudub Ei pea olema põhikirja FIE vastutab ettevõtlusega tekkinud kohustuste eest kogu oma isikliku varaga Riigilõiv 12,78 eurot Kuidas valida? o Ettevõtte asutajate arv o Kas kavatsetakse tegutseda üksi? Või olla ka tööandjaks? o Käibe suurus
Ettevõtlusvormid Eestis Ettevõtlusvormide võrdlus Minimaal Minimaalne Ettevõtlusv ne nõutav nõutav Varaline vastutus Juhtimine orm asutajate algkapital (euro) arv FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid FIE puudub üks eest kogu oma varaga puuduvad Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik 2500 eurot või isiklikult osaühingu juhtimis...
Ettevõtlusvormide võrdlus Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike teie ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Ettevõtlusvormid erinevad teineteisest peamiselt järgmiste tunnuste osas: · osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvormide peamiste tunnuste võrdlus Minimaalne Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm nõutav Varaline vastutus Juhtimine ...
mets saab paremini hooldatud, kuna kõik koos on võimalik jagada oma teadmisi. Läänemaa metsaühistu Loodi 17 märtsil 2010 aastal Hetke seisuga on läänemaa metsaühistus 121 liiget (erametsaomanikku Eestist ja Rootsist) Metsamaa pindala on ligi 3220 hektarit Metsaühistu liige omab keskmiselt 26 ha metsamaad. Kuidas toimib? Ühingu põhikirjaliste ülesannete täitmiseks mingis piirkonnas moodustatakse ühingu osakonnad. Kõrgeim võimuorgan on üldkoosolek (Töö korraldamiseks valib üldkoosolek juhatuse 35 liiget) Ühistu igapäevast tööd korraldab palgaline tegevjuht Ühingu põhikirjaliste ülesannete täitmiseks mingis piirkonnas moodustatakse ühingu osakonnad. Osakond esitab Ühingu juhatusele aruanded oma tegevuse ja liikmete kohta täiskogu poolt kehtestatud mahus ja sagedusega. Osakond kehtestab oma põhikirja ja/või kodukorra, mis ei tohi olla vastuolus ühingu põhikirjaga.
Töötajate usaldusisik Töötajate usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga. Töötajate usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ning selged kohustused, mistõttu on tööandjal kergem ja turvalisem. Töötajate usaldusisik esindab kõigi töötajate huve ja peab nendega arvestama. Kõige olulisem töötajate usaldusisiku olemuses on tema nii öelda vahendajaks olemine. Töötajate usaldusisik on see, kellel peab olema ettevõtte
Majandus Ettevõtlus - kasu saamisele suunatud tegevus( võimaluste nägemine ja ärakasutamine, riskide võtmine) Ettevõtte eesmärgid - teenida kasumit, sõltumatus, saada tuntuks, tegeleda hobiga, areneda või ennast teostada(inimene) (Ev eesmärk on teenida kasumit) Ettevõtlusvormid Täisühing - ühing, milles on vähemalt kaks osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad kogu oma varaga ühingu kohustuste eest; sissemaks sõltub ühingulepingust Usaldusühing - äriühing, milles kaks isikut tegutsevad ühise ärinime all; vähemalt üks osanikest vastutab ühingu eest kogu oma varaga ja (usaldus) osanik vastutab kohustuste eest oma sissemakse ulatuses Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. iga omaniku osa väärtus sõltub sissemakse suurusest, osanik ei vastuta isikliku varaga; juhatus Aktsiase...
majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Pankrotitoimkond võib tutvuda halduri toimikuga, nõuda vajaduse korral lisateavet ja dokumente pankrotimenetluse kohta, samuti kontrollida halduri majandustegevust pankrotivara valitsemisel. · Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist. · Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget ega tohi olla rohkem kui seitse liiget. · Pankrotitoimkonna liikmed valivad endi hulgast pankrotitoimkonna esimehe. Pankrotitoimkonda ei või kuuluda kohtunik, võlgniku lähikondne, samuti selle pankrotimenetluse haldur. · Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt
Kohustuslik Kohustuslik Ühingu osaühingul aktsionäride ühingu organ, otsused ud ud esindusõigus/juhtimistasandid Juhtimisorgan peab olema üldkoosolek kõrgeimaks tehakse juhtimisorg juhtimisorg id puuduvad nõukogu ; organiks on hääletusel, kus anid anid
usaldusosanik oma tasumata sissemakse ulatuses Juhtimine Juhtimis- Kohustuslik Kõrgeim Igal osanikul Liikmete organid juhtimisorgan juhtimisorgan on õigus ja üldkoosolek ja puuduvad on juhatus, on aktsionäride kohustus juhatus, millel võib olla üldkoosolek, osaleda ühingu suuremate üks või mitu peavad olema juhtimises, ühingute puhul liiget, kes ei ka juhatus ja ühingulepingu- ka volinike pea olema nõukogu. ga võib anda koosolek, on
1LOG(e)g Mairo Küünarpuu 10/11/2016 Minimaalne Minimaalne nõutav Ettevõtlusvorm nõutav algkapital asutajate arv (euro) FIE puudub üks Osaühing 2500 eurot või üks puudub, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot Aktsiaselts 25,000 üks Täisühing puudub; kaks sissemaksete suurus määratakse ühingulepingug a Usaldusühing puudub; kaks sissemaksete suurus määratakse ühingulepingug a...
Seltsi eluaegseks liikmeks on ka võimalik saada, selleks peab tasuma liikmemaksu kolmekümnekordses väärtuses või olema tegevliige üle 50.aasta. Seltsil on ka usaldusmehed, selleks võib olla vanusepiiranguta loodusehuviline, kes aitab kaasa seltsi põhitegevusele, aga usaldusmehel puuduvad hääleõigus ja liikmemaksukohustus. 4 Seltsi juhtimine ELUSi juhtimise organeiks on üldkoosolek ja selle poolt valitud presiidium. Üldkoosolek ongi Eesti Loodusuurijate Seltsi kõrgeimaks organiks. Üldkoosolekuid kutsutakse kokku presiidiumi algatusel, revisjonikomisjoni või vähemalt 1/10 tegevliikmete nõudmisel. Koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord tehakse liikmetele teatavaks vähemalt 7 päeva enne üldkoosolekut. Üldkoosolek loetakse otsustusvõimeliseks siis kui koos on hääleõiguslikest liikmetest vähemalt 1/20
või muude hüvede kasutajatena; 2)hankijatena; 3)tööpanuse kaudu; 4)teenuste kasutamise kaudu. Tulundusüh ärinimi peab sisaldama sõna ,,ühistu" ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit. Tulundusühistu liikmeks saab astuda füüsiline või juriidiline isik; võib uusi liikmeid juurde võtta pärast äriregistrisse kandmist; liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Volinike koosolek-kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Peab olema vähemalt 20 volinikku. Koosoleku kokkukutsumise kord, korraldus määratakse põhikirjaga. Ühe voliniku võib
Osaühing Aktsiaselts FIE Täisühing Tulundusühistu MTÜ Usaldusühing Aktsiaselts on äriühing, Aktsiaseltsi millel on aktsiateks juhtimisorganiteks on: jaotatud aktsiakapital aktsionäride üldkoosolek, Aktsiaseltsi võib asutada nõukogu ja juhatus. üks või mitu füüsilist või Aktsiaseltsi kõrgeim juriidilist isikut. juhtimisorgan on Aktsiakapital peab olema aktsionäride üldkoosolek vähemalt 400 000 suur kapitalinõue, Üldiselt valitakse kolmetasandiline aktsiaselts juhtimisstruktuur, ettevõtlusvormiks siis, kui audiitori nõue soovitakse minna börsile või kui on tegemist suured ülalpidamiskulud. suuremate projektide ning ettevõtmistega Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osakapital peab olema vähemalt 40 000
lõpetatakse selle suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapital võib kasutada kahel otstarbel: kahjumi katmiseks ja aktsia- või osakapitali suurendamiseks. 4.2 Aktsiaseltsi juhtimine. 15 Aktsionääril on võimalus kasutada oma õigusi aktsiaselltsi suhtes ainult üldkoosolekul osalemise kaudu. Seaduse kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekkul, kusjuures üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan (ÄS § 290 lg 2). Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on juhatus ja nõukogu. Aktsiaseltsi juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi (ÄS § 306 lg 2), kusjuures juhtimisel peab ta kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest, esindamisel on piirang aga tehingutele, mis väljuvad aktsiaseeltsi igapäevase majandustegevusee raamest, neid tehinguid saab juhatus teha vaid nõukogu nõusolekul. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu
Tegevuspoliitika määravad teenuste kasutajad oma eesmärke silmas aktsionärid, sisuliselt aktsiate pidades. kontrollpaki omanik. 5. Tulundusühistu liikmed. Ühistu liikmeks võib astuda füüsiline isik või juriidiline isik. Ühistu võib uusi liikmeid vastu võtta pärast äriregistrisse kandmist. Ühistu liikmeks astuja esitab kirjaliku avalduse, mille kohta teeb ühe kuu jooksul otsuse kas üldkoosolek, nõukogu või juhatus, olenevalt sellest, kuidas otsuse vastuvõtmine on põhikirjas sätestatud. Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. 6. Tulundusühistu liikmete õigused ja kohustused. Õigused: Ühistu liikmeid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt
2.2 Ühingu liikmel on kõik seadusest tulenevad õigused ja õigus saada juhtorganitelt igakülgset teavet ühingu tegevuse kohta. 2.3 Ühingu liige on kohustatud: 2.3.1 järgima ühingu põhikirja; 2.3.2 aitama saavutada ühingu eesmärke; 2.3.3 võtma osa käikudest haiglatesse; 2.3.4 maksma ettenähtud liikme- ja sisseastumismakse; 2.3.5 andma ühingule enda tõepärased andmed. 2.4 Ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu suurused kinnitab üldkoosolek. 2.5 Ühingu liige võidakse ühingust välja arvata, kui ta: 2.5.1 ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu või sisseastumismaksu; 2.5.2 on esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane; 2.5.3 ei ole järginud ühingu põhikirja ja ei ole tegutsenud selle järgi; 2.5.4 ei ole tegutsenud ühingu eesmärkide huvides, vaid omakasupüüdlikult; 2.5
(2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? Vähemalt 2 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks? Liikmete üldkoosolek (on ühenduse kõrgeimaks otsustavaks organiks. Üldkoosolek valib (teatud perioodiks) presidendi, juhatuse, revidendi(-d).) 15. Eesti Spordi Harta on ...? Eesti Spordi Harta (ESH) on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. 16. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse?
(2) Spordiorganisatsiooni arengukavas nähakse ette spordiorganisatsiooni missioon ja eesmärgid ning nende täitmiseks kavandatav tegevus ja vahendid. Arengukava koostatakse vähemalt neljaks aastaks. (3) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega . 13. Mitu isikut võivad asutada isikute vabatahtliku ühenduse? Vähemalt 2 14. Kes on spordiorganisatsiooni kõrgeimaks organiks? Liikmete üldkoosolek (on ühenduse kõrgeimaks otsustavaks organiks. Üldkoosolek valib (teatud perioodiks) presidendi, juhatuse, revidendi(-d).) 15. Eesti Spordi Harta on ...? Eesti Spordi Harta (ESH) on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. 16. Kes võib õigusrikkumise eest lõpetada või peatada spordiklubi tegevuse?
kandest, kus A oli juhatuse liige. A oli osaühingu esindaja, tal oli õigus B-ga tehing sõlmida. ÄS § 34 lg 2 seoses välissuhtega. Kuidas saab lepingust vabaneda? VÕS § 186 reguleerib võlasuhte lõppemise aluseid. Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole. II Aktsiaseltsi asutamine 2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt. ÄS § 253 § 253. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud
3 3 ÄRIÜHINGUTE OMANIKE PÄDEVUSED Kui osaühingul on üks osanik, siis on ta ise oma ettevõtte ainuvalitseja ja kõik õigused on tema käes. Kui osaühingul on mitu osanikku, siis tavaliselt on ettevõte juba suurem ja kohustusi saab omavahel jagada. Suureks probleemiks on tihti see, et mitme omaniku vahel tekkivad reeglina probleemid, sest inimesed on erinevad. Osanike osaluste suurus muutub oluliseks siis, kui on vaja läbi viia osanike üldkoosolek ja strateegilisi otsuseid vastu võtta. Aktsiaseltsidel on lisaks nõukogu, loomulikult osaühingul võib soovi korral ka olla. Nõukogu on vajalik peamiselt siis, kui aktsionäride arv on suur ja tegemist on enamasti passiivsete finantsinvestoritega. Sellisel juhul nad delegeerivad töö edasi nõukogule. Osanikud, aktsionärid ei vastuta äriühingu kohustuste täitmise eest. Äriühing vastutab ise kogu oma varaga oma kohustuste täitmise eest. Omanike vastutuse määr piirdub
selle asutamise ajal. Hetkel on IATA eelarve on 1.5 miljardit USA dollarit. IATA Tegevuse eesmärgid 1.1 IATA büroode huvide kaitsmine. 1.2 ETFLi liikmeks olevate IATA agentide esindamine lennufirmade ees. 1.3 Reisibüroode professionaalsuse tõstmine IATA staatuse kaudu. 1. ETFLi IATA sektsiooni kuuluvad Eesti Turismifirmade Liitu kuuluvad IATA agendid, nende kandidaadid ja ETFLi tegevdirektor. 2. IATA sektsiooni kõrgem organ on sektsiooni üldkoosolek. 3. Sektsiooni koosseisu esitab iga IATA agent kirjalikult ühe liikme. 4. IATA sektsiooni tööd juhib sektsiooni esimees ja ETFLi tegevdirektor. 5. Sektsiooni esimees valitakse sektsiooni liikmete hulgast lihthäälteenamusega üheks aastaks. 6. Sektsiooni korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord aastas: mitte varem kui 2 kuud ning mitte hiljem kui 2 nädalat enne ETFL volinike aastakoosolekut. 7
D Masinad ja seadmed K Osakapital Aktsiate müüki üle nimiväärtuse D Masinad ja seadmed K Aktsiakapital K Ülekurss Majandusaasta kasumi välja selgitamine D Tulude ja kulude koondkonto K Aruandeaasta kasum Majandusaasta kahjumi välja selgitamine D Aruandeaasta kasum K Tulude ja kulude koondkonto 3 Dividendide arvestus Dividende võib maksta puhaskasumi arvel. Osaühingu juhatus teeb ettepaneku dividendide suuruse kohta, mille kinnitab osaühingu üldkoosolek. Üldkoosolek ei või kinnitada suuremat dividendi, kui on juhatuse ettepanek. Dividendide väljakuulutamisel võetakse üles dividendide tulumaksukohustus. Dividendide väljamaksmisel kohustus kustutatakse. Dividendi tulumaks moodustab 21/79 väljamakstud dividendi summast ja see tuleb riigieelarvesse üle kanda hiljemalt dividendi väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Dividendide tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna. Lausendid dividendide arvestamisel:
Registrikande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult ettevõtjaportaali kaudu. MTÜ nimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus ja sisaldama täiendit, mis viitab isikute ühendusele (nt ühing, selts jne). MTÜ-d juhib ja esindab juhatus, milles võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks ja neile on lubatud maksta tasu. MTÜ kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millest võivad osa võtta kõik liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis MTÜ juhtimise küsimustes. MTÜ liikmed võivad valida volinikud, kelle koosolek täidab üldkoosoleku ülesandeid. MTÜ lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla kahe. Püsiva maksejõuetuse korral peab MTÜ juhatus viivitamata esitama kohtule pankrotiavalduse. Sundlõpetamist võidakse kohaldada, kui MTÜ tegevus ei vasta tema põhikirjalistele
Sellised ühistud on jätkusuutlikud ka rasketes majandusoludes ning peaaegu pankrotikindlad. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg Eestis on pangandusala arvamusliidrid pikemat aega püüdnud jätta muljet nagu oleksid hoiu-laenuühistud ajaloolised rahaasutused, millel meie moodsas ühiskonnas ei ole kohta. Paljudes Euroopa maades, on ühistud asendunud ühistuliste pankadega. Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg · Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu üldkoosolek valis 22. mail 2008 juhatuse järgmises koosseisus: Andrus Ristkok Heili Kaljuste Linda Sossi Andro Roos Maria Peldes · EHLÜ Liidu revident on Mai Vaher Allikas: Hoiu-laenuühistu liidu kodulehekülg · Iga hoiu-laenuühistu liikmeks astuja peab tasuma sisseastumismaksu põhikirjas ettenähtud korras ja summas, kuid mitte vähem kui 100 krooni. · Liikmeks astuja võetakse hoiu-laenuühistu liikmeks üldkoosoleku otsusega, kui
Osa isikule võõrandamisel võib võõrandamise leping peab olema põhikirjaga ette näha teiste notariaalselt tõestatud aktsionäride ostueesõiguse Väärtpaberid Pole Aktsiatäht Pole/erandjuhtudel osatäht Juhtimisorganid Üldjuhul osanikud ja juhatus. Aktsionäride üldkoosolek, Üldkoosolek (volinike koosolek), Nõukogu peab olema, kui osakapital Nõukogu, juhatus. Nõukogu juhul, kui on üle 25000 (400 000 krooni) ja ühistu osakapital on üle 25000 juhatuses on vähem kui 3 liiget või juhatus (400 000 krooni) kui nõukogu on seda ette näinud
neile kirjutavad alla kõik asutajad. Tulundusühistu (3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Kui aga põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 eurot. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks astuja esitab avalduse, otsuse teeb ühe kuu jooksul ks üldkoosolek, nõukogu või juhatus, olenevalt sellest kuidas see põhikirjas on sätestatud. Tulundusühistu (4) Lahkuda saab ühistust kas liikme kirjaliku avalduse alusel või arvatakse liige ühistust välja seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Väljaastumise avaldus tuleb esitada vähemalt 3 kuud enne väljaastumist. Väljaastumise tähtaega võib pikendada põhikirja või lepinguga kuni 5 aastani, arvates liikmeks saamisest. Ühistu puhaskasum jaotatakse reservidesse, mis ei kuulu
täiskordne AS aktsiaselts (2) · Aktsiad on nimelised ja nende kohta peetakse aktsiaraamatut. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. · Aktsiaid on kahte liiki: lihtakstsiad ja eelisaktsiad · Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. AS aktsiaselts (3) · Aktsiaseltsi kõrgemaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek · Üldkoosolek valib ja kutsub tagasi nõukogu liikmeid, keda on enamasti kolm ja kes valitakse üldjuhul viieks aastaks, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaselts ja osaühing Eelised + Puudused - · Piiratud vastutus · Suurem tegevuste · Võimalus kaasata kapitali reguleeritus · Omandiõiguse üleandmine · Tekkepõhine · Paremad võimalused juhi raamatupidamine
OÜ Mahemesi üldkoosoleku protokoll Aeg ja koht: 30.12.2014 Osavõtjad: Kohal 2 liiget, üldkoosolek on otsustusvõimeline Koosoleku juhataja: Liisa Eensaar Protokollija: Jaan Eensaar Esitatud päevakord: 1. Juhatuse valimine 1. Juhatuse valimine Liisa Eensaar tutvustas muudatusi juhatuses. Ettepanek: Pikendada senise juhatuse liikme Liisa Eensaare (ik 48201182740) volitusi juhatuse koosseisus ja arvata juhatusest välja Jaan Eensaar (ik 37907312732). Hääletamine: poolt 2, vastu 0 erapooletuid 0
Auditeerimise käigus peab audiitor jõudma veendumusele, kas raamatupidamise algandmed ja muu lähteinformatsioon on usaldusväärsed ja piisavad raamatupidamisaruannete koostamiseks. Audiitor peab sooritama vajalikud kontrolliprotseduurid, saavutamaks piisava kindluse, et raamatupidamisaruanded kajastavad kliendi finantsmajanduslikku seisundit seaduste, raamatupidamise hea tava ja sise-eeskirjade kontekstis kõigis olulistes aspektides õigesti ja õiglaselt. Audiitorkogu organid on: 1. üldkoosolek 2. president; 3. juhatus; 4. revisjonikomisjon; 5. järelevalvenõukogu. 1. Üldkoosolek on Audiitorkogu kõrgeim organ, kuhu kuuluvad kõik Audiitorkogu liikmed. 2. Juhatus on Audiitorkogu alaliselt tegutsev organ, mis korraldab Audiitorkogu tegevust. Juhatuse liikmed valitakse vandeaudiitorite hulgast üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. 3. President esindab Audiitorkogu õigustoimingutes, korraldab juhatuse tööd ning juhatab juhatuse ja üldkoosoleku istungeid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Analüüs Õppejõud: Laivi Annus-Anijärv, MA Mõdriku 2015 ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Osaühing 1. Minimaalne algkapital- 2500 eurot, saab asutada ka ilma sissemakseta. Tasud algkapitali jooksvalt igakuu või mingi aja jooksul. Sissemakse võib olla ka mitte rahaline. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 1 asutaja. 3. Juhtimine- osaühingu kohustuslik juhtimisorgan on juhatus; osaühingul peab olema nõukogu ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Nõukogu olemasolu on vabatahtlik. 4. Vastutus- osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutam...
[email protected] 1. Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine. Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta? Selgita viidetega õigusnormile. P.297 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet. P.299 väidab, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. 2
Kes on kauba omanik? 1. Subjekt: Malle ja Stockmanni kaubamaja 2. Objekt: Raha või kaup 3. Subjektide kontroll: Malle on füüsiline isik ja Stockanni kaubamaja pole subjekt (pole lisainfot kas tegemist on eraõiguslik juridiilise isikuga või mitte, nt osaühing või mitte) 4. Õigussuhte sisu: Õigussuhe puudub kuna õigussuhteks on vaja kahte osapoolt. Ühistu direktor sõlmis lepingu territooriumi koristamiseks. Ühistu keeldub koristajale palka välja maksmast, kuna üldkoosolek pole andnud nõusolekust lepingu sõlmimiseks, ega kiida seda ka heaks. Kas leping on kehtiv? Subjekt: Ühistu ja koristaja Objekt: raha (palk) Subjektide kontroll: Ühistu on Õigussuhte sisu: Abstraktsiooni printsiibi kontroll: Mari ostis Selverist allahinnatud saapad. Koju jõudes avastas, et saabaste lukk on katki. Ta viis saapad kauplusesse tagasi ja soovis need ümber vahetada. Selves sellest keeldu, kuna allahinnatud kaupa nad ümber ei vaheta
Omanike vastutus 100% firma varaga firma varaga isikliku varaga Isikliku varaga Ühingu esindusõigus omanikul juhatuse liikmel juhatuse liikmel osanikel Juhtimis- juhtimis organid 1. juhatus 1. aktsionääride juhtimis organid Tasandid puuduvad 2. nõukogu(ainult üldkoosolek puuduvad siis, kui ette nähtud + juhatuse nõukogu põhikirjas) Min. puudub 2500 25 000 määratakse omakapital osanikega (EUR) ühinguplaanis
kogu oma varaga. Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsionäride üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. 15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikme osalevad: 1) tarbijate ja muude hüvede kasutajatena 2) hankijatena 3) tööpanuse kaudu 4) teenuste kasutamise kaudu 5) mõnel muul sarnasel viisil
väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. · Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Aktsiaselts · Juhtimine · Aktsiaseltsi juhtimisorganid on: · Aktsionäride üldkoosolek , mis on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan, kus aktsionärid teostavad oma õigusi. Korraline üldkoosolek toimub üks kord aastas. · Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, organiseerib aktsiaseltsi juhtimist ja kontrollib juhatuse tegevust. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt. Nõukogu liikmeid peab olema vähemalt kolm. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär.
Algkapital Puudub Puudub 2500 25000 Juhtimine Juhtimisorganid Kõrgeim juhtorgan on Kohustuslik Kõrgeim juhtimisorgan puuduvad liikmeskond juhtimisorgan on on aktsionäride juhatus, nõukogu peab üldkoosolek. Peavad olema siis, kui OÜ olema nii juhatus kui ka põhikiri seda ette näeb nõukogu. Varaline vastutus FIE vastutab kohustuste Juhatuse liikmed isikliku Osanik ei vastuta Aktsionär ei vastuta eest kogu oma varaga varaga (põhikirjast isiklikult OÜ kohustuste isiklikult AS-i