ja esinduse väärikuse rikkumise eest. Nii diplomaatiline esindus kui ka diplomaatilised esindajad on vabastatud kõikidest maksudest ja lõivudest, mis ei ole seotud teenuste osutamisega. Diplomaatidel on asukohariigis isikupuutumatus, mis tähendab, et neid ei ole mingil viisil lubatud kinni pidada, neil ei ole kohustust esinade kohtus tunnistajana ning neid ei saa tavaliselt kohtusse kaevata (Sissejuhatus õigusteadusesse, 2005). 8. Rahvusvahelised käitumisaktid ja nende tagajärjed 8.1. Õiguspärane käitumine Rahvusvahelises õiguses on olemas mitmeid ühepoolseid käitumisakte. Üheks selliseks ja kõige sagedasemaks on deklaratsioonide esitamine. Kui deklaratsioonile tahetakse anda kindlat õiguslikku iseloomu, siis tuleb sellest teistele riikidele anda teada nootide edastamise ehk diplomaatilise kirjavahetuse teel. Teiseks ühepoolseks käitumisaktiks loetakse protesti esitamist
MILLINE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ROLL JA MIDA PEAKS IGA INIMENE TEADMA RAHVUSVAHELISEST ÕIGUSEST? Globaliseerumine ning tihenenud riikidevahelised suhted on tekitanud vajaduse normide järele, mis seda suhtlust reguleeriks, ning ka mehhanismide järele, mis kinnipidamist järgiksid. Viimase aja maailmas toimunud sündmuste põhjal võib öelda, et just rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis täidab eelpoolmainitu rolli meie rahvusvahelisel areenil. Iga inimene peaks olema kursis rahvusvahelise õiguse olemusega ning üldiste põhimõtete ja peamiste valdkondadega. Inimõiguste üleüldine kehtimine on just rahvusvahelise õigusega tagatud ning hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt näiteks põhiseaduse abil. Lisaks ei piirdu rahvusvahelise õiguse mõistmine ainult riigi tegevusega, ka indiviidid vastutavad rahvusvahelise õiguse ees. Samuti on oluline teada Organisatsioon? Rahvusvahelise õiguse ...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes
korraldusel: loomuõigus on nii püsiv, et isegi Jumal ei saa seda muuta. Aegade vältel on sisustatud loomuõiguse mõistet erinevalt, kuid põhimõtteliselt on selle olemus jäänud samaks õiguseks, mis inimesel on tema sünnist alates, sõltumata tema elukoha riigist, ja mida keegi ei saa talt ära võtta (http://elukultuur.wordpress.com/). Loomuõiguse tähtsus Läbi aegade on loomuõigus olnud kehtiva õiguse kriitika tööriist (Anepaio, T., Hussar, A, jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2004, lk. 36). Loomuõigus kaitseb õiguse jt. moraaliprintsiipide prioriteete õiguse ees ja igavesti ning üldisi väärtusi (k.a. moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses. Ta ei loe õiguseks üksnes õigusnorme , s.o puhtalt positiivset õigust, vaid õiguse aluseks on loomuõigus (Liventaal,J., Sissejuhatus õigusteooriasse. II osa. Tallinn, 2002) Loomuõiguse olemuse tähtsust rõhutab ka praegune Rooma paavst Benedictus XVI, kes
Ühendus, ÜRO); Püha Tool ja Vatikani riik; Malta Ordu; Punase Risti Rahvusvaheline Komitee; vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused (nt ÜRO poolt tunnustatud Palestiina Vabastusliikumine); valitsusvälised organisatsioonid (Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Greenpeace); multinatsionaalsed ettevõtted; üksikisik. (Kristi Land 2010) KASUTATUD KIRJANDUS M. Kiviorg jt. Rahvusvaheline õigus (2010.a). Tallinn. Kirjastus Juura. T. Anepaio jt. Sissejuhatus õigusteadusesse (2005.a). Tallinn. Kirjastus Juura. T. Oppermann. Euroopa õigus (2002.a). Tallinn. Kirjastus Juura. Internet-allikad Välissuhtlemisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014010 Rahvusvahelise kohtu artiklid: http://www.icj-cij.org/documents/index.php?p1=4&p2=2&p3=0 ÜRO põhikiri: https://www.riigiteataja.ee/akt/555597
väljatöötamisel lähtus filosoof loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Tema arvates on õiglane selline ühiskonnakord, mille aluseks on vabadus ja omand. Voltaire rõhutas isikuvabadust, kuid vabaduse all mõistis ta ka sõna-ja trükivabadust ning sõltumist ainult seadustest. Charles Montesquieu sündis 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku pojana.Ta omandas väga hea hariduse, süvenes eriti õigusteadusesse. 27-aastase noormehena sai ta parlamendi presidendiks. Olles töödanud sel auväärsel ametil kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks tunnustuseks Montesquieu'le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. M. suri 1755. aastal Pariisis
§ 12. Tubakatoote pakendi märgistus (1) Tubakatoote müügipakendile ja rühmapakendile trükitakse: 1) suitsetatava tubakatoote puhul valikuline terviseohu üldhoiatus ja valikuline terviseohu lisahoiatus, närimistubaka puhul suitsuvaba tubakatoote terviseohu hoiatus; 2) tubakatoote liik, tootemark ja tükiarv või kogus grammides; 3) mentooli või muu lõhna- ja maitseaine olemasolu (lõhna- ja maitseainega sigarettide puhul 19 S. Kaugia. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2005, lk. 59 siis, kui vastava aine olemasolu ei kajastu tootemargis); 4) filtri puudumine (filtrita sigarettide puhul siis, kui filtri puudumine ei kajastu tootemargis); 5) tootjapartii tähistus. Negatiivset vastutust võib leida järgmistest normidest: § 38. Tubakatoote kohta kehtestatud nõuete rikkumine (1) Närimistubakast erineva suitsuvaba tubakatoote või lubatust suurema tõrva-, nikotiini- või
mõneks ajaks. Georg Friedrich Händel Lapsepõlv ja õpinguaastad Sündis 23.veebruar 1685, Halles. Isa oli tunnustatud kirurg, ta suri kui Händel oli 12.a. Isa oli habemeajaja-kirurg, millest Händel ei olnud huvitatud. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. Isa õhutas teda õppima õigusteadust. 1702. aasta astus Halle ülikooli õigusteadusesse. Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega (näit. A. Vivaldi). Tööaastad Töötas Halle kalvinistlikus kirikus Toomkirikus abiorganistina. 18-aastaselt läks ta Hamburgi, kus töötas lühikest aega viiuldajana ning leidis tööd helilooja ja interpreedina.
ja kasutatud. Õiglus see eest aga tunnetusprintsiibina liigub rohkem inimese mitteteadvuse sügavustes, tungitasandil. LISAD 9 Joonis 1. Õigusperekonnad 10 Joonis 2. Eesti Vabariigi õigussüsteemi põhiharud 11 KASUTATUD KIRJANDUS Anepaio, T., Hussar, A., Jaanimägi, K., Kangla, S., Land, K., Olle, V., Roosma, P. (2004) Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura. Tammelo, I. (2001/2006) Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa. Aaslav-Tepandi, K., Tepandi, T. (2014) Eestist, õigusest ja õiglusest. Dialoog õiguskantsleriga. Kättesaadav: http://kjt.ee/2014/02/eestist-oigusest-ja-oiglusest-dialoog-oiguskantsleriga/ Kuidas suhtuvad üksteisesse "seadus", "õigus" ja "õiglus"? (2010) Kättesaadav: https://www.eesti.ee/est/kuidas_suhtuvad_uksteisesse_seadus_oigus_ja_oiglus Õiglus (2013) Kättesaadav: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95iglus
Rene Descartes (loe: dekaart) (1596-1650) oli ratsionalismi rajaja. Temalt pärineb lause "mõtlen, järelikult olen olemas". Descartes rõhutas vajadust kahelda usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja süsteem vastab ikka inimeste vajadusele ja mõistusele. Charles Montesquieu (1689-1755) Sündis Bordeaux lähedal mantliaadli perekonnas. Sai hea hariduse, milles oli kesksel kohal antiikajalugu ja kirjandus. Pärast kohaliku kolledzi lõpetamist süvenes ta eriti õigusteadusesse, 27. aastaselt sai ta Bordeau` parlamendipresidendiks. See oli auväärne amet, mis jättis piisavalt aega ka teadusega tegelemiseks. Kümme aastat hiljem siirdus ta reisile mööda Euroopat. Tundis huvi külastatavate maade ühiskondlike suhete ja poliitilise elu vastu. 1728 valiti ta Prantsuse Akadeemia liikmeks. Sai tuntuks raamatuga ,,Pärsia kirjad" 1721. aastal. Tegemist on satiiriga Prantsuse absolutismi ja ühiskondliku elu pihta. Teoses jutustavad kaks Prantsusmaad külastavat
saaks kasumit jaotada sihtasutus ja mittetulundusühing, viimased on loodud kodanike algatusel oma elu lihtsustamiseks. Sihtasutusteks tuntumad on eelkõige haiglad. Sihtasutuse ja mittetulundusühingu puhul kasutatakse varasid eelkõige põhikirja järgselt rahva ja rahvuskultuuri toetamiseks. KASUTATUD KIRJANDUS Hussar, A. Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse. Eraõigus. Tartu Ülikool 2002/2003. www.tarkinvestor.ee/wiki et.wikipedia.org/wiki www.juridica.ee www.archimedes.ee http://www.consult.ee/teenused/firmade-asutamine www.notar.ee www.riigiteataja.ee (TsÜs, Äriseadustik, vastavate juriidiliste isikute nimelised seadused) www.koolielu.ee
5. Positiivne õigus. 6. Subjektiivne õigus. 7. Õigus kui normatiivne kommunikatsioon. 8. Positiivne õigus ja õiglus. 9. Mandri-euroopalikul õiguskultuuril põhinevad õiguse valdkonnad (eraõigus, avalik õigus, karistusõigus). 10. Euroopa Liidu õiguse üldine iseloomustus. H. Ylikangas. Miks õigus muutub? Tartu, 1993, lk 7-14 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 17-49 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 17-28. 1. Õiguse eelastmed Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava objektiivses tähenduses. Need on sotsiaalsed harjumused, mis korrastasid inimkäitumist. Moraal ja tava on üldise iseloomuga ning üldkohustuslikud. Moraali- ja tavanormid tekkisid inimeste pikaajalise käitumise tulemusena. Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist.
Õiguse entsüklopeedia vaheeksami küsimused 1. Õiguse tunnused 1) Õigus on käitumisreeglite kogum 2) Õigus on riigipoolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum 3) Õiguses väljendub riigi tahe 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum 5) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga 6) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normi...
tõepoolest sageli nimetatud riigi sunninormide kogumiks, mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Kuid see on vaid üks paljudest määratlustest. Tänapäeval ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist, kuid kultuuri enda määratlusi on väidetavalt üle 900. Sama kehtib ka õiguse kui kultuuri osa kohta. Eesti keeleski on sõnal “õigus” mitmeid erinevaid tähendusi ning juristi ja tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. (Anepaio, T. jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2005, lk 17.) Siinkohal on põhjust märkida, et ka Eesti keeles on sõnal “õigus” segadust tekitav mitmetähenduslikkus. Tavaliselt tähistab sõna “õigus” eesti keeles nelja kategooriat või nähtust. Esiteks, õigus kui ajalooliselt muutuv ühiskondlik nähtus ja üldine sotsiaalne kategooria (selliste mõistete kõrval ja seostes, nagu ühiskond, riik, majandus, kultuur jt). Teiseks, õigus kui konkreetne õiguse allikate süsteem; samuti õigus kui antud ühiskonnas
keelatud on olmejäätmete sortimata kujul prügimäele ladestamine, siis oli antud uurimustöö igati ajakohane ja teadmiste täiendamise poolest oluliselt vajalik. 21 14. KASUTATUD KIRJANDUS Pakendiseadus¹ RT I 2004, 41, 278 Haldusmenetluse seadus RT I 2001, 58, 354 Õiguse entsüklopeedia. Raul Narits, Tallinn, Kirjastus Juura, 2004 Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn, Kirjastus Juura, 2005 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-83-06, 13.oktoober 2006. a www.textile.ee/materjalid/214_70.pdf, Helle Haljak, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik 22
RS-ist ning õppisin vormistama õigusalast uurimistööd. Niisiis tunnen end mugavamalt õiguse valdkonnas ning oskan töötada erinevate õigusallikatega ja leida kiirelt vajaliku informatsiooni. KASUTATUD KIRJANDUS 16 Haldusmenetluse seadus RT I 2001, 58, 354 Õiguse entsüklopeedia. Raul Narits, Tallinn, Kirjastus Juura, 2004 Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn, Kirjastus Juura, 2005 Reklaamiseadus RT I 2008, 15, 108 Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22 Blackburn,S., Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn, Vegabund, 2002, lk. 269 Riigikohtu lahend 3-3-1-63-00 17
Karistusõigus Sügissemester lõppeb arvestusega – kaasuse lahendamine. Õppematerjal: karistusseadustik vajalik, J. Sootak. Karistusõiguse kaasusülesannete lahendamise metoodikast. 3. vlj. Tallinn: Juura 2008 (kogu kursus). Optiline karistusõigus kaasa I. SISSEJUHATUS KARISTUSÕIGUSE ÜLD- JA ERIOSASSE 1. Karistusõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis 1.1. Terminoloogia Ühelt poolt kuritegu, teiselt poolt karistus. Kuritegu ld k crimen, ka eestis oli kasutusel kuni 2002. aastani kriminaalõigus, nüüd karistusõigus. Sisu poolest jaguneb karistusõigus kahte ossa: kriminaalõigus (kuriteo õigus-osa, mis käsitleb kuritegusid) ja väärteoõigus (kergemad üleastumised). 1.2. Karistusõigusnormi sisu Karistusõigusnorm on osa õigusharust. Õigusnorm kehtestab teo karistatavuse, ütleb, milline tegu on karistatav ja mis sellele järgneb. 1.3. Piiritlemine era- ja avalikust õigusest Eraõiguses...
jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5. Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria. K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus, lk 31-32. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud konspekt. 2. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Kirjastus Juura, Tallinn 2004. 8 Loeng 4: Ülevaade kohtusüsteemist 1. Võimude lahusus. Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimu: seadusandlikku (parlament), täidesaatvat (Valitsus) ja kohtuvõimu (kohus). 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest.
Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega (Hussar, A. Loengukonspekt kasutamiseks kursusel Sissejuhatus õigusteadusesse.) 1.1 Eraõiguslikud juriidiilised isikud Eraõiguslikud juriidilised isikud jagunesid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Täisühing ehk TÜ on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingul ei ole nõutav põhikiri ega muid kohustuslikke juhtimisorganeid peale osanike.
nüüd suhtuda olukorda mõnel määral juriidilisema pilguga. Seega on minu arvates antud uurimustöö eesmärk saavutatud. 24 KASUTATUD MATERJAL 1. Perekonnaseadus RT I, 2009, 60, 395 2. Eesti vabariigi põhiseadus 28.06.1992 RT 1992, 26, 349 3. Õiguse entsüklopeedia. Raul Narits, Tallinn, Kirjastus Juura, 2004 4. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn, Kirjastus Juura, 2005 5. Riigikohtu kohtulahendite register www.nc.ee 6. Võrgusisene kohtulahendite register www.kola.just.ee 7. http://www.riigikogu.ee/index.php?id=54889 Riigikogu istungipäeva kokkuvõte, Margit Liivoja 25
Rooma õigusteaduse klassikalis-institutsionaalse suuna rajaja oli Servius Sulpicius Rufus (u 106-43 eKr). Servius alustas oma õpinguid koos hilisema oraator Marcus Tullius Ciceroga eelklassikalise ajastu viimase juristi, Quintus Mucius Scaevola juures. Lisaks sellele omandas ta filosoofilis-retoorilise (dialektilise) hariduse hellenistlikus skeptikute3 akadeemias. Sealt saadud teadmistel põhines Serviuse poolt õiguspraktikasse ja õigusteadusesse toodud süsteemiidee. Servius leidis, et õigus on inimeste poolt loodud, läbi mõeldud mõistetesüsteemi abil kujundatud mõtteline instituut. Korduvad kujundid ning laused, mis moodustavad selle süsteemi ehk õiguse, pidid Serviuse arvates täiendama inimeste bioloogilist loomust ning kindlustama tsiviliseeritud kooselu huve ja väärtusi. Cicero on oma teoses Brutus Serviust ülistanud õigusteadusele kui teadusele
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seaduslikkuse põhimõ...
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes. 1.3 Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele 1.4 Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste ja ka inimõiguste reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide austamine. 1.5 Seadus...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes Sotsiaalsete n...
mis vastab ühiskonna õiglustundele. SOTSIAALNE NORM 1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 3. ptk (lk 87-114). 1 A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61). J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (lk 63-91; 116-139) T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61) Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist! III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Õigusriik on pigem idee riigist. Ta on idee sellisest riigist, mille poole on mõtet pürgida, aga et sinna liikuda peab teadma, mis on õigusriigi idee. Õigusriigi idee pärineb ajast, kui õigusriigid tekkisid. Õigusjumalanna (hea ja õiglane kohtupidamine) taga peitub õigusriigi idee. Ühes käes võim ja jõud (mõõk), teises käes õiglus. Riik peab oma käitumise allutama õiglusele (õigusest tulenevale) – õigusriiklikuks käitumiseks. Lubatud on ainult see, mis on lubatud – avalikus õiguses. Keelatud on kõik see, mis pole keelatud – eraõiguses. Õigusriigi tunnused: 1) formaalsed – peab leidma kirjutatud õigusest. a. Võimudelahusus (riigitöid tegevad inimesed peavad saama oma tööd teha. Üks võim ei tohi domineerida). Võimu tasakaalustamise mehhanismid – et võimud saaksid üksteise tööd kontrollida ja ka piirata. b. Obje...
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Sissejuhatus haldusõigusesse I Avalik haldus Avaliku halduse formaalse ja materiaalse eristuse aluseks on võimude lahususe põhimõte. Traditsiooniliselt eristatakse: 1. funktsionaalne võimude lahusus – riigi tegevuse jaotamine erinevateks funktsioonideks: eksekutiivfunktsioon ehk täidesaatev ehk haldustegevus, õigusemõistmine ehk jurisdiktsiooniline funktsioon, legislatiivfunktsioon ehk õigusloome ehk seadusandlik tegevus; 2. organisatsiooniline võimude lahusus – riigivõimu (ehk eelnimetatud kolme ülesande) jaotamine erinevate organite vahel. S.t on olemas org...
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi.
kõik reguleerivad inimestevahelisi suhteid. Õiguse eelastmeks on moraal ja tava. Nagu ka õigusnormid, on ka moraal ja tava tüüpilised sotsiaalsed normid üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Õigusnormide spetsiifilised tunnused: · Koondatus spetsiifilistel alustel õigusaktidesse, õigusharudesse ja õiguse instituutidesse 5 Sissejuhatus õigusteadusesse lk 45, 48-50 · Lähtumine riigist- õigusnorm on riigi tahteline akt; õigusnormid on riigi poolt formuleeritud normid · Tagatus riigi sunnijõuga · Kehtivuse alguse ja lõpu täpne fikseeritus · Reguleerivad suhteid, mis alluvad riigi reguleerimisele ja mis vajavad õiguslikku regulatsiooni · Õigusnormid detailselt kirja pandud · Õigusnormid on kirjapandud normid
Aine lõpeb eksamiga. Eksamihindest moodustab 100% eksamitöö HINDAMINE Punkte Hinne 5-palli % maksimaalselt süsteemis võimalikust punktide arvust 91...100 5 - väga hea 90...100 81...904 4 hea 70...89 71...80 3 rahuldav 45...69 61...70 2 puudulik 20...44 51...601 1 nõrk 0...50 Õppekirjandus ja allikad 1) Anepaio, T. Hussar, A. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura. Tallinn, 2003; 2) Tanning, L. Saage tuttavaks-Euroopa Liit. TEN-TEAM OÜ. Tallinn 2001; 3) Laffranque,J. EL ja EÜ institutsioonid ja õigus. Sisekaitseakadeemia. Tallinn 1999; 4) Euroopa Liit. Amsterdami leping. Konsolideeritud lepingud. Eesti õigustõlke keskus. Tallinn 1998; EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID JA ÕIGUS 1 AP Piirivalvekolledz 2007 1. Kuidas EL alguse sai. Lepingud Ühinenud Euroopa idee
Moodustati Põhiseaduslik Assamblee, kes töötas välja uue põhiseaduse, mis võeti vastu 28. juuni 1992.a. R. Narits. Eesti omariiklus ja õigus. Juridica, II, 2000, lk 71-74 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Õigusteabe AS, Tallinn, 2002 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 167-207 Eesti ja Euroopa Liit. Riigikogu Toimetised, 7, 2003, lk 23-75 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 62-76. V teema. Õiguskorra struktuurist ja süsteemist 1. Õiguskorra mõistest. 2. Õiguskorra vertikaalsest struktuurist: 2.1. Normi kontroll. 2.2. Konstitutsiooni kehtimise põhistamiseks mõeldud doktriinid. 3. Õiguskorra horisontaalsest struktuurist. 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. 1. Õiguskorra mõistest. Õiguskord on võimuga väga tihedalt seotud nähtus. Võimu kasutav organ kehtestab norme,
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsük...
peamiseid selle suuna tähistajaid, mille eesmärk on positivistliku analüütik täiendamine loomuõiguse elementidega. Nimelt loomuõiguslased on püüdnud lähtuda sellest, mille jaoks õigus üldse olemas on. Seetõttu aga ongi nad vaadelnud õiguse ja eetika vahekorda selle ideaalis. Herbert Lionel Adolphus Hart positsioon tänapäevases õigusfilosoofias on omamoodi kompromislik. Ühelt poolt positivisti ja analüütikuna, Hart oli enne õigusteadusesse siirdumist filosoofiaõppejõud ja pidas loenguid analüütilise filosoofia alal ka USA-s, on ta tuntud mees positivistide leeris. Teiselt poolt aga Benthami ja Austini reformijana ja vana positivismi kriitika hea tundjana on ta populaarne ka positivismi vastaste seas Harti üks radikaalsemaid samme on loobumine positivistlikust printsiibist, mille kohaselt on õiguseks kõik see, mida käsib poliitiline suverään või seadusandja. Sellega astub analüütiku kõrvale
nimetatakse nimetatakse `rohelisteks raamatuteks'. 59 Õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadus Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Euroopa Liidu leping Euroopa Liidu põhiõiguste harta Euroopa Liidu toimimisleping Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Vabariigi Valitsuse seadus 60 Kirjandus Anepaio, T. et al. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura, 2003. Arumäe, U. Juhtimine ja õigus I. osa. Sissejuhatus õigusesse. Äriõiguse õpiku käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting Network, 2012. Arumäe, U. Territoriaalne kogukond ja selle juhtimise õiguslik korraldus. Doktoritöö. Tallinn: EBS Print, 2010. Borchardt, K.-D. Euroopa Liidu õiguse ABC. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2011. Eesti Vabariigi põhiseadus: Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2002. Eraõigus
Õigust on tõepoolest sageli nimetatud riigi sunninormide kogumiks, mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Kuid see on vaid üks paljudest määratlustest. Tänapäeval ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist, kuid kultuuri enda määratlusi on väidetavalt üle 900. Sama kehtib ka õiguse kui kultuuri osa kohta. Eesti keeleski on sõnal "õigus" mitmeid erinevaid tähendusi ning juristi ja tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. (Anepaio, T. jt. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn 2005, lk 17.) Siinkohal on põhjust märkida, et ka Eesti keeles on sõnal "õigus" segadust tekitav mitmetähenduslikkus. Tavaliselt tähistab sõna "õigus" eesti keeles nelja kategooriat või nähtust. Esiteks, õigus kui ajalooliselt muutuv ühiskondlik nähtus ja üldine sotsiaalne kategooria (selliste mõistete kõrval ja seostes, nagu ühiskond, riik, majandus, kultuur jt). Teiseks, õigus kui konkreetne õiguse allikate süsteem; samuti õigus kui antud ühiskonnas
Romaanide tsükkel on suurel määral murdekeeles, sest on ise Lõuna-Eestist pärit. Püüab eestluse olemust otsida maaelust. Jaan Kross (1920 2007) Enim tuntud Eesti autor maailmas. Oleks pidanud saama Nobeli preemia, aga suri enne ära. (Veel oleks pidanud saama Under ja Jaan Kaplinski). Sündinud Tallinnas. Isa masina tehases insener. Reaal inimene ise. Sai hea hariduse Westholmi Gümnaasiumis (Wikmani kooli autobiograafiline romaan). Ise tegelane Sirkel. Tartu ülikoolis astus ka õigusteadusesse. (Tammsaare oli ka juural). Õpingud katkesid seoses II maailmasõja jõudmisega Eesti. 1943 saksa sõjavägi värbas ta endale tõlgiks. Ta arreteeriti ja nimetati saksa võimudele vastu töötajaks. Kui tulid Nõukogude väed, nägid, et on olnud saksa sõjaväes ja 46 saadeti Kross vangilaagrisse. 1954 tuleb tagasi. Kirjutama hakkas ülikooli ajal, aga tagasi tulles ta eel kuulus polnud. 1958 ilmus luulekogu ,,Söe rikastaja" see oli amet mida ta pidi pidama sunnitöölaagrites.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval...
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
koostatud, et seda mõistaks ka inimene tänavalt. Ta hoolitses ka CC leviku eest Euroopas, "eksportis" seda Itaaliasse, Poola, Saksamaa. Pärast Napolioni kukutamist arutati Saksamaas kas jätta CC seal kehtima (kehtis edasi Reini vasakkaldal). Sakslased ise asusid seda uurima ja töötlema. Code Penal Need Napolioni koodeksid muutusid Euroopa kodifitseerimise eeskujuks. Loovad ühe rahvusriigi piires ühtse õigus ruumi. Rahvusluse toob Saksamaa õigusteadusesse ajalooline koolkond, kellega seotud von Savigny. Ta leidis, et õigus on rahva vajaduste ja ajaloolise arengu tulemus. Seda loomulikku arengut ei tohi mingi koodeksiga tähistada. Areneb välja õiguspositivism. Uus seadus ja õigus sulavad kokku. Õigus=seadus. Sellele alusepanija on inglane J. Austin. Sveitsi tsiviilseadustik ZGB Koostatud ühe mehe poolt. Seda peetakse lihtsamaks ja paremaks BGBst (Saksamaa tsiviilseadustik).
vallasasjast või on saanud kinnisasja osaks, samuti elektrit ja arvutitarkvara. 81 Õigusaktid Eesti Vabariigi põhiseadus Rahvusvahelise eraõiguse seadus Tsiviilseadustiku üldosa seadus Võlaõigusseadus 82 Kirjandus Anepaio, T. et al. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura, 2003. Arumäe, U. Juhtimine ja õigus III. osa. Äritehingute õiguslik korraldus. Äriõiguse õpiku käsikiri. Tallinn: Andresson Consulting Network, 2012. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. - Riigikohus 2001. Lahendid ja Kommentaarid. Tallinn: Juura, 2002, 1158 1170. Kull, I., M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I. Üldosa. Tallinn: Juura, 2004. Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Tallinn: Juura, 1998.
Järelikult on haldusõiguslik reguleerimine mõeldud valdavalt selliste ühiskondlike suhete jaoks, mille on välistatud nende osaliste juriidiline võrdsus. 82. Millised on haldusõiguse õigusallikad? Võib liigitada järgmiselt: põhiseadus, formaalsed seadused, seadlused, määrused, käskkirjad, kohaliku omavalitsuse määrused, haldusõiguse üldpõhimõtted, kohtunikuõigus, rahvusvahelised lepingud, täiendavad allikad (Sissejuhatus õigusteadusesse, lk 84) 83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? A Tavaõigus, mis tekib pikajalise ühetaolise tava (consuetudo) kaudu ja asjaosaliste veendumuse kaudu, et vastav tava on õiguslikult siduv (opinio iuris). Tavaõigusel on piiratud tähendus. B. Riigiõiguse konkretiseerimine: terve rida haldusõiguse üldpõhimõtteid on tuletatud riigiõiguse normidest ja printsiipidest; nad kujutavad endast ,,konkretiseeritud". C
seda inimeste ühiskondliku olemise materiaalsete ja vaimsete protsesside ajalooliselt kujunenud taustsüsteemi, mida 30 nimetatakse (iseorganiseeruvaks) ühiskonnaks. Õigus on sügavalt sotsiaalne, ühiskonna olemuslike külgedega vahetult seotud, tema ajaloolise dünaamikaga objektiivselt määratud nähtus. Sissejuhatus õigusteadusesse: Kaasajal ollakse seisukohal, et õigus on osa kultuurist. Sõnal õigus on mitmeid erinevaid tähendusi ja juristi ning tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad. Õigus võib tähendada, et kõneleja väide (seisukoht) mingi fakti olemasolu või puudumise kohta osutus tõeks. Samas võib see tähendada, et kõnelejal on õigus/vabadus käituda just nii, nagu ta kohaseks peab, lähtudes oma eetilistest tõekspidamistest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
