Tallinna Tööstushariduskeskus Logistika 1 e/g Aleksei Strjukov Võrdse kohtlemise põhimõtted töösuhetes Juhendaja: Toivo Treufeldt Tallinn 2017 Sisukord Kuigi Eestis on töökohal diskrimineerimine endiselt suhteliselt väheräägitud ja kajastatud teema ning võiks arvata, et selliseid olukordi esineb vähe, siis on tegelik olukord vastupidine. Kui aga võrrelda praeguse olukorra 2000 aasta olukorraga, siis selgub, et diskrimineerimist tööelus esineb ja tegemist ei ole meie ühiskonnas millegi uudsega saab nentida üha sagedamini...
Kui ma oleksin töötaja, millist paindlikkust vajaksin töösuhetes Olen olnud restoranis tööl juba terve aasta ja olen märganud erinivaid aspekte, kuidas tööandja on mulle vastu tulnud või kuidas oleks võimalik paremini oma töötajate eest hoolitseda. Inimestel on raske vaadata maailma läbi teiste silmade, kuid hea tahtmise juures on kõik võimalik. Minu jaoks on tähtis graafikus tööpäevade valmine, sest olles üliõpilane ei sobi mulle kõik päevad ja kellaajad...
Leppetrahvi tähendus ja kasutamine töösuhetes Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi sisu on teatud rahasumma kokkuleppimine, mida oma kohustust rikkunud pool peab maksma teisele poolele. Töösuhtes toimib see tavaliselt suunal töötaja tööandjale, kuid ei ole välistatud ka vastupidine kokkulepe. Tööanda "leppetrahvid" on tegelikult lülitatud juba ka seadusesse, nt tööandja vastutus ebaseadusliku ülesütlemise korral. Leppetrahvi ei pea paika panema konkreetse numbriga. See võib tuleneda näiteks töötaja rikkumisele eelneva 6 kuu keskm...
-Tööandja tohib nõuda, et töötaja arvestaks tööandja huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladust. -Salastada saab ainult niisugust teavet, mille avalikuks tulek võib tööandjat oluliselt kahjustada. - Kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud, tohib tööandja uurida, kas töötaja tegeleb töö kõrvalt muu majandustegevusega. Töölt eemalviibimine - Tööandjal on õigus küsida töötajalt selgitusi töölt puudumise kohta. - Tööandja peab töötajale andma tööst vaba aega, kui see on vajalik. - Tööandjal on õigus küsida töötaja enesetunde kohta. - Haigestunud töötaja käest tohib tööandja uurida, kui kaua tema paranemine aega võiks võtta. Töökorraldus, töö- ja puhkeaeg - Tööandjal on õigus muuta tööpäeva algust, lõppu ja puhkepauside aega, ag...
Konkurentsi osutamise keeld ja selle kasutamine töösuhetes Essee Töösuhetes on konkurentsikeeld paika pandud töölepinguga. Kui tööandja ei soovi, et töötaja tema konkurentide juures tööd teeks ning hoiaks äri-ja tootmissaladust, tuleb see kohustus kokkuleppida ametlikult töölepingus.Üldjuhul kehtib piirang edasi ka pärast töösuhte lõppemist. Konkurentsipiirangu seadmine peab olema põhjendatud, sest iga töötaja suhtes ei ole see piirang õigustatud. Töötajal on õigus täpselt teada...
Referaat Töösuhetes tekkinud vaidluste lahendamine Alisa Kalg Juhendaja : Mehis Adamson Väimela 2014 Sissejuhatus Probleeme ja vaidlusi võib kõikjal ette tulla. Ka parimatel ettevõttetel, kellel on pealt näha suurepärane kollektiiv, võib esineda probleeme. Töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Peamised töösuhetes tekkinud probleemid on töötaja poolt ettevõttele tekitatud kahjude hüvitamisega seotud töövaidlused, ettevõtte poolt töötajale töö käigus tekkinud tervisekahjustuste hüvitamisega seotud töövaidlused, töökollektiivi töövaidlused tööandjaga Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile Töövaidlusi lahendab Tööinspektsiooni kohaliku inspektsiooni töövaidluskomisjon. Avaldus esitatakse töötaja töökoha piirkonna töövaidluskomisjonile. Töövaidluskomisjonile võib...
Leppetrahvi olemus ja kasutamine töösuhetes Töösuhte pooltele on õiguse leppida kokku leppetrahvis, kui töötaja keeldub tööle asumast või lahkub töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada ja ei ole seadusega ettenähtud ülesütlemisavaldust esitanud. Vastavasisulise kokkuleppe saab siiski sõlmida juhuks, kui töötaja oma kohustusi rikub. Leppetrahvis kokkuleppimine ei ole asjakohane olukorras, kus töötaja hilineb tööle või lahkub kokkulepitust varem. Viidatud juhtudel ei saa eeldada töösuhte lõpetamise soovi. Leppetrahvis kokkuleppimine võib olla vajalik eelkõige tööandjale, kes peab töötajat enne tööle asumist koolitama või kelle jaoks on töö iseloomust tulenevalt eriti oluline, et töötaja ei lahkuks ette teatamata töölt (näiteks tekib risk teiste töötajate turvalisusele või kannab tööandja töötaja lahkumisega seoses suuri kulutusi). Leppetrahvi olemasolul ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinu...
Koondamisega on tegemist juhul, kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda. Töö lõpeb näiteks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või pankroti tõttu (pankrot on erandjuhus kus tööandja ei pea võimaldama teist tööd). Sellisel juhul on tööandjal õigus töötaja koondada aga enne koondamist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd, võimaldama vajadusel täiendusõpet või muutma töötingimusi. Töö pakkumine ei saa piirduda üksnes töötaja erialase tööga, vaid tuleb pakkuda ka muud tööd, mida töötaja oleks võimeline tegema. Tööandja peab koondamisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et tööandja võib näiteks tööle jätta töötajad, kes teevad paremini tööd. Samas ei t...
Koondamine ja selle rakendamine töösuhetes Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1. Tööandja tegevuse lõppemisel 2. Tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle mittevõrdeliselt suuri kulusid. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Tööandja peab koondamisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet....
Koondamine rakendamise kord ja tingimused töösuhetes . Koondamise kitsaskohad II Koondamise kui töölepingu ülesütlemise ühe võimaluse rakendamisel tööandja poolt eksitakse sageli selle vastu, keda eelistada tööle jäämisel ja millest üldse lähtuda valikute tegemisel. Kui vana töölepinguseadus (TLS) nõudis, et tööandja eelistaks tööle jäämisel töötajaid, kellel on paremad tööalased näitajad, siis praegu kehtiv seadus sellist nõuet ei sätesta. Tööandjal on suhteliselt vabad käed oma valikute tegemisel...
) asukoht, palgatingimused, tööajanorm, puhkused, lõpetamise etteteatamise tähtaeg. Katseaeg: mõlema poole katsetamiseks, tähtaeg 4 kuud, avaliku teenistujatel max. 6 kuud, tuleb fikseerida töölepingus, võib pikendada 4 kuuni, katseagea ei kohaldata alaealistele ja invaliididele. Töö sisekord: üldised käitumisreeglid töösuhetes ja kohal, dokumendiks töö sisekorraeeskiri: tööaja algus ja lõpp, puhkeajad, palga maksmise aeg ja koht, tööalaste korralduste andmise kord, töökaitse ja tuleohutuse kohased nõuded, kas tohib viibida hiljem töökohas, väikesed puhkepausid on tööaeg, lõunapaus on isiklik aeg. 1.koostab tööandja ja esitab töötjatele 2. töötajal õigus teha muudatudi (ei pruugi arvestada) 3.saadetakse tööinspektsioonile ülevaatamiseks Töölähetus e komandeering:...
esindaja kaudu Töölähetus tööülesannete täitmine väljaspool kokkulepitud töö tegemise kohta (max 30 päeva korraga) Õigused tulenevad TL, seadusest, teistest õigusaktidest, kollektiivlepingutest Mall Gramberg Ametijuhend ja töösisekorra eeskirjad Ametijuhend asutusesisene dokument, mis piiritleb töötaja tööülesanded ja nende täitmiseks vajalikud üksikud toimingud Töösisekord määrab poolte käitumisreeglid töösuhetes Määratakse töösisekorraeeskirjadega, mille kinnitab tööandja ja mis sisaldab vähemalt: tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja lõpu puhkepäevade ja riiklike pühade eelsetel päevadel puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad palga maksmise aja ja koha tööalaste korralduste andmise korra töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Mall Gramberg...
Ettevõtte üldandmed 2.Lühikokkuvõtte 3. Projektikirjeldus 4. Ruumid, seadmed ja tööjõud 5. Turg 6. Konkurents 7.Müük ja turustamine 8. Juhtimine ja personalistrateegia 9.Tootmine ja teenindamine 10. Projekti maksumus ja rahastamine 11. Projekti finants ülevaade 1. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi ja juuriidiline vorm: reklaamindus Registreerimisnumber Registreerimise aeg ja koht: Omanikud, nende osa kapitalist: osakapital 40000 on jaotatud võrdselt. Juhatuse liikmed: Põhikapital: Aadress: Telefonid: E-mail: Kontaktisik, tema telefon: 2. Lühikokkuvõte ------------------------------ asutati 18.02.2007 ---------------------- ja tegutseb reklaaminduse ja trükinduse valdkonnas. Peamisteks väljakujunenud toodeteks, mida ettevõte toodab ja teenusteks, mida ettevõte müüb, on kleebised, erinevad reklaamelemendid ja trükised ning "knowhow" disaini...
NB! Nõustun sellega,et akttivne kuulamine on üheks tähtsamaks suhtlemiseoskustest, sest paljud suhted on rikutud just teineteiset möödarääkimise või siis teise mitte mõistmise tõttu.On tihti näha,et inimesed kipuvad just õigustama oma vaatenurki ja laitma maha teise seisukohti ja selle tagajärjel tekib tihti lõhesid nii töösuhetes kui ka pere-, ja sõprussuhetes. Kui seltskonnas keegi räägib ,siis ta pöördub oma jutuga just selle inimese poole, kelle puhul ta näeb,et inimene tõesti on huvitatud ja kuulab hoolega. Tavaliselt on kergem aktiivselt kuulata just siis kui inimesel on kõnelejaga sarnased huvid ja mõtted. Samas on tõesti ärritav kõneleda inimesega kui sa märkad,et ta vaatab kella, keerutab ja vaatab mujale. Sellisel puhul on selge,et inimene ei ole sinu jutust huvitatud ja temaga...
Meeste ja naiste erinevused Bioloogilised erinevused: Meestel on paksem nahk (naistel tekivad kortsud varem) Naistel lühemad häälepaelad ja seetõttu ka kõrgem hääl Meeste veres on rohkem punavereliblesid, nende veri on hapnikurikkam ja seetõttu on neil ka rohkem energiat Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini Meeste luud on tavaliselt rohmakamad, naiste luud väiksemad ja teistsuguse ehitusega Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") Meeste lihas ja rasvkoe masside suhe on suurem kui naistel ja see võimaldab neil keskmiselt kiiremini kaalus alla võtta. Tänu suuremale lihasmassile on meestel äkilisem stardienergia. Naistel naha all lisarasvakiht, mis hoiab talvel kehasoojust ja suvel kaitseb ülekuumenemise eest. See lisarasv on omamoodi energiareserv, mistõttu naised on vastupidavamad Psühholoogilised erinevused: A...
· ... tuleb väärtustada iga inimest! · ...tuleb väärtustada lapsi ja peresuhteid koos on alati kergem! · ... tuleb toetada neid, kes ise hakkama ei saa, mitte neid halvustada · ... tuleb sisendada noortesse isamaa-armastust ja hoolivat suhtumist oma vanematesse · ...tuleb märgata enda kõrval inimest ja tuleb elada väärikalt! Eesti sotsiaalpoliitika süsteem I. TÖÖSUHTED JA TÖÖKESKKOND 1. Töösuhted · isiku tasand töösuhetes · ühiskondlikud töösuhted sotsiaalsed partnerid 2. Palgapoliitika - alampalga kokkulepe 3. Töökeskkond · tööohutus · töö- ja puhkeaeg · töötingimused Eesti sotsiaalpoliitika süsteem II. TÖÖTURUPOLIITIKA 1. Tööhõivepoliitika - aktiviseerimisprogrammid ja meetmed 2. Töötu sotsiaalne kaitse töötuskindlustushüvitis, töötu abiraha 3. Tööturuteenused · töövahendus · tööturukoolitus · toetus tööandjale · toetus töötule...
· Töötamine enne riigipühasid · Palga maksmise aeg ja koht · Tööalaste korralduste andmise aeg ja koht · Töö kaitse ja tuleohutuse üldnõuded · Pärast tööpäeva lõppu ja puhkepäevadel töökohas viibimise kord · Töölt puudumisel teatamise kord · Üldised käitumisreeglid töökohal 4.Töölepingu pooled ja nende kohustused töösuhetes . Töötaja ja tööandja. · Tööandja annab töö ja kindlustab töö tingimustega · Töö eest tuleb anda kindlat tasu · Töötaja allub tööandja kontrollile, juhtimisele · Töötajaks saab olla füüsiline isik ja vähemalt 18 aastat vana · Presidendiks saab kandideerida 40 aastasena · Kohtuniku vanim iga võib olla 67...
2.2 struktuur ja isikkoosseis; 8.2.3 raamatupidamis- ning finantsdokumendid, lepingud, kokkulepped, põhikirjad, protokollid, ametijuhendid; 8.2.4 tööandja teenuste osutamiseks kasutatav tehnika ja vahendid ning sellega seonduv igakülgne informatsioon; 8.2.5 igakülgne tööandja ja tööandja klientide tootmis- ja äriinformatsioon. 8.3 Punktis 8.1 nimetatud kolmandateks isikuteks loetakse teisi juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes ei ole tööandjaga töösuhetes ning AS-i töötajaid, kes ei ole seotud vastava töölõiguga. 9 TÖÖTAMISE KEELD 9.1 Töötajal on keelatud töötada ilma tööandja kirjaliku loata konkurentide juures. 10 LEPINGU MUUD TINGIMUSED 10.1 Tööandja annab töötaja kasutusse lepingu kehtivuse ajaks / auto ja mobiiltelefoni./ . 10.2 Töötaja kannab täielikku materiaalset vastutust tema kasutusse antud materiaalsete väärtuste osas ja tagastab töölepingu lõpetamise päeval tööandjale kogu tema kasutusse antud...
Ühiskondlikus tootmises ja mujal tekivad inimeste vahel väga erisugused suhted. Inimeste käitumisaktid on määratud objektiivsete tingimustega, kuid objekti tingimused nõuavad ka seda, et inimeste käitumine oleks vastastikkes suhetes reglementeeritud. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende suhete organiseeritus. Neid norme, mis reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas nimetatakse sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega normatiivseks reguleerimiseks. Reguleerida tähendab kindlaks määrata inimeste ja nende kollektiivide käitumine, anda neile funktsioneerimise ja arengusuunad, viia nad teatud raamidesse, sihipärase......... Sotsiaalne reguleerimine annab inimeste käitumisele mingid piirid. Sotsiaalse regulatsiooni arenedes suureneb selles sotsiaalsuse osatähtsus. Algas kõige isiklikumate käitumisaspektidega. Sotsiaalne...
Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping...