subordinatsioonisuhteid. Subjektiivne õigus- right. Selleks et subjektiivne õigus tekiks, peab olema mingi objektiivne (law) alus. Irene Kulli artikkel, allikatest Eesti Tsiviilõigusest Rooma õigusest pärineb võlasuhte sisuline eripära, mis seisneb selles, et terminiga võlg võib väljendada nii võlgniku täitekohustust kui ka võlausaldaja õigust nõuda kohustuste täitmist. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (ehk üks pool omandab õiguse nõuda võlgnikult teatud nõude sooritust). Võlaõigus reguleerib võlasuhete - Tekkimist – võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping – on ...
Servituut on oma või võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 25. VÕLASUHE JA SELLE TEKKIMINE Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhte tekkimise alused: 1) Leping 2) Kahju õigusvastane tekitamine 3) Alusetu rikastumine 4) Käsundita asjaajamine 5) Tasu avalik lubamine 6) Muu seadusest tulenev alus 7 26. VÕLASUHTE TÄITMINE Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda.
Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel,
Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Enamik õiguslikke vaidlusi on seotud just lepinguliste suhetega. Väga oluline on püüda sõnastada lepinguid selliselt, et oleks üheselt arusaadav osaliste tahe, õigused ning ka kohustus.
üldaluseid, millele on rajatud varaliste hüvede ümberjagamine ja vastavate nõuete tekkimine. Võlaõiguse tunnused: 1. Võlaõiguse subjekte iseloomustab võrdväärsus (koordinatsioonisuhe). 2. Võlaõigus reguleerib selliseid tsiviilõiguslikke suhteid, mille lahutamatuks osaks on ühe või mitme poole poolt võlgnetav kohustis. Võlasuhte sisuks ongi mingi teo tegemise (tegemisest hoidumise) kohustus. 3. Võlasuhe saab tekkida ainult selliste kohustuste baasil, millel on mingi materiaalses maailmas mõõdetav väärtus. Võlasuhe. Võlaõiguse keskne mõiste on võlasuhe. VÕS §2 (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Seega omandab võlasuhtest üks pool
6/14/14 Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST Küsimus 9 Mida tähendab mõistlikkuse põhimõte võlasuhtes? Õige Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. Mõistlik on selline võlasuhe, mis tagab kasu küsimus b. Mõistlik on võlasuhe, mis vastab seaduses sätestatule c. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda,
VÕLAÕIGUS. Võlasuhe ja leping. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele. Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale). Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele. Leping on ...
moodused -alusetu rikastumine (kui võlasuhte sidunud kui selline langeb ära, leping tühistatakse või leping muutub tühiseks kuigi on juba midagi üle antud nt, asi tuleb kuidagi tagasi täita) -kahju õigusvastane tekitamine (jalutab naisterahvas ja suitsetab, viskab sigareti hoovi ja maja põleb maha, kas ta peab hüvitama kahju mis see tegu endale kaasa tõi, lepingulisest võlasuhtest seda tekkida ei saa, lepinguvälise võlasuhe. Auhaavamised, suurema ohuallikaga tekitatud kahju nt mootorsõidukid, kui koer hammustab kedagi, või kui majalt kukub jää kamakas autole, ka toote vastutus mis on teatud kahjustusega). Võlasuhe võlaõigusseadus reguleerib nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid võlasuhteid. Ühe isiku kohustus midagi teha ja teise isiku õigus nõuda selle kohustuse täitmist. Lepinguline võlasuhe tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool
Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kõrvalkohustused Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused; 2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused; 3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. Võlasuhe lõpeb: 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega; 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta; 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale; 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Kokkuleppeline võlasuhte lõpetamine
locatio conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine obligationes ex contractu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe negotiorum gestio käsundita asjaajamine bona fides hea usk mala fides pahauskus creditor kreeditor, võlausaldja; õigustatud pool obligatsioonis debitor deebitor, võlgnik; kohustatud pool obligatsioonis novatio uuendus, muutmine; ühe võlaõigusliku suhte asendamine teisega nii, et esimene kaob cessio tsessioon; loovutamine (nõudeõiguse loovutamine uuele kreeditorile,
Töölepingu seadus Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused . Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on : · see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused; · töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine; · töötaja on alluvussuhetes tööandjaga; · tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu; · töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel; · tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis ja sellele ...
Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning nõudis lepingu täitmist või raha tagastamist. Põhikaasuse ülesanne: vasta järgmistele küsimustele vastavalt nende järjekorrale. 1. Kas ostja saab nõuda lepingu täitmist? H: Ants saab nõuda OÜ-lt köögimööbli üleandmist VÕS § 108 lg 2 I lause järgi (Eeldused: võlasuhe (mitterahaline kohustus), rikkumine, vastutus/täitmise välistatus, nõue on esitatud mõistliku aja jooksul) 1. Võlasuhe Leping on sõlmitud? VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus ning VÕS § 20 lg 1 järgi on OÜ poolt tellimuse kinnituse saatmine Antsule nõustumus. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga (VÕS § 57 jj). Leping on sõlmitud arvutivõrgus (VÕS § 621 jj). TsÜS § 75 järg pidi mõistlik inimene
mille omandas poeg isa omandiks, seega võetud laen oli Alfensi omand. Samuti pole Theodoros vastutav asja kaotamise eest (siinkohal siis kahjumi tootmise eest). IV Kaasuse lahendus Eesti õiguse kohaselt Käesolevat kaasust saab lahendada Eesti seaduste järgi ja selline olukord võib olla reaalselt võimalik. Järgnevalt leian lahenduskäigu võlaõigusseadusest, mis toetaksid Theodorose õigust nõuda võlga tagasi. VÕS § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuste täitmist. 6 VÕS § 8. Lepingu mõiste (1) Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või
........................................................9 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 10 2 SISSEJUHATUS Antud referaat räägib võlaõigusseadusest ja selle erinevatest osadest. Võlaõigusseadus kuulub eraõiguse valdkonda ja reguleerib erinevaid võlasuhteid. Et edasi kirjutada, peab esiteks lahti kirjutama võlasuhte mõiste. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. 3 1
- asja kasutusse andmine - teenuse osutamine Täitmise kvaliteet (§ 77) Alternatiivne kohustuse täitmine: - VÕS § 86 - Mõiste – lepingu sõlmimisel kindlaks määratud kohustused - valikuõigus – reeglina võlgnikul - valikuõiguse üleminek – valikuõiguse kasutamata jätmisel - valikuõiguse kasutamise tagajärjed – loetakse algselt võlgnetavaks kohustuseks Täitmise asendamine: Kui säilitatakse sama võlasuhe ja kokkulepitud täitmise asemel pakutakse teist täitmist võlausaldaja nõusolekul Asendamiseks ei ole: - uue kohustuse võtmine täitmise eesmärgil (nt võlatunnistuse või laenuks vormistamisega): täitmisel loetakse ka esialgne kohustus täidetuks. - mingi asja või nõude käsutusse andmine täitmise eesmärgil (realiseerib asja või nõude) Rahaliste kohustuste täitmine: - täitmise koht (konto, sularahas tätimisel – võlausaldaja asukoht)
kustutamise järjekorda määrata. Kas A-l on õigus nõuda V-lt põhivõla, sellelt arvestatud intressi, põhivõlalt alates 1.01 arvestatud viivise, põhivõlalt ja kuni 1.01. arvestatud intressilt viivise ning alates 1.01. arvutatud intressi maksmist? Hüpotees: A-l on õigus nõuda põhivõlga VÕS § 108 lg 1, intressi VÕS § 108 lg 1 ja § 94 alusel ja viivist VÕS § 113 lg 1 alusel Eeldused: võlasuhe, rikkumine, vastutus, ÕKV eeldused Intressi jaoks ei ole eraldi ÕKV - kasutatakse VÕS § 108 lg 1. KOGU AEG 108 JA 113, ÜKS ON TÄITMINE JA TEINE VIIVIS. Pärast kokkulepitud tähtpäeva ei maksta enam intressi! Pärast tähtaega tekib viivise nõudmine. Kuni kokkulepitud kuupäevani intress, pärast kuupäeva viivis. Võlasuhe - Lepingu liik – Tegemist on laenulepinguga VÕS § 396 lg 1. A andis V-le 20 000 ja V on kohustatud selle tagasi maksma.
Lisaks väitis müüja, et tingimuste punkti 8 järgi ei saa nad paraku ettemaksu tagastada. Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning otsustas lepingust taganeda. Ülesanne: Kas ostjal on õigus lepingust taganeda? Hüpotees: Ostjal on õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel. Eeldused: 1) võlasuhe 2) oluline rikkumine 3) vastutus 4) õigel ajal taganemisavalduse tegemine 1. Müügileping (võlasuhe) 1.1. Kas leping on sõlmitud? Poolte vahel on müügileping VÕS § 208 lg 1. VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus. Müüja saatis ostja tellimuse peale kinnituse koos lepingu tüüptingimustega, mis reguleerisid oluliselt pooltevahelist suhet, seetõttu võib müüja nõustumust käsitada uue
KOHUSTUSE RIKKUMINE VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks selle täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise esimeseks tunnuseks on seega juba olemasolev võlasuhe, mis VÕS § 2 kohaselt defineeritakse kui õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumise kindlakstegemisel tuleb hinnata kohustuse sisu ja tegeliku olukorra vahelist seost. Kohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui kohustuse sisu ja tegelik olukord erinevad, siinjuures ei ole
Erinevused kehtivuses: · Asjaõiguslik hakkab kehtima kinnistusraamatu kandest ja kehtib kuni kinnistusraamatu kande kustutamiseni, · Võlaõiguslik hakkab kehtima alates sellest ajast, mis lepingus kokku lepitakse ja kehtivad lepingus näidatud kuupäevani. Asjaõiguslikke kasutusi on keerulisem lõpetada - nt ennetähtaegselt lõpetamist reguleerib asjaõigusseadus. Võlaõiguslike kasutuste lõpetamist reguleerib võlaõigusseadus. VÕS § 2. Võlasuhte mõiste (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. VÕS § 3. Võlasuhte tekkimise alused
järgima iga tava, mille järgimises on pooled kokku leppinud ning praktikat, mis on nendevahelises suhtes tekkinud. VÕS allikad on eelkõige seadused- TsÜS, VÕS, PäS, PeS, AÕS; rahvusvaheline õigus (CISG ÜRO 1980 Viini rahvusvaheline kaubandusõiguskonventsioon) ja teiste riikide õigus (BGB, Austria ja Sveitsi tsiviilseadustikud) ning EU teisene õigus (PECL e. EU lepinguõiguse printsiibid ja UNIDROIT ning DCFR- Draft Common Frame of Reference) Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ja võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhte sisuks võib olla ka ühe poole kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega (võlasuhe võib sellega ka piirduda). Võlasuhe võib tekkida: Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest
Lepingu vormi nõuded (§11) V; Leping on mitmepoolne tehing. On tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingu pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. On lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. V: Lepingu vormi nõuded; võib sõlmida mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud kohustuslikku vormi (suuline, kirjalik, elektrooniline vorm) 12. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) 13. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) V: võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb õhe isiku (kohustatud isik e. võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e. võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegremata ( täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Subjektid on võlgnik või võlausaldaja. 14. Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt) V: Vastavalt seadusele ja lepingule. Heas usus(?) ja mõistlikult, arvastades praktikat ja tavasid
Võlaõiguse kaasused. 1. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekkib? Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta. Samuti ot...
viisil. Valduse kaitse isntrumendid. Valdus on kaitstud seadusega omavoli vastu, s.t valduse rikkumise või selle äravõtmise vastu. AÕS annab valduse kaitseks valdajale kaks instrumenti: · omaabi · kohtulike nõuete esitamine 12. VÕLAÕIGUS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 9) 1. Võlaõiguse mõiste. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisesemeks on võrdsete õigussubjektide vahelised võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlaõigus reguleerib võlasuhete: · tekkimist · muutumist · lõppemist. 2. Võlaõiguse üldpõhimõtted. Hea usu põhimõte. Mõistlikkuse põhimõte. Lepinguvabaduse põhimõte. Dispositiivsuse põhimõte. Lepingute siduvuse põhimõte (pacta sunt servanda).
VÕS üldosa kordamisküsimused 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Võlaõiguse mõiste tsiviilõiguslik suhe, iseloomulik tunnus (selles osalevate subjektide võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest;
Loeng 2 Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltete täitmiseks kohustuslik. Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5
VÕS § 14 (3) ütleb, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet (Veronika valis OÜ-lt Prisma Köögid mööblit tellida), siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada (Veronika kirjutas kirja sooviga teenust saada). Tuginedes VÕS § 3 (1), mis ütleb, et võlasuhe võib tekkida lepingust, ei ole võlasuhe ja seega kohustuse eeldused täidetud. Seega OÜ-l Köögispets nõue Veronika vastu ei ole VÕS § 100 alusel põhjendatud. VÕS § 3. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust VÕS § 14. Lepingueelsed läbirääkimised (3) Kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Isik ei või pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada.
individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu saab pöörduda kõigi töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks) 5. Millistel juhtudel mõni õiguskaitse vahed välistab teise kasutamise. Kui võlausaldaja põhjustas ise rikkumise siis ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta lepingu rikkumise eest. 6. Mis on võlasuhe? Kuidas tekib võlasuhe? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 7. Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe. 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepega
Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks loovutas ta ehituslepingust tuleneva nõude H (vald) vastu pangale B. Nõude loovutamisel kinnitas U, et nõuet ei ole varem loovutatud. U ühendas ehituse käigus L-lt ostetud ehitusmaterjali kinnisasjaga pärast pangaga laenulepingu sõlmimist. 1) Kellele kuulub ehituslepingust tulenev nõue? 1. Võlasuhe 1.1. Kas leping on sõlmitud? Jah, H-i ja U vahel on sõlmitud leping. VÕS § 635 lg 1 – tegemist on töövõtulepinguga. VÕS § 9 lg 1 järgi on leping sõlmitud. 1.2. Kas on kehtiv? Jah, sisu ega vormipuudusi ei esine. 2. Võlasuhtest tuleneva nõude loovutamine 2.1. Vastav leping endise ja uue võlausaldaja vahel (+) – jah, nii U ja B kui ka U ja L-i vahel on leping 2.1.1. VÕS § 164 lg 1 I lause võlgniku nõusolek pole vajalik – kuigi H ei teadnud,
• Võlaõigusseadust (VÕS), saab jagada kaheks: • Üldosaks (sisaldab üldisi norme, mis on kohaldatavad kõikide lepingute suhtes); • Eriosaks (sisaldab erinorme ehk konkreetseid õigusi ja kohustusi, mida pooled peavad täitma); • VÕSi eriosa jaguneb omakorda kaheks: • Lepingud; • Lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhte olemus • Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), on võlasuhteid käsitlev õigus. • Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. • Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest Võlasuhte olemus • Lepingulistesse suhetesse astutakse konkreetsete eesmärkide saavutamiseks.
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest;
Samuti aasta lõpuks kordaja natuke kasvas. AS LMV peab müüma osa oma varusid (sellel ettevõttel 31.12.2003.a. nad puuduvad ja ettemaksed tarnijatele väga väiksed), et täita kõik oma lühiajalised kohustused. Rahaliste vahendite tase = raha ja väärtpaberid / lühiajalised kohustused = 55726 / 7846990 = 0 Tulemus näitab, et AS LMV kasutab oma raha efektiivselt. Arvelduskonto ja kassa jäägid on minimaalsed, kogu vaba raha kasutatud firma teisteks finantseeringuteks. Üldine võlasuhe = võlad * 100 / koguvara = 12457143 *100 / 20138254 = 61,86 %. 61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud
Käsundi aastaks, kui seda puhul kohustub täitmisel toimub õigustavad töö teenuse osutaja tegutsemine teatud ajutisest tähtajalisest saavutama lõpliku eesmärgi iseloomust tulenevad tulemuse. Antud saavutamiseks. mõjuvad põhjused näitel valmis Antud näitel (töömahu ajutine ahi[3]. Võlasuhe niidetud suurene lõppeb kohase rohumaa[3]. mine/vähenemine, täitmisega Võlasuhe lõppeb hooajaline töö), (VÕS, § 186 lg 1). kohase täitmisega (TLS, § 9 lg 1). (VÕS, §186 lg 1). Ajutiselt töölt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks
Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) Kindel vorm kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud 14. Mis on võlasuhe - Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. võlasuhte subjektid-Võlgnike paljusus: osavõlgnikud, ühisvõlgnikud ja solidaarvõlgnikud Võlausaldajate paljusus: osavõlausaldajad, ühisvõlausaldajad ja solidaarvõlausaldajad.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused ...
Asja ettenäitamise õigus Asja ettenäitamise nõude eeldused Asja ettenäitamise (AEN) instituut (VÕS 50. ptk 1014-1017) reguleerib asja valdaja ja asja ettenäitamist nõudva isiku vahelist võlasuhet. Vastavalt VÕS §-le 1014 tekib AEN võlasuhe asja valdaja ja huvitatud isiku vahel: 1) kellel on asja suhtes mingi nõue või 2) kes tahab veenduda asja suhtes temal nõude olemasolus või puudumises või 3) kellel on õigustatud huvi asja ettenäitamise või asja ülevaatamise suhtes ja 4) kes nõuab asja ettenäitamist. Asja ettenäitamist nõudev isik peab vaidluse korral kohtus tõendama AEN võlasuhte tekkimise eeldused. Õigustatud huvi asja ettenäitamise vastu kui AEN võlasuhte tekkimise
Seadusest tulenevad võlasuhted on lepinguvälised võlasuhted. Igasugune leping toob endaga kaasa võlasuhte (eraõiguslik). Võlasuhte lepingud on soovitavalt kirjalikul moel (Võlasuhte tõestamine suuliselt on võimatu. Võlaõigusseadus eeldab, et leping on koostatud kirjalikus vormis) Lepingud mis tehakse võivad avaldada mõju ka kolmandale isikule, kuid kolmandal isikul võivad tekkida mingit nõuded. (Kunstiakadeemia näide lepinguväline võlasuhe need isikud, kes elasid krundi kõrval, polnud mingit lepingut. Tulenevalt sellest lepingust, kõik müra puurimine jne võib kaasa tuua lepinguvälise suhte kolmanda isikuga. Kui mind (elanik) midagi häirib, siis mul on õigus saada mingit kompensatsiooni tulenevalt sellest nende tegevusest, sest nende tegevus häirib minu elu ja sellest tulenevalt on mul nõue kas teha midagi või mitte midagi teha. Lepinguväline võlasuhe on meie nõudeõigus mingitele isikutele tulenevad nende
hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki läbi kohtutäituri. 36.Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühe hüpoteegiga (ühishüpoteegiga) võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest (AÕS § 359, lõige 1). Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi (nn kohtuhüpoteegi), mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina (AÕS § 363, lõige 1). 37.Mis on võlasuhe ja millest see tekib? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2, lõige 1). Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest (VÕS § 3). 38.Kes on võlgnik, kes võlausaldaja ?
Ehk siis finantsstimulaatori analüüs annab ülevaate sellest kuidas ettevõtet finantseeritakse või millised on selle ettevõtte finantseerimisallikad. Põhiküsimuseks on valik omafinantse- erimise ja võla vahel. Kas varade soetamiseks peaks rohkem kasutama laene või omakapitali? Et saada teada, kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenude abil, s.h. nii lühi- kui pikaajaliste laenude abil, tuleb leida võlakordaja e. üldine võlasuhe · Üldine võlasuhe = koguvõlgnevus (lühi.+pikaajal.)/koguvara Üldiselt finantseerivad ettevõtted 40% oma varast laenude abil ja ülejäänud 60% omavahenditest. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla alla 20-30 protsendi mis tähendab, et üldine võlasuhe ehk võlakordaja ei tohiks olla üle 0,7 0,8. Vastasel korral oleks sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge ja üldjuhul ei ole see positiivne. Iga ettevõtte kasutatavate laenude ulatus oleneb tema varast, mida on võimalik kasutada tagatisena
Majanduse kontrolltöö 1) Selgita, milles seisneb tavakokkuleppe ja lepingu erisus. Leping on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Lepinguga kaasnevad õiguslikud kohustused ning sisuliselt on see võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel. Enamasti kaasneb lepinguga ka varalised kohustused ja õigused. 2) Nimeta lepingu üldtunnused. Lepingu üldtunnusteks loetakse: õiguslik dokument koostatud seaduslikus vormis kaks või enam poolt suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele koostatud seaduslikus vormis õigused ja kohustused on varalised tekitab, muudab või lõpetab poolte õigusi või kohustusi reguleerib eraõiguslike suhteid 3) Kust leiad võõrandamis-, kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni (missugusest seadusest)? Võlaõigusseadus...
Maksevõime üldine tase (CR) = Käibevara/Lühiajalised kohustused CR = 1345252/6391182 = 0,21 Mis on äärmiselt nõrk,ettevõtte maksevõime on peaaegu,et olematu. Likviidsussuhe (QR)= Käibevara Kauba ja tootmisvarud / lühiajalised kohustused QR = (1345252-256044)/6391182 = 0,17 Rahaliste vahendite tase = raha ja väärt paberid / Lühiajalised kohustused 513281/6391182 = 0,08 Üldine võlasuhe = Võlad*100 / koguvara 9517883/11437557*100 = 83,2% Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud -179714/520757 = -0,34 Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
Kokkulepe on suunatud millegi tegemisele või tegemata jätmisele 14. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku (ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept e nõustumus) või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud 15. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. 16. Lepingu vormi nõuded (§11) Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi
2. Eeskirja p 10.2.1. ütleb, et reisija poolt veoeeskirja punktides 7.2. ja 7.3. sätestatud nõuete täitmata jätmise korral on rongipersonalil õigus vormistada leppetrahv veolepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise kohta summas kuni 40 EUR VÕI reisija rongist kõrvaldada. Kuna kaasuses on öeldud Ants tõsteti koos enda asjadega rongi pealt maha, siis reisija juba vastutas oma teo eest. Selles punktis toodud hüpotees on alternatiivne. 4.3. Võlasuhe on lõppenud VÕS § 186 lg 1 p 9 alusel. Järeldus: Kuigi AS-i Eesti Liinirongide (Elron) reisijateveo eeskirja p 10.2.1. on kehtiv tüüptingimus ja see on saanud Elroni ja Antsu vahelise lepingu osaks, kasutas Elron reisija vastutuseks tema rongist kõrvaldamise ning ei saa enam leppetrahvi nõuda. Suurus on ebamõistlik => § 7 lg 2 järgi kas 40 eurot on praktikas üldiselt kasutatav leppetrahvi suurus? Tuleb võrrelda, mis on teistes transpordivahendites leppetrahvi suurus.
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et
....................................................................................... 12 7.1 Kogukasumi tase......................................................................................................... 14 7.2 Tegevuskasumi tase.................................................................................................... 15 7.3 Ärikasumi tase............................................................................................................. 16 8.1 Üldine võlasuhe........................................................................................................... 20 8.2 Võõrkapitali ja omakapitali suhe................................................................................... 21 8.3 Omakapitali kordaja..................................................................................................... 22 8.4 Intressikulude kattekordaja.......................................................................................... 22
Hinna alandamine Täiendav kaasus 2019/2020 Suurbritannias pikka aega elanud ja töötanud Mart otsustas 2019 kevadel Eestisse tagasi kolida. Mart leidis kinnisvaraportaalist tema ootustele vastava korteri Tallinna vanalinnas. Mart lendas ka korra Eestisse, käis päeval korteriga tutvumas ja järgmises päeval sõlmis notariaalse võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Korteri müügihind oli 145 000 eurot ning kuna Mart oli hoolega raha kogunud, ei pidanud ta pangalaenu võtma ning tasus korteri eest müüjale OÜ-le Luxx Estate notari deposiidi vahendusel. Korteri võtmed sai Mart kätte pärast müügilepingu sõlmimist samal päeval. Kuigi Mart väga soovis Eestisse tagasi kolida, pidi ta siiski kuus kuud veel Suurbritannias viibima pooleliolevate projektide lõpetamiseks. 2019. detsembris jõudis Mart lõpuks Eestisse ning esimesel ööl enda korteris ööbides avastas ta, et korte...
see on üks neist riikidest. NB! Kokkulepe välistatud • Keskkonnakahju puhul kohaldub üldsäte või hageja valikul kahju põhjustanud sündmuse toimumise riigi õigus • Intellektuaalomandi rikkumise puhul kohaldub selle riigi õigus, mille jaoks kaitset taotletakse. Ühenduse õiguse rikkumise puhul võib kohalduda ka rikkumise toimepanemise riigi õigus. ALUSETU RIKASTUMINE • Kui alusetust rikastumisest (AR) tulenev LV võlasuhe tugineb poolte vahel olemasolevale lepingust või KÕT-ist tulenevale suhtele, kohaldatakse nimetatud suhtele kohalduvat õigust • Kui üldsätet ei saa kohaldada, ja poolte harilik elukoht on samas riigis, kus AR-i põhjustanud sündmus toimus, kohaldub selle riigi õigus • Kui ka eelnevat sätet ei saa kohaldada, kohaldatakse AR-i asetleidmise riigi õigust • Kui alusetust rikastumisest tulenev LV võlasuhe on ilmselgelt tihedamalt seotud muu riigiga,
Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Pettus on see kus tehingu üks pool viib teise poole oma tehingusse eksimusse. Esitab teadavalt valeandmeid. Ähvardus ja vägivald surve avaldamine isikule, et isik teeks teatava tehingu. Tähtaeg - kindlaks määratud ajavahemik Tähtpäev konkreetne kuupäev VÕLAÕIGUS Üldosa ja eriosa. Lepinguõigus ja lepinguvälised võlasuhted. Võlasuhe võib tekkida järgmiselt: lepingust kahju õigusvastase tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundite asjaajamisest. Lepinguline võlasuhe tekib poolte kokkuleppel, lepinguväline tekib poolte kokkulepeta. Mittetäielikud kohustused: võlgnik võib täita aga mille täitmist võlaosutaja nõuda ei saa. Lepinguõiguses on aluspõhimõtted, millele lepingiõigus rajaneb. Era autonoomia Privaatne autonoomia Lepingu vabadus kas sõlmida leping või mitte? Keda valida teiseks lepingupooleks?
(2) Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Kohtuliku hüpoteegi mõiste (1) Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. (2) Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. 9 Võlaõigus 9.1 Mis on võlasuhe ja millest see tekib? (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust;